Uudised

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul on professor emeritus Peep Uba olnud üks KVÜÕA akadeemilise mõtte olulisemaid arendajaid. „Emeriitprofessor Uba on andnud märkimisväärse panuse kooli arendamisse. Ta on juhtinud loodus- ja täppisteaduste õppetooli, aidanud kaasade õppekavade akrediteerimisele, panustanud üliõpilastööde kvaliteedi tõstmisse ning magistri õppekavade käivitamisse,“ tunnustas kolonel Herem emeriitprofessor Uba tööd õppeasutustes.

Peep Uba alustas teadusteed 1967. aastal Tartu ülikooli matemaatikateaduskonna teadurina, tema edasine karjäär jätkus ülikooli arvutikeskuses. 1983. aastal kaitses Uba Kaasani riiklikus ülikoolis doktorikraadi.

1995.-1997. aastal töötas Peep Uba Kopenhageni ülikoolis süsteemiprogrammeerijana ning seejärel kuni 2002. aastani Tartu ülikoolis arvutikeskuse juhatajana.

Alates 2002. aastast on emeriitprofessor Peep Uba olnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste loodus- ja täppisteaduste õppetooli juhataja-professor ning lektor.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduri baaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised

Tagalapataljoni ülema major Kalmer Kruus ütles baaskursust lõpetavatele ajateenijatele, et teenistus tagalapataljonis on auasi ning kaitseväes on kõik erialad võrdselt vajalikud. “Me ei ole tõenäoliselt seal, kus toimub otsustav lahing. Küll aga sõltub otsustava lahingu tulemus meie tegemistest ja tegemata jätmistest,” ütles ta.

Pataljoni ülem andis kaheteistkümnele kaitseväelasele üle kursuse lõpetamise kuldmärgi, 63 ajateenijat pälvis sõdurikursuse hõbe- ning 72 lihtmärgi. Tagalapataljoni õppekompanii ülem leitnant Rait Ruuderi hinnangul annavad tulemused märku, et ajateenijate õpihimu ja teadmistega võib rahule jääda. “Kogu kursuse kestel oli selgesti jälgitav sõdurite areng nii isiksuste kui üksuse liikmetena, huvi on juba tuntud ka kaisteväes teenistuse jätkamise vastu,” ütles leitnant Ruuder.

Peale rivistust said äsja sõdurivande andnud noormeeste lähedased tutvuda ajateenijaid juhendanud tegevväelaste ja sõdurite olmetingimustega.  

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Sel nädalal annavad truudusetõotuse Eesti Vabariigile ligi 1600 juulis ajateenistust alustanud sõdurit.  

Terras lisa, et aasta algusega võrreldes on tegevväelaste äravool peatunud, arvestatavalt on kasvanud Scoutspataljonis teenivate kaitseväelaste hulk ning uued kasarmud valmivad tähtajaks.

2014. aasta teisel poolaastal muudab asukohta rida kaitseväe üksusi - Tapa sõjaväelinnakusse asuvad 1. Jalaväebrigaadi staap ja tagalapataljon, Vahipataljonist liigub üks jalaväekompanii Viru pataljoni Jõhvis, pataljoni tseremoniaalseid ülesandeid täitev kompanii asub Mereväebaasi. Ämari lennubaasi kolivad Tallinnas Marja tänaval paiknev logistikapataljon ja logistikakool, samuti kaitseväe meditsiini väljaõppekeskus, Kaitseväe Lahingukool hakkab paiknema Kuperjanovi pataljoni territooriumile rajatavas uues hoones. Mereväebaasi territooriumil renoveeritakse uute üksuste tarbeks ajalooline kasarmuhoone, uued kasarmud ehitatakse Viru pataljoni ja Ämari lennubaasi.

Üksuste ümberpaiknemine tähendab, et 8-10 protsendi kaitseväelaste jaoks muutub ametikoht või teenistuspaiga asukoht.

"Püüame olla muudatuste ellu viimisel nii inimkesksed kui võimalik ning leida kõigile sobivad lahendused," ütles kaitseväe juhataja, kelle sõnul on tõenäoline, et mitmed kaitseväelased peavad ümber õppima. "Kaitsevägi on õppetöö mahtude suurenemisega arvestanud."

Arengukava näeb ette kaitseväelaste arvu kasvu igal aastal 50 inimese võrra, seega lähiaastatel kaitseväelaste arv kasvab, mitte ei kahane. "Kõigile tublidele inimestele on kaitseväes koht olemas," ütles kindralmajor Terras.

Uutele ametikohtadele nimetamisel arvestatakse nii kaitseväelaste senist teenistuskogemust ja sõjaväelist väljaõpet, valmisolekut õppimiseks ning võimalusel ka soove. Kaitsevägi planeerib ümberpaigutuste kava valmis saada selle aasta lõpuks, reaalsed liikumised uutele teenistuskohtadele leiavad aset järgmise aasta teises pooles. 

