Uudised

Õhutõrjepataljoni  ajateenijad koristasid esmaspäeval Rutja mereranda tänuks võimaluse eest lasta sealsamas 8. ja 18. mail õhutõrje raketisüsteemist Mistral ning kahurist ZU-23.  

„Kaitseväelase jaoks on loomulik, et kogu prügi võetakse laagrist kaasa ning visatakse vastavasse konteinerisse. Loodan, et ühel päeval on see reegel kõigile selge ning koristustalgute korraldamise mõte kaob ära,“ ütles koos ajateenijatega talgutel osalenud seersant Kaur Mank.

1.jalaväebrigaadi Scoutspataljoni kaitseväelased koristasid kolmapäeval, 1.mail heakorratalgutel kaitseväe harjutusvälju Kloogal ja Piirsalus ning endist raketibaasi Türisalus. Kokku osales talgutel pea 100 Scoutspataljoni võitlejat. 

Sel nädalavahetusel osalevad 1. Jalaväebrigaadi, Kalevi jalaväepataljoni ja staabikompanii ajateenijad  „Teeme ära“ talgupäeval:  pea 100 ajateenijat aitavad koristada Paldiski linna ning Keila ja Harku valda. Samuti lähevad kaitseväelased appi Türisalu külaseltsi talgutele ning aitavad korrastada lisaks Klooga küla ning Paldiski poolsaart.

Kaitseväe juhataja arutas kindral Dempsey’ga globaalse julgeoleku küsimusi ning arenguid Afganistanis, Kosovos ja Süürias. Pikemalt peatusid kaitsevägede juhid küberkaitse teemadel.

„USA staabiülemate komitee esimees avaldas valmisolekut külastada Tallinnas asuvat NATO küberkaitse keskust ning tunnustas Eestit kui riiki, mis on küberkaitse valdkonnas maailmas esirinnas,“ ütles kaitseväe juhataja. Ta lisas, et kindral Dempsey sõnul on Eesti on üks vähestest liitlastest, kes panustab oma riigikaitsesse 2% sisemajanduse kogutoodangust ning peab seda oluliseks märgiks meie kaitsetahtest ja liitlassuhte tõsiseltvõetavusest.

Kindral Dempsey kinnitas, et tal on hästi meeles Eesti kaitseväelaste märkimisväärne panus Iraagi missioonil, mil Eesti esimene üksus, jalaväerühm ESTPLA-7 teenis Dempsey juhitud 1. soomusdiviisi koosseisus.

„Kohtumistel Pentagonis jäi kõlama Ameerika Ühendriikide selge toetus Eestile kui kindlale ja arvestatavale liitlasele. Eesti panust rahvusvaheliste julgeolekujõudude koosseisus Afganistanis hinnatakse kõrgelt,“ ütles kaitseväe juhataja.

Kindralmajor Terras alustas visiiti Ameerika Ühendriikidesse teisipäeval. Ta kohtus Marylandi rahvuskaardi ülema kindralmajor James Adkinsiga, Marylandi rahvuskaardi lahinglendude brigaadis teenivate Eesti pilootide kapten Rene Kallise ja kapten Martin Noorsaluga ning rahvusvahelistes staapides teenivate Eesti ohvitseridega.

Lisaks kohtumistele Pentagonis külastas kindralmajor Terras Arlingtoni kalmistut, kus asetas pärja tundmatu sõduri hauale ning Vietnamis hukkunud eesti soost Ameerika Ühendriikide õhuväe majori Aado Kommendanti hauale. Kaitseväe juhataja tänas Eesti saatkonnas veteranipäevale pühendatud vastuvõtul kõiki USA relvajõudude koosseisus teeninud eestlasi, kes meie olulise liitlase vormis ja lipu all on andnud oma panuse Eesti iseseisvuse taastamisse ning kaitseväe arendamisse.

