Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Hõbemedali võitnud meesseenioride võistkonnas mängis ka kaitseväe peastaabi operatiiv- ja väljaõppeohvitser major Kaido Lusik, kes lisaks juhendas treenerina kuldmedali võitnud seenioride segavõistkonda. Seeniorite segavõistkonnas ja naisseeniorite võistkonnas, mis mõlemad saavutasid esikohad, mängis ka Lahingukooli õppejõud Annika Timpka.

    Meesseeniorite arvestuses tuli meistriks Saksamaa, pronksi pälvis Luksemburgi koondis.

    Kaido Lusik (40) on indiaca mängimisega tegelenud alates 2002. aastast ning peab ala harrastamist traditsiooniks nii kaitseväes kui Eestis. „Ise sain tuule tiibadesse kunagisest Lahingukooli indiaca-võistkonnast,“ ütles major Lusik. Major Lusiku sõnul on indiaca kaitseväelastele igati sobilik spordiala: „Vastast tuleb analüüsida, tuleb leida tema nõrgad kohad, edu saavutamiseks peab toimima ühtse kokkuharjutatud meeskonnana,“ sõnas maailmameistrivõistlustelt kaks medalit võitnud major Lusik.

    Indiaca päris täpne vanus ei ole teada, kuid pärit on see sportmäng Lõuna-Ameerikast, kus seda mängisid Brasiilia indiaanlased, kes nimetasid mänguvahendit petekaks. Olemuselt ja mängu ülesehituselt sarnaneb indiaca võrkpalliga, kuid mängimisel kasutatakse traditsioonilise palli asemel spetsiaalset sulgedega varustatud indiacapalli.

    Euroopasse tõi indiaca Saksamaa Kölni Spordiülikooli õppejõud Karlhans Krohn, kes avastas spordiala enda jaoks 1936. aastal Rio de Janeiros. Saksamaa ongi indiaca arendamisel olnud juhtivaks riigiks tänase päevani. Teadaolevalt on Jaapanis üle miljoni ala harrastaja, indiacat mängitakse ka Brasiilias ja Ameerika Ühendriikides.

  • Hävitajad lendavad täna Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eesti kohal kell 09.50 - 10.50 ning Kesk-, Lääne- ja Põhja-Eesti kohal kell 13.40 - 14.40. Homme lendavad hävitajad Lõuna- ja Kesk-Eesti kohal kell 13.45 - 14.30.

    Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ning eelistatavalt mere kohal või asustatud punktidest eemal. On võimalik, et lennukid mööduvad asulatest või üksikutest taludest, kui suunduvad ühelt harjutusalalt teisele, kuigi võimalusel püütakse asustatud alasid vältida. Õhuvägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele ja vabandab, kui lennukite ootamatu ilmumine inimesi häirib.

    Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvavad praegu Prantsuse hävitajad Mirage F-1. NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Nii on ka Balti riigid eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

    Madallennu harjutused on kooskõlas Eesti seadustega ning neid sooritatakse kokkuleppel Lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse AS-ga.

    Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi. Õhuturvet tagavad lennukid baseeruvad Šiauliai lennubaasis Leedus.

  • Brigaadikindral Woodham sai ülevaate Scoutspataljoni relvastusest ja tehnikast ning jälgis isevalmistatud lõhkekehade vastast väljaõpet. Eile kohtus Helmandi väekoondise tulevane ülem kaitseväe peastaabi ülema mereväekapten Igor Schvede ja maaväe ülema kolonel Artur Tiganikuga.

    „Eesti kompaniid nähakse professionaalse jõuna, nende suutlikkust hinnatakse äärmiselt kõrgeks,“ ütles brigaadikindral Woodham, kes on enda sõnul kohtunud eestlastest ohvitseridega ja lugenud ettekandeid, milles eestlaste teenistust kiidetakse. „Ootan võimalust teie võitlejatega koos teenida,“ lisas ta.

    Briti 7. soomusdiviisi ehk „kõrberottide“ (Desert Rats) ülem asub Helmandi väekoondist juhtima oktoobris, sama väekoondise koosseisus hakkab teenima ka Eesti jalaväekompanii Estcoy-17.

    Brigaadikindral James Woodham on tegevteenistuses alates 1986. aastast. Ta on teeninud välisoperatsioonidel Bosnia-Hertsegoviinas, Iraagis ja Afganistanis. Alates käesoleva aasta jaanuarist juhib ta Briti legendaarset „kõrberottide“ 7.soomusdiviisi, mis saavutas oma tuntuse Teise maailmasõja Aafrika lahingutes.

    Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Novembris 2013 Afganistani siirduv Estcoy-17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

     

  • „Vägede vähendamise ja väljasiirmise protsessis on baaside sulgemine Afganistani operatsiooni loomulik osa, nii ka lippude langetamine suletavates baasides, mis on aumärgiks kõigile seal teeninud kaitseväelastele,“ ütles Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann. „Ühest küljest tähistab see ühe etapi lõppu, aga teisalt ei saa me veel loorberitele puhkama jääda, sest niikaua kuni Eesti lipp Camp Bastionis veel lehvib, kestab ISAF’i operatsioon meie jaoks edasi.“

    Eesti kaitseväelased on Helmandi provintsipealinnas teeninud alates 2006. aasta kevadest, mehitades sealseid ametikohti enamasti staabiohvitseride ja –allohvitseridega. Jalaväeüksustest on Lashkar Gah’s teeninud Estcoy-2 ja Estcoy-7 ning lisaks veel demineerimismeeskond ja sõjaliste vaatlejate meeskond.

    Helmandi väekoondise operatsioone juhtiv staap kolib augusti jooksul kogu koosseisuga Lashkar Gah’st mõnekümne kilomeetri kaugusel asuvasse Camp Bastionisse.

    Camp Bastionis paikneb ka kaitseväe eelviimane lahinguüksus, Estcoy-16, mis on alates lahinguvastutuse ülevõtmisest 14. mail osalenud mitmepäevastel operatsioonidel pea igal nädalal üle terve Helmandi väekoondise vastutusala. Estcoy-16 teenib Helmandi väekoondise manööverkompaniina. Jalaväekompanii logistilist tuge tagab rahvuslik toetuselement NSE-15.

    Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Novembris 2013 Afganistani siirduv Estcoy-17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

  • Eesti naiskond osales esmakordselt võistkonnaga 300m püssi harjutuses 60 lasku lamades ja tuli kolmandaks 1765 silmaga. Esikoha saavutas Saksamaa 1767 silmaga, teiseks jäi Šveits 1766 silmaga.

    Individuaalselt saavutas Ljudmila Kortšagina 594 silmaga 4. koha, kaotades esikohale vaid silmaga ja pronksi sisekümnete arvuga. Anžela Voronova kogus 590 silma ja sai 6. koha.

     

    Tulemused:

    Euroopa meistrivõistlused laskmises naiste 300m lamades 60 lasku

    1. Charlotte Jakobsen Taani 595

    2. Olivia Goberville Prantsusmaa 595

    3. Gudrun Wittman Saksamaa 594

    4. Ljudmila Kortšagina 594

    6. Anžela Voronova 590

  • Täna peetud olümpia kiirlaskmise meistrivõistlustel saavutas juunioride arvestuses auhinnalise kolmanda koha kaitseväe staabi- ja sidepataljoni spordirühmas teeniv reamees PeeterOlesk. Euroopa meistriks tuli Ralf Hehn, kelle paremust pidi tunnistama venelane Nikita Suhhanov.

    „Neli aastat olen seda medalit taga ajanud, täna tuli ära,“ ütles reamees Olesk, kes olümpia kiirlaskmist on harrastanud alates 2004. aastast, võisteldes viimasel neljal aastal lisaks kodumaistele võistlustele ka rahvusvahelisel areenil.

    Käesoleva aasta 30. juunil Elvas lõppenud kolm päeva kestnud Eesti meistrivõistlustel tulirelvadest laskmises oli edukaimaks sportlaseks samuti reamees Peeter Olesk, kes tuli juunioride arvestuses kolmes harjutuses Eesti meistriks, püstitades kaks Eesti rekordit. Toona sõnas reamees, et üheks tema eesmärgiks on medali võitmine EM-võistlustel.

