Uudised

Austraaliast pärit ja nüüd Eestis elav koomik Louis Zezerani sõnul tunneb ta uhkust, et teda kutsuti oma uue kodumaa sõduritele esinema. „Kui ma rahva ette astusin, siis nägin enda ees suurt hulka inimesi, kelle nägudelt peegeldus eestlaslik eluterve skepsis, aga pärast esimest nalja ja sellele järgnenud südamlikku naeru sain aru, et kõik läheb hästi,“ ütles Zezeran. „Kui eestlased tõesti naerda tahavad, siis on see ehe ja tuleb südamest.“

Eestis üsna uut žanrit, stand-up komöödiat, esitasid Afganistanis teenivatele kaitseväelastele kolm koomikut – Louis Zezeran, Stewart Johnson ja Andrus Valvur nii inglise kui ka eesti keeles. Lisaks Eesti kaitseväelastele oli meelelahutust nautima tulnud kutsutud külalised  nii Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste, Briti armee kui ka Taani kontingendi hulgast. Tantsukavaga esinesid seitse Tartu Ülikool/Rock korvpallimeeskonna ergutustüdrukut.

Tantsijate sõnul läks esinemine hästi, kuigi nende tantsukavad on üsna hoogsad ja nad polnud kindlad kuidas nad esinemisega Afganistani kuumuses toime tulevad.

"Jäime väga rahule, nii endi kui publikuga. Tagasiside oli positiivne, publik elas isegi rohkem kaasa kui me Eestis harjunud oleme," ütles Rocki tantsutüdrukute treener Elina Lõhmus. "Oleme väga uhked, et meid kutsuti ja saame esineda sellises kohas oma sõduritele. Usume, et saime sellega ka neile tuua sõnumi, et neist hoolitakse ja nende tegevust toetatakse kodus."

Täna esinevad Eesti meelelahutajad taanlaste laagris Camp Viking Taani ja teiste Helmandis teenivate liitlasriikide sõduritele.

Erinevad Eesti artistid on välisoperatsioonidel käinud esinemas alates 2001. aastast kui Eda-Ines Etti laulis Bosnias teenivatele Eesti sõduritele. Afganistanis on teiste seas käinud ka Jaan Tätte ja Lenna Kuurmaa ning sel aastal ansambel Metsatöll, eelmisel suvel lahutas sõdurite meelt ansambel The Belka.

Alates lahinguvastutuse ülevõtmisest 14. mail on Estcoy-16 kaitseväelased osalenud mitmepäevastel operatsioonidel pea igal nädalal üle terve Helmandi väekoondise vastutusala.  Eelviimane Eesti lahinguüksus Estcoy-16 paikneb Camp Bastioni sõjaväebaasis ja teenib Helmandi väekoondise manööverkompaniina. Jalaväekompanii logistilist tuge tagab rahvuslik toetuselement NSE-15.

Kuninglike õhujõudude Fairford’i lennubaasis korraldatud show-l osalesid Eesti lennukid L-39 ja An-2l. Õhuväe staabi lennuohutuse vaneminspektor kolonelleitnant Arvo Palumäe sooritas õppereaktiiviga L-39 õhuakrobaatilisi demonstratiivlende.

Kolonelleitnant Palumäe sõnul tunti Eesti õhuväe lennukite vastu õhushowl märkimisväärselt suurt ja siirast huvi. „Korraldajad tutvustasid eriti meie lennuvahendite mitmekülgset kasutamist õhuväe väljaõppel,“ ütles Palumäe, kelle sõnul kasutasid lendurid pikka lendu Eestist Inglismaale ja tagasi rahvusvahelise instrumentaallennu treeninguna saamaks väärtuslikke kogemusi.

L-39 pidi nii sinna kui tagasilennul tegema kaks tankimispeatust - ühe Taanis ja teise Hollandis. Taani õhuruumis viibides võimaldati kahel hävitajal F-16 Eesti reaktiivlennukit kasutada sihitamisharjutuste sihtmärgina. Teise L-39-ga Inglismaale lennanud piloodi kapten Kalev Piirisilla sõnade kohaselt oli Eesti lendurite jaoks tegemist ajaloolise sündmusega, kuna enne ei ole meie õhuväe piloodid Eestist Ühendkuningriiki lennanud.

Esimene taoline õhushow korraldati Inglismaal 1971. aastal. Alates 1985. aastast toimuvad showd Fairford’i lennubaasis. Käesoleval aastal osales õhushowl kokku 268 lennumasinat ning 10 õhupalli 25 riigist, üritusest võttis osa poolteisttuhat lendurit.

Kuningliku lennushow ametlikuks külaliseks oli ka õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

„Soovin kõigile kandidaatidele edu ja jõudu sisseastumiskatsetel, olin ise 15 aastat tagasi samas olukorras ja tean mida te tunnete,“ ütles õppeosakonna ülema kohusetäitja major Kalle Kõlli avaloengus sisseastujatele.

KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli soovib sel aastal astuda 199 kandidaati. 55 tulevast kadetti asub õppima maaväe, kümme õhuväe ja kümme mereväe põhikursusele. Samuti läbivad katsed varem kõrghariduse omandanud noored, kes kandideerivad aastasele nooremohvitseride kursusele ning magistriõppes haridusteed jätkavad ohvitserid.

Sisseastumiskatsetel hinnatakse kandidaate akadeemilise võimekuse testi ja kutsesobivusvestluse abil, samuti peavad kandidaadid sooritama kehaliste võimete testi. Vastuvõtt toimub paremusjärjestuse alusel lähtudes akadeemiliste võimete testi (50%) ja kutsesobivusvestluse (50%) alusel kujunenud punktisummast. Kehaliste võimete test paremusjärjestuses ei kajastu, kuid kandidaat peab saavutama vähemalt nõutava miinimumtaseme.

Sisseastumiskatsete tulemused avalikustatakse hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast sisseastumiskatsete toimumist SAIS´is, õppeasutuse kodulehel ja õppeasutuse fuajee teadetetahvlil. Tulemuste avaldamise aluseks on kandidaatidele sisseastumiskatsete ajal väljastatud koodid.

Ajateenistust mitteläbinud ning vastu võetud kandidaadid immatrikuleeritakse õppeasutustesse 2014/2015. õppeaastal pärast ajateenistuse läbimist. Sel aastal asub õppima üheksa kadetti, kes astusid sõjakooli 2012. Aastal ja läbisid ajateenistuse pärast sisseastumist.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppekavale. Õppeaeg on põhikursusel kolm aastat, mereväe ja õhuväe õppekavad on välja töötatud tihedas koostöös Eesti mereakadeemia ja Eesti lennuakadeemiaga. Aastane nooremohvitseride täiendusõppekursus annab maaväeohvitseri hariduse noortele, kellel on eelnevalt omandatud kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Palanga ranniku lähistel korraldatava merepäästeõppusel harjutavad koostööd mere kohal toimunud lennuõnnetuste korral lisaks õhuväelastele mereväe ja päästeorganisatsioonide esindajad.

Õppuse Eesti-poolse ettevalmistaja, lennubaasi vanemveebel Janek Taurami sõnul imiteeritakse lennuvahendi hädamaandumist vette, misjärel peab piloot demonstreerima enda vabastamist vette vajunud kabiinist ning isiklike päästevahendite õiget kasutamist.

Baltic Bikini on kolme Balti riigi ühine õhuvägede merepäästeõppuste seeria, mis sai alguse 2004. aastal Taani kuningliku õhuväe eestvõtmisel. Lisaks kolme riigi õhuväelastele osalevad õppusel ka korraldava riigi mereväelased ning päästeteenistuste töötajad.

Õppused viiakse roteerivalt läbi kolmes Balti riigis. Eelmisel aastal oli Baltic Bikini korraldajaks Eesti ning õppus viidi läbi Pärnu lahel.

Õppuse peamine harjutus toimub kolmapäeval. Neljapäevaks on ette nähtud toimunud harjutuste analüüs ning harjutuste eduka sooritamise korral osalejate sertifitseerimine. 18-liikmeline Eesti meeskond asub koduteele reedel. Lisaks õhuväelastele osaleb õppusel ka üks staabiohvitser Kaitseväe peastaabist.

Aastapäeval olid kohal Teises maailmasõjas osalenud õhuväe veteranid. Rivistuse võttis vastu õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien, rivistas lennubaasi ülem kolonelleitnant Rauno Sirk.

Õhuväe ülem rõhutas oma kõnes vajadust integreerida õhuvägi senisest veelgi sügavamalt kaitseväe tegevusse. Kolonel Tarien ja kolonelleitnant Sirk ning õhuväe veteranid asetasid  pärjad monumendi Viimne lend jalamile.

Rivistuse lõpus sooritasid Prantsuse hävitajad Mirage F-1 ülelennu lennubaasist tervituseks Eesti õhuväele.

Õhuväe aastapäeva tähistatakse 20. juunil vastavalt omaaegse Eesti Vabariigi sõjaministri kindralmajor Jaan Sootsi 1923. aasta 13. aprillil välja antud päevakäsule.

Mälestusmärgi Viimne lend projekteeris kujur Kalju Reitel, kes oli ka ise Teises maailmasõjas lahingulendur. See monument jäi autori viimseks tööks. Mälestusmärgi juures tähistab õhuvägi pidulikke sündmusi.

Võistluse stardipauk anti Võru-Haanja tee alguses, esmalt pidid võistlejad läbima 12-kilomeetrise jalgrattasõidu Võrumaa metsade vahel. Sellele järgnes neli kilomeetrit jooksu Haanja künklikul maastikul ja kõige lõpuks umbes 100 meetrit ujumist Vihtla järves.

„Mul on hea meel tõdeda, et see on üks pikima traditsiooniga võistlusi kaitseväes ja loodan, et see traditsioon jätkub veel aastaid,“ ütles Lõuna kaitseringkonna staabi spordiohvitser kapten Henn Antson.

Antson lisas, et idee sünni taga on lisaks temale tolleaegne pataljoni ülem, praegu brigaadikindrali auastmes Peeter Hoppe ja major Ahti Kurvits. Koos leiti, et pataljoni traditsioonid vajaksid tugevdamist.

Tänaseks on triatlonist saanud pataljoni üks järjepidevamaid traditsioone. Sel aastal 16. korda aset leidnud võistlust on korraldatud juba 1995. aastast. Tavalisest triatlonist erineb võistlus selle poolest, et ujumine ei ole mitte esimene vaid viimane ala.

Aastate jooksul on osalejate arv olnud erinev. Kui esimesest triatlonist võttis osa viis võistlejat, siis kõige rohkem on võistelnud üle 40 sportlase. Tänavusele võistlusele oli kohale tulnud 23 spordihuvilist ja nende hulgas ka Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kellele oli see kolmandaks stardiks, esimest korda pataljoni ülemana.

Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest üksteisele vahetult järgnevast vastupidavusalast: ujumisest avaveekogus, jalgrattasõidust ja jooksust.

Kaliningradist Levašovo suunas liikunud lennuk sisenes Eesti õhuruumi Vaindloo saare piirkonnas alla ühe meremiili sügavuselt ning viibis Eesti õhuruumis alla minuti.

Piiririkkumise registreeris Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus Ämaris. Lennuk oli Eesti lennujuhtimiskeskusega raadiosides, tema transponder ei olnud sisse lülitatud.

„Soovin kõigile kandidaatidele sihikindlust ja jõudu sisseastumiskatsetel, sest tegemist on teie sobivuse hindamisega juhi ametikohale,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) ülem kolonel Martin Herem sisseastujatele.

Neli päeva kestval katseteperioodil peavad sõjakooli põhikursusele kandideerijad sooritama akadeemilise võimekuse testi, kaitseväe kehaliste võimete testi ja läbima kutsesobivusvestluse. Aastase nooremohvitseride täiendusõppekursuse sisseastumis-katseteks on kutsesobivusvestlus ja kehaliste võimete test. Magistriõppesse kandideerijad peavad läbima kutsesobivusvestluse.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppesuunale. Kõrgharidust omavatel noortel, kel ajateenistus läbitud, on võimalik õppida kõrgemas sõjakoolis mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel.

Kõrgemasse sõjakooli vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning neile kehtivad kõik kaitseväeteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid. Põhi- ja täiendusõppe-kursuste lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme, pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Keskastmekursuse lõpetajad saavad sotsiaalteaduste magistrikraad.

Kõik kandidaadid peavad saabuma KVÜÕAsse 23. juulil ajavahemikul kell 9-10.55. Juhul, kui kandidaadil pole võimalik sel ajal tulla, tuleb sellest teavitada õppeasutuste vastuvõtutöötajaid e-posti aadressil või telefonil 717 6131.

Katsetele tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, kehaliste võimete testiks peab kandidaadil olema kaasas spordiriietus. Kaitseväes teenistuses olevad kandidaadid peavad sisseastumiskatsetel kandma kaitseväe vormiriietust.

Laagrite peamiseks eesmärgiks on noorte kehaliste võimete arendamine ja ettevalmistamine nii kodusteks kui ka rahvusvahelisteks võistlusteks.

„Püüame noortele tutvustada kaitseväge ja kaitseväelist korda,“ ütles kaitseväe spordiklubi treener kapten Imre Tiidemann.

Kaitseväe spordiklubist võtab laagrist osa 30 noort vanuses 9-16 aastat. Eesti Triatloni Liidu noori on laagris 27, vanuses 10-16 aastat.

Noorte päev algab hommikuvõimlemisega, mis kujutab endast ligi kolme kilomeetrist jooksu ja Triatloni Liidu noortel ka ujumist Kubija järves ning jalutuskäiku järve äärest tagasi pataljoni.

„Lastele sobib distsipliin, see paneb neid kellaaegadest kinni pidama ja rivis käimine aitab korda hoida,“ ütles Eesti Triatloni liidu peasekretär Tiina Pallas.

Kui Triatloni Liidu noortele on laagris siiski põhirõhk treeningutel, siis kaitseväe spordiklubi noori viiakse lisaks treeningutele kurssi ka kaitseväe distsipliiniga, õpetatakse lahti võtma ja kokku panema relvi ning harjutatakse õhupüssist laskmist.

Triatloni Liidu noored treenivad kaks korda päevas: hommikune ja õhtune treening. Päev peab sisaldama kindlasti kõiki kolme triatloni trenni nii ujumist, rattasõitu kui ka jooksu.

„Oleme Kuperjanovi pataljonis treeninglaagris olnud juba mitmeid aastaid. Pataljon ja selle ümbrus on sobilik triatloniks treenimisel, sest saame siin kasutada ujumiseks Kubija järve, mis asub parajas läheduses ja uus rolleri rada on väga sobilik koht rattasõiduks,“ sõnas Tabasalu triatloniklubi noorte treener Lembit Pallas.

Eesti Triatloni Liitu kuulub lapsi 200 ringis ja sekretäri sõnul on triatloni populaarsus kasvav trend ning igal aastal laste arv järjest suureneb. Kuperjanovi pataljonis läbiviidavasse treeninglaagrisse aga saavad vaid väljavalitud.

„Oleme õnnelikud, et saame oma laagrit siin korraldada, lastele on see kõige oodatuim laager üldse läbi aasta. Nad on nõus laagrisse pääsemise nimel kõvasti pingutama, sest siia saavad sõita ainult kõige paremad,“ ütles Eesti Triatloni liidu peasekretär Tiina Pallas.

Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest üksteisele vahetult järgnevast vastupidavusalast: ujumisest avaveekogus, jalgrattasõidust ja jooksust. Triatlonis on ühendatud kolm populaarset suvist sportimisviisi, mis annab võimaluse ennast triatlonis proovile panna kõikidel harrastussportlastel. Triatlonidistantside pikkused ulatuvad mõnesaja meetristest lastevõistlustest kuni täispika triatlonini, nn Raudmehe (Ironman) võistluseni.

Venemaa Föderatsiooni vaatluslend sooritati rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Eesti esindaja juuresolekul Venemaal. Eesti saab filmist koopia.

Lennuki meeskonnas oli koos vaatlejatega 17 isikut ja lisaks neli Eesti kaitseväelast, kes jälgisid vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist. Kokku läbis lennuk 700-kilomeetrise marsruudi, mis on rahvusvaheliste nõuete kohaselt lubatud.

Venemaa Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.

Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning vastuvõtva ja inspekteeriva riigi õigused ning kohustused lendude sooritamisel. Venemaa Föderatsiooni õhuruumis sooritas Eesti viimati vaatluslennu 2011. aastal, järgmine lend on kavas sel aastal.

Avatud taeva leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas.