Uudised

Kindralmajor Terras kohtus eile Kuressaares ja täna Kärdlas kaitseliitlaste ja  naiskodukaitsjatega, kellele tutvustas riigikaitse kümne aasta arengukava ning sai ülevaate läänesaarte kaitseliitlaste tegevusest.

„Saartel on kaitseliitlastel nii maa- kui merekaitseliste ülesannete täitmisel eriti oluline roll,  kuna vabatahtlikud abistavad nii päästjaid kui vajadusel politsei-ja piirivalveametit,“ ütles kaitseväe juhataja. Terras tunnustas mõlema saare vabatahtlike panust riigikaitsesse ning koostööd kohalike ametkondade ja jõustruktuuridega.

Nii Hiiu- kui Saaremaal on Kaitseliidu koostöö ametkondade, politsei ja päästjatega on peaasjalikult vabatahtlike kaitseliitlase ja naiskodukaitsja õlul. Kaitseliidu noorteorganisatsioonidesse kuulub pea viiendik Hiiumaa noortest. Saaremaa malev on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud - 1990. aastal 22 saarlase taasasutatud malevasse kuulub täna pea 600 liiget. Möödunud aastal liitus Saaremaa malevaga üle 100 värske kaitseliitlase.

Eile pärastlõunal külastas kaitseväe juhataja kaitseväelaste osalusel korraldatavat Võhma külaseltsi lastelaagrit ning laevaehitusettevõtet Baltic Workboat, kus on viimastel aastatel valminud muu hulgas patrull- ja päästekaatrid nii Eesti kui teiste Läänemere-äärsete riikide jaoks.

Saaremaa malevasse kuulub täna ligi 600 kaitseliitlast, 140 naiskodukaitsjat, ning pea poolsada noorkotkast ja kodutütart. Hiiumaa malevkonda kuulub üle 180 kaitseliitlase ja 50 naiskodukaitsja, noorkotkaid ja kodutütreid on kokku paarsada.

Jaanuaris Vabariigi valitsuse kinnitatud riigikaitse arengukava näeb ette Kaitseliidu rolli suurenemist riigikaitses, lisaks kaitseliidu üksuste väljaõppele peavad lähiaastatel arenema juhtimis- ja planeerimisfunktsioonid ning Kaitseliidu ja kaitseväe ohvitseride rotatsioon.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Individuaalarvestus saavutas teise koha Kirde kaitseringkonna suurtükipataljonis teeniv nooremleitnant Kaupo Ots, kes kuulus ühtlasi meeskonda “Boys from Tapa”. Kolmanda koha saavutas meeste arvestuses politsei- ja piirivalveameti võistkonna liige Aivar Ridamäe.

Naiste arvestuses tuli teisele kohale Maiu Valk Kirde kaitseringkonna õhutõrjepataljonist, kolmandana finišeeris Kirde kaitseringkonna staabi tagalajaoskonnas teeniv nooremveebel Helina Veeremaa.

Meeskondlikult pidi politsei- ja piirivalveameti paremust tunnistama Kirde kaitseringkonna võistkond “Boys from Tapa”, kellel õnnestus edestada pronksile sõitnud Kaitseväe ühendatud õppeasutuste meeskonda.

Tegemist oli kolmandate 1. jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni rattaklubi koostöös korraldatud meistrivõistlustega maastikurattasõidus. Scoutspataljoni pataljoniveebli vanemveebel Jaanus Kundla sõnul on võistlused populaarsed ning kujunenud juba traditsiooniks. “Kindlasti korraldame samalaadse ürituse ka järgmisel aastal, sest osalejaid jagub ning tegemist on sportliku mõõduvõtuga, mille korraldamine ja milles osalemine on kaitseväelastele igati kohane,” sõnas ta.

Ringikujulise võistlusraja pikkuseks oli 7,3km-i, meeste võistlusdistants koosnes kolmest ringist (kokku 21,9 km), naistel tuli läbida kahe ringi ehk 14,6 kilomeetri pikkune teekond stardist finišisse. Kokku osales 43 võistlejat (neist 36 meest ja seitse naist), seitse meeskonda ning üks naiskond.

