Uudised

„Luban ülemana hoida pataljoni au, seista oma alluvate eest ning tagada oma väeosa areng ja hea käekäik. Teen kõik endast oleneva, et ajateenijate ja kaadrikaitseväelaste töö- ja teenistustingimused muutuksid võimalusi mööda järjest paremaks,” ütles major René Innos.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras peab kindral Johan Laidoneri maali hanget kaitseväele sümboolseks, et rõhutada Laidoneri tähtsust Eesti kaitseväe ja laiemalt ka Eesti riigi ülesehituses.

„On suurepärane, et kaitseväel on nüüd endal suurmeister Jüri Arraku maal Ülemjuhatajast, kes oli Eesti armee sünni juures ja kelle juhtimisel muutus see jõuks, mis tõi Eesti rahvale vabaduse,“ ütles kindralmajor Terras „Tänapäevane ajalookäsitlus on püüdnud minu arvates ebaõiglaselt vähendada Laidoneri osa meie riigi ülesehituses ja ajaloos. Kaitsevägi on tema loodud ja kannab ka täna tema vaimu, julgust, ettevõtlikkust ja kartmatust edasi tulevikku.“ 

Laidoneri tuba on kaitseväe peastaabis sisustatud ajastupõhiselt ning mõeldud esindusfunktsioonide täitmiseks. Selles toas kannavad oma head soovid ja tervitused külalisteraamatusse kõik kaitseväge külastanud kõrged sõjaväelased ja poliitikud. Laidoneri toas on toimunud ka pressikonverentsid, samuti saab seda kasutada väiksemateks nõupidamisteks. Kuid eelkõige kannab tuba seda austust, mida kaitsevägi soovib esimesele ülemjuhatajale avaldada. Ja seda mälestust rõhutab Jüri Arraku maal „Ülemjuhataja“.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras andis täna Laidoneri muuseumis üle vanemohvitseride ja reservohvitseride auastmed ning kaitseväe teeneteristid.

Kaitseväe juhataja sõnul on ohvitseri kutsumuse aluseks ustavus oma rahvale ja riigile. „Olla ohvitser on au asi,“ rõhutas kindralmajor Terras. „Teie poole vaadatakse, teid hinnatakse, teist võetakse eeskuju. Seetõttu peab ohvitser olema korrektne igas olukorras.“

„Eesti kaitsevägi on väike,“ ütles kindralmajor Terras. „Ameerika Ühendriikide lennukikandjal on meeskonda rohkem, kui meie kaitseväes ohvitsere. Kui lennukikandjat viib edasi tuumade lõhestumisest tekkiv energia, siis meie peame enda tuuma koos hoidma. Vanemohvitserid oma teadmiste ja kogemustega on see jõud, mis peab seda tuuma edasi viima. Ootan teilt, vanemohvitserid, avalat mõtlemist, nutikust ja ausust.“

Kaitseväe juhataja rõhutas, et kaitseväelaste kõige tähtsam ülesanne on kaitsta Eesti riiki, nad mitte ei valmistu riigikaitseks, vaid kaitsevad riiki iga päev ja iga tund ning seda koos liitlastega.

Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kaitseväe juhatajakaitseväelasi, riigiametnikke ja eraisikuid kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest ja kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest.

Vabariigi President ülendas Ilmar Tamme, kes teenib kaitseväe peastaabi välisteenistuse ja koolituse osakonnas, koloneli auastmesse. Lisaks ülendas president neli ohvitseri kolonelleitnandi, seitse ohvitseri majori ja ühe mereväelase kaptenmajori auastmesse. Kaitseväe juhataja andis üle ka kaks nooremleitnandi auastet reservohvitserile.

Auastmed saanud Vabariigi Presidendi kodulehel:

„Festivali põhikontserdi stsenaarium on tervik ja pakub loodetavasti oma sõuelementidega pealtvaatajatele suurejoonelise elamuse võidupüha ja maakaitsepäeva eel,“  ütles Est-Tattoo peakorraldaja kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Est-Tattool esinevad sel aastal kaitseväe orkester, külalisesinejateks on Läti noorteorkester Auseklitis ning Tanel Padar ja The Sun.  Oma eeskavaga astuvad üles õhuakrobaadid Trikivabrikust, spordiklubi Rullest, tantsuansambel Sõprus ning võimlemisklubi Janika. Sõnavõtuga esineb kaitseminister Urmas Reinsalu.

Käesolev festival on ühendatud võidupüha paraadi ja üleriigilise maakaitsepäeva üritustega. Est-Tattoo põhikontsert toimub homme Tallinnas Vabaduse väljakul algusega kell 12. Ürituse proove saab jälgida juba täna algusega kell 17 samuti Vabaduse väljakul. Laupäeval esineb kaitseväe orkester Haapsalu lossihoovis, üritus algab kell 20.30. Kontserdid on pealtvaatajaile tasuta.

Est-Tattoo traditsioonile Eestis pani aluse piirivalveamet, kes Eesti piirivalve 75. aastapäeva ürituste raames korraldas 1997. aastal esimese sellelaadse sündmuse Eestis.  Est-Tattoo festivali on kaitsevägi korraldanud alates 1999. aastast.

Täna pärastlõunal andis mereväebaasis Tallinna linnasekretär Toomas Sepp patrull-laeva Ristna meeskonnale üle tunnistuse, millega saab Pärnu endale suvepealinna tiitli. Pärast tiitli viimist Pärnusse suundub Ristna Haapsalusse, et võtta osa võidupüha tähistamisest.

„Eesseisval õppusel harjutame erinevaid laevadrille, häireid ja navigeerimist. Lisaks esindame mereväge võidupüha tähistamisel Haapsalus,“ ütles Ristna vanemmehaanik vanemleitnant Tarmo Kalme. Mereväest osalevad õppusel neli instruktorit, kes juhendavad ligikaudu 15 kaitseliitlast patrull-laeval esinevate olukordade lahendamisel.

Patrull-laev Ristna jõuab Pärnusse 21. juuni pärastlõunal ning Haapsalusse järgmisel päeval samal ajal. Võidupühal 23. juunil on Ristna Haapsalu sadamas avatud külastamiseks kõigile soovijatele. Mereväe ja Kaitseliidu ühisõppus lõpeb 24. juunil.

Balti kaitsekolledži ülem kindralmajor Vitalijus Vaikšnoras tõstis oma kõnes esile lõpetajate koostööd. „Olete kolledžist saanud suure kogemustepagasi, millega rahvuslikus ja rahvusvahelises keskkonnas tegutseda. Oluline pole väljakutseid üksi vastu võtta, sest edu alus peitubki liitlastevahelises koostöös,“  ütles kindralmajor Vaikšnoras.

Kaitsekolledži lõpetajaid oli tervitama tulnud kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Läti kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Juris Zeibarts ja Leedu maaväeülem kindralmajor Almantas Leika.

Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran meenutas oma kõnes Balti kaitsekolledži asutamist, kui Balti riigid pidid väheste ressurssidega üles ehitama oma kaitsevõimeid ja viima enda kaitsestruktuurid kooskõlla NATO standardite ja protseduuridega. „Praeguseks on kaitsekolledž kasvanud tõeliselt rahvusvaheliseks ja mitmekülgseks koostöövormiks, kus koostööd teevad inimesed kõikjalt maailmast – nii liitlas- kui partnerriikidest, nii tsiviil- kui militaarstruktuuridest,“ ütles Marran.

Eelmise aasta augustis alanud vanemstaabiohvitseride kursuse  lõpetas tänavu kokku 49 ohvitseri 16 riigist, sealhulgas kümme Eesti ohvitseri. Vanemstaabiohvitseride kursus on  sõjalise kõrghariduse kolmanda astme väljaõpe, millel pööratakse peatähelepanu ühendoperatiivtasandi operatsioonidele.

Käesoleva aasta jaanuaris alanud tsiviilteenistujate kursuse lõpetas viis kõrgemat ametnikku Eestist, Lätist ja Leedust. Avalikele teenistujatele mõeldud tsiviilteenistujate kursusel saavad õppurid põhjalikud teadmised kaitse- ja julgeolekupoliitika planeerimisest ning elluviimisest Balti riikides ja NATOs.

Balti kaitsekolledž on 1998. aastal loodud kõrgem sõjaline õppeasutus, mille eesmärk on koolitada operatiiv- ja strateegilise taseme julgeolekuvaldkonna juhte. Kolledži kursustel keskendutakse nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Balti kaitsekolledž on üks väheseid ingliskeelseid NATO vastava taseme õppeasutusi väljaspool Suurbritanniat ja Ameerika Ühendriike. Sealjuures keskendub kolledž väikeriikide kaitse spetsiifikale.

Kolledži on lõpetanud pea 900 ohvitseri ja ametnikku kokku 38 riigist. Praegu õpib Balti kaitsekolledžis üle kuuekümne vanemohvitseri ja kõrgema ametniku 19 erinevast riigist ning õppejõude on nii Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Poolast, Saksamaalt, Taanist, Ameerika Ühendriikidest kui ka Ühendkuningriikidest. Balti kaitsekolledžis õpetavad rahvusvaheliselt tunnustatud õppejõud ja sõjandusspetsialistid, samuti on kursustel õpetanud Balti riikide kaitseministrid ja kaitsevägede juhatajad.

Uus ülem lubas kaitseväe ühendatud õppeasutusi juhtida ausalt ja avatult. „Teen seda nii professionaalselt kui oskan, ehk siis katsun käituda veohobusena, mitte ratsatraavlina,“ ütles kolonel Herem.

Õppeasutuste juhtimise üleandmise tseremooniast võtsid osa kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

„Soovin uuele õppeasutuste ülemale kolonel Heremile, et ta rakendaks oma energia samasuguse tasakaaluka juhtimise vankri ette, nagu seda tegi kolonel Ermus. Sel juhul võime kindlad olla, et õppeasutuse tulevik ning noorte, tulevaste kaitseväelaste haridustee saab kindla aluse,“ ütles Marran.

Õppeasutuste uus ülem kolonel Martin Herem alustas kaitseväes teenistust 1996. aastal Kuperjanovi üksik-jalaväepataljonis rühmaülemana ning seejärel sai kompanii ülema abiks. Ta on teeninud Tartu üksik-jalaväepataljonis operatiivohvitseri ja operatiivosakonna ülemana. 2002. aastast sai kolonel Heremist kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppejõud ning hiljem taktika õppetooli ülem. Alates 2008. aastast teenis ta Kirde kaitseringkonna ülemana. 2012. aastast on kolonel Herem olnud kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitja.

Kolonel Herem on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia, kaitseväe ühendatud õppeasutuste keskastmekutsuse ning Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseri kursuse ja kõrgema juhtimiskursuse.

Kolonel Aarne Ermus aitas Eesti taas-iseseisvumise järel üles ehitada Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni. Kolonel Ermus on töötanud kaitsejõudude peastaabis, teeninud NATO väljaõppeoperatsioonil Iraagis ning sõjalise esindajana NATO Euroopa vägede peakorteris. Kolonel Ermus läheb pärast õppeasutuste ülema koha üle andmist tegevteenistusest reservi.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on ainus Eesti riigikaitseline kõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

„Eesti sõjalise hariduse konkurentsivõimelisust on tunnustanud  ka meie liitlased - viimase kümne aasta jooksul on meie üksusi välisoperatsioonidel juhtinud valdavalt kõrgema sõjakooli lõpetanud ohvitserid,“ ütles lõpetajatele peetud kõnes kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. „Nende kaalutletud otsused lahingutegevuses ja allüksuste juhtimisel näitavad, et sõjakoolis antav ettevalmistus ei jää millegi poolest alla suurriikide omale.“

Lõpetajaid õnnitlesid kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu ja lahingukooli ülem major Madis Nõmme.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus pidas oma kõnes värskete lõpetajate suurimaks ülesandeks motiveerida oma alluvaid. „Homme asudes teenistusse, olete vastutavad terve oma allüksuse eest. Peate saavutama olukorra, kus hästi väljaõpetatud sõdurites on tahe panustada meie riigikaitsesse, osaleda kordusõppustel või tegutseda vabatahtlikuna Kaitseliidus,“ ütles kolonel Ermus.

Parimale sõjakooli põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Janari Jaansole andis kolonel Ermus üle reservohvitseride kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga. Keskastme kursuse lõpetas kiitusega kapten Neeme Kalda. 

Parima põhikursuse lõputöö kirjutas nooremleitnant Rene Biene teemal kaitseväe ühendatud õppeasutuste lõpetanute maaväe nooremohvitseride inglise keele kasutamine tegevteenistuses. Parimaks magistritööks tunnistati uurimus suurtükiväepataljoni juhtimisest konventsionaalses lahingutegevuses, mille autor on major Marko Tomentšuk.

Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 26 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Kursuse parimaks lõpetajaks oli nooremveebel Kalmer Antsov.

Kolmeaastase kõrgema sõjakooli põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalises juhtimises ja nooremleitnanti auastme. Põhikursusel saab spetsialiseeruda jalaväe, logistika, pioneeri ja suurtüki erialale. Magistriõppe lõpetanud ohvitserid omandasid kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning magistrikraadi sotsiaalteadustes sõjalise juhtimise erialal.

Tänavu võetakse sõjakooli põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25. juunist kuni 7. juulini. Põhikursusele kandideerijad saavad spetsialiseeruda nii maaväe-, õhuväe- kui ka mereväeohvitseri õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kellel on kõrgharidus juba olemas.

Lugupeetavad ohvitserid, allohvitserid, külalised, lõpetajad,

Täna lõpetab Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kõigi aegade suurim arv kaitseväelasi. Eesti saab juurde 34 värsket nooremleitnanti, koos sügisel nooremohvitseride kursuse lõpetajatega lisandub sel aastal kaitseväkke pea poolsada nooremohvitseri. Magistrikraadi saab täna 7 ohvitseri, vanemallohvitseride kursuse lõpetab pea 60 nooremveeblit.

See kõik kinnitab veenvalt, et õppimisel on kaitseväelase elus kindel koht. Selleks, et saada heaks vanemallohvitseriks või ohvitseriks, tuleb lisaks teenistuskogemusele ammutada tarkust raamatuist, väliharjutustelt, staabiõppustelt ning mitte vähemolulisena ka üksteiselt.

Täna saavad lõpudiplomid kõrgema sõjakooli põhi- ja keskastme kursuse lõpetajad, kelle teadmised vormivad kaitseväe tuleviku. Tõdegem, et maailm, milles me elame, ei hellita meid. Selleks, et olla ise oma tuleviku kujundajad, on esmatähtsad tarkus ja meelekindlus.

Vanem-allohvitserid on Eesti kaitseväe selgroog. Tänaste baaskursuse lõpetajate oskused, teadmised ja toimekus panevad aluse raudselt toimivale väele.

Eesti kaitseväge on ehitatud 20 aastat. Selle ajaga on jõutud ära teha väga palju, kuid on ilmselge, et kaitsevägi on arenev ning ümbritseva muutumisega kaasaskäiv organisatsioon. See seab teile kõigile kõrged nõudmised, see toob kaasa kõrgendatud ootused teie teenistusele. Professionaalsus ja vastutustunne on need väärtused, mille kandmist kaitseväelastelt oodatakse. 

Head kohalviibijad,

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on astunud pika sammu edasi teadusülikooli ja tõsiseltvõetava sõjalise mõtte arendaja suunas. Möödunud nädalal üle antud õppeasutuste lipp on märgiks sõjalise õppetöö ühtsusest ja ühisest pühendumisest Eesti kaitsele.

Eesti sõjalise hariduse konkurentsivõimelisust on tunnustanud  ka meie liitlased - viimase kümne aasta jooksul on meie üksusi välisoperatsioonidel juhtinud valdavalt kõrgema sõjakooli lõpetanud ohvitserid. Nende kaalutletud otsused lahingutegevuses ja allüksuste juhtimisel näitavad, et Eesti sõjakoolis antav ettevalmistus ei jää millegi poolest alla suurriikide omale.

Ohvitserid ja allohvitserid! Peagi asute teenistusse, kes esimesele, kes mitmendale ametikohale. Hakkate juhtima rühma või kompaniid, õpetama ajateenijaid, reservväelasi, kaitseliitlasi. Ma tahan teile täna kinnitada, et Eesti kaitseväe kõige olulisem vara on meie inimesed. Ma soovin, et nüüd kui te siirdute väeosadesse ja allüksustesse, lähtuksite oma teenistuses sellest põhimõttest.

Endale järelkasvu kasvatamisel ärge unustage, et noore inimese otsust astuda sõjakooli või  jätkata teenistust professionaalse kaitseväelasena mõjutab eeskätt ajateenistuses kogetu ja õpitu, mitte värvikas reklaamikampaania.

Aasta algul vastu võetud riigikaitse arengukava toob kaitseväkke muutusi, mille ellu viimisel on teil kõigil oluline roll. Kogenud ohvitseride ja allohvitseride teadmisi on nüüdsest veel enam vaja - nii Kaitseliidu kasvanud ülesannete täitmisel, uute relvasüsteemide juurutamisel kui väeosade taristut ja ümberkorraldusi puudutavate muutuste ellu viimisel.

Haridus ei tähenda ainult teadmisi ja oskusi, see tähendab ka maailmavaadet, tõekspidamisi, sõpru ja kaasvõitlejaid kogu eluks.

Haridus ja teadmised on tõepoolest see võti, millega on võimalik avada maailm enda ümber. Eesti kaitsevägi peab olema avatud vägi - avatud teadmistele ja ideedele. Avatus tähendab ka seda, et meie riigikaitse on lahti nende jaoks, kes tahavad sellesse oma panuse anda. Eesti kaitsevägi loodi rahvaväena ning side rahvaga, eesti inimestega, on kaitseväe jaoks oluline. Ma tahan, et te kannaksite avatuse ideed ja oleksite näoga oma rahva poole.

Õnnitlen kõiki tänaseid lõpetajaid õpingute eduka lõpetamise puhul, soovin jõudu ja edu edasises teenistuses!

Kaitseväelaste juhendamisel osalesid lapsed kanuu- ja rabamatkal ning sõpruskohtumisel jalgpallis. Laagrist võttis osa 50 põhikooliealist last, neid juhendasid Kalevi pataljoni nooremallohvitseride kursuse lõpetanud ajateenijad, kaitseväe ohvitserid ja Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse noorsootöötajad.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmuse sõnul oli laager värskelt nooremallohvitseride kursuse lõpetanud ajateenijatele esimene võimalus oma juhendamisalaseid teadmisi proovile panna. „Kaitsevägi on rahvavägi, seega peavad allohvitserid olema võimelised suhtlema erinevate inimestega,“ ütles ta. „Usun, et koostöölaagrist kujuneb jätkusuutlik traditsioon, meie poolt on selleks tahe olemas.“

Ajateenijate tegevusega oli rahul ka Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktor Mati Sinisaar. „Kui ikka õhtul kaks tüdrukut, kelle kanuu olid sõdurid aidanud kaldale tuua, ütlesid, et Eesti sõdurit saab usaldada, siis see kommentaar räägib juba enda eest,“ sõnas ta. Sinisaare sõnul oli laste jaoks looduses matkamine eriline elamus, millega paljud lapsed polnud seni kokku puutunud.

Kalevi jalaväepataljonis aega teeniva reamees Aivo Aitsari sõnul on lastega tegelemine tore vaheldus. Lisaks kanuumatkale ja jalgsirännakule peeti maha ühine sõpruskohtumine jalgpallis, millel konkreetset võitjat küll polnud. „Võitis hea ajaviide,“ sõnas reamees Aitsar.

25. aprillil käisid Peeteli koguduse lapsed jalaväebrigaadi lahtiste uste päeva raames Paldiskis.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuses  välja õpetatud reservüksustest. Brigaadi koosseisus on ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon.

MTÜ Peeteli kiriku sotsiaalkeskus asutati 1. jaanuaril 2000. a. Riskilaste ja –perede toetamisega on kogudus tegelenud alates 1997. aastast.