2015. aasta olulisemate muutuste seas on loodava toetusväejuhatuse tegevuse algus Pärnus Eametsa linnakus. Scoutspataljon ja Kalevi pataljon jätkavad teenistust Paldiskis.

Vabariigi Valitsuses kiitis 24. jaanuaril 2013 heaks riigikaitse arengukava, mis määrab kaitsevõime tugevdamise prioriteetsed suunad ja võimenõuded, pikaajalised arendusprogrammid ja üldised ressursipiirangud järgmiseks kümneks aastaks. Juuniks valmis kaitseväel rakenduskava, mis määrab kindlaks lähiaastatel aset leidvad konkreetsed arengud ja muudatused.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Belgia õhuvägi võttis Balti õhuturbe prantslastelt üle 3. septembril. Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu belgia hävitajad F-16AM. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

"Ramstein Rover on õhutulejuhtide jaoks vältimatu ettevalmistus Afganistanis ISAF üksuste koosseisus tegutsemiseks, sest siin harjutatakse NATO standardite alusel ning on ideaalilähedased harjutustingimused õhutulejuhtidele," ütles õhuväe spetsialist Joao Espinho. "Eestis pole õhutulejuhtidel ega pilootidel võimalik harjutada nii suure hulga erinevat liiki õhusõidukitega ega reaalse laskemoonaga."

Ramstein Roveri peatähelepanu on keskendunud maal tegutsevatele õhutulejuhtidele ja peaeesmärk on nende oskuste täiendamine ja viimistlemine. Õppus toimub viiel suurel harjutusalal üle terve Lõuna-Tšehhi. Iga harjutuspiirkond on spetsialiseerunud teatud liiki õhutuletoetuse harjutamiseks. Nii näiteks ühel alal harjutatakse lähiõhutoetust linnalahingu tingimustes, teisel aga õhutuletoetuse kasutamist konvoioperatsioonidel. Mõnel harjutusalal kasutatakse lahingumoona, mõnel aga vaid imiteeritakse laskmist või pommitamist.

Õppusel harjutavad tulejuhtimismeeskonnad on sel aastal rahvusvahelised erinevalt varasemate aastate rahvuslikest meeskondadest. 

NATO õhuvägede suurõppus Ramstein Rover algas 2. septembril ja kestab 20. septembrini. Õppuse esimesel nädalal tutvusid õhutulejuhid NATO standarditele vastavate teoreetiliste teadmistega ning tänasest algas praktiline tegevus. 

Õppusel osaleb kokku ligi 500 kaitseväelast kahekümnest NATO riigist ning ligi 30 NATO liikmesriikide lennukit ja helikopterit. Lisaks neile toetab ja abistab õppuse läbiviimist hulk Tšehhi õhuväelasi. Õppus toimub Tšehhi keskosas asuvas Namest nad Oslavou lennubaasis ja selle ümbruses ning kestab kuni 20. septembrini. Õppuse korraldavad Saksamaal Ramsteinis asuv NATO õhuväe peakorter ja Tšehhi õhuvägi.

„Ma ei tee saladust, et meie tublidel veteranidel on kindel soov tulla Saksamaalt tagasi medaliga,“ ütles kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane, kelle sõnul näitab see, et suudame rahvusvahelisele võistlusele panna välja oma esinduse eelkõige meie vigastatud kaitseväelaste enesekindlust. „Tugikeskus on andnud endast parima, et luua meie võistkonnale head treeninguvõimalused. Samuti on meie trumbiks kõigi liikmete pühendumine eesmärgile,“ ütles Siplane.

Kaitseväge esindavad võistlusel veebel Egerd Erreline logistikakeskusest ning nooremveebel Jaune Engel ja seersant Madis Põri 1. jalaväebrigaadist. Kõik kolm kaitseväelast võistlevad kuulitõukes.

„Minu jaoks on see nii spordivõistlus kui ka võimalus saada täiesti uus kogemus. Samuti loodan võistlusel tutvuda teiste riikide veteranidega. Meil on, millest omavahel rääkida,“ ütles veebel Egerd Erreline logistikakeskusest.

CISMi esimestel paraspordi võistlustel saavad raskelt vigastatud kaitseväelased panna ennast proovile kas ratastooli sprindis, kuulitõukes või kaugushüppes. Eesti võistkonnaga said vabatahtlikult liituda kõik raskelt vigastud kaitseväelased.

Tänase päeva seisuga on teenistuskohuste täitmisel Afganistanis saanud vigastada 99 kaitseväelast, neist 39 raskelt. Raskelt vigastatud kaitseväelasest jätkab praegu teenistust 32 veterani.

Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühholoogiline ja sotsiaalne toetamine, samuti vigastada saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine.

Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Laskmiste ja muu ohtliku tegevuse ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

Kaitseväe harjutusaladel kehtivad liikumispiirangud ajal, mil seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusalade liikumist.

Kaitseväe harjutusalasid haldav Kaitseväe logistikakeskus edastab teavet harjutusaladel toimuva väljaõppe kohta kohalikele omavalitsustele, kohalikele ajalehtedele ning avaldab infot kaitseväe harjutusväljade veebileheküljel http://harjutusvali.mil.ee ning harjutusväljadel olevatel infotahvlitel.

Nii harjutusväljade internetileheküljel, kohalikes ajalehtedes kui infotahvlitel on harjutusväljade vastutvate isikute kontaktnumbrid, kellelt saab igaüks soovi korral küsida täiendavat informatsiooni harjutusväljal toimuva ja seal liikumise kohta.

Kaitseminister Urmas Reinsalu väisas sama õppust Lääne Kaitseringkonnas ning peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede Kirde Kaitseringkonnas.

"Sain kinnitust, et kaitseväe ja Kaitseliidu formeerimise ja valmisolekusüsteem toimib  - võimalike kriiside korral on kaitsevägi suuteline kiiresti reageerima," ütles Terras, kelle sõnul on kaitsevägi suutnud süsteemi edukalt käivitada ning kindlustab vajadusel reservväelaste ja kaitseliitlaste sujuva formeerimise ja varustamise.

Kaitseväe juhataja kinnitas, et nähtu põhjal sujuvad ettevalmistused suurõppuseks Siil 2015 plaanipäraselt. "Kahe aasta pärast on kaitsevägi ja Kaitseliit valmis õppusel Siil formeerima tuhandeid reservväelasi," ütles ta.

Õppuse Suur Vanker raames hindavad kaitsevägi ja Kaitseliit sel nädalavahetusel neljas kaitseringkonnas üksuste sõjalist valmisolekut. Õppuse stsenaariumi kohaselt saavad üksuste komplekteerijad ehk formeerijad signaali ning koonduvad ette nähtud piirkondadesse, et läbi viia üksuste komplekteerimine.

Viimane koosneb reservväelaste vastuvõtust, arstlikust kontrollist, varustamisest, relvastamisest, üksustesse koondamisest ning ettevalmistustest täiend- ja koostegevusõppeks. Õppusest võtavad osa kaitseringkondade kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased.

Paralleelselt õppusega Suur Vanker viivad kaitseministeerium, kaitseressursside amet ja kaitsevägi koostöös tsiviilettevõtetega läbi sundkoormiste rakendamise õppuse Kratt 2013, mille käigus testitakse riigi ja ettevõtete valmisolekut koostööks sõja ajal.
 

Mereväelased tutvustasid õpilastele miinijahtijat Ugandi ning tuukri- ja toetuslaeva Tasuja, Tallinna ja Viljandi koolinoored said põhjaliku ülevaate mereväeteenistusest nii laevadel kui kaldal.

Tuukrigrupi tuukrid esitlesid oma sukeldumisvarustust ja põnevamaid leide. Noored said sõita kaitseväe autodega, harjutada tuletõrje vooliku kasutamist ja tutvuda ajateenijate eluga mereväes.

Riigikaitse huvipäev on traditsiooniline mereväe poolt kaks korda aastas korraldatav üritus, kus riigikaitseõpilased ja koolilapsed saavad tutvuda Eesti mereväega.

„Võimalike kriiside tekkimisel peavad reservarmeel põhinev kaitsevägi ning vabatahtlikkusel baseeruv Kaitseliit olema valmis reageerima,“ ütles kaitseväe peastaabi sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni jaoskonna ülem major Argo Reidla, kelle sõnul on oluline, et valmisolekut regulaarselt testitaks ning iga asjaosaline teaks täpselt oma ülesandeid.

Õppuse stsenaariumi kohaselt saavad sõjaliste üksuste komplekteerijad ehk formeerijad signaali ning koonduvad järgnevalt ettenähtud piirkondadesse, et läbi viia väeüksuste varustusega komplekteerimine. Õppusel saadud kogemusi kasutatakse 2015. aastal aset leidva sõjalise valmisoleku õppuse Siil ettevalmistamisel ja läbiviimisel.

Üksuste komplekteerimine koosneb üksuste liikmete vastuvõtust, arstlikust kontrollimisest, varustamisest, relvastamisest, üksustesse koondamisest ning ettevalmistusest täiend- ja koostegevusõppeks. Õppusest võtavad osa kaitseringkondade kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased.

Paralleelselt õppusega Suur Vanker viib kaitseministeerium, kaitseressursside amet ja kaitsevägi koostöös tsiviilettevõtetega läbi sundkoormiste rakendamise õppuse Kratt 2013, mille käigus testitakse riigi ja ettevõtete valmisolekut koostööks sõja ajal.