"Hea meel, et meestel on tahet harjutada riigi kaitsmist ka siis, kui neil puudub otsene kohustus õppekogunemisest osa võtta," ütles õppekogunemise läbiviija kapten Feliks Roodvee, kelle sõnul on õppekogunemise eesmärgiks õpetada allüksustele sõjaaja ülesannete täitmist luues selleks võimalikult reaalse olukorra.

Reservväelaste õppekogunemine algas üksuse formeerimisega, mille järgselt paigutatakse üksused maastikule. Pärast kahepäevast erialaväljaõpet algab allüksuste koostööharjutus. Õppekogunemine kulmineerub 16. augustil lahinglaskmistega  122mm haubitsatest D-30.

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.

Ametliku nimega Kaitseväe ohvitseride väljaõppe ja täienduskursusel alustas 11. jaanuaril 1993 õpinguid 58 meest ja üks naine, kursuse lõpetas 45 ohvitseri ja üks allohvitser.

Kursuslased olid esimesed, kes said väljaõppe Iisraelist hangitud relvade käsitlemisel. Iisraeli instruktorite käe all õpiti kasutama püstolkuulipildujat Uzi, automaati ja snaiperpüssi Galil, kergekuulipildujat Negev, tankitõrje granaadiheitjat ja 106mm tankitõrjesuurtükki, samuti koostati õppetöö käigus nendele relvadele õppematerjal ja metoodika.

Kursuse lõpetanud Anu Pahka oli kaitseväe esimene naisohvitser,kes on praeguseks jõudnud kapteni auastmeni ning teenistuses Kaitseliidus instruktorina.

Järjekorras neljas kursus kestis kuus kuud ning oli esimene, mis viidi läbi Riigikaitseakadeemia territooriumil, kus õppisid ka tulevased lisaks kursuslastele esimene lend kaitseväe kadette, politseinikud, päästeametnikud, vangi- ja piirivalvurid ning tolliametnikud.

Täna jätkab 46-st lõpetanust teenistust Eesti kaitseväes 24 ohvitseri. Kokkutulekule ei saanud tulla kõige kõrgemat auastet omav lõpetanu, kindralmajor Neeme Väli, kes teenib NATO peakorteris Brüsselis sõjalises staabis poliitika planeerimise osakonna direktorina ja peadirektori asetäitjana, kuid osalejatele saadetud tervituses ütleb: „Vaadates tagasi aega, mil me oma õpinguid alustasime, aega kui veel Vene väed olid Eestis sees ja riigi institutsioonide loomine algusjärgus, ei saa konteksti silmas pidades meie kursuse lõpetajate panust Eesti taasiseseisvumisse alahinnata.“

Kohaletulnuid võõrustab kursuse lõpetaja, reservkapten, Misso vallavanem Urmas Peegel, kes on oma koduuksed avanud vanadele kamraadidele.

Kaitseväe taasloomise algusaastatel alates 1991. aastast viidi läbi kaheksa Kaitseväe ohvitseride väljaõppe ja täienduskursust, mille pikaajalise kursuste kuraatori hr Ervin Odari sõnul lõpetas kokku 436 inimest.

Osad lõpetanutest ei saanud ohvitseriks vaid allohvitseriks, samuti ei jäänud kõik teenistusse kaitseväkke, kursuse lõpetajad leidsid rakendust ka päästeametis ja piirivalves. Aastal 1995 liideti piirivalvurite kursus kaitseväe omaga.

Kogunemise läbiviija kapten Toomas Rebo sõnul on neli aastat tagasi reservi arvatud meeste meeskonnavaim hea – seda tõestab ka tõik, et eelmisel esmaspäeval tuli õppekogunemisele Tapa linnakusse 97 protsenti oodatud reservväelastest.

„Ma ei kahelnud hetkekski, kas osaleda või mitte,“ ütles reservväelane kapral Raivo Arusaar ja soovitab kõikidel kutse saanud reservväelastel õppekogunemistel osaleda. „Õppekogunemisel saab näha vanu sõpru. Lisaks, ei saa siinset meeleolu ja tegevust kusagil mujal ning ajateenistuses õpitu kipub ajapikku ikka meelest ära minema.“

Seersant Raimo Saadi jaoks on reservõppekogunemine meeldiv vaheldus tsiviilelule. Kuigi reservrühmaülem Saadil on ka tsiviilelus juhtida väike meeskond, tuli tal kaitseväelist juhtimist meelde tuletada. Saadi sõnul sai ta suurte gruppide ees esinemise kogemuse, enesekindluse ning algteadmised inimeste juhtimisest, planeerimisest ja selgete ülesannete püstitamisest just ajateenistuses.