Viie päeva jooksul harjutas ligi poolteist tuhat vormikandjat lahingutegevust üle 50 kilomeetri sügaval „lahinguväljal“, pidades õppelahinguid varahommikust hilisõhtuni.

„Tänavune Kirdekonn oli märkimisväärne nii osalejate arvu kui ka kasutatud maa-ala poolest,“ ütles kolonelleitnant Mõts, kelle sõnul oli samaaegselt maismaa üksuste tegevuse, õhuväe lennuvahendite rünnakute, vahekohtunike ning hindajate töö koordineerimine  ringkonna staabile paras väljakutse. Kolonelleitnant Mõts lisas, et õppuse üks eesmärkidest oli luua üksustele võimalikult realistlik olukord ja panna erinevaid pataljone tegema koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks. Selleks koostasid õppuse korraldajad vastase tegevuse aluseks olnud põhjalik vahejuhtumite nimekirja, mille abil loodi oma jõududele võimalikult palju õpisituatsioone ning otsustusmomente.

Viie päeva jooksul hoidsid jalaväelased etteantud joont, kilomeetreid eemal paiknenud suurtükiväelased andsid virtuaalset kaudtuld tellitud sihtmärkide pihta vahetades samaaegselt positsioone. Õhutõrje hoolitses õhuohtude kõrvaldamise ning sellest teavitamise eest. Pioneeripataljoni ajateenijad võitlesid vastase dessandiga, rajasid jalaväelastele positsioone, tegid kahjutuks „miinivälju“ ning viimasel päeval panid vasturünnakuga õppusele otsustava punkti. Tagalaüksused harjutasid õppelahingutes „haavata“ saanud sõdurite evakueerimist, vastasest sõjavangide eskortimist ning toetasid kõiki osalejaid toidu-, laskemoona ning kütusega.   

 „Välja tuli nii mõndagi, mida võiks järgmises ajateenistuse tsüklis teistmoodi teha, aga rohkem oli ikka positiivseid momente,“ lausus Mõts.

Positiivseid momente valmistasid nii õppusel osalejad, kui ka kohalikud elanikud, kellest nii mõnigi pani välja riigilipu ning kostitas ajateenijaid värske kaevuveega. „Viimasel päeval, kui olime oma suurte õppelahingutega lõpusirgel ning vasturünnaku plaangi valmis, tuli meie juhtimispunkti juurde kohalik talumees kaasas termos kuuma kohviga ning otse ahjust pirukad. Ajasime juttu ning leidsime, et maaelu on väärt kaitsmist,“ ütles kolonelleitnant Mõts.

Kirde kaitseringkonda kuuluvad Viru jalaväepataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon ja tagalakeskus. Lisaks neile osales Kirdekonnal ka sõjaväepolitsei, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ning Alutaguse ja Viru malevate staabid, vastast etendasid kaitseväelased Scoutspataljonist. Kirdekonn on ettevalmistuseks maaväe suurimale õppusele Kevadtorm.

Kolm aastat Balti õhuoperatsioonide keskust juhtinud kolonelleitnant Karu sõnul andis teenistus sel ametikohal hindamatu kogemuse edasiseks koostööks liitlastega.  „Õhuoperatsioonide keskuse ülema vastutus on väga suur, ta vastutab nii eelarve kasutamise kui ka näiteks lennuohutuse eest,“ ütles kolonelleitnant Karu.

1999. aastal tegevust alustanud Karmelava õhuoperatsioonide juhtimiskeskusest ja Balti õhuseiresüsteemist Baltnet on tänaseks saanud arenenud ja tõhus õhukaitsesüsteem, mille ülesandeks on lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine. Sama keskus juhib ka Balti õhuturbes osalevate hävitajate lende Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi turvamisel. Kolme riigi liitumine NATOga 2004. aastal tõi kaasa Baltneti integreerimise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi.

