Uudised

Vanemseersant Sander alustas teenistust kaitseväes 2003. aastal, alates 2004. aastast teenis ta Scoutspataljonis.

Scotspataljoni staabi- ja tagalakompanii ülema kapten Andres Blanki sõnul iseloomustas vanemseersant Sanderit nõudlikkus nii iseenda kui teiste suhtes. "Vanemseersant Sander oli oma tööle pühendunud kaitseväelane, kellest pidasid lugu nii  alluvad kui ülemad. Ta oli usaldusväärne ja hea kolleeg, tema lahkumine puudutab kõiki kaasvõitlejaid,“ ütles kapten Blank.

Vanemseersant Sander osales välisoperatsioonidel Iraagis 2006.aastal ning Afganistanis 2008. ja 2011. aastal. Teda on korduvalt tunnustatud eeskujuliku ja kohusetundliku teenistuse eest, 2008. aastal pälvis vanemseersant Sander Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti.

Admiral Pitka komandörina aastatel 2006-2008 teeninud vanemleitnant Peep Laanisto sõnul seob laeva meeskonda Rakverega tihe koostöö ja mitmed ühisüritused.

Sõpruslepingu sõlmimisest 2004. aastal on laevameeskond erinevates sadamates peatudes tutvustanud Rakveret, osalenud Rakvere lastekodu remontimisel ja jõulupidudel ning korraldanud mereväes korjanduse lastele kingituste soetamiseks. Linn on omaltpoolt viinud läbi erinevaid ühisüritusi ja spordivõistlusi ning kinkinud laevale esindusserviisi, mis kuni laeva teenistusest väljaarvamiseni ka aktiivselt kasutuses oli.

Laevaesindus sai eile Rakvere linnapea Toomas Vareki eestvedamisel tutvuda linnas toimunud muutuste ja arengutega. Arutati ka koostöö jätkamise võimalusi.

„Tahaksime kindlasti koostööd linnaga jätkata, kuid kuidas ja mil viisil on praegu veel lahtine,“ rääkis vanemleitnant Laanisto.

Mereväe laeval Admiral Pitka arvati teenistusest välja 14. juunil. Admiral Pitka oli esimene kaitseväe üksus, mis asus teenima NATO lipu all vaid aasta pärast Eesti liitumist alliansiga. 2007. aastal sai laev ÜRO lastefondi UNICEF Sinilinnu preemia, mida antakse Eesti lapsi toetanud isikutele ja organisatsioonidele.

1975. aastal Taanis Aalborgis ehitatud Admiral Pitkal heistati Eesti lipp mereväe aastapäeval 21. novembril 2000. aastal. 74-meetri pikkune väikese fregati mõõtu jääklassi ja helikopteritekiga varustatud laev oli senistest Eesti mereväe alustest suurim.

Laeva meeskonna suurus oli 43 mereväelast, relvastuseks 76 mm kahur ning kaks 12,7 mm raskekuulipildujat Browning.

Admiral Pitka täitis korduvalt nii Baltroni kui NATO miinitõrjeeskaadri staabilaeva ülesandeid. 2005. aastal osales laev Trafalgari lahingu 200. aastapäeval korraldatud laevastikuparaadil, kus varem oli Eesti alustest osalenud vaid allveelaev Kalev 1937. aastal. Järgmisel aastal oli Pitka ise Eestis läbi viidud laevastikuparaadi lipulaevaks.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Kindralmajor Terras tutvustas oma Norra kolleegile riigikaitse kümne aasta arengukava ning arutas ekspertidega erinevate koostöövõimaluste üle.

„Vähestel riikidel on olemas nii pika perspektiiviga arenguplaan, seetõttu on tegemist väärtusliku dokumendiga,“ ütles kindral Sunde, kelle sõnul seisneb arengukava tugevus tema perspektiivikuses. „Areng on planeeritud pika protsessina ning kaitseväel on kogu aeg nö sihik silme ees - arengukava arvestab nii raha, investeeringute, inimeste kui relvasüsteemide ülalpidamiskuludega,“ lisas Sunde kinnitades, et arengukava raames on võimalik üles ehitada kaitsevägi, mille struktuur ja võimekus vastab tänapäeva nõuetele.

Kindral Sunde väärtustas Eesti otsust, mille kohaselt 40% kaitsekulutustest läheb investeeringuteks, kuna see annab võimaluse riikidevaheliseks hangete-alaseks koostööks. Sarnaselt Eestiga on ka Norra moderniseerimas oma kaitseväge.

Eesti ja Norra kaitseväe juhatajad arutasid koostöövõimalusi tulevikus, „Me oleme liitlased NATO-s ja samas on meil ühine Põhjala dimensioon, mille raames koostööd teha,“ ütles kindral Sunde. „Meie jaoks on tähtis Põhja – Balti koostöö tervikuna, et saaksime vahetada ja jagada informatsiooni, eksperte, varustust, väljaõpet ja haridust.“.

