Uudised
-
Liiklusõnnetuste arv Kevadtormil on aastatega vähenenud
„Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksustes on liiklusohutusele hakatud pöörama oluliselt rohkem tähelepanu kui varem, mis on tinginud õnnetuste kahanemise,“ ütles sõjaväepolitsei ülema asetäitja major Meelis Sarapuu. „Õppuse ajal on õppuse alal liiklustihedus tavapärasega võrreldes oluliselt suurem. Oluline on liikluspiirangute kehtestamine, see rahustab liikluspilti ning vähendab liiklusõnnetuste riski. Samuti aitavad kiiruspiirangud vähendada tolmu, mida sajad sõidukid kruusateedel liikudes õhku paiskavad.“
Oma osa liiklusintsidentide vähenemisel ja liiklusohutuse suurenemisel on kindlasti kiirusepiirangute kehtestamisel. Nimelt kehtivad kaitseväe sõidukitele Kevadtormi õppuse ajal 9. maist kuni 25. maini Harju- ja Lääne-Viru maakonnas kiirusepiirangud, kus kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid võivad kõvakattega teel sõita kuni 70 km/h, kruusakattega teel kuni 50 km/h ja pinnasekattega teel kuni 30 km/h. Need piirangud kehtivad kõikidele kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukitele õppuse alal ja õppuse ajal, olenemata sellest kas nad osalevad Kevadtormil või mitte. Järelevalvet kehtestatud kiirusepiirangute üle teeb sõjaväepolitsei.
Major Sarapuu sõnul võib liiklusõnnetuste põhjuseks olla peale liiga suure kiiruse ka väsimus, ebapiisav pikivahe, ettevaatamatu manööverdamine, tee seisundiga mitte arvestamine ja oma võimete ülehindamine, aga ka kaitseväe sõidukite sõiduomaduste erinevus nn tsiviilsõidukitest.
„Palju sõidetakse kolonnis ja seda ka kruusateedel, kus sageli paksu tolmu tõttu ei ole eessõitvat sõidukit näha ning ülioluliseks muutub vajadus hoida piisavat pikivahet,“ ütles major Sarapuu.
Kui on juhtunud õnnetus, siis tuleb kõigepealt tegeleda kannatanutega - anda esmaabi, kutsuda kiirabi ja politsei ning seejärel edastada esmane informatsioon kaitseväele mööda käsuliini. Kui tegemist on nii-öelda plekimõlkimisega, kus kannatanuid ei ole, tuleb sündmus fikseerida, teha pilte, võtta asjaosalistelt seletused ning edastada materjalid menetlejale. Õnnetuse põhjus, põhjustaja ning hüvitamise määr selgitatakse välja menetluse käigus.
-
Võitlejad Kevadtormil alustasid brigaadi koostööharjutust
1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvad pataljonid harjutavad jalaväe ja relvaliikidevahelist koostööd ning rünnakule asuva vastase tõrjumist.
-
Algas Kevadtormi joonistusvõistlus
"Kaheksandat korda korraldatav joonistusvõistlus on kujunenud elujõuliseks traditsiooniks ja osavõtt sellest on läbi aastate olnud väga arvukas," ütles major Toomas Luman Kevadtormi tsiviil-sõjalise koostöö teenistusest, kelle sõnul on võistlusega rahul olnud nii lapsed kui kaitseväelased.
-
Kirde kaitseringkonna sõdurid ootavad põnevaid õppelahinguid
Pataljonide ülemad tõdesid, et ajateenijad on kaitseväe suureks õppuseks valmis ning sõdurite pärast punastada ei tule.
-
Kaitseväelased aitasid ümberkukkunud veoki teele
Piibe maanteelt Kehrale viiva tee ääres ümber vajunud kruusakoormat vedanud veokit märkas õppuse juhtstaabi allohvitser, kes kutsus väja politsei ja kaitseväe meedikud. Õnneks sõiduki juht meditsiiniabi ei vajanud.
-
Kevadtormiga ühineb pool tuhat mereväelast
Eile mereväebaasis alanud reservõppekogunemine tõi kokku pea sada reservmereväelast. Nende seas nii hiljuti ajateenistuse lõpetanuid kui vabatahtlikke reservohvitsere ning mereväest reservi läinud kaitseväelasi.
-
Scoutspataljoni ja liitlaste üksused saabuvad Kevadtormile
"Scoutspataljoni ülesanne Kevadtormil on luua ajateenijatest jalaväepataljonile võimalikult realistlik lahingukeskkond," ütles Kevadtormi üldjuht kolonel Artur Tiganik, kelle sõnul on liitlaste tegevus Scoutspataljoni koosseisus oluline nii juhtimisprotseduuride lihvimisel, kui taktikaliste oskuste ühtlustamisel, rääkimata relvavendlusest.
-
Kaitseväe juhataja kutsus reservväelasi Kevadtormile
"Loodan, et Kevadtormile kutsutud tuhatkond reservväelast ja nende tööandjad leiavad võimaluse pühendada ühe nädala riigikaitsele," ütles Terras. Kaitseväe juhataja avaldas lootust, et reservväelasi motiveerib õppekogunemisel osalema ka muutunud õppekogunemiste tasustamise kord.
-
Ajateenijate ansambel annab Kevadtormil kaks emadepäeva kontserti
Kell 11 esineb ansambel Aegviidu kõlakojas ja kell 13 Lehtse rahvamajas.
Sõduribändi mänedzeri Reet Kaljula sõnul, on LauluMeeste repertuuar lai, alates Koidula- aegsetest menukitest tänaste hittlauludeni. "Meie etteaste esimene pool vaatab elule sõduri pilgu läbi: lauluesitlused on põimitud erineva aegade sõdurihuumoriga. Kava teine pool on pühendatud puhtalt emadele ja emadepäevale," iseloomustas sõdurite ansambli tänast esinemist Reet Kaljula. -
Sõjakooli kadetikogu kutsub huvilisi loengule Aleksander Suurest
Loeng algab kell kuus õhtul kõrgema sõjakooli kadetikasiinos Tartus ning on avatud kõigile huvilistele.
"Aleksander Suure impeeriumi ei oleks kunagi sündinud, kui poleks tuntud jõgede ületamise kunsti," rõhutas teema tähtsust Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste strateegia õppetooli juhataja professor Kaarel Piirimäe ning lisas, et loengut andev professor Rollinger on üks enimtsiteeritud Austria muinasajaloole spetsialiseerunud teadlasi.
Prof.Dr. Rollinger on Innsbrucki ja Helsingi ülikoolide professor ning vana Lähis-Ida ja antiigiaja ajaloo tunnustatud asjatundja. Ta on töötanud ka Eesti Teadusagentuuri eksperdina ning teeb laialdaselt koostööd Eesti orientalistide ja ajaloolastega Tartu Ülikoolist ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest.
Taktikaring on kõrgema sõjakooli kadetikogu korraldatav loengusari, mis annab kadettidele võimaluse kuulata välisõppejõudude ja vanemate kolleegide sõjandusalaseid ettekandeid ning arutleda aktuaalsetel teemadel.
Kõiki kadette ühendava kadetikogu eesmärk on kadettide kasvatamine ja ohvitserile vajalike omaduste arendamine, tavade ja traditsioonide järgimine ning teenistusvälise ühistegevuse korraldamine. Lisaks osaleb kadetikogu aktiivselt kõrgema sõjakooli siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel, tehes seda valitud esindajate kaudu.