Karmelava keskuse ülem on ühtlasi kogu Eesti, Lati ja Leedu ühise õhuseiresüsteemi Baltnet  ülem. Selle juhtkonna ametikohad on jaotatud kolme Balti riigi esindajate vahel. Kui ülemaks oli eestlane, siis tema asetäitjateks olid Läti ja Leedu ohvitserid, kes roteerivad iga kolme aasta tagant. Alates 1. maist on keskuse ja kogu Baltneti ülema üheks asetäitjaks major Margo Ütt Eesti õhuväest. Karmelava juhtimiskeskuses teenib pidevalt kümmekond Eesti kaitseväelast.

Lisaks Karmelava regionaalsele juhtimiskeskusele on igal Balti riigil oma õhuoperatsioonide juhtimiskeskused. Eesti õhuoperatsioonide juhtimiskeskus paikneb Ämaris ning on vajadusel võimeline üle võtma kogu Balti regiooni õhuturbe juhtimise. Lisaks Karmelava regionaalsele juhtimiskeskusele ja riiklikele keskustele moodustavad Baltneti olulise osa üle kolme riigi laiali paiknevad radarpostid, nende seas ka märtsi lõpus avatud Muhu radarpost.

Hävitajad muutsid kohe pärast vahejuhtumit oma lennuplaani ja maandusid Tallinna lennuväljal.

Hävitaja kontrollimisel leiti, et lennuki mootor sai linnuga kokkupõrkel viga.
Lennuki parandustööd on planeeritud läbi viia lähipäevil.

Leedus Siauliai õhuväebaasis paikneva Taani kontingendi ülema major Morten Hassoe
sõnul on kokkupõrkeid lindudega esinenud hävitajatel ka varem ning
lennukimeeskondadel on kogemusi taoliste olukordadega toime tulekuks.

Viga saanud lennuk on asendatud varulennukiga, mistõttu õhuruumi turvamine jätkub täie võimekusega.

Õhuvägi koostöös Vahipataljoniga on korraldanud Taani lennuki valve Tallinna lennuväljal.

Taani hävitajad F-16 valvavad Eesti õhuruumi alates jaanuari algusest aprilli lõpuni.

Eesti kaitseväe juhataja kindramajor Riho Terras, Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Raimonds Graube ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pocius arutasid traditsioonilisel kokkusaamisel Kõue mõisas edasise koostöö võimalusi.

Kohtumise lõppedes kirjutati alla ühisavaldusele, kus ühe tähtsama osana plaanivad kaitsevägede juhatajad Balti kaitsekolledži koostöö laienemist põhjala riikidega. Eriti selles osas, mis puudutab koolis pakutavat staabiohvtseri kõrgemat juhtimisharidust.

"20 aastat balti riikide vahelist koostööd on olnud väga tulemusrikas. Iga uus Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajate kohtumine toob kaasa uusi ideid ja projekte, mida arutada. Sel korral arutasime süvendatult haridusküsimusi ja seadsime eesmärgi tihendada selles vallas koostööd Põhjala riikidega. Seda eelkõige Balti kaitsekolledžis pakutava kõrgema juhtimiskursuse raames, et pakkuda Põhjala riikide kaitseväe ohvitseridele neid võimalusi koolitamiseks, mida Balti kaitsekolledž pakub," ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras.

Kõne all olid ka teised koostööprojektis ja nende tulevik:  mereväeeskaadri BALTRON ja ühine õhuseiresüsteemi BALTNET ning nende ühine mehitamine.

Osapooled on edaspidigi väga huvitatud ühiste õppuste korraldamisest kolme riigi territooriumil ja osalemisest  erinevatel rahvusvahelistel õppustel.

Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.

Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolledž BALTDEFCOL. Samuti osalevad Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased üksteise väeliigipõhistel kursustel.

Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajate kohtumisele lisas ajaloolist hõngu fakt, et täpselt 20 aastat tagasi kohtusid praegune Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Raimonds Graube ja praegune Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pocius vabatahtlike riigikaitseorganisatsioonide ülematena toonase Kaitseliidu ülema, praeguse kaitseministeeriumi nõuniku kindralleitnant Johannes Kerdiga, kes samuti tänavu Kõue mõisas peetud kohtumisel osales.

