Uudised
-
Afganistani president kinkis kaitseväe meditsiiniõele vaiba
Afganistani presidendi abikaasa Dr. Zeenat Karzai kingituse – Afganistani vaiba - sai nooremveebel Engel kätte täna kaitseväe peastaabis.
„Kui president Karzai Eestit külastas, olin ka mina kutsutud presidendi auks antud õhtusöögile. Pärast õhtusööki tänas president Karzai mind isiklikult ja soovis kõike head edasiseks,“ ütles veebel Engel.
Nooremveebel Engel teenis Lõuna-Afganistanis 2007. aastal ja 23. juunil sai raskelt haavata, kui tema soomukit tabas raketirünnak. Vabariigi President autasustas teda Kotkaristiga 2008. aastal. Praegu jätkab ta teenistust 1. jalaväebrigaadi meditsiiniõena. -
Kaitseväe kolonnid liiguvad homme Kevadtormile
Kolonnid alustavad liikumist kell 6 hommikul marsruudil Paldiski-Keila maantee, Tallinna ringtee, Peterburi maantee ja Tapa-Loobu maantee ning jõuavad Tapale hiljemalt kell 10. Piibe maanteel Jägala piirkonnast Kärknani liiguvad kaitseväe sõidukid kell 7 kuni 10, Tartu-Jõhvi maanteel kell 7 kuni 12 ja Tartu-Kallaste-Mustvee maanteel kell 10 kuni 14, Võru-Põlva-Tartu vahelistel teedel liiguvad kaitseväe kolonnid kell 6 kuni 13. Tavalisest tihedam on Kaitseväe sõidukite liiklus varahommikul Tapa-Käravete vahelisel maanteelõigul.
-
Õhutõrjujad tabasid kõiki sihtmärke
"Mistrali meeskonnad lasksid tänavu esmakordselt samaaegselt kahte sihtmärki. Meeskonnad pidid koordineerima oma tegevust, jagama sihtmärke omavahel ning seejärel mõnesekundise viivitusega järjest need hävitama,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem major Harles Kosk.
Ajateenijad hakkasid Mistrali raketisüsteemi kasutamist õppima jaanuari keskel. Laskmistele eelnes kümneid tunde harjutamist ja virtuaalsete õhusõidukite hävitamise õpet simulaatoril. Reaalse raketi saatmine sihtmärgi poole usaldati vaid parimatele.
„Tänane laskmine oli ajateenistuse tipphetk - eesmärk, mille paljud juba teenistuse esimestel päevadel ette seadsid ning milleni jõudsid vaid neli meeskonda,“ ütles vanemlaskur Egert Merelaid ja lisas, et tabada reaalsest lennukist ligi 30 korda väiksemat sihtmärki, ei olnud kerge. „Olin väga õnnelik, kui nägin, et mudellennuk alla tuli. Tabamus sõltub terve meeskonna tööst, nii et see on meie neliku võit.“
Laskmistel osalesid õhutõrjepataljoni ajateenijad, kõrgema sõjakooli õhutõrje eriala kadetid ning vanemallohvitseri kursuse õppurid.
Laskmist julgestas mere poolt mereväe patrulllaev Ristna.
Õhutõrjesüsteem koosneb reeglina eelhoiatust pakkuvatest seadmetest, nagu radarid ja tulejuhtimiskeskused, lisaks tuleüksustest, mis põhinevad kas õhutõrjekahuril ZU 23-2 või raketisüsteemil Mistral. Kaitseväe relvastus täienes õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral 2009. aastal ja selle käsitsemist on ajateenijatele õpetatud neljal viimasel aastal.
-
Mereväe laevad harjutavad Soomes pardarelvadest laskmist
Kolm Eesti ja kuus Soome mereväe alust viivad õppusel läbi laskmised pardarelvadest õhusihtmärkide pihta. Sihtmärkidena kasutab Soome merevägi 20-100 meetri kõrgusel lendavaid droone, mis imiteerivad ründelennukeid.
Eesti mereväe miinijahtijad on relvastatud 23 mm õhutõrjekahuri ning kolme 12,7 mm raskekuulipildujaga Browning. Tuukri- ja toetuslaev tasuja relvastuses on kaks 12,7 mm raskekuulipildujat. Harjutusel lasevad mereväelased kõigist Eesti pardarelvadest.
Eesti alused on Soome mereväe korraldatavatel laskeharjutustel osalenud alates 2010. aastast.
Miinijahtijad Ugandi ja Sakala ning toetuslaev Tasuja saabuvad Eestisse tagasi 9. mail.
-
Sõjakoolis saab nüüd õppida uue õhuväe õppekava järgi
Haridus- ja teadusministeerium kiitis täna heaks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakenduskõrgharidusõppe õppekava „sõjaväeline juhtimine õhuväes“ uusversiooni. Uue õhuväe õppekava kestus on sarnaselt maa- ja mereväe rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega kolm aastat ning õppe maht 180 EAPd. Õppekava võimaldab spetsialiseeruda õhuoperatsioonide, õhuseire või lennuvälja erialale. Uuele õppekavale hakatakse kõrgema sõjakooli õhuväe põhikursuse kadette vastu võtma alates käesolevast aastast.
„Uus õhuväe õppekava on laiapõhjalisem ning tehtud muudatused tagavad õhuväele lõpetajad, kelle erialane spetsialiseerumine ja omandatud pädevused on kooskõlas lõpetamisjärgse teenistuskohaga,“ ütles kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) õppekavade arendamise nõunik Nele Rand.
Praegu sõjakoolis õppivad õhuväe kadetid jätkavad õpinguid kolme ja poole aastase õppekava alusel, spetsialiseerumisega lennuväljaohvitseri või radari- ja sideohvitseri erialale. KVÜÕA õpetab õhuväelasi koostöös Eesti lennuakadeemiaga. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, lennundusalaseid aineid lennuakadeemia õppejõud.
KVÜÕA on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini. -
Õhutõrjepataljon kutsub huvilisi jälgima Mistralist laskmist
Raketipatarei ülema leitnant Peeter Pääri sõnul on ajateenijad õhutõrje eriala õppinud pea kolm kuud ning harjutanud sihtmärkide hävitamist simulaatoril kümneid tunde, lahinglaskmised on õhutõrjujate erialaõppe kulminatsiooniks. "Nüüd saavad nad õpitud relva ka reaalselt kasutada ja päästikule vajutada. Nad on selleks valmis ja usun, et tulemus saab olema ilus," ütles leitnant Pääri.
Laskmised algavad kell kümme hommikul Rutja külas Lääne-Viru maakonnas. Õhusihtmärkidena kasutatavaid mudellennukeid lennutavad laskmistel Belgia armee esindajad. Kokku lastakse kolmapäeval 8 raketti. Laskmispäeval kehtib laskesektorisse jääval alal liikumispiirang alates kella kuues hommikul kuni seitsmeni õhtul. Harjutusala on tähistatud ja pealtvaatajatele on rakettide laskmise vaatamiseks eraldatud rannal spetsiaalne ala.
Õhutõrjesüsteem Mistral koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, raketiseadeldisest, rakettidest ja väljaõppevahenditest. Elektroonikasüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB, raketid ja laskeseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France. Kaitseväe relvastus täienes õhutõrjeraketisüsteemiga Mistral 2009. aastal ja selle käsitsemist on õhutõrjepataljoni ajateenijatele õpetatud neljal viimasel aastal.
Pealtvaatajatel palutakse oma ohutuse tagamiseks jääda pealtvaatajate alale ja järgida korraldajate juhiseid. Küsimuste korral palume võtta ühendust kapten Priit Pikneriga (tel. 5228567). -
Kaitsevägi korraldab suurõppuse Kevadtorm esmakordselt Harjumaal
9.-25. maini korraldataval õppusel osalevad esmakordselt merevägi ning liitlaste üksused Ühendkuningriigist, Belgiast ja Lätist, Leedust ja Poolast.
-
Eesti ja Saksa kaitsevägede eriüksused harjutasid pantvangide vabastamist
Pea kogu aprillikuu kestnud õppus hõlmas tegutsemist merel, õhus ja maismaal, samuti oli oma osa harjutamisel rasketes ilmastikutingimustes. Õppuse raames külastasid Eestit ka Saksa õhujõudude hävitajad.
Õppuse 22.-24. aprillini kestnud aktiivne faas oli kaheetapiline, mille esimeses osas kogusid eriüksuslased informatsiooni pantvangide asukoha kohta, teises etapis viidi läbi pantvangide vabastamise operatsioon.
“Kuna õppuse mõned elemendid olid nähtavad või kuuldavad ka kohalikele elanikele ja ei olnud kaitseväe õppustele tavapäraselt märgistatud, pöördusid mõned inimesed kaitseväe poole, et küsida või teavitada toimuvast. Täname neid inimesi tähelepanelikkuse ja kodanikukohustuse täitmise eest,” ütles kaitseväe erioperatsioonide üksuse ülem kolonelleitnant Riho Ühtegi.
Eestil ja Saksamaal on erioperatsioonide valdkonnas pea kümneaastane koostöökogemus, Eestis korraldati selline õppus esmakordselt.
Kaitseväe erioperatsioonide grupp loodi 2009. aastal. 2. oktoobril 2012 sõlmisid Eesti ja USA koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistani, kus nad toetavad praegu Afganistani julgeolekujõudude väljaõpet. 2012. aasta lõpus kinnitas Vabariigi Valitsus seadusemuudatuse, millega loodi Kaitseväe erioperatsioonide üksus.
-
Estcoy-15 avastas 85 kilo narkootikume ja isevalmistatud lõhkekehade tehase
Kolme operatsiooni eesmärgiks oli toetada Afganistani relvajõude ning häirida valitsusvastaste tegevust kevadpealetungi perioodil.
Luureandmete põhjal algatatud läbiotsimisoperatsiooni käigus leidsid Eesti kaitseväelased isevalmistatud lõhkekehade tehase, kus oli nii valmis lõhkekehi kui materjali järgmiste valmistamiseks. Lisaks konfiskeerisid nad 15 kilogrammi oopiumivedelikku ja 70 kilogrammi narkootilist ainet, samuti ühe automaadi ja ühe kuulipilduja, mida oli äsja kasutatud ISAF-i patrullbaasi ründamiseks. Esialgsetel andmetel on konfiskeeritud narkootiline aine oopium.
„Meie tegevus operatsioonidel täitis eesmärki ning aitas kohalikel julgeolekujõududel läbi viia oma planeeritud tegevusi kõrbealas,“ ütles Estcoy-15 ülem major Metjer. Eesti kompanii tulemusrikast tegevust tunnustas ka Helmandi väekoondise juhtkond. „Tõestasime veelkord, et eestlased on väga hea väljaõppega ning kiire reageerimiskiiruse ja manöövrivõimega üksus. Kindlasti ei tule ka uuel kompaniil käed rüpes istuda,“ lisas ta.
Praeguseks tegeleb jalaväekompanii Estcoy-15 varustuse hooldamisega ja järgmise kontingendi vastuvõtmiseks ette valmistumisega. „Minu hinnangul on kõik mehed andnud endast maksimumi ja teinud head tööd,“ ütles major Metjer peagi lõppevale missioonile tagasi vaadates lisades, et nüüd jääb veel viia läbi täiendõpe peagi saabuvale Estcoy-16-le ning seejärel oodata kojulendu Eestisse.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 saabus praeguse Eesti kaitseväelaste kontingendi Estcon-14 koosseisus Afganistani eelmise aasta novembris ning naaseb koju maikuu teisel poolel.
-
Remonditud Taani hävitaja lahkus Tallinnast
Taani hävitaja põrkas rutiinse treeninglennu ajal Eesti õhuruumis kokku linnuga. Eeskirjade kohaselt maandusid mõlemad koos lennanud hävitajad võimalikult kiirelt kontrollimaks kokkupõrke tagajärgi. Tallinna lennuväljal tehtud ülevaatusel selgus, et lennuki mootor oli saanud vigastada.
Õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge ütles, et kuigi lennukite kokkupõrked lindudega ei ole väga sagedased, on lenduritel kogemusi taoliste olukordadega toime tulekuks. ”Nii siseriiklik kui ka rahvusvaheline koostöö selle lennuintsidendi tagajärgede likvideerimisel läks sujuvalt ja tõrgeteta,” ütles Valge.
Õhuvägi ja Vahipataljon korraldasid lennuki valve ning koostöö Tallinna lennuvälja ja Lennuametiga. Viga saanud lennuk asendati varulennukiga, mistõttu õhuruumi turvamine jätkus täie võimekusega. Teisipäeval jõudis Tallinna Taani transpordilennuk, mis tõi kohale varuosad ja remondimeeskonna.
Täna hommikuks oli remont lõpetatud ning hävitaja lendas tagasi Taani.
Alates 1. maist valvavad Balti riikide õhuruumi Prantsuse hävitajad.