Õppekogunemise esimesel nädalal tuletasid reservväelased meelde pioneeriülesandeid, taktikalisi sõjapidamise võtteid ning õppisid tundma uuenenud tehnikat. Pühapäeva hommikul algas õppekogunemise põnevaim etapp – nädalase välilaagri jooksul pidid sõdurid tõestama, et suudavad ühes rütmis tegutseda.

„Meestele ei ole vaja meelde tuletada, kuidas kasarmus elada ning rivis söömas käia. Meie eesmärk on treenida neid selleks, et sõjaolukorras suudaks üksus oma ülesandeid täita,“ ütles kapten Rebo ja lisas, et eesmärgi saavutamine on võimalikult põnevaks tehtud. „Lahinguline tegevus on üks faktoritest, mis mängib reservväelaste motivatsioonis suurt rolli ning seda pakume me neile küllalt.“

Reservõppekogunemine kulmineerus kolmapäeval, kui reservväelastest koosnev kompanii ründas sõduribaaskursust läbivate ajateenijate välilaagrit. Reservõppekogunemine lõpeb täna.

„Kokku oli see meeskonnale juba kuues võit ning kolmas järjestikune,“ sõnas vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras. Edu võtmeks peab kolonelleitnant motiveeritud kaadrit, kelle juhendamise all ajateenijad õpivad meeskonnana toimima. „Vahipataljon ongi väga edukas just meeskonnaaladel,“ ütles ta.

„Kindlasti on võidus oluline roll Tallinna Kalevi jalgpalliklubi kasvandikul reamees Sten Teinol, kes just finaalis suutis realiseerida kaks karistuslööki ning tõi niimoodi meile ka järjekordse meistritiitli,“ kommenteeris kolonelleitnant Teras otsustavat finaalmängu logistikapataljoniga.

Turniiri edukaimaks väravalööjaks osutus vahipataljoni meeskonna ründaja reamees Sergei Bilinski, kelle saagiks jäi kokku kaheksa väravat. Parimaks mängijaks valiti samuti vahipataljoni meeskonna liige reamees Sten Teino, parimaks väravavahiks tituleeriti logistikapataljoni väravavaht reamees Alton Savitš.

Kokku võttis 2013. aasta meistrivõistlustest osa 13 võistkonda, meistrivõistlustele registreerusid üksused pea kõigist ringkondadest. Kaitseväe meistrivõistlusi jalgpallis on korraldatud alates 1992. aastast.

“Galil sarnaneb Ühendriikide relvajõududes kasutusel oleva M16-ga, kuid tundub veidi raskem ja istub kätte väga hästi,“ ütles delegatsiooni juhtinud kolonelleitnant Thomas Gilleran.

Ennelõunal tutvusid kadetid Pakri poolsaarel läbi viidud Eesti jalaväerühma Estcoy-17 IED-alase väljaõppega ning varustusega. Muuhulgas said kadetid proovida sõitu Eesti jalaväerühma soomukiga.

„Eesti ja Ameerika Ühendriikide tihedaid liitlassuhteid arvestades on meie jaoks oluline üksteist paremini tundma õppida,“ ütles kolonelleitnant Gilleran. „Siinsest kahekümne ühest kadetist jääb nii mõnigi tegevteenistusse ning suunatakse rahvusvahelistesse üksusesse, kus neil tuleb koostööd teha ka eestlastega,“ lisas ta.

Michigani ülikoolis õppiva kadett Stephanie Shirley jaoks on Eestis viibimine eriline, kuna siin on sündinud tema vanavanemad. “Eesti keelt ma küll ei räägi, tean vaid üksikuid sõnu, kuid pean seda riiki siiski teatud mõttes oma kodumaaks,“ ütles kadett Shirley.

Shirley sõnul on Eesti kaitsevägi võrreldes Ühendriikide armeega väike ja teistsuguse ülesehitusega, kuid siinsete sõdurite ja ohvitseride pühendumus teeb eestlastele au ja aitab suurusevahet suuremate riikidega vähendada.

Enne kaitseväega tutvumist veetsid kadetid neli päeva intellektipuudega noori hooldavas Maarja külas, kus aitasid teha töid, mida puudega noored ise teha ei suuda ning korraldasid spordipäeva. Maarja küla juhataja Ly Mikheimi sõnul on nad teist aastat järjest aset leidnud külastuse üle siiralt õnnelikud, sest noored sõjaväelased aitavad küla elanike ellu tuua vaheldust.

Kolmenädalase Eestis viibimise jooksul tutvuvad Ühendriikide kadetid kaitseväe ja Kaitseliidu ülesehitusega, külastavad Kaitseliidu peastaapi, Kuperjanovi jalaväepataljonipataljoni, Okupatsioonide muuseumi ja Lennusadamat.

Kadetid saabusid Paldiskisse esmaspäeval, Eesti külastamine moodustab osa Ühendriikide maaväe kadettide juhtimisprogrammi (US Army Cadet Command Program) keele- ja kultuurialasest õppemoodulist. Kadettide juhtimisprogrammi eesmärgiks on sõjalise väljaõppe andmine kesk- ja kõrghariduse baasil.

Kursuse lõpetanutele omistatakse nooremleitnandi auaste. Kursuse kestvus on sõltuvalt osaleja eelnevast haridustasemest kaks kuni neli aastat. Pooled Eestit külastavatest kadettidest asuvad teenima Marylandi rahvuskaardi üksustesse, mida Eestiga seovad pikaaegsed sidemed.

Kaie Karu on lõpetanud kiitusega ETK kaubanduskooli kokk-kondiitri erialal. Ta on töötanud pagar-kondiitrina ja kokana. Viimased viisteist aastat on Karu töötanud Tallinkis, sellest viimased seitse Tallink City Hoteli peakokana.

„Kandideerisin, sest mulle tundus põnev kõik see, mis praegu kaitseväe toitlustusjaoskonnas toimub ja tulemas on. See on minu jaoks väga suur väljakutse,“ ütles Karu ja lisas, et  võrreldes tema varasema tööga saab tal töö eripära ja klientuur olema täiesti teistsugune. „ Kui varemas töökohas tuli klienti meelitada enda juurde sööma, siis nüüd tuleb olemasolevale kindlale klientuurile pakkuda täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Sealjuures käib klient söömas iga päev, mis tähendab et ta on tüdineb kergemini.“

Kaitseväe logistikakeskuse toitlustusjaoskonna juhataja kohusetäitja Karin Reppi sõnul on uue peakoka ülesanne kaitseväe toitlustuse taseme tõstmine ja ühtlustamine, sealhulgas menüüde mitmekesistamine ja kaasajastamine ning nende tervislikkus. Oktoobri algusest läheb  kaitsevägi üle viie toidukorra menüüle ehk kaitseväelased hakkavad päevas saama kolme põhisöögikorda ja kahte vahepala. Uuele süsteemile üleminek on uue peakoka üks esimesi ülesandeid. Lisaks tuleb peakokal koolitada ligi 250 kaitseväe toitlustusvaldkonna töötajat näiteks teemadel kaasaegsed maitseained, uued töövõtted, kaasaegsed seadmed, värsked road jne.

„Peakoka palkamine on kaitseväele ka kokkuhoid, sest kogu toitlustuskomplekside tsentraliseerimisprotsessi tulemusel optimeeritakse tööprotsessid ja koosseis. Varem pidime osa teenuseid sisse ostma. Peakoka rolliks on hinnata tööprotsesse ja võtta kasutusele olemasoleva seadmepargi võimsus,“ ütles Repp.

Reppi sõnul laekus kaitseväe peakoka konkursile arvukalt sooviavaldusi, lõpuks jäi sõelale viis head kandidaati ning viimase kahe väga tugeva kandidaadi seast osutus valituks Kaie Karu.

Neljapäeval, 8. augustil sooritavad hävitajad madallende Kesk-, Ida- ja Lõuna-Eestis ajavahemikus kell 9.45 kuni 10.45.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.