Uudised

Prantsuse suursaadik andis Auleegioni ordeni ka Eesti Energia juhatuse esimehele Sandor Liivele, samuti teenete eest Prantsusmaa ja Eesti vahelises koostöös.

Auleegioni orden on Prantsuse Valitsuse kõrgeim teenetemärk, mille on pälvinud mitmed eestlased, nende hulgas näiteks Toomas Hendrik Ilves ja Lennart Meri, Siim Kallas, Jaan Kross, Enn Eesmaa ja Arvo Pärt.

Päev varem autasustas T.E. Frédéric Billet Prantsuse residentsis kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhatajat Eike Ellerit, Tartu ülikooli romaani filoogia lektorit Anu Treikelderit ning Tartu ülikooli germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituudi juhatajat Tanel Lepsood Akadeemiliste Palmiokste ordeni rüütlijärguga.

Orden Akadeemilised Palmioksad loodi 1809. aastal Napoleon I määrusega ning sellega autasustatakse Prantsusmaa ja välisriikide kodanikke, kes on andnud oma panuse prantsuse intellektuaalse, kultuuri- ja kunstipärandi edendamisse välismaal.

Autasu üleandmistseremoonial kaitseväe peastaabis tänas kaitseväe juhataja suursaadikut kahe riigi vahelise kaitsekoostöö arendamise eest.

Eestit seob Lätiga pikaajaline kaitsealane koostöö alates kummagi riigi relvajõudude taasloomisest. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994.

Läti kaitsevägi on osalenud viimastel aastatel kompanii suuruse üksusega õppusel Kevadtorm. Eesti kaitseväelased kasutavad regulaarselt Lätis, Adažis asuvat harjutusala. Koos planeeritakse riikidevahelist igapäevast kaitsealast koostööd ning sünkroniseeritakse suuremaid õppusi. Läti panustab aktiivselt Balti kaitsekolledži tegevusse, samuti asub Lätis Balti merevägede ühine tuukrikool.

Sel sügisel juhitakse Lätist NATO reageerimisjõudude õppust Steadfast Jazz, mis keskendub NATO kollektiivkaitse harjutamisele. Mõlema riigi üksused osalevad regulaarselt rahvusvahelistel Balti riikides korraldatavatel õppustel Baltops, Saber Strike ja Baltic Host. Eesti ja Läti panustavad mõlemad Balti riikide miinitõrjeeskaadrisse Baltron, mis aitab mereväe üksustel valmistuda NATO miinitõrjegrupi töös osalemiseks.

Autasu üleandmise tseremoonial kaitseväe peastaabi Laidoneri toas tänas kindralmajor Terras suursaadikut Eesti ja Prantsusmaa kahepoolse kaitsekoostöö arendamise ning ühistel sõjalistel operatsioonidel osutatud igakülgse abi eest.

Eesti ja Prantsusmaa on teinud kaitsealast koostööd nii NATO kui Euroopa Liidu raames, samuti kahepoolselt. Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud prantsuse sõjalaevadel Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta, eestlased ja prantslased osalevad koos Euroopa Liidu Mali väljaõppeoperatsioonil. Sel suvel asus prantsuse ohvitser teenistusse NATO küberkaitsekeskuses Tallinnas. Prantsuse hävitajad lõpetavad täna järjekorras kolmanda Balti õhuturberotatsiooni.

Kaitseväe teenetemärk on kaitseväe kõrgeim autasu. Teenetemärgil on kaks liiki - kaitsealaste teenete eest, mida antakse Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks ning lahinguliste teenete eest.

„Balti riikide õhuturve on NATO targa kaitse kontseptsiooni parimaid näiteid, kus liitlaste panustamine annab võimaluse meie õhuväelastel harjutada ja anda oma osa kollektiivkaitsesse,“ ütles õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge.

Mai algusest Balti riikide õhuruumi turvanud prantslased lendasid endi toodetud Mirage F-1 hävitajatega, Belgia õhuvägi kasutab USA valmistatud F-16AM hävitajaid. Koos lennukitega saabuvad Šiauliaisse ka hooldusmeeskonnad.

Tänaseks on Balti riikide õhuturbes osalenud neljateistkümne riigi lennukid. Oma valmisolekust missioonil osaleda on teatanud Ungari ja Itaalia. Baltimaad pole ainus õhuruum, mida turvavad teised NATO liikmesriigid. Nii näiteks kaitseb Belgia õhuvägi Luksemburgi õhuruumi ning Itaalia vastutab Sloveenia ja Albaania õhuruumi eest.

