Uudised

Kaitseminister Urmas Reinsalu avaldas oma kõnes austust kõigile Eesti langenud sõjameestele. "Meie rahva südames on mälestus neist, kes on Eesti eest võidelnud," ütles Reinsalu. Ta lisas, et Tori kirikust läheb üle maa veteranipäeva sõnum: "Eesti rahvas toetab Eesti sõdureid, sest Eesti sõdur kaitseb selle riigi vabadust."

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras ütles, et kuigi eestlased ei ole varmad tegema suuri sõnu, ei pea me varjus hoidma neid, kes on ohte trotsides Eesti julgeoleku ja elu edenemise heaks olulise panuse andnud. "Meil tuleb senisest rohkem hinnata ja väärtustada nende meeste ja naiste panust meie rahva püsima jäämisesse," ütles kaitseväe juhataja.

Jumalateenistuse pidasid kaitseväe peakaplan Taavi Laanepere ja EELK peapiiskop Andres Põder. Tervitussõnad ütlesid kaitseminister ja kaitseväe juhataja ning Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby. Mälestusteenistusel süüdati ja õnnistati Jürituli ehk veteranide mälestustuli, mis saadeti kiriku juurest langenud sõjameeste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele. Briti suursaadiku osalusel avati Eesti Vabadussõjas langenud briti sõduritele mälestustahvel. Jumalateenistus lõppes pärgade asetamisega Püha Jüri ratsamonumendile.

Veteranipäeva tähistamine jätkub veteranide auks antavate lõunasöökidega kaitseväe väeosades ja päev kulmineerub rokk-kontserdiga Tallinnas Vabaduse väljakul.

Kaitseväe veteranide toetuseks astuvad kell pool seitse õhtul algaval kontserdil üles tunnustatud Eesti muusikud Ultima Thule koos Tõnis Mäega, Singer Vinger ja Terminaator. Koos rokkansamblitega esinevad Vabaduse väljakul rahvusooper Estonia poistekoor ja Tallinna kammerorkester. Ürituse kannab üle Eesti televisioon.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub ligi 2500 inimest. Kaitseväelased on sõjalistel välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel.

Kirde kaitseringkonna ülema kolonelleitnant Enno Mõtsa sõnul pole varem õppusel Kirdekonn nii palju kaitseväelasi osalenud. "Lisaks kaitseringkonna pataljonidele on kaasatud tegutsema üksused 1. jalaväebrigaadist ehk üheaegselt hakkab  "sõdima" poolteisttuhat meest ja naist. Seetõttu on meil vaja üsna palju liikumis- ja manöövriruumi."

Kirde kaitseringkonna pioneeriüksus valmistab õppusel ette jalaväelaste ning suurtükiväelaste positsioone, tagab oma jõudude liikuvuse ning takistab vastase edasijõudmist tõkete ja miiniväljadega. Suurtükiväelased toetavad jalaväe tegevust kaudtulega. Õhutõrjepataljoni ajateenijate ülesanne on kaitsta oma jõudusid ning teavitada neid õhuohust.

Kolmandat korda peetav Kirdekonna hõlmab tänavu Maidla, Mäetaguse, Jõhvi, Sonda, Vinni, Väike-Maarja ja Kadrina valda. Nelja päeva jooksul harjutavad jalaväelased, tankitõrjujad, pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, kaitseliitlased, sõjaväepolitsei ning tagalaüksused koostööd taktikalises olukorras. Kirde kaitseringkonna üksustele etendavad vastast elukutselised sõdurid Scoutspataljonist.

Õppusele on kaasatud õhuväe kopterid, mis imiteerivad vastase õhuluure- ja rünnakuvahendeid. Lisaks neile osaleb Kirdekonnal ka sõjaväepolitsei, tagalapataljon ning Kaitseliidu Alutaguse ja Viru malevate staabid.

Õppus algab  Viru jalaväepataljoni rännakuga Maidla valda ning teiste üksuste ümberpaiknemisega Mäetaguse, Väike-Maarja ja Viru-Jaagupi alale. Rännakuid julgestavad õhutõrjujad ja toetavad pioneerid.

Kirde kaitseringkonda kuuluvad Viru jalaväepataljon, suurtükiväepataljon,
õhutõrjepataljon, pioneeripataljon ja tagalakeskus.

Nädal aega kestva õppuse "Pääsuke" eesmärk on hinnata jalaväekompaniid erinevates lahinguliikides - rünnaku ning kaitse- ja viivituslahingus. "Pääsuke" on viimane Vahipataljoni õppus enne mai alguses Põhja-Eestis algavat kaitseväe suurimat õppust "Kevadtorm 2013".

Sel aastal üheksandat korda korraldataval jooksuvõistlusel läbivad kaiteväelased ja kaitseliitlased lahinguvarustuses 20 kilomeetrise raja, mis kulgeb läbi endiste kaevanduste ja soise maastiku.

Rahvajooksjad ja kõndijad läbivad 11 kilomeetrise pikkuse distantsi.   Lastele on ette nähtud 2,2 kilomeetri pikkune võistlus ning kõige väiksemad osalejad saavad mõõtu võtta 300 meetri läbimises.

Kindral Tõnissoni jooksu militaasest võistlusest võtab osa ligi sada kaitseväelast ja kaitseliitlast. Rahvajooksul on sadu osalejaid.

Kindral Aleksander Tõnisson (17.04.1875-30.06.1941)  juhtis Vabadussõjas Eesti vägesid Viru rindel ja oli hiljem Eesti Vabariigi sõja- ja kaitseminister. Nõukogude okupatsiooni algul ta arreteeriti ja hukati Patarei vanglas 1941. aastal.

