Uudised

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Operatsioonide käigus on Estcoy-16 avastanud isevalmistatud lõhkekehade materjale, relvi ja laskemoona ning takistanud ja häirinud valitsusvastaste mässuliste tegevust. Lisaks kahtlaste hoonete ja majapidamiste kontrollimisele on kompanii ülesandeks kohalike elanikega suhtlemine.

„Mässuliste tegevuse häirimine ja nende liikumisvabaduse piiramine on võimaldanud Afganistani julgeolekujõududel oma tööd edukamalt teha,“ ütles Estcoy-16 ülem major Meelis Loik.

Kontingendi ülema kolonelleitnant Arno Kruusmanni sõnul kasutatakse Eesti kompaniid Helmandi väekoondise vastutusalas just seal, kus julgeolekuolukord nõuab lisaks kohalikele jõududele koalitsioonivägede sekkumist.  „Paljusid operatsioone, mida varem viisid läbi ISAFi väed, teevad praegu Afganistani enda julgeolekujõud, kes on viimastel aastatel astunud suure sammu edasi," ütles kolonelleitnant Kruusmann.

Alates lahinguvastutuse üle võtmisest 14. mail on Estcoy-16 läbi viinud üheksa kompanii  operatsiooni, millest pikim on olnud nelja päeva pikkune. Sõdurid on läbi otsinud 344 hoonetekompleksi ja leidnud keelatud esemeid nagu relvi, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade osi 32 erinevast peidikust.

Estcoy-16 alustas teenistust Afganistani lõunaosas asuvas Helmandi provintsis 4. mail ja paikneb kuni rotatsiooni lõpuni piirkonna suurimas sõjaväebaasis Camp Bastionis, kus teenib Helmandi väekoondise ühe  peamise löögijõuna.

Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Sel sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

„NATO miinitõrjegruppi panustamine on üheksa aasta jooksul saanud osaks meie igapäevateenistusest. Mereväe laevad osalevad regulaarselt üksuse tegevuses, oleme sellega kaitseväe suurim panustaja alliansi reageerimisjõududesse,“ ütles mereväe staabiülem kaptenleitnant Jüri Saska. „Miinitõrjegrupi tegevus on oluline, sest eskaadri ülesandeks on muuhulgas liikmesriikide laevateede puhastamine lõhkekehadest, et võimaldada teiste NATO sõjaliste üksuste saabumine,“ lisas Saska.

Poolast lahkudes alustab miinitõrjegrupp Läänemere piirkonnas väljaõppega. Samaaegselt peab üksus olema valmis lühiajalise etteteatamise järel täitma ülesandeid üle terve maailma.

Sel aastal 20. taasloomise aastapäeva tähistav merevägi on kahe kümnendi jooksul välja arendanud arvestatava miinitõrjevõimekuse. Mereväe kasutuses on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat. Loodud on miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ning täiendamine.

Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 850 lõhkekeha. 2005. aastal oli merevägi esimene kaitseväe üksus, mis panustas NATO reageerimisjõududesse NRF (NATO Response Force) andes alliansi miinitõrjeeskaadri käsutusse staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka.

Enne Poola suundumist osales miinijahtija Admiral Cowan meeskond oma sõpruslinna Kuressaare merepäevadel. Neli kuud kestva rotatsiooni kestel võtab Admiral Cowan osa erinevatest rahvusvahelistest õppustest ja miinitõrjeoperatsioonidest.

NATO reageerimisjõud loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. Alaline miinitõrjegrupp on NATO mereväejuhatuse otsealluvuses tegutsev miinitõrjelaevade eskaader, mis peab olema valmis lühiajalise etteteatamise järel täitma ülesandeid maailma erinevates paikades.

Tallinna lennujaamas tervitasid laskesportlasi staabi- ja sidepataljoni staabiülem major Priit Averkin, Kaitseliidu Tallinna maleva pealik major Lauri Abel ning laskurliidu juhid.

„Olin oma võidus üsna kindel, kuigi konkurente ei tohi kunagi alahinnata,“ ütles reamees Peeter Olesk koju saabudes. „Olen kaitseväe spordirühmas teeninud veel vähe aega, kuid läbisin ajateenistuse, mis andis palju enesekindlust. Just enesekindlus aitaski võidu tuua,“ lisas ta.

Reamees Olesk teenib staabi- ja sidepataljoni spordirühmas, reamees Mürk alustas samas väeosas ajateenistust juulis. Samuti on mõlemad Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed.

Horvaatias peetavad Euroopa meistrivõistlused laskmises on olnud nii Eestile kui kaitseväele edukad: Lisaks kuldmedalile 25 meetri standardpüstoli laskmises saavutas reamees Olesk olümpia kiirlaskmise meistrivõistlustel juunioride arvestuses kolmanda koha, kaitseväe kapral Anžela Voronova tuli Euroopa meistriks 300 meetri standardharjutuse 3x20 võistlustel. Meeskondlikus arvestuses tuli Eesti juunioride laskemeeskond (koosseisus Peeter Olesk, Allar Mürk, Mihkel Kasemets) 25m standardpüstoli laskmises hõbemedalile. Eesti naiskond koosseisus kapral Anžela Voronova kaitseväe spordirühmast ning Ljudmila Kortšagina Tallinna ja Jelena Potaševa Alutaguse malevast, saavutas Euroopa meistrivõistlustel laskmises 300 meetri püssist pronksmedali.

Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 18 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Kuperjanovi jalaväepataljonis salvestatakse sel pühapäeval ETV saate Lauluga maale viimane osa. Salvestuse raames korraldab pataljon lahtiste uste päeva.

Kuperjanovi pataljoni on oodatud nii ajateenijate lähedased ja sõbrad kui kõik huvilised. Saate salvestus algab kell 16, väravad avatakse alates kell 14 ning jäävad avatuks kuni kella seitsmeni.

Pataljoni elu- olu jälgivad ja toovad vaatajateni saatejuhid Gerli Padar ja Jüri Aarma. Külalisesinejaks on Karl-Erik Taukar, kes teenis Kuperjanovi jalaväepataljonis 2010. aastal.

Lahtiste uste päeva raames saab tutvuda Kuperjanovi pataljonis kasutusel oleva relvastuse ja tehnikaga, naiskodukaitse Võrumaa ringkond pakub osalejatele kohapeal valmistatud sõdurisuppi.

Külastajatel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Tartu lähistel Haaslava vallas korraldatavatel lennupäevadel osalevad õhuväe lennuvahenditest kopter Robinson 44, lennukid An-2 ja õppereaktiivlennuk L-39.

Õhuväe väljaõppe- ja treeningkeskuse ülem kolonelleitnant Mark Trubok avaldas lootust, et lennupäevad aitavad noortes väeliigi vastu huvi tekitada. „Kes korraks tiivaga pilvi riivanud, see enam sellest tundest lahti ei saa,“ ütles Trubok.

Lennupäevade raames on planeeritud kopteri ning An-2 demonstratsioonilennud, langevarjuhüpped lennukilt An-2 ning reaktiivlennuki L-39 kõrgpilotaažilennud. Kõrgpilotaaži piloodiks on kolonelleitnant Arvo Palumäe.

Kohapeal jagavad lennubaasi ja õhuseire divisjoni õhuväelased infot väeliigis kasutusel oleva tehnika ja õhuväe teenistuse kohta.

Lennupäevade raames avatakse lennundusmuuseumi õhukaitse osakond, kus muu hulgas saab näha selle aasta märtsis Soodevahe radaripostilt toodud nõukogude päritolu radarit P-37.

Lisaks osalevad lennupäevadel politsei- ja piirivalveameti lennusalga kopter AW 139 ja lennuk L-410.

„Kuressaare külastamine ja laeva tutvustamine on meie jaoks olulised, sest Kuressaare on meie sõpruslinn,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Tanel Leetna. „Meie jaoks on tegemist traditsiooniga, vastuvõtt on Kuressaares alati olnud väga soe,“ lisas ta.

Lisaks osaleb miinijahtija meeskond merepäevade avatseremoonial, kohtub Kuressaare linnapea Mati Mäetaluga ning osaleb erinevatel spordivõistlustel.

Admiral Cowan on Kuressaare sõpruslaev alates 2008. aastast. Laev külastab igal aastal Kuressaaret ja osaleb merepäevadel, et tutvustada mereväge ning pakkuda saarlastele ja Saaremaa külalistele võimalust tutvuda mereväe tehnika, varustuse ja teenistusega.

Laev asub Roomassaare poole teele täna, pärast merepäevadel osalemist suundub laev Poola, Gdyniasse, et alustada teenistust NATO alalises miinitõrjegrupis.

Miinijahtija on saanud nime admiral Walter Cowani järgi, kes oli Vabadussõja ajal Läänemerel tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadri ülem. Miinijahtija Admiral Cowan on esimene kolmest mereväele Suurbritanniast soetatud Sandown-klassi miinijahtijast.

Admiral Cowanile paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab avastada ankru- ja põhjamiine. Pardal olev Seafox süsteem võimaldab allveeroboti või tuukrite abiga miini identifitseerida ning kahjutuks teha.

Laeva vapilt eemaldasid 20. oktoobril 2006. aastal Tallinna Vanasadamas aset leidnud tseremoonial katte Tema Majesteet Briti kuninganna Elizabeth II ja President Toomas Hendrik Ilves.

Reamees Olesk võitis Horvaatias peetavatel võistlustel kuldmedali tulemusega 569 punkti, mis on ühtlasi nii Oleski isiklik kui Eesti rekord. Varasem Eesti rekord (568) standardpüstoli laskmises kuulus samuti talle.

Reamees Peeter Oleski sõnul oli ta kindel, et sellise punktisummaga on kõrge koht kindlustatud. "Olime võiduks valmis, kõik märgid viitasid võimalikule edule," ütles reamees Olesk ja lisas, et tulemus oleks võinud olla isegi veidikene parem. "Olen õnnelik uue isikliku ja Eesti rekordi üle, kuid tunnen, et oleksin suutnud teha veelgi parema tulemuse."

25 meetri standardpüstoli laskmisel on sportlasel kasutada 60 lasku. Lastakse kolm korda neli seeriat, igas seerias viis lasku. Laskjal tuleb viiesed laskeseeriad sooritada kolme erineva ajaperioodi (150, 20 ja 10 sekundit) jooksul.

Meeskondlikus arvestuses tuli Eesti juunioride laskemeeskond 25m standardpüstoli laskmises hõbemedalile. Lisaks reamees Oleskile kuulusid meeskonda Mihkel Kasemets ning staabi- ja sidepataljoni ajateenija Allar Mürk.

Horvaatias peetavad Euroopa meistrivõistlused laskmises on olnud nii Eestile kui kaitseväele edukad: 29. juulil saavutas reamees Olesk olümpia kiirlaskmise meistrivõistlustel juunioride arvestuses kolmanda koha, kaitseväe kapral Anžela Voronova tuli eile Euroopa meistriks 300 meetri standardharjutuse 3x20 võistlustel.

Eesti naiskond koosseisus kapral Anžela Voronova kaitseväe spordirühmast ning kaitseliitlased Ljudmila Kortšagina ja Jelena Potaševa, saavutas Euroopa meistrivõistlustel laskmises 300 meetri püssist pronksmedali.

Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida.

Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.

Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

Kapral Voronova sõnul tunneb ta tulemuse üle siirast heameelt. „Euroopa meistriks tulek on minu jaoks midagi uut,“ ütles ta.

Eesti Laskurliidu tegevdirektor Meelis Loiti sõnul oli kapral Voronova enne võistlust üks kümnest favoriidist, kuid üllatav polnud mitte Voronova esikoht, vaid tulemus, millega ta selle saavutas. „Viissada kaheksakümmend kuus silma on maailmarekordile, milleks on 588 silma, äärmiselt lähedal,“ ütles Loit.

Euroopa meistrivõistlused on Eesti jaoks olnud edukad – 29. juulil võitis kaitseväelane reamees Peeter Olesk olümpia kiirlaskmise juunioride pronksmedali, eile saavutas Eesti naiskond lamades 300 meetri standardharjutuse 3x20 võistlustel kolmanda koha. Naiskonna koosseisu kuulus ka täna kuldmedali võitnud kapral Anžela Voronova.

Kapral Voronova on tulnud kolmel korral sõjaväelaste maailmameistriks, viimati 2012. aastal Hiinas Guangzhous. Ta on osalenud kolmedel maailmameistrivõistlustel (2002, 2006 ja 2010) ning esindanud Eestit 2012. aasta Londoni olümpiamängudel.