Islandi õhuturbes osalevad lisaks NATO liikmesriikidele ka alliansi partnerriigid Soome ja Rootsi. Eesti õhuvägi on panustanud Islandi õhuturbemissiooni kolmel korral kokku nelja sihitusohvitseridega.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Eelmise aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO nn targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Kaks hävitajat on ööpäevaringselt 365 päeva aastas pidevas valmisolekus.

1909. aastal rajatud Belgia õhuvägi on üks vanimaid õhuvägesid maailmas. Ligi 170 õhusõidukiga Belgia õhuväes moodustavad mitmefunktsioonilised hävitajad F-16AM peamise löögijõu.

"Afganistani operatsiooni lõppemise järel peame valmis olema uuteks ning täna veel tundmata-teadmata väljakutseteks," ütles Terras.

Kaitseväe juhataja tutvustas kadettidele muutusi, mida toob kaasa riigikaitse kümne aasta arengukava rakendamine ning rõhutas vajadust muutuste elluviimisel keskenduda  inimkesksele juhtimisele.

"Inimesed on kaitseväe suurim vara," ütles kaitseväe juhataja. "Kümne aasta arengukava toob pea kõigi kaitseväe allüksuste jaoks lähiajal kaasa muutusi nii edasise teenistuse kui teenistuskohtade osas. Üks meie prioriteete on kaitseväe personalipoliitika selgus ja arusaadavus." Terrase sõnul vajab kaitsevägi täna kõiki siin teenivaid ja töötavaid inimesi ning püüab muutusi ellu viia maksimaalselt inimkeskselt.

Kindralmajor Terras kohtus kadettide esinduse ning kadettveebli seersant Kristjan Muuliga, kellega arutas kadettide õpingute ja edasise karjääriga seonduvat. Kadettveebel seersant Muuli sõnul lasub nooremohvitseridel suur vastustus, kuna ajateenijad ja kogu ühiskond hindavad kaitseväge eeskätt sõdurite vahetute ülemate järgi.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused tähistasid täna kooliaasta algust kaitseväelise jalutuskäiguga läbi Tartu linna ning õppeasutustes õpetatavate relvasüsteemide ja tehnika näitusega.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd  partneritega kogu maailmas.

Eesliini õhutulejuhid, kes lahinguolukorras tegutsevad maaväe üksuste juures ning juhivad ja kontrollivad õhusõidukite rünnakuid vastase vastu vastutavad nii lahingumissiooni edukuse kui ka õhuruumi koordineerimise ja lennuohutuse eest. Paljud tulejuhid saavad just sellel õppusel viimase ettevalmistuse enne Afganistani operatsioonile suundumist.

"Õhutulejuhid tegutsevad olukorras, kus omad ja vastase üksused on väga lähestikku, seetõttu on õhutulejuhtide töö äärmiselt vastutusrikas, et vältida kahjustusi omadele ja tsiviilelanikkonnale," ütles õhuväe staabi ülema kohusetäitja kolonelleitnant Janek Lehiste.

Lisaks kuuele eesti õhutulejuhtidele osaleb õppusel üks Eesti piloot. Ramstein Rover on oluline õppus ka lennuki- ja kopterimeeskondadele, sest õppus toimub reaalsetes oludes, kus osalevad samas õhuruumis tuleülesandeid sooritavad kaudtuleüksused ja õhutuletoetuse lennuvahendid.

Õppusel osaleb kokku ligi 500 kaitseväelast kahekümnest NATO riigist ning ligi 30 NATO liikmesriikide lennukit ja helikopterit. Lisaks neile toetab ja abistab õppuse läbiviimist hulk Tšehhi õhuväelasi. Õppus toimub Tšehhi keskosas asuvas Namest nad Oslavou lennubaasis ja selle ümbruses ning kestab kuni 20. septembrini. Õppuse korraldavad Saksamaal Ramsteinis asuv NATO õhuväe peakorter ja Tšehhi õhuvägi.

Esimest korda toimus NATO õhutulejuhtide õppus Ramstein Rover 2010. aastal Ameerika Ühendriikides. Eelmise aasta õppus toimus samuti Tšehhis Namest nad Oslavou lennubaasis.

Õppeasutuste ülema kolonel Martin Heremi sõnul saadab tehnika jalutuskäiku esmakordselt, relvanäituse eesmärgiks tutvustada huvilistele kadettide õppevahendeid. "Kui teiste üliõpilaste jaoks on peamisteks õppevahenditeks raamatud või laboriinstrumendid, siis meie tahame näidata, et lisaks raamatutele õpime ja töötame me selliste vahenditega, nagu jalutuskäigule on kaasatud," ütles kolonel Herem.

Aastapäeva üritused algavad esmaspäeva hommikul kell kümme, mil pea 250 kaitseväelast marsib kaitseväe orkestri ja tehnika saatel õppeasutuste peahoone juurest läbi Tartu linna. Jalututuskäik algab õppeasutuste peahoone ees Riia tänaval ja liigub mööda Võru ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile.

Pärast Tartu linnavalitsuse tervitamist Raekoja platsil jätkub jalutuskäik kell 10.15-10.45 marsruudil Raekoja plats, Ülikooli tänav, Gildi tänav, Vabaduse puiestee, Riia tänav ja Võru tänav. Rongkäik peatub Haridus- ja teadusministeeriumi ees, mida tervitatakse algava õppeaasta puhul.

Jalutuskäiku saadab kaitseväe tehnika. Esindatud on 122 millimeetrine haubits, 120 millimeetrine miinipilduja, soomukid Sisu XA 180 ja 188, tankitõrje raketisüsteem Milan 2, õhutõrjekahur ZU-23 ja õhutõrje raketikompleks Mistral. Jalutuskäigu ajal lendavad üle linna ka õhuväe lennukid An-2.

Pärast jalutuskäiku on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ees relvanäitus, kus kadetid tutvustavad kõigile huvilistele rongkäigus nähtud relvastust ja tehnikat. Näitus algab kell 11:00 ning kestab kella kaheni. Külalistele on avatud ka õppeasutuste muuseum.

Traditsioonilise jalutuskäiguga läbi Tartu tervitavad Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused õppeaasta alguse puhul teisi ülikoole, linnavalitsust, Haridus- ja teadusministeeriumit ning linnarahvast.

Kooliaasta alguse puhul peab kadettidele akadeemilise avaloengu kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

1923. aasta 29. augustil koondati sõjaministri ettepanekul juba Vabadussõja ajal loodud Sõjakool, Allohvitseride kool, kindralstaabi kursused ja Mereväe Kadettide Kool üheks asutuseks. Teise maailmasõja eel tegutsesid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Tallinnas Tondil kuni 1940. aastani.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 17. märtsil 1998 kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ja Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil.

Täna koolitatakse õppeasutustes ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Samuti on kool sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Sõjakooli keskastmekursusel saavad kaitseväelased omandada magistrikraadi, samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel kursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.

Vanemleitnant Mardo sõnul on tegemist vastutusrikka ülesandega, uuendamisprogrammi lõppedes saab Eesti kolm kaasaegse miinitõrjetehnoloogiaga varustatud miinijahtijat.

„Laev on väga heas korras, eelmine komandör on teda hästi hoidnud,“ ütles vanemleitnant Mardo eile Miinisadamas aset leidnud tseremoonial, kus ta võttis laeva juhtimise üle kaptenmajor Villu Klesmannilt, kes jätkab teenistust mereväe miinisõjainfokeskuse ülemana, täites samaaegselt ka miinilaevadivisjoni ülema ülesandeid.

Miinijahtija Ugandi kuulub koos Sakala ja Admiral Cowaniga mereväe Sandown-klassi miinilaevade hulka. Kõigil kolmel laeval seisab ees miinijahtimisrelvastuse uuendamine. Ugandi on esimene laev, mis vanemleitnant Mardo juhtimisel moderniseerimisele suundub.

Vanemleitnant Mardo asus mereväes tegevteenistusse 1999. aastal. Ta on täitnud miinijahtija Wambola relvastusohvitseri, komandöri abi ja komandöri ülesandeid, töötanud kaitseministeeriumis Sandown-klassi miinijahtijate laevahanke projektiohvitserina ning teeninud mereväe staabi operatiivjaoskonna staabiohvitserina. 2009. aastal täitis ta samuti Ugandi komandöri ülesandeid.

Ta on lõpetanud Eesti merehariduskeskuse laevajuhtimise erialal, Tartu ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise erialal ning osalenud erinevatel miinitõrjeohvitserikursustel Ameerika Ühendriikides ja Belgias.

Pärast Eesti liitumist NATO-ga on merevägi olnud kaitseväe suurimaid panustajaid NATO reageermisjõududesse. Mereväe miinijahtijad kuuluvad regulaarselt NATO miinitõrjelaevade gruppi. Kuni novembri lõpuni panustab Eesti üksuse tegevusse Ugandi sõsarlaevaga Admiral Cowan, mis muuhulgas osaleb sel sügisel Poolas aset leidval reageerimisjõudude suurõppusel Steadfast Jazz.

"See on väga kõva tulemus arvestades, et paljud jooksjad olid vähem kui ööpäeva eest operatsioonilt naasnud ja mõni tund pärast jooksu mindi taas Camp Bastionist välja," ütles Estcoy-16 ülema abi kapten Rauno Viitmann, kes ka ise maratonil osales.

Camp Bastioni maraton joosti teatejooksuna, milles iga etapp oli 1,6 kilomeetri pikkune. Estcoy-16 võistkonnas jooksis 26 kaitseväelast. Segavõistkondade arvestuses võistelnud eestlased saavutasid teise koha ajaga 2 tundi 43 minutit ja 44 sekundit. Kõige kiirema aja, 5 minutit ja 34 sekundit, jooksis eestlastest seersant Janno Jelistratov teisest rühmast.

Eesti võistkonna eestvedaja seersant Martin Aaviku sõnul tekkis tal soov maratonil joosta, aga otsustas, et üksi ei ole seda mõtet teha. „Otsustasin, et kui osaleda, siis tuleb ikka terve meeskond kokku ajada,“ ütles seersant Aavik ja lisas, et kõik jooksjad andsid endast parima.

Kokku osales Camp Bastioni teatemaratonil 89 võistkonda. Lisaks eestlastele veel Ühendkuningriigi, Taani ja Ameerika Ühendriikide kaitseväelased. Üldarvestuses jõudsid Estcoy-16 kaitseväelased 10. kohale.

Estcoy-16 alustas teenistust Afganistani lõunaosas asuvas Helmandi provintsis 4. mail ning teenib Helmandi väekoondise ühe peamise löögijõuna. Alates lahinguvastutuse ülevõtmisest on Estcoy-16 läbi viinud 11 kompanii operatsiooni üle terve Helmandi väekoondise vastutusala.

Baaskursusele osalesid kaitseväelased 1. jalaväebrigaadist, staabi- ja sidepataljonist, vahipataljonist, Põhja- ja Kirde kaitseringkonnast ning mereväest.

„Ameeriklastel on sõjaväelise käsitsivõitluse osas väga pikaajaline kogemus, seetõttu nendega koostööd teha soovisimegi,“ sõnas maaväe staabi väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Tiit Paljak, kelle sõnul keskenduti väljaõppes just lähivõitluse sõjalisele küljele. „Sõdur peab oskuslikult kasutama kõiki võimalusi ka sellises olukorras, kus lahingumoon on otsas,“ ütles kolonelleitnant Paljak.

Kolonelleitnant Paljaku sõnul on viimase kahe aasta jooksul korraldatud kokku kaks taolist kursust, tulevikus on plaanis käsitsivõitluse-alast väljaõpet anda ka ajateenijatele. „Kuna sõjaline käsitsivõitlus erineb olulisel määral tavalistest tsiviilelanike seas levinud võitluskunstidest ja on kindla militaarse kallakuga, kavatseb kaitsevägi antud õppesuunaga kindlasti edasi liikuda,“ ütles kolonelleitnant.

Kursusel osalenud staabi- ja sidepataljoni rühmaülem nooremleitnant Raivo Marjapuu sõnas, et kuigi kaitseväes käsitsivõitlust õpetatakse, tehakse seda väeosapõhiselt. „Merejalaväe meetod sobib kaitseväele hästi ning võiks olla ühtse õppesüsteemi nurgakiviks,“ sõnas nooremleitnant Marjapuu, kelle  sõnul on võitluskunsti eeliseks asjaolu, et õpetamisel ja arvestatakse ka sõduril seljas olevat varustust. „Tsiviilelus õpetatavad võitluskunstid ei ole mõeldud rakendamiseks killuvesti ja sõdurisaapaga,“ sõnas nooremleitnant Marjapuu.

Väljaõpet viisid läbi kolm Ameerika Ühendriikide merejalaväe Euroopa väejuhatuse sõjaliste võitluskunstide instruktorit, hiljem kutsuvad ameeriklased Eesti kaitseväelasi õpinguid jätkama Saksamaal.

Merejalaväe käsitsivõitlus on Ameerika Ühendriikide merejalaväes 2001. aastal kasutusele võetud võitluskunst, mille loomisel on kombineeritud olemasolevaid käsitsi- ja lähivõitluse meetodeid. Merejalaväelastele ja neid toetavale isikkoosseisule antav väljaõpe keskendub külm- ja improviseeritud relvade kasutamisele ning käsitsivõitluse õpetamisele, samuti on oluline roll vaimse vastupidavuse suurendamisel ning vastutustundlikul jõu kasutamisel.