Kindral Tõnissoni jooks on üks populaaremaid rahvaspordiüritusi Virumaal. Jooksu korraldab Kaitseliidu Alutaguse malev alates 2005. aastast.

Õppeaasta eelviimasel lahtiste uste päeval rääkisid sõjakooli kadetid noortele riigikaitsest ja sõjakoolis õppimisest, tutvustasid õppe- ja eluruume ning kaitseväe relvastust ja varustust. Huvilised said infot sisseastumiskatsete ja õppimisvõimaluste kohta ning külastada õppeasutuste sõjamuuseumi.

"Õpilased said olulist infot sõjakooli õppimisvõimalust ja ohvitserikarjääri kohta. Meie jaoks on sõjakooli ja väeosade külastus kindel iga-aastane projekt, mis käib riigikaitsekursuse juurde," ütles Toila ja Sillamäe gümnaasiumi riigikaitseõpetaja Ivar Rooma, kes on enda sõnul alati sõjakooli lahtiste uste päevi ka teistele riigikaitseõpetajatele soovitanud.

Sõjakooli lahtiste uste päeva külastas täna ligi 400 kooliõpilast Elvast, Narvast, Koselt, Kiviõlist, Laevast, Sillamäelt, Toilast, Tartust, Tallinnast ja Valgast. Kõrgem Sõjakool korraldab lahtiste uste päevi pea igal kuul. Sel poolaastal on huvilistel võimalus tutvuda kadettide elu ja õppega veel 31. mail.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus riigikaitseline kõrgkool Eestis, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus läbitud. Sel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini.

Pataljoni viimased neli aastat juhtinud kolonelleitnant Karuse sõnul tõi ülema ametikoht lisaks positiivsetele emotsioonidele  kaasa arusaamise, kui rasket tööd elukutselised sõdurid teevad.

„Kõige suurem töövõit on, et oleme nende aastate jooksul suutnud mehitada ja Afganistani saata viisteist Eesti jalaväekompaniid ning need mehed on saanud meie liitlaste käest kiita – see on kvaliteedimärgiks tervele pataljonile,“ ütles kolonelleitnant Karus „Need on olnud minu teenistuse neli kõige õnnelikumat aastat, kui mul on olnud õnn juhtida ja vastutada.“

Uuele pataljoniülemale soovib kolonelleitnant Karus, et tal õnnestuks Scoutspataljoni konventsionaalse sõjapidamise võimekus viia senisest veelgi kõrgemale tasemele ja jätkata senist arengut.

Major Andrus Merilo teenib kaitseväes alates 1995. aastast. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel Balti pataljonis ja alates 2002. aastast Scoutspataljonis rühma- ja kompaniiülemana ning operatiivjaoskonna ülemana. Aastatel 2010 – 2011 teenis major Merilo maaväe staabi jalaväeinspektuuris. Ta on osalenud sõjalistel välisoperatsioonidel Bosnia ja Hertsegoviinas luureeskadron Baltsquadron-7 ülema asetäitjana, Iraagis jalaväerühma Estpla-10 ülemana ja Afganistanis jalaväekompanii Estcoy-4 ülemana.

Kolonelleitnant Karus teenib kaitseväes alates 1994. aastast. 2007.aastal oli ta Eesti kontingendi ülem Afganistanis, 2003. aastal juhtis ta välisoperatsioonil Kosovos sõjaväepolitsei rühma Estpatrol-7. Scoutspataljoni ülema ametikohale asus kolonelleitnant Karus 2009. aasta 1. juulil. Ta on teeninud Euroopa Liitlasvägede Peakorteris (SHAPE) vanemstaabiohvitserina ja Pärnu Üksik-jalaväekompaniis erinevatel ametikohtadel. Kolonelleitnant Karus jätkab teenistust kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna.

Scoutspataljon on 1. Jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv kiirreageerimisvõimega jalaväepataljon, mis osaleb NATO operatsioonidel ja on võimeline osalema Eesti-siseste äkkrünnakute tõrjumisel.

"Kotkaristi I klassi teenetemärk on meie suurim tunnustus teie töö eest nii meie riigi heaks kui ka meie demokraatliku alliansi jõulise kaitse tagamise eest," ütles Eesti riigipea teenetemärgi üleandmisel, nimetades ka määrava tähtsusega admiral Stavridise tegevust NATOs Baltimaade ja Poola kaitseplaanide väljatöötamisel. "Kotkarist on märk meie tänust teie toetuse eest Eestile ja põhimõtetele, mida Eesti kalliks peab."

President Ilvese sõnul näitab NATO praegune operatsioon Afganistanis, et liitlasväed suudavad tegutseda mitmes kohas, jätkusuutlikult ja edukalt.

"Sellele vaatamata mööname ka, et pärast ISAFi missiooni lõppu ei muutu maailm tõenäoliselt rahulikumaks kohaks. Sellepärast peab NATO olema alati valmis reageerima julgeolekuprobleemidele," rõhutas Eesti riigipea, kes avaldas heameelt, et liitlasvägedes arutletakse küsimuse üle, kuidas säilitada NATO väledus ja koostegutsemisvõime ka pärast ISAFi missiooni lõppu.

Kõik liitlased peavad suhtuma tõsiselt küberjulgeolekusse, kinnitas president Ilves, sest: "Tänapäeva digimaailmas toimuvad muutused on justkui järsult kiirendatud versioon neist muutustest, mille maailm tegi läbi tööstusrevolