Uudised

„Süstlahirmu mul pole, ka lapsena polnud, ning teadmine, et teen õiget asja, teeb enda enesetunde oluliselt paremaks,“ ütles tagalapataljoni ajateenija reamees Priit Allik, kes loovutas täna verd kolmandat korda elus.

Oktoobris Scoutspataljoni teenima asunud reamees Raivo Nurmeotsa ütles peale vere loovutamist, et see polnud üldsegi hirmus ning ta kavatseb ka tulevikus doonorina jätkata. Reamees Nurmeotsa lisas, et kuigi ta annetas täna verd esimest korda, tahtis ta verekeskust aidata juba ajateenistuse ajal, kuid toona sai takistuseks katkine jalaluu.

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp ütles, et verekeskuse ja kaitseväe koostöö on olnud pikaajaline ja positiivne ning ta hindab seda kõrgelt. „Olen sageli käinud ka kaitseväe üksustes doonorlusest loenguid pidamas ja kaitsevägi on suhtunud sellesse igati soosivalt,“ ütles Lomp ja lisas, et kuue suve vältel on kaitsevägi toetanud verekeskust ka suviste doonoritelkide püstitamisel ning teeb seda nüüdki.

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht dr Erna Saarniidu sõnul pöördutakse sageli kaitseväe poole ka siis, kui verekeskuses on mõne veregrupi osas kitsas käes. „Sageli on kaitseväegi meid hädast välja aidanud,“ ütles Saarniit.

Kõige tihedamini külastab verekeskus Kirde kaitseringkonda Tapal - septembrist maini loodetakse neid külastada kord kuus. Staabi- ja sidepataljoni ning mereväebaasi väisatakse kuni neli korda aastas, Vahipataljoni kuni kaks korda aastas. Logistikapataljon käib mõned korrad aastas aga ise Tallinnas Ädala tänaval verd loovutamas.

Judos saavutas esimese koha reamees Sander Bubnov, teise koha reamees Kaur Matiisen ja kolmanda reamees Gert Enno. Sumovõistluse võitis reamees Gert Enno. 16 kilogrammise sangpommi tõstmise võitis reamees Pavel Kuznetsov ja 24 kilogrammise sangpommi tõstmises sai reamees Rauno Vatter teise koha.

Meeskondlikel aladel saavutasid 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased korvpallis esimese ja kolmanda koha, võrkpallis teise ning jalgpallis kolmanda koha.

Tagalapataljoni õppekompanii ülem leitnant Rait Ruuderi sõnul näitavad tulemused ajateenijate head füüsilist vormi. „Individuaalaladel esindasid meid ajateenijad ning võistkondadest oli vaid võrkpallimeeskond kaadrikaitseväelastest komplekteeritud,“ ütles leitnant Ruuder. 

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni õppekompaniis on  praegu 175 juulis üheteistkümneks kuuks  aega teenima saabunud noormeest.

Tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada 1. jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni ja teisi üksusi. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui väljaõppega.

Tagalapataljoni ülema major Kalmer Kruusi peab kaitseväelaste osavõttu taolistest üritustest oluliseks. „Lisaks sellele, et meie värsked ajateenijad saavad intensiivsele väljaõppele vaheldust, saavad ka kohalikud rohkem aimu, kes Paldiskis  asuvas 1. jalaväebrigaadis peale skautide veel kodumaad teenivad,“ ütles major Kruus.

Tagalapataljoni õppekompanii ajateenijad alustavad Paldiski linna päevade tähistamist laupäeval kell 11.30, kui nad marsivad kaupluse Maxima juurest mööda Tuule, Rae ja Sadama tänavat linnavalitsuse ette. Keskpäeval rivistub pataljoni  isikkoosseis Paldiski linnavalitsuse ette tervitama ürituse ametlikku avamist.  

Paldiski linna päevadel on kõigil võimalik külastada kaitseväge tutvustavat telki,  samuti  võtavad kaitseväelased osa erinevatest sportlikest jõukatsumistest. Laupäeval kell 16 võisteldakse sangpommi tõstmises, pühapäeval kell 11 on aga võimalik näha kaitseväelaste osavust palliplatsil.

Kompaniiülem-instruktor leitnant Rait Ruuderi sõnul osaleb pataljon võrkpallivõistlustel kolme, korvpallivõistlustel kahe ning jalgpallimängudel ühe meeskonnaga. „Võistkonnaliikmete oskuste tase on kohati väga erinev,“ ütles leitnant Ruuder. „Loodame, et lisaks sportlikele pingutustele ja meeldivalt veedetud ajale on meil asja ka võitjate autasustamisele. Kuid oluline on ka, et võistlusmomendi tähe all õpivad värsked kaitseväelased kokkutöötamise põhitõdesid.“

Pühapäeval kell 13 annavad noored kaitseväelased sportliku lahingu judos ja kell 17 autasustatakse sportmängudel osalejaid, mille järel on ka linnapäevade pidulik lõpetamine.

