Uudised

“Medalilootus oli starti minnes reaalne, kuid selle kuldne värvus tuli meeldiva üllatusena,” ütles värske maailmameister kapral Timo Sild. Kapral Silla sõnul on konkurents sõjaväelaste orienteerumisvõistlusel tihe ja võrreldav igati tavasportlaste maailmameistrivõistlustega, kuna mitmed riigid saadavad võistlustulle sportlased, kes neid esindavad ka tsiviilvõistlustel. “Näiteks Šveits on välja pannud seitse meest, kes kõik on võimelised medalile tulema,” ütles kapral Sild.

Just šveitslasi kartis kaitseväe spordirühmas teeniv ja üheksa aastat aktiivselt orienteerumist harrastanud noormees kõige rohkem. “Šveitslasi pidasin kõige ohtlikemaks, kuid enim tahtsin loomulikult võita oma venda,” sõnas 25-aastane kaitseväelane.

Kokku on eestlased sõjaväelaste orienteerumise MM-võistlustelt võitnud neli medalit – eile võitis täna tavarajal teise koha saanud reamees Lauri Sild lühiraja distantsil hõbemedali.

Eestit esindanud sportlased saabuvad koju pühapäeval, laupäeval seisab ees viimane ala teatevõistlus.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Täna said Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad esimese ülevaate soomukite Sisu tehnilistest võimalustest, relvastusest ja kasutamisest. Scoutspataljoni kaitseväelased demonstreerisid ajateenijatele ka soomukite maastikuläbivust.

Seni on soomukid kasutusel olnud elukutselistest kaitseväelastest koosnevas Scoutspataljonis. Soomukeid Sisu Xa-180 ja XA  188 kasutavad kaitseväelased välisoperatsioonil Afganistanis.

“Scoutspataljon on välisoperatsioonidel omandanud hulgaliselt soomuki-alaseid teadmisi, mida saame kasutada kogu kaitseväe soomusvõimekuse tõstmisel,” ütles 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus, kelle sõnul on Kalevi jalaväepataljoni arendamine mehhaniseeritud jalaväepataljoniks hea näide uue riigikaitse arengukava rakendumisest. “Tegemist on protsessiga, mille tulemusel omandab soomusmanöövervõime kogu 1. jalaväebrigaad. Viimane omakorda tõstab oluliselt meie kiirreageerimise suutlikkust ja seeläbi kogu Eesti kaitstust,” sõnas kolonelleitnant.

Jaanuaris valitsuses heaks kiidetud riigikaitse kümne aasta arengukava kohaselt arendab kaitsevägi välja soomusmanöövervõime. 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv elukutseline Scoutspataljon saab moodsad jalaväe lahingumasinad, soomukitega varustatakse ülejäänud manööverpataljonid.

Soomes toodetud soomukid Sisu XA-180 EST võeti kaitseväes kasutusele 2004. aastal. 2010. aastal hankis kaitsevägi Hollandist juurde soomukeid Sisu XA-188, millel on varasema mudeliga võrreldes tugevam soomus, vastupidavam põhjasoomus isevalmistatud lõhkekehade ja maamiinide kaitseks ning mis peab vastu kuni 14,5 millimeetrise kaliibriga relvade tulele.

Sisu XA tüüpi soomukid on Soomes valmistatud kuuerattalised jalaväe soomustransportöörid, mis olid algselt mõeldud Soome kaitsejõududele. Soomuki loomisel olid tähtsal kohal kasutusmugavus, lihtne ehitus ning madalad hoolduskulud.

Praegu on Eesti kaitseväes kasutuses 56 soomukit XA 180 ja 52 soomukit XA 188, viimaste tarne jätkub aastani 2015, mille lõpuks lisandub olemasolevatele veel 25 soomukit XA 188.

Meeste arvestuses võitis sveitšlane Matthias Kyburz ajaga 24:44. Teistest Eesti võistlejatest saavutas kapral Sander Vaher 25. koha, kapral Timo Sild 26. koha, kaitseliitlane Kristo Heinmann oli 32. Kokku alustas 5270meetrist rada 193 võistlejat, kellest lõpetas 181.

Samas toimunud naiste võistluses saavutas kaitseliitlane Kirti Rebane 4. koha ajaga 30:27, kaotades võitjale Tatiana Riabkinale Venemaalt 4 minutit ja 6 sekundit. Teised Eesti esindajad Merike Vanjuk ja Annika Rihma said vastavalt 12. ja 15. koha. Naiste võistluse läbis 55 osavõtjat.

„Reamees Silla tulemus on märkimisväärne, kuna võistlejate hulgas oli mitmeid tsiviilvõistluste tiitlivõitjaid, sealjuures tänase võistluse võitja, kes on varasem maailmameister orienteerumises.  Viimane aasta on Lauril olnud väga edukas, lõpuks on tema vorm tõusnud nii, et selle pealt väga tugev tulemus ära teha.  Tänane medal annab hea impulsi homseks pika raja võistluseks,“  kommenteeris kaitseväe sporditeenistuseohvitser major Meelis Stamm võistluse tulemust.

Homme toimuvale pika raja võistlusele järgnevalt arvestatakse mees- ja naiskondade arvestuses nelja parema osaleja tulemust. 

Reamees Lauri Sild näitas head tulemust ka sel aastal toimunud orienteerumise maailmameistrivõistlustel Soomes Vuokattis, saavutades lühiraja distantsil 13. koha.

Nooremleitnant Malsroos võitis hõbemedali Tapal aset leidnud sprindisõidus ajaga 19 minutit ja 45 sekundit.

Rattaorienteerumine (inglise. Mountain Bike Orienteering) on üks Rahvusvahelise Orienteerumisspordi Liidu tunnustatud orienteerumisaladest ning sarnaneb olemuselt tavaorienteerumisele, kuid liikumiseks kasutatakse maastikurattaid.

Malsroos on lõpetanud lennuakadeemia kopteripiloodina, kaitseväe erialaohvitseride kursused nooremleitnandina ning teenib alates 2010. aasta sügisest lennubaasi lennugrupis piloodina. Varem on ta kaks aastat järjest tulnud kapten Aali nimelise orienteerumisvõistluse võitjaks.

Esmakordselt toimusid rattaorienteerumise maailmameistrivõistlused Fontainebleau´s Prantsusmaal. Alates 2004. aastast on maailmameistrivõistlused toimunud igal aastal. Maailmameistrivõistlused Lääne-Virumaal lõpevad 31. augustil.

„Balti miinitõrjeeskaadris said nii Eesti kui Läti ja Leedu vastloodud merevägede laevameeskonnad esimesed rahvusvahelistel operatsioonidel tegutsemise kogemused,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper, kelle sõnul aitas ühise eskaadri loomine kaasa Balti riikide merevägede kiiremale arengule ning pani aluse tänasele edukale osalemisele NATO miinitõrjeüksuse töös.

„Tänu Baltronile on Eesti, Läti ja Leedu sadamad ja veeteed oluliselt turvalisemad,“ lisas mereväekapten Sepper, kes osaleb täna koos Läti ja Leedu kolleegidega Klaipedas Baltroni 15. aastapäeva tähistamisel.

„1997. aasta esimesel poolel algasid ühised ettevalmistused mereväeüksuse BALTRON loomiseks ning meil on heameel tõdeda, et käesolevaks aastaks on sellest ühisest ideest ja kavast saanud tegelik üksus,“ ütles tolleaegne kaitseminister Andrus Öövel 1998. aastal riigikogu ees kolme Balti riigi ühise mereväe üksuse loomisest rääkides.

Baltroni põhitegevuseks on miinitõrjeõppuste- ja operatsioonide läbi viimine Eesti, Läti ja Leedu vetes. Baltroni osalusel on miinijahtijad igal aastal puhastanud laevateid ja sadamaid maailmasõdade aegsetest lõhkekehadest. Miinitõrjeoskuste arendamiseks võtab BALTRON osa ka NATO korraldatavatest õppustest.

Baltron koosneb eskaadri staabist ning Eesti, Läti ja Leedu mereväelaevadest. Iga riik annab Baltroni käsutusse kindlaks perioodiks miinitõrjelaeva. Lisaks täidab üks alus staabi- ja toetuslaeva ülesandeid.

Baltroni staabi ametikohad roteeruvad kolme riigi mereväeohvitseride vahel. Baltroni ülema ametikohal on teeninud nii praegune Kaitseväe Peastaabi ülem mereväekapten Igor Schvede kui mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper.

Järgmine kord võtab Eesti Balti miinitõrjeeskaadri juhtimise üle 2014. aasta jaanuaris. Samuti paneb Eesti merevägi välja üksuse ning staabi- ja toetuslaeva.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste muuseumi direktori Art Johansoni sõnul on näituse eesmärgiks näidata kooli arengut läbi aegade. „Pooled väljapandud piltidest on tehtud pärast taasiseseisvumist ja teine pool üles võetud enne Teist maailmasõda. Sellega on näituses väljatoodud mõlemad õppeasutuste ajaloole olulised ajajärgud,“ ütles Johanson.