    Olümpiakiirlaskmises on lubatud kõik ääretule püstolite tüübid, mille kaliiber on 5,6 mm. Laskude arv on 60, täpsemalt kaks korda kuus seeriat, igaühes viis lasku. Kahes esimeses seerias võib viiele lasule kulutada 8 sekundit, järgmises kahes seerias 6 sekundit ja viimases kahes 4 sekundit. Aega hakatakse arvestama märkide ilmumise hetkel. Märklaudu on viis, need on paigutatud 25 m kaugusele.

  • "Kui tavaliselt küsitakse minult enne esinemist, mida ma lava taha tahan, et kas kohvi või vett või midagi muud, siis enne siia esinema tulekut küsiti, et mis mu veregrupp on," ütles Valvur.

    Meelelahutaja ja vabakutselise kirjaniku Valvuri sõnul oli kogu Afganistani külastuse parim osa publik, kes oli tema jaoks varem kogetust täiesti erinev ja kellega ta tundis head sidet. "Mulle oli see kogemus, mida ma mitte kunagi ei unusta. See on kirjeldamatu töö, mida sõdurid siin teevad. Kui sa pole seda natukenegi lähemalt näinud, siis sa ei oska seda mõista," lisas ta.

    Artistid esinesid lisaks Eesti kaitseväelastele taanlaste laagris Camp Viking Taani, Ühendkuningriigi ja Eesti sõduritele ning Ameerika Ühendriikide merejalaväelastele. Esinejate abiga koguti haavatud Eesti kaitseväelaste toetuseks 275 dollarit.

    Esinemiste vahelistel päevadel tutvustasid Helmandis teenivad kaitseväelased artistidele nende kasutuses olevat varustust, relvastust ja tehnikat. Samuti läbisid külalised esmaabikoolituse ja said tutvuda liitlaste hävituslennukite ja ründekopteritega.

    "Meid võeti siin suurepäraselt vastu ja hoolitseti meie eest hästi. Tore oli, et saime näha ja katsuda asju, mis on sõduri igapäevaelus. Ja muidugi võimalus soomukiga sõita pakkus minu sees elavale poisikesele tohutu elamuse," ütles Valvur.

    Comedy Estonia stand-up koomikud ja Rocki tantsutüdrukud andsid Camp Bastionis eestlastele ja liitlastele kaks etendust. Erinevad Eesti artistid on välisoperatsioonidel käinud esinemas alates 2001. aastast kui Eda-Ines Etti laulis Bosnias teenivatele Eesti sõduritele. Afganistanis on teiste seas käinud ka Jaan Tätte ja Lenna Kuurmaa ning sel aastal ansambel Metsatöll, eelmisel suvel lahutas sõdurite meelt ansambel The Belka.

  • Meistrivõistlused peeti Saku II triatloni raames, mis on ühtlasi Eesti Triatloni Liidu karikasarja V etapp. Võistluste individuaaldistantsist võttis osa 96 võistlejat, võistkondlikule mõõduvõtmisele registreeriti 20 kolmeliikmelist võistkonda.

    Esimesena läbisid võistlejad 250 meetrise distantsi ujudes, seejärel jätkati võistlemist 10 kilomeetri pikkusel jalgrattarajal. Peale rattasõitu järgnes 3 kilomeetrine jooksudistants, mille lõpus ootas spordiharrastajaid finiš ning lõpuprotokollile kandmine.

    Staabi- ja sidepataljoni  spordiohvitseri kapten Andres Silla sõnul on triatloni puhul tegemist kaitseväelasele sobiliku spordialaga. „Ujumine, rattasõit ja jooksmine – need kõik on kestvusalad, mida kaitseväelane peab oskama,“ sõnas kapten Sild.

    Meistrivõistlused korraldati traditsiooniliselt koostöös triatloniklubiga CC21. Kaitseväe peastaabi sporditeenistuse ülema major Heino Märksi sõnul on tegemist tsiviil-militaarse koostöö hea näitega, koostöös on triatlonivõistlusi korraldatud alates 2000. Aastast ning huvi spordiala vastu on tõusnud. „Kui veel üle-eelmisel aastal pidasime meistrivõistlusi Viitnas, siis tulenevalt osalejate arvu suurenemisest pidime teise võistluspaiga otsima,“ ütles major Heino Märks.

    Kaitsevägi on koostöös Eesti Triatloni Liiduga korraldanud aastatel 2002 ja 2008 ka sõjaväelaste maailmameistrivõistlusi triatlonis.

     

    Üldarvestus:  
    1. Vanemveebel Risto Randma,  staabi- ja sidepataljon
    2. Reamees Sander  Linnus, Kuperjanovi jalaväepataljon
    3. Seersant Roman Hvalõnski, staabi- sidepataljon

     

    Ajateenijad:
    1. Reamees Sander Linnus, Kuperjanovi jalaväepataljon  
    2. Reamees Andro Aavik, logistikapataljon
    3. Reamees Taavi Veelma, Kalevi jalaväepataljon

     

    Mehed üle 35:
    1. Seersant Marko Valter, 1. jalaväebrigaad
    2. leitnant Aivo Traks, Kaitseväe peastaap
    3. Lipnik Uku Laul, Kuperjanovi jalaväepataljon

     

    Mehed üle 45:
    1. Reamees August Albert, KL Järva malev
    2. Indrek Kaseorg,  KVÜÕA
    3. Staabiveebel Roman Kattai, KVÜÕA

     

    Naised kuni 35:
    1. Maris Freudenthal, logistikapataljon
    2. Eva Perejainen, KL Järva malev
    3. Leitnant Marit Vaarmaa, pioneeripataljon
     
    Naised üle 35:
    1. Veebel Aili Sempelson, staabi-  ja sidepataljon
    2. Veebel Marika Koplimägi, KVÜÕA     
    3.  Marget Pähkel-Sedrik, Kaitseväe peastaap
  • "Teine maailmasõda oli ränk katsumus kogu meie rahvale, kus Eesti kaotas pea neljandiku oma elanikkonnast," ütles pärja asetanud kaplan nooremleitnant Peeter Paenurm. Tema sõnul peavad kaplanid mälestuspalvuses meeles kõiki Sinimägedes langenud sõjamehi sõltumata poolest, kus nad sõdisid ning mälestavad ka lahingutes hukkunud ja kannatanud tsiviilelanikke.

    25.juulist 12. augustini 1944 Sinimägedes Punaarmee ja Saksa vägede vahel toimunud lahing on teadaolevalt veriseim, mis Eesti pinnal kunagi toimunud. Sinimägedes langenute täpne arv on teadmata, kuid arvatakse, et ainuüksi eestlasi langes umbes 2500. Sõjategevuses kannatasid ja hukkusid ka ümbruskonnas elanud tsiviilisikud, lahingud tõid kaasa hävingut kogu piirkonnale.

    Eesti ei osalenud Teises maailmasõjas riigina. Nõukogude Liit likvideeris Eesti sõjaväe 1940. aastal. Nii Saksamaa kui Nõukogude Liit viisid okupeeritud Eestis rahvusvahelise õiguse vastaselt läbi sundmobilistasiooni.

  • Õppuse põhiharjutuse keskmes oli lennuõnnetuse imiteerimine merel, kus lennukipilootidel tuli lennukit imiteerivast kabiinist ennast vee all vabastada ning pinnale ujuda.

    Palanga ranniku lähistel korraldatava merepäästeõppusel harjutasid koostööd lisaks õhuväelastele mereväe ja päästeorganisatsioonide esindajad.

    Baltic Bikini on kolme Balti riigi ühine õhuvägede merepäästeõppuste seeria, mis sai alguse 2004. aastal Taani kuningliku õhuväe eestvõtmisel.

    Õppused viiakse roteerivalt läbi kolmes Balti riigis. Eelmisel aastal oli Baltic Bikini korraldajaks Eesti ning õppus viidi läbi Pärnu lahel.


Keri üles