1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni peamine ülesanne on ajateenijate baasil ette valmistada sõjaaja koosseisu ja tagada jalaväebrigaadi lahinguvõime. Rahuajal toetatakse aasta läbi 1. jalaväebrigaadi staapi, Scoutspataljoni, Kalevi jalaväepataljoni ja teisi üksusi. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega. Käesoleva aasta juulis liitus tagalapataljoniga 175 ajateenijat.

„Peame tõstma Euroopa Liidus ja NATOs kübervaldkonna teadlikust, sest erinevate riikide ja kompetentsikeskuste vaheline koostöö on väga oluline“ ütles kontradmiral Coustillière.

Kindralmajor Terras ja kontradmiral Coustillière tõstid kohtumisel esile, et oluline on, et eri riikide spetsialistid tunneksid teineteist ning saaksid kiirelt ja vahetult vajalikku teavet vahetada. Veel kutsus kindralmajor Terras prantslasi järgmisel aastal küberüksusega osalema õppusel Kevadtorm.

Eile alanud ja kolmapäeval lõppeva viisiidi käigus külastab kontradmiral Coustilliére ka NATO küberkaitsekeskust, kus juuli lõpus alustab tööd ka üks prantsuse ekspert. Visiidil olles kohtub kontraadmiral Arnaud Coustillière veel kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani, asekantsler Taimar Peterkopi ning kaitseväe peastaabi ülema mereväekapten Igor Schvedega.

Kaitseminister Urmas Reinsalu vabastas 12. juunil brigaadikindral Peeter Hoppe kaitseväe peastaabi ülema ametikohalt alates 8. juulist ja määras peastaabi ülemaks mereväekapten Igor Schvede. Peastaabi senine ülem brigaadikindral Peeter Hoppe jätkab teenistust kaitseväe sõjalise esindaja ametikohal NATO operatsioonide väejuhatuses.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles pidulikul rivistusel, et kaitseväe peastaabi ülema amet on kombinatsioon strateegilisest mõtlejast, kesksest koordineerijast ning tasakaalustajast.

„On äärmiselt tähendusrikas, et esimest korda kaitseväe ajaloos saab peastaabi ülemaks ohvitser väikesest väeliigist. Mereväekapten Schvede näol on tegu nii enda kui ka teiste suhtes nõudliku ning kirgliku professionaaliga. Tema teenistuskäik, haridus ning ettevalmistus annavad kindla tunde, et peastaabi ülema oluline amet saab endale väärika täideviija,“ lisas Terras.

Brigaadikindral Peeter Hoppe rõhutas oma kõnes, et peastaap on loodud selleks, et aidata juhtida väeliike ja kaitseväge tervikuna ning peastaabi töö annab suuna kogu kaitseväe arengule. „Soovin nii oma järeltulijale mereväekapten Schvedele kui kõigile peastaabi ohvitseridele, allohvitseridele ja ametnikele lähiaastateks jõudu ja vastupidavust. Pidage meeles, et arengukavasid ja kaitseplaane ei loo abstraktsed  osakonnad ja jaoskonnad, vaid inimesed, kes seisavad täna teiega koos,“ ütles brigaadikindral Hoppe.

Mereväekapten Igor Schvede tänas kaitseministrit ja kaitseväe juhatajat talle osutatud usalduse ja antud võimaluse eest asuda peastaabi ülema ametikohale. „Peastaabi ülema ametikoht pakub ainulaadseid võimalusi oma teadmiste, oskuste ning kogemuste rakendamiseks riigikaitse huvides. Peastaabi ülemal on võimalus teha koostööd riigikaitsele pühendunud  inimestega,“ ütles peastaabi juhtimise üle võtnud mereväekapten Schvede.

Pidulikul rivistusel osalesid riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, väeliikide ja kaitseväe keskalluvusega üksuste ülemad, liitlasriikide sõjalised esindajad, kaitseväe peastaabi isikkoosseis ja kutsutud külalised.

Mereväekapten Igor Schvede teenib kaitseväes 1993. aastast. Ta alustas teenistust mereväes miinilaevade divisjonis, kus jõudis divisjoni ülema ametikohani ning oli Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON ülem. Alates möödunud aasta septembrist oli ta peastaabi ülema asetäitja ning enne seda mereväe ülem.

Mereväekapten Schvede on teeninud ka NATO mereväekomponendi staabis Northwoodis, Ühendkuningriigis. Välisteenistuse jooksul 2006. aastal osales ta NATO operatsioonil Afganistanis teenides ISAFi peakorteri sideohvitserina Afganistani kaitseministeeriumis.

Igor Schvede on lõpetanud Nahhimovi-nimelise meresõjakooli, Peterburi Frunze-nimelise kõrgema meresõjakooli ja Balti kaitsekolledži vanemohvitseride kursuse. 2012. aastal lõpetas ta Ameerika Ühendriikide meresõjakolledži (U.S. Naval War College) meresõja juhtimiskursuse.

Mereväekapten Schvede on viimase aasta jooksul andnud suure panuse riigikaitse arengukavasse, tema juhtimisel on koostatud arengukava rakendusplaan. Teenistuses mereväes on ta läbi aastate panustanud mereväe rahvusvahelise koostöövõime arendamisse, arvestades seejuures väikeriigi võimalusi.

Peeter Hoppe alustas kaitseväes teenistust 1993. aastal Kuperjanovi pataljonis rühmaülemana ning jõudis sama pataljoni ülema ametikohani. Aastatel 2000-2002 teenis ta kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas ning oli aastatel 2002-2005 maaväe staabi ülem. Ta on teeninud NATO ühendväejuhatuse staabis Brunssumis (Alliedn Joint Force Command HQ Brunssum) planeerimisosakonna jaoskonnaülemana.

Alates 2011. aastast teenis brigaadikindral Hoppe kaitseväe peastaabi ülemana. Ta oli üks Eesti kaitseplaanide väljatöötamise ja riigikaitse arengukava koostamise võtmeisikuid. Samuti on ta olnud üks maaväe suurõppuse Kevadtorm algatajatest ja praeguse ajateenistuse õppekava autoritest.

Brigaadikindral Hoppe on lõpetanud Tallinna polütehnilise instituudi, Soome riigikaitse kõrgkooli, Ameerika Ühendriikide sõjakolledži ning kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide riigikaitse ülikoolis sõjalise strateegia alal.

„Estonian Open Rifle võistlus on üks parimaid Euroopas, siin on  keerulised ja väljakutserohked laskeharjutused,“ ütles Open divisjoni üldvõitja Hannu Uronen.

Üldarvestuses Open divisjonis olid esikolmikus Hannu Uronen ja Teemu Rintala Soomest ning  Ebbe Wolff Taanist. Standard divisjoni üldarvestuse esikolmiku moodustasid Isto Hyyryläinen Soomest, Madis Reier Eestist ja Mikael Ekberg Soomest.

Open divisjoni Eesti meistriks krooniti kolmandat aastat järjest Villiko Nurmoja Kaitsejõudude Spordiklubist, kellele järgnesid Kalvi Abel Politsei Laskurklubist ning Anton Budarnõi laskespordiklubist TPSC.

Standard divisjoni Eesti meistrivõistluste esikolmik läks Kaitsejõudude Spordiklubisse järjekorras Madis Reier, Dagnis Maiberg, Margus Riso.

Open divisjoni seenior kategoorias saavutasid medalikohad Anders Nilsson Rootsist, Ari Honkala Soomest ja Claus Rothweiler Saksamaalt. Standard divisjoni seenior arvestuses olid parimad eestlased Kalev Koppel, Jaak Malkov ja Asso Albre.

Tänavusel võistlusel osales 140 laskurit kaheteistkümnest riigist. Kaitsejõudude Spordiklubi on korraldanud Estonian Open Rifle võistlust alates 2011 aastast.

Võistluse videokokkuvõte:

Võistluse kodulehekülg:

„Praktikal-laskmise võistluse alustalad on jõud, kiirus ja täpsus,“ ütles võitluse üks peakorraldajaist nooremleitnant Marek Sooman. „Võistlus koosneb kuueteistkümnest tehniliselt keerukast laskeharjutusest, mille sooritamiseks on laskuritel erinevaid valikuvõimalusi.“

Eile alanud ja pühapäeval lõppevatel Eesti lahtistel meistrivõistlustel vintpüssi praktikal-laskmises on loosiauhinna peavõiduks uus vintpüss Uronen Precision.

Estonian Open Rifle on muutunud hinnatud jõukatsumiseks lisaks Eesti laskuritele ka välisvõistlejate hulgas, mida näitas ka tänavune võistlusele registreerumise kiirus – osalejate arv täitus esimese kümne tunniga. Võistlejaid on kokku 12 riigist - paljude võistlejatega on esindatud põhjanaaber Soome ning kõige kaugem võistleja on tulnud Filipiinidelt. Registreerunud on ka mitu Euroopa esikümnesse kuuluvat laskurit, nagu Ebbe Wolff, Madis Reier ja Teemu Rintala.

Estonian Open Rifle võistlust korraldab kolmandat aastat Kaitsejõudude Spordiklubi. Kaitsejõudude Spordiklubi kuulub Eesti praktikal-laskmise ühingusse koondades enda alla laskureid kaitseväest ja Kaitseliidust.

