Uudised

„Meie juurest saavad noored mehed logistikaalased teadmised ning samas panna proovile oma vaimsed ja füüsilised võimed. Lõppkokkuvõttes võidab aga ühiskond, sest pärast kaitseväeteenistust naasevad tööturule erialase ettevalmistusega distsiplineeritud noored ning nende meeste arvel muutub omakorda tugevamaks meie reservarmee,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets.

Äsja teenistust alustanud tallinlane Tauri Valk soovis aega teenida just logistikapataljonis. „Õpin Tallinna tehnikaülikoolis kolmandat aastat inseneriks, see oli üks põhjustest, miks eelistasin tulla läbima oma kaitseväeteenistust just logistika erialal. Ootan, et minu pataljonis on intensiivne väljaõpe ning tubli füüsiline koormus, niisama tühja vahtida ei taha,“ ütles Valk.

Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad kõik tulevased sõjaväelogistikud üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutavad edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõduri baaskursus lõppeb rännakuga, mille käigus kontrollitakse eelneva üheteist nädala jooksul omandatud teadmisi.

Sõduri baaskursuse järel asuvad logistikakeskuse logistikapataljoni sõdurid õppima autojuhi-, sidespetsialisti-, parameediku- või jaoülema erialadel.

Ehkki sisseastumisavaldusi saab esitada pühapäeva õhtuni, palub sõjakool avaldused esitada enne nädalavahetust. Sisseastumisportaali SAIS kasutajaid saab kuni reede õhtuni aidata kooli õppeosakond telefonil 717  61 31, kuid nädalavahetusel võib tehniliste probleemide esinemisel sisseastuja abita jääda. Kui sisseastujal tekib nädalavahetusel dokumentide esitamisel probleeme, palub kool saata kindlasti vastavasisuline e-kiri aadressil .

Sõjakoolis saab rakenduskõrghariduse tasemel kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppekavale. Õppeaeg maaväe õppekaval, mereväe õppekaval koostöös Eesti mereakadeemiaga ja õhuväe õppekaval koostöös Eesti lennuakadeemiaga on kolm aastat. Samuti saab kandideerida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusele, mis annab maaväeohvitseri hariduse noortele, kellel on eelnevalt omandatud kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Magistriõpe kestab kaks aastat ja lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Magistriõpe võimaldab saada ettevalmistuse teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Kõik kõrgemas sõjakoolis õppijad saavad igal kuul vähemalt 600 eurot palka ja kooli lõpetajatele on töökoht kaitseväes tagatud. Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste, pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

Kandideerimise eelduseks on positiivselt sooritatud eesti keele riigieksam ning ajateenistuse või vastava sõjalise väljaõppe läbimine. Sisseastumiskatsetel peavad kandidaadid sooritama akadeemilise võimekuse testi, läbima üldfüüsilise testi ja kutsesobivusvestluse. Sisseastumiskatsed algavad 23. juulil ja kestavad kuni 26. juulini.

Praeguseks on sisseastumisportaali SAIS kaudu esitatud 65 avaldust maa-, õhu- või mereväe rakenduskõrghariduse õppesuunale, 18 avaldust aastasele nooremohvitseride kursusele ja seitse avaldust keskastmekursusele.

Tänavu võetakse sõjakooli 120 õppurit – kümme õhuväe, kümme mereväe ja 55 maaväe põhikursusele, 20 nooremohvitseride täiendusõppekursusele ja 25 keskastmekursusele magistriõppesse. Täpsem teave dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta kõrgema sõjakooli kodulehel www.sojakool.ee/tule-oppima ja Facebooki lehe aadressil www.facebook.com/s6jakool.

Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hannes Alesmaa sõnul saavad seekordsed Kalevi jalaväepataljoni ajateenijad väljaõppe, millega peetakse silmas riigikaitse arengukava eesmärki moodustada 1. jalaväebrigaadi juurde Scoutspataljoni kõrvale teinegi manööverpataljon.

"Seoses riigikaitse arengukavast tuleneva kavatsusega suurendada soomukite arvu ja osakaalu meie kaitseväes, saavad ka meie ajateenijad soomukiõppe", ütles kolonelleitnant Alesmaa. Tema sõnul on täna teenistusse saabunud ajateenijad esimesed, keda PASI-tüüpi soomukitel opereerimiseks välja õpetatakse – seni on PASI-õppe sihtgrupp on Scoutspataljoni võitlejad.

1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon Scoutspataljon.

Kokku asub sel nädalal 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni ja tagalapataljoni 11 kuuks teenistusse ligi 300 noormeest. Kaitseressursside amet on sel nädalal kutsunud kaitseväe teenistusse üle 1600 noormehe.

Esmaspäevast kolmapäevani tulevad Lõuna kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima need noored kelle kaitseväeteenistus kestab 11 kuud. Nendest saavad allohvitserid, reservrühmaülemad või autojuhid. 

„Pataljon on uute ajateenijate tulekuks valmis,“ ütles pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere. „Loodan, et noored kohanevad uue elukorraldusega kiiresti ja suudavad hästi omandada sõdurile vajalikke oskuseid ja teadmisi.“ 

Järgnevad kuud on uutel sõduritel tegevust täis. Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul tuleb neil omandada nii riigikaitse põhitõed kui üksikvõitleja oskused, vajalik on selgeks saada rivisamm ning kindlasti tuleb õppida kaaslastega koos elamist ja olemist ning tegutsema meeskonnana. Sõduri baaskursus lõpeb rännakuga, kus kontrollitakse kursusel omandatud teadmisi. Seejärel asuvad Lõuna kaitseringkonna sõdurid õppima autojuhi- või jaoülema erialale.

Kuperjanovi jalaväepataljonis on võimalik aega teenida erinevates allüksustes – jalaväe-, tagala- ja  staabikompaniides, luurerühmas ning miinipilduja patareis.

Eile Elvas lõppenud kolm päeva kestnud Eesti meistrivõistlustel tulirelvadest laskmises oli edukaimaks sportlaseks reamees Peeter Olesk, kes tuli juunioride arvestuses kolmes harjutuses Eesti meistriks, püstitades kaks Eesti rekordit.

Reamees Olesk võitis noormeeste spordipüstoli harjutuse 590 silmaga, mis ületab tema enda nimel olevat rekordit 8 silmaga. Samuti võitis ta standardpüstoli harjutuse 563 silmaga. Lisaks laupäevasele spordipüstoli rekordile tegi Olesk suurepärase soorituse eilsel olümpiakiirlaskmise harjutuses, kus püstitas uueks Eesti rekordiks 570 silma. Vabapüstoli harjutuses sai noormees teise koha.

“Kõige rohkem tunnen uhkust spordipüstoli harjutuse rekordi üle. Eelmine isiklik ja Eesti juunioride rekord oli 582 silma, mille lasin täpselt aasta tagasi samal võistlusel. Nüüd oli tunne hea ja tulemus oli veel parem,” ütles reamees Olesk pärast võistlust. “Samuti läks mul väga hästi olümpiakiirlaskmises. Viimasel ajal olengi vaid seda harjutust trennis lasknud ning nüüd on tasu käes.”

Olesk lisas, et tema järgmised suuremad eesmärgid on hästi esineda suveuniversiaadil ja Horvaatias toimuvatel Euroopa meistrivõistlustel võita medal.

Elvas peetud Eesti meistrivõistlustel osalesid 18 klubi 199 laskurit.

Eesti meistrivõistlused olid Eesti laskuritele viimaseks jõuprooviks enne juulis toimuvat suveuniversiaadi ja juuli lõpus Horvaatias toimuvaid Euroopa meistrivõistlusi.

"Ohvitseri ülesanne on kodanike riigikaitseks vajalike hoiakute kujundamine. Sõjakooli lõpetajad peavad arvestama sellega, et nad hakkavad kasutama ja juhtima edaspidi riigi kõige väärtuslikumaid ressursse. Selleks pole ainult kallis tehnika ja relvastus, vaid ka Eesti Vabariigi kodanikud," ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitja kolonel Martin Herem, kes hindab kõrgemat sõjakooli üheks parimaks juhtimisharidust pakkuvaks õppeasutuseks Eestis.

Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppekavale. Õppeaeg maaväe õppekaval, mereväe õppekaval koostöös Eesti mereakadeemiaga ja õhuväe õppekaval koostöös Eesti lennuakadeemiaga on kolm aastat. Aastane nooremohvitseride täiendusõppekursus annab maaväeohvitseri hariduse noortele, kellel on eelnevalt omandatud kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Kõik kõrgemas sõjakoolis õppijad saavad igal kuul vähemalt 600 eurot palka ja kooli lõpetajatele on töökoht kaitseväes tagatud. Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste, pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes.

Magistriõpe kestab kaks aastat ja lõpetajad saavad magistrikraadi sotsiaalteadustes. Magistriõpe võimaldab saada ettevalmistuse teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõjaaja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel.

Tänavu võetakse sõjakooli 120 õppurit - kümme õhuväe, kümme mereväe ja 55 maaväe põhikursusele, 20 nooremohvitseride täiendusõppekursusele ja 25 keskastmekursusele magistriõppesse.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

Täpsem teave dokumentide vastuvõtu ja eksamite kohta kõrgema sõjakooli kodulehel ja Facebooki lehel.

„Võimalike suuremahuliste sise- ja välisriiklike kriiside tekkimisel peab reservarmeel põhinev kaitsevägi ning vabatahtlikkusel baseeruv Kaitseliit olema alati tegevusvalmis. Selle õppusega me seda nüüd hindamegi,“ ütles kaitseväe peastaabi sõjalise valmisoleku ja mobilisatsiooni jaoskonnaülem major Argo Reidla.

Õppuse Suur Vanker 2013  peamine eesmärk on hinnata kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalise valmisoleku saavutmist ning saada õppetunnid 2015. aastal toimuva sõjalise valmisoleku õppuseks Siil.

Paralleelselt õppusega Suur Vanker viib kaitseministeerium läbi sundkoormiste rakendamise õppuse Kratt 2013, mille käigus testitakse riigi ja ettevõtete valmisolekut koostööks.

Õppusest võtavad osa kaitseväe ja Kaitseliidu kaitseväelased, tegevliikmed ja reservväelased.

„Täna, 94 aastat tagasi saavutasid meie esiisad Võnnu all võidu, mis võimaldas meil oma noort riiki üles ehitama hakata,“ ütles rivistusel peetud kõnes Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann. „Peame olema tänulikud oma esiisadele, et saame siin täna seista ja kanda oma varrukatel sini-must-valget lippu. Austage oma eelkäijaid, kes langesid Eesti vabaduse eest.“ Kontingendi ülem lisas, et tunneb sõdurite üle uhkust, sest nad on teinud Helmandis head ja muljetavaldavat tööd.

Camp Bastionis rivistunud kaitseväelasi tervitasid kontingendi ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ja Estcoy-16 ülem major Meelis Loik ning andsid üle uued auastmed ja ergutused.

Eesti ettevõtjate ja 1. jalaväebrigaadi võidupühaks Afganistani saadetud head-paremat saavad Helmandis teenivad kaitseväelased nautida mõne päeva pärast, sest võidupüha ja jaanipäeva ajal täitis eestlaste üksus valmidusülesannet.

Alates lahinguvastutuse ülevõtmisest 14. mail on Estcoy-16 kaitseväelased osalenud viiel mitmepäevasel kompanii suurusel operatsioonil üle terve Helmandi väekoondise vastutusala. Operatsioonid on kaitseväelasi viinud nii Nad e Ali piirkonda kui ka Bowri kõrbe.

Kaitseväelasi Afganistanis pidasid meeles Saku õlletehas alkoholivaba õllega, A Le Coq kaljaga, Nõo Lihavürst grilltoodetega. Samuti Leibur, Paulig, Põltsamaa Felix, Kalev ja Rõngu mahl. 1. Jalaväebrigaad varustas Eesti kontingenti võidupüha ja jaanipäeva puhul erinevate Eestimaiste toiduainete ja jookidega.

Eelviimane Eesti lahinguüksus Estcoy-16 on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni lahingutoetuskompanii baasil. Estcoy-16 paikneb Camp Bastioni sõjaväebaasis ja teenib Helmandi väekoondise manööverkompaniina kogu Helmandi väekoondise operatsiooniala piires. Jalaväekompanii logistilist tuge tagab rahvuslik toetuselement NSE-15.

94 aastat tagasi lõppenud Võnnu lahing tähistas noore Eesti Vabariigi iseseisvuse eest peetava Vabadussõja võiduka lõpu algust. Kuigi sõja lõpuni oli jäänud üle poole aasta, oli Eesti tõestanud, et suudab vastase oma pinnalt tagasi lüüa.

Eestile tõid võidu nii Vabadussõja käigus kasvanud tugev rahvavägi kui koostöö liitlastega – Vabadussõjas ei olnud Eesti üksi. Eesti rahvavägi oli tol hetkel pea 85 000 mehe suurune, lisaks võitlesid koos eestlastega Vabadussõjas Ühendkuningriigi merevägi, Soome, Taani, Rootsi ja teiste riikide vabatahtlikud ning Vene valgekaartlased.

Ka tänase Eesti jaoks on koostöö liitlastega iseseisva kaitsevõime kõrval üks riigikaitse aluseid. Aasta algul vastu võetud riigikaitse arengukava arvestab võrdselt nii liitlaste panust kui meie oma üksuste arengut. Tänane Eesti on integreeritud NATO kaitseplaanidesse, oma panuse Eesti kaitsmisesse kodunt kaugel annavad Eesti jalaväekompanii, logistiline toetusüksus ja eriüksus Afganistanis, samuti Malis, Süürias ja Kosovos teenivad Eesti kaitseväelased.

Samas on Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne – kaitsta koos liitlastega Eesti riiki ja rahvast – sama kui 94 aastat tagasi. Eesti on kandnud vabaduse eest kaotusi - Vabadussõjas kaotas langenutena elu hinnanguliselt pea 4000 inimeset, haavata saanuid oli umbes 14 000. Viimase kümne aasta jooksul on välisoperatsioonidel Iraagis ja Afganistanis andnud Eesti eest elu 11 kaitseväelast. Meie hulgas jätkavad teenistust vaprad sõjamehed, kes on saanud Eesti eest võideldes raskelt viga.

Meenutades neid ohvreid, mida Eesti on aegade jooksul andnud, on kaitsevägi valmis vastu astuma mistahes ohule, mis ähvardab meie riiki ja rahvast. Eesti rahvas on andnud meile ülesande kaitsta rahva ja riigi vabadust ja me täidame selle iga hinnaga. Koos liitlastega oleme tugevamad kui kunagi varem.

Tänan teenistuse eest nii välisoperatsioonidel teenivaid kui Eestis igapäevase väljaõppe, planeerimise ja toetusega tegelevaid kaitseväelasi ja kaitseliitlasi.

Soovin kaitseliitlastele jõudu algavaks Võidupüha paraadiks ning tänan kõiki vabatahtlikke panuse eest Eesti riigi kaitsesse.

Head saabuvat Võidupüha ning rahulikku jaanipäeva kõigile kaitseväelastele, kaitseliitlastele ja teie peredele!

„Sõjaväeorkester on kaitseväe avaliku näo osa, ilma orkestrita ei oleks tseremooniaid, mis on oluline osa kaitseväest,“  ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.  Oma sõnavõtus soovis Reinsalu kõigile ilusat võidupüha ning avaldas lootust, et Eesti inimesed tähistavad seda rõõmuga. 

Est-Tattool esinesid sel aastal kaitseväe orkester, külalisesinejateks oli  Läti noorteorkester Auseklitis ning Tanel Padar ja The Sun.  Oma eeskavaga astusid  üles kümme õhuakrobaati Trikivabrikust, spordiklubi Rullest 20 rulluisutajat, tantsuansambel Sõprus ning 20 võimlejat võimlemisklubist Janika. 

Käesolev festival on ühendatud võidupüha paraadi ja üleriigilise maakaitsepäeva üritustega. Homme kell 20.30 toimub festivali raames kaitseväe orkestri kontsert Haapsalu lossihoovil.

Est-Tattoo traditsioonile Eestis pani aluse piirivalveamet, kes Eesti piirivalve 75. aastapäeva ürituste raames korraldas 1997. aastal esimese sellelaadse sündmuse Eestis.  Est-Tattoo festivali on kaitsevägi korraldanud alates 1999. aastast.