Lisaks pildiekspositsioonile saavad näituse külastajad ülevaate õppeasutuste struktuurist enne Teist maailmasõda ning sõjajärgse kooli struktuuri kujunemisest.

Näituse on kokku pannud õppeasutuste muuseumi kolleegium koosseisus Art Johanson ja Eduard Astel. Näitus on avatud kuni veebruarini, kui valmib Vabadussõja teemaline ekspositsioon.

Esmaspäeval, 2. septembril toimub Tartus pidulik jalutuskäik, relvanäitus ja õppeaasta avaaktus. Kooli alguse puhul peab kadettidele akadeemilise loengu kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Kindralmajor Terras tänas Poola kaitseväe juhatajat Poola ründelennukite Su-22 osaluse eest kaitseväe suurõppusel Kevadtorm selle aasta kevadel, samuti arutasid kaitsevägede juhid võimalikku Eesti osalust Poola rahvuslikul õppusel Anakonda.

Kindralleitnant Gocul tunnustas Eesti riigikaitse arengukava kui realistlikku ja ressurssidega kaetud plaani ning kaitseväe uut juhtimisstruktuuri, mis on tema sõnul nüüdisaegne ja vastab tänapäeva relvajõudude nõuetele. Kindralleitnant Gocul andis kindralmajor Terrasele ülevaate Poola riigikaitse arenguplaanidest, sõjatööstusest ning hangitavatest ja arendatavatest relvasüsteemidest, samuti tunnustas Poola kaitseväe juhataja Eestit kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangu panustamise eest riigikaitsesse.

„Eesti ja Poola näevad julgeolekuolukorda Läänemere ja Põhjala piirkonnas sarnaselt,“ ütles kindralmajor Terras, kelle sõnul on Poola üks piirkonna olulisemaid julgeoleku tagajaid ning Eesti olulisemaid liitlasi nii NATO, Euroopa Liidu kui kahepoolsete suhete raames.

Sel sügisel korraldab NATO Brunssumi keskväejuhatus NATO reageerimisjõudude õppuse Steadfast Jazz 2013, mille taktikaline osa viiakse läbi Poolas. Eestist osaleb õppusel Scoutspataljon. Poolas asuvas NATO Kirdekorpuses teenivad Eesti ohvitserid ja allohvitserid, sel aastal osales Kirdekorpuse staap Eestis õppusel Saber Strike.

Kaitseväe juhataja avaldas kaastunnet laupäeval Afganistanis Ghazni provintsis Poola sõduri langemise puhul. Kaitsevägede juhid arutasid olukorda Afganistanis ning mõlema riigi tegevust välisoperatsioonidel pärast 2014. aastat.

Kaitseväe juhataja naaseb Eestisse täna õhtul.

„Hollandi õhuväelased hindavad kõrgelt värskelt renoveeritud Ämari lennubaasi kaasaegseid tingimusi ja taristut ning meie efektiivset õhuseiresüsteemi,“ ütles kolonel Tarien, kelle sõnul seovad Eesti õhuväge Hollandiga head koostöösuhted, mitmed Eesti õhuväe spetsialistid on Hollandis täiendanud oma erialaseid oskusi.

Õhuvägede juhid arutavad visiidi raames ühisharjutuste korraldamist Eesti õhuruumis ning Ämari lennubaasi kasutusvõimalusi. Eesti õhuvägi on huvitatud hollandlaste pikaajalistest kogemustest lennuteabe süsteemide arendamisel ning koolitusvõimalustest.

Visiidi käigus tutvub kindralleitnant Schnitger lennubaasiga ning külastab NATO küberkaitse koostöökeskust Tallinnas, samuti kohtub Hollandi õhuväe ülem kaitseministeeriumi asekantsler Sven Sakkoviga.

Hävituslennuki piloodina ning lennuüksuse ülemana on Alexander Schnitger osalenud mitmetel rahvusvahelistel NATO operatsioonidel. Kuningliku õhuväe ülemaks määrati kindralleitnant Schnitger eelmise aasta märtsis.

Sada aastat tagasi ühe lennukiga alustanud Hollandi õhuväel on tänapäeval üle saja viiekümne õhusõiduki. Hollandi kuninglik õhuvägi on aktiivselt osalenud NATO operatsioonidel ning on tihedalt integreerunud Belgia ja USA õhujõududega.