Suurtükiväe-, pioneeri-, õhutõrje ning Viru jalaväepataljoni uued kaitseväelased tutvusid teenistuse esimesel nädalal kaitseväe põhimõtteid ning teenistust korraldavaid õigusakte, rividistsipliini ning ka uues kodus  elamise reegleid.

"Esimesed päevad olid sisukad ja lõbusad, sain palju tuttavaid. Hakkame juba aru saama, mis, kuidas ja miks toimub," ütles värske kaitseväelane Andi Oras. "Midagi ületamatut siin ei ole. Kõige keerulisem saab olema  vast ühtsuse saavutamine - oleme ju seni harjunud vaid enda eest väljas olema."

Pioneeripataljoni uus sõdur Rauno Salujärv elab  uude rolli sisse ja ootab põnevusega tulevasi metsalaagreid. "Sõbrad, kes on pioneeripataljonis teeninud, lubasid, et siin pakutakse väga mitmekesist, huvitavat aga ka rasket teenistust. Leian, et kui juba ajateenistusse tulla, siis võiks siit võtta maksimumi," ütles ta.

Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja -teadmised. Sõduri baaskursus lõpeb rännakuga, kus kontrollitakse eelneva 11 nädala jooksul omandatud teadmisi. Seejärel asuvad Kirde kaitseringkonna sõdurid õppima autojuhi- või jaoülema erialale.

Mereväkke asus sel nädalal aega teenima 104 noormeest. Esimesed päevad oli noortele kohanemise aeg, kuid järgmisel nädalal alustavad nemadki sõduri baaskursusega. Pärast sõduri baaskursust suundub osa noori miinilaevade divisjoni ning teine osa baasikaitsekompaniisse.

Sellel nädalal asus erinevates väeosades teenistusse kokku üle 1600 noore. Ajateenistuskohustuse täitmisele kutsutakse jaanuaris, juulis ja oktoobris. Tänavu näeb kaitseministri määrus ette kokku 3191 kutsealuse ajateenistusse kutsumise.

"Kõik toimus päris sujuvalt ning kõige meeldivam on tunnistada, et noormehed, kes ootasid järjekorras ajateenijaks saamist ning ka need, kes tulid teenistusse juba paar päeva tagasi, olid väga positiivselt meelestatud. Loodan, et see on nii ka maikuus toimuval Kevadtormil," ütles kindralmajor Terras.

Kirde kaitseringkonna staabiülema kolonelleitnant Urmet Reimanni sõnul on  tänane päev üsna otsustav, sest esimene mulje on see, mis ajateenijatele pikaks ajaks meelde jääb ning mida on raske muuta. "Tulevaste sõdurite nägudel ma halbu emotsioone ei näinud ning kindlasti on selles oma osa ka meie ringkonna inimeste heal tööl," ütles ta.

Kokku asus sel nädalal Kirde kaitseringkonna väeosadesse aega teenima ligi 450 noort. Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja -teadmised. Sõduri baaskursus lõpeb rännakuga, kus kontrollitakse kursusel omandatud teadmisi. Seejärel asuvad Kirde kaitseringkonna sõdurid õppima autojuhi- või jaoülema erialale.

Kõik noormehed alustavad oma teenistust sõduri baaskursuse raames jalaväe baasiteadmiste omandamisega. Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul tuleb neil omandada nii riigikaitse põhitõed kui üksikvõitleja oskused, vajalik on selgeks saada rivisamm ning kindlasti tuleb õppida kaaslastega koos elamist ja olemist ning tegutsema meeskonnana. Sõduri baaskursus lõpeb rännakuga, kus kontrollitakse kursusel omandatud teadmisi.

"Ajateenistuse esimesed kuud on teatud mõttes olulisim aeg kogu teenistusest. Oluline on mõista, et iga päev, mille veedame teenistuses ja iga raskus, mille ületame - seda kõike teeme nende inimeste nimel, kes ootavad meid kodus," ütles Vahipataljoni kompaniiülem leitnant Raido Jõgi. "Ajateenistus on teie elu üks ainulaadsemaid kogemusi - looge sellest endale hea mälestus. Väljakutsed pole selleks, et panna meid kahtlema oma võimekuses, vaid selleks, et teha meid tugevamaks ja paremaks."

Sõduri baaskursuse järel asub osa Vahipataljoni värsketest sõduritest nooremallohvitseride kursusele, et omandada jaoülemale vajalikud oskused. Teine osa juulis saabunud noormeestest asub õppima autojuhiks. Staabi- ja sidepataljonis õpivad baaskursuse lõpetanud sõdurid autojuhi, sidespetsialisti ja parameediku erialadel ning paremik neist suundub jaoülema kursusele.

Kokku asub selle nädala jooksul üle kaitseväe ajateenistusse ligi 1600 kutsealust.