Kindralmajor Terras tegi ettepaneku viia Eesti ja Norra kahepoolne kaitsekoostöö peastaapide vahelise regulaarsete kohtumiste tasemele. „Eesti ja Norra riigikaitseline mõtlemine ja tegutsemine on väga sarnane ja meie seisukohad langevad väga paljudes valdkondades kokku,“ ütles Terras. „See võimaldab norralastega rääkida kohe asjast ning üksteisemõistmine on suurepärane.“

Kaitseväe juhataja hindas väga heaks koostööd Balti Kaitsekolledži raames ja kutsus üles tihendama Kaitseliidu ja Norra Rahvuskaardi koostööd. Terras tegi Norra kaitseväe juhtidele ettepaneku külastada Tallinnas asuvat NATO küberkaitse keskust ja avaldas lootust, et Norra liitumine keskusega saab lähiajal teoks.

Norra visiidi esimesel päeval külastas Eesti delegatsioon Norra riigile kuuluvat kaitsetööstuse keskust Kongsberg Defense Systems, kus osales ka Eesti kaitsetööstuse liidu juhatuse liige Oliver Väärtnõu.

„Kõrgetasemelistel visiitidel osalemine annab meile hea võimaluse liidu liikmesfirmade tutvustamiseks ja kontaktide loomiseks ning aitab avada uksi, mis muidu ei avane meie ettevõtjatele nii lihtsalt,“ ütles Väärtnõu.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras külastas ka Norra kaitseväe väljaõppekeskust Renas, kus Eesti delegatsioonile anti selle koolitusvõimalustest põhjalik ülevaade.

Kaitseväe juhataja külastab Norra kuningriiki sealse kaitseväe juhataja kutsel 20. – 22. augustini.

Loe siit .

Open division  üldarvestuse võidu ja Eesti meistri tiitli pälvis Kaitsejõudude Spordiklubi laskur Armin Meesit edestades Artur Kalmet ja Juri Lisket.

Standard division üldarvestuse ja Eesti meistri tiitli võitis Kaitsejõudude Spordiklubi laskur Meelis Unt, edestades klubi kaaslast Villiko Nurmojat ja Aleksandr Šavrinit.

Production division õnnestus Kaitsejõudude Spordiklubi laskuril Dagnis Maiberg’il saavutada kolmas koht Aleksandr Snatkini ja Juri Kidjajevi järel.

Nn presidendi medaleid antakse praktikal laskmises rahvusvahelise ehk kolmanda taseme võistluse võitjatele.

Kaitsejõudude Spordiklubi kuulub Eesti praktikal-laskmise ühingusse, mis koondab laskureid kaitseväest ja Kaitseliidust. Kaitsejõudude Spordiklubi laskurid on olnud edukad pea kõigil seni peetud praktikal-laskmise Eesti meistrivõistlustel.

Praktikal-laskmine on spordiala, milles on võrdselt olulised täpsus, jõud ja kiirus, pakkudes laskurile lahendamiseks elulähedasi situatsioone. Kaitsejõudude spordiklubis harrastatakse praktikal-laskmist alates 2007. aastast.

Vaatluslennust võtavad osa neli Eesti ja viis Soome kaitseväelast ning Rootsi lennuki meeskond, lennu juhtriigiks on Eesti.

Vaatluslend katab peamiselt ala teisel pool Eesti ja Soome riigipiiri. Maksimaalne lennu pikkus on 5500 kilomeetrit. Vaatluslennuki kaamera pildistab huvipakkuvaid objekte. Salvestatud film ilmutatakse Helsingis Eesti esindajate osavõtul ning Eesti saab filmist koopia.

Viimati osales Eesti kaitsevägi Avatud taeva vaatluslennul Venemaa Föderatsiooni kohal 2011. aastal. Venemaa Föderatsiooni lennuk tegi vaatluslennu Eesti kohal selle aasta juulis.

Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku-ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine selles osalevate riikide vahel, kitsam eesmärk on aga informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise korra antud leppega liitunud riikide kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused, samuti kohustused lendude läbiviimisel.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal

Viienädalasel kursusel tuletavad kadetid meelde ajateenistuses õpitud välioskusi, läbivad meditsiinikursuse ning harjutavad tulekaartide joonistamist, sihtmärkide osutamist ja erinevat tüüpi kaevikute kaevamist. Samuti läbivad kadetid relva ja laskeoskuste väljaõppe ning kordavad üle laskmiste põhitõed.

„Kursuse eesmärgiks on õppurite taset ühtlustada, kuna esimese õppeaasta kadetid on tausta poolest erinevad – läbinud ajateenistuse erinevatel aegadel ja erialadel,“ ütles kursuse läbiviija major Andrus Reinstein.

Kahel viimasel nädalal viibivad kadetid patrull-laagris, kus nad saavad lahingväljaõppe jao tasemel. Õppus lõpeb traditsioonilise rännakuga maastikult tagasi sõjakooli.

Tartu maakonnas Unikülas korraldatavast ühtlustamiskursusest võtab osa enam kui 50 õppurit. Pärast ühtlustamiskursust algab akadeemiline õpe.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud.

Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päevad on sel sügisel 20. septembril, 18. oktoobril, 26. novembril ja 13. detsembril. Lahtiste uste päevadel tutvustavad kadetid külalistele kadetielu ja oma õppe- ning olmetingimusi.

19. kuni 30. augustini Klaipedas toimuva Open Spiriti eesmärgiks on sõdade käigus veestatud meremiinide ja muude lõhkekehade avastamine ning kahjutuks tegemine.

„Eesti mereväe tuukrite roll on osaleda iseseisva üksusena toetamaks miinide ja muude lõhkekehade identifitseerimist ning kahjutuks tegemist,“ rääkis mereväe tuukrigrupi operatsioonide allohvitser veebel Mildon Ader.

Kokku osaleb õppusel kaheksa Eesti mereväe tuukrit. Neli tuukrit saabub õppusele Tallinnast mereväebaasist ja neli jõuab Klaipedasse miinijahtija Admiral Cowan pardal, mis teenib hetkel NATO miinitõrjegrupi koosseisus. Klaipedas ühinevad Eesti tuukrid üheks meeskonnaks ja osalevad miinitõrjeoperatsioonil koostöös teiste riikide tuukritega.

Kümme riiki osalevad tänavusel operatsioonil kümne laeva ja nelja tuukrigrupiga – Belgia, Eesti, Holland, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Taani ja USA. Lisaks võtavad õppuseset osa Leedu veeteede ameti ning Klaipeda ülikooli laevad.

Miinitõrjeoperatsiooni Open Spirit korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Sel aastal juhib operatsiooni Leedu merevägi. Eesmärgiks on lõhkekehade avastamise ja kahjutuks tegemise teel veeteede ohutumaks muutmine.

Linnalahingu õppus algab reede õhtul kell 23 ja lõpeb laupäeva varahommikul kell kolm. Kadetid harjutavad liikumisviise ja patrulli hoonestatud alal Karlova linnaosa üldkasutatavas piirkonnas Võru, Tehase ja Kalevi tänavatel.

Õppuste läbiviija taktikaõpetaja kapten Priit kasemetsa sõnul on harjutuse eesmärgiks anda kadettidele linnapatrulli planeerimise ja läbiviimse kogemus. „Meie jaoks on tegemist linnalahinguõppe lõpuharjutusega, kus erinevalt varasemast praktikast saame harjutada lahingtegevust linnakeskkonnas inimasustusega alal,“ ütles kapten Kasemets.

Harjutusest võtab osa üle 50 tegevväelase, kellel on kaasas relvad ilma laskemoonata ja imitatsioonivahenditeta. Tänavaid õppuse käigus ei suleta. Lahingvarustuses kõrgema sõjakooli teise õppeaasta kadetid liiguvad Tartu tänavatel seitsme- kuni kümneliikmelistes gruppides ning teevad endast oleneva, et mitte häirida linlaste öörahu. Kaitsevägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Linnalahingu harjutust korraldab kõrgem sõjakool tänavu neljandat korda.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast haridust.

Suurtükiväepataljoni suurtükiväekooli ülema kapten Feliks Roodvee sõnul võib reservväelaste oskustega rahule jääda.

„Tabamusprotsent on väga hea,“ ütles kapten Roodvee. Suurtükiväekooli ülema sõnul on reservõppekogunemistel võimalik hinnata mitte ainult reservväelaste oskusi, vaid kaitseväe õppeprogrammi tervikuna. „Kogemuse põhjal saan öelda, et õppekogunemisele tulnud endised ajateenijad mäletavad päris hästi kunagi õpitut. Isegi need, kes 15 aastat tagasi meie juures teenisid, ei vaja pikka meeldetuletusaega,“ sõnas kapten Roodvee.

Suurtükiväe eriala reservväelaste reservõppekogumine algas 10. augustil ning kestab kokku 9 päeva, oma teadmisi saavad värskendada kuni 15 aastat tagasi ajateenistuse läbinud. Laskmised kestavad kella kuueni õhtul, reservväelaste käsutuses on kaks suurtükiväepataljoni haubitsat.

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.