Nädal aega kestnud õppuse käigus hinnati jalaväekompanii tegutsemist erinevates lahinguliikides - rünnaku ning kaitse- ja viivituslahingus. Pääsuke oli viimane Vahipataljoni õppus enne mai alguses Põhja-Eestis algavat kaitseväe suurimat õppust Kevadtorm 2013.

Õppuse üks eesmärk on ühes lahingurütmis panna tegutsema nii eesliinil olevad jalaväelased ja tankitõrjujad kui, reeglina neist kilomeetreid eemal asuvaid, lahingutoetusüksused – pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad ja logistikaüksused.

Õppuse juht, Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts on üksuste tegevusega rahul. Tema sõnul on välja tulnud nii mõndagi, mida saab parandada, aga ka positiivseid märke on piisavalt. „Lahingus on füüsilisest tugevusest tähtsam vaimne. Ilm on meil siin üsna niiske, maa on märg, maastikul on suured piirangud, mis ei luba meil täiesti vabalt tegutseda ning kogu taktikalist olukorda ette mängida, aga sõdurid ei lase ennast sellest häirida. Mina olen õppusel osalejate üle uhke,“ ütles kolonelleitnant Mõts.

Kolmandat korda peetav Kirdekonn hõlmab tänavu Maidla, Mäetaguse, Jõhvi, Sonda, Vinni, Väike-Maarja ja Kadrina valda. Nelja päeva jooksul harjutavad jalaväelased, tankitõrjujad, pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, kaitseliitlased, sõjaväepolitsei ning tagalaüksused koostööd taktikalises olukorras.

Õppusel osalev aspirant Märt Mägi pioneeripataljonist ütles, et Kirdekonn tõi niigi mitmekesisesse teenistusse uusi nüansse. „Siin saame oma vajadusest ja tähtsusest eriti hästi aru. Näiteks, on meid vajanud suurtükiväelased, kes sattusid mineeritud põllule, ning jalaväelastele on vaja luua eelised vastasega kontakti astumiseks. Ka teed, mida tagalaüksused kasutavad varustuse veoks, peavad olema sõidetavad.“

Nooremseersant Karl Kiili lisas, et Kirdekonn annab sõduritele võimaluse näha suurt pilti lahingutegevusest ning selles osalevate üksuste ühtsusest. „Teame nüüd kindlalt, et ei ole üksi - taevast meie kohal hoiab puhtana lähedal asuvad õhutõrje raketimeeskonnad, jalaväelased tellivad meilt tuld ning kui me mingil põhjusel ei saa edasi liikuda, tulevad appi pioneerid.“

Kirde kaitseringkonda kuuluvad Viru jalaväepataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon ja tagalakeskus. Lisaks neile osaleb Kirdekonnal ka sõjaväepolitsei, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ning Alutaguse ja Viru malevate staabid, vastast etendavad kaitseväelased Scoutspataljonist. Kirdekonn on ettevalmistuseks maaväe suurimale õppusele Kevadtorm.

„Kõige tähtsam meie jaoks on meie inimesed. Viimased kümme aastat on brigaad väärikalt täitnud kahte ülesannet – ühelt poolt anname panuse laiapõhjalisse sõjalisse riigikaitsesse, koolitades ajateenijaid ja reservväelasi Eesti kaitseks ja teiselt poolt oleme panustanud rahvusvahelisel areenil,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. „Täna tunnustamegi kõiki oma töötegijaid ja parimaid neist eriliselt, samuti tunnustame kaitseväelaste tagalat ehk meie lähedasi.“

Kolonelleitnant Kalmuse sõnul pole varem brigaadi aastapäeva nii suurelt tähistatud. Hommikul kogunes 1. jalaväebrigaadi koosseis pidulikule rivistusele, kus ergutati parimaid kaitseväelasi. Esimest korda valiti 1. jalaväebrigaadi aasta ohvitser, allohvitser ja töötaja. Aasta ohvitseri tiitli pälvis tagalapataljoni rühmaülem nooremleitnant Kuldar-Valdo Karula, parimaks allohvitseriks nimetati Scoutspataljoni kompaniitehnik nooremveebel Jaan Sanglepp ning parimaks töötajaks tagalapataljoni õmbleja Asta Kiirats.

Samuti kutsus brigaad endale külla lähimate valdade koole ja lasteaedu, nii külastas väeosa üle 150 inimese. Avatud uste päeval said huvilised uudistada väeosa tehnikat, relvastust ning sõduri tava- ja välisoperatsioonide varustust. Samuti sai tutvuda välisoperatsioonidelt toodud trofeerelvade näitusega, sõita soomukiga ja lasta õhupüssist.

Väeosa käisid õnnitlemas ka Paldiski linnapea Stanislav Tšerepanov, abilinnapea Kersti Väinsalu ja linnasekretär Anti Pärtel. Paldiski linnapea sõnul on ta uhke, et Paldiski linnas asub 1. jalaväebrigaad, Scoutspataljon ning teised brigaadi allüksused.

„Mul on väga hea meel, et paljud koostööprojektid Paldiski linna ja jalaväebrigaadi vahel on kiiresti ette võetud ja lahendused leidnud,“ ütles Tšerepanov. „Loodame, et koostöö paraneb edaspidi veelgi, sest pole ühtegi asja, mida veel paremaks muuta ei saaks.“

Õhtul leiab klubis Arigato aset brigaadiülema pidulik vastuvõtt, kus esinevad ajateenijate ansambel ja rokkbänd ning rahvatantsuansambel Tuisuline. Pidulikul vastuvõtul antakse ka eelmisele brigaadiülemale kolonelleitnant Urmas Nigulile tänutäheks 1. jalaväebrigaadi eduka juhtimise eest maaväeohvitseri mõõk.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluvad: Scoutspataljon, Kalevi jalaväepataljon, tagalapataljon, staabikompanii, sidekompanii ja staap. 1. jalaväebrigaad on järeltulija 25. aprillil 1917 Tallinnas eesti rahvusest sõjaväelastega komplekteeritud keiser Peeter Suure merekindluse 2. kindlusepolgule, mis sama aasta mais nimetati ümber 1. Eesti jalaväepolguks. 1. jalaväebrigaad taastati 1. veebruaril 2003. aastal Tallinnas ja Paldiskisse kolis üksus 1. jaanuaril 2006. aastal.

Veteranipäeva hommik algas eestlastele rivistusega, millel mälestati langenuid relvavendi. Seejärel külastasid kaitseväelased oma liitlasi, et tutvuda taanlaste kasutuses olevate tankidega ning USA merejalaväelaste lennuvahenditega.

Tavalisest pidulikumale lõunasöögile järgnes laskevõistlus, pärast mida katsuti rammu Kriegeri testis, mille käigus selgitati välja parim võistkond ja individuaalarvestuse võitja. Erich Kriegeri test tähendab 50 kilogrammise raskuse surumist rinnalt kahe minuti jooksul. Laulja saatis testi sooritajatele ja tervele kontingendile ka omapoolsed tervitused.

Õhtul grillivad Afganistanis teenivad kaitseväelased liha ja naudivad Eestist saadetud alkoholivaba õlut. Kavas on ka mälumäng, mille küsimused puudutavad peamiselt sõjaajalugu.

Kui sidevahendid võimaldavad, siis saavad kaitseväelased suurelt ekraanilt jälgida ka ETV otseülekannet Tallinnas Vabaduse väljakult toimuvalt Veteranirockilt.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub pea 2500 inimest. Kaitseväelased on välismissioonidel osalenud alates 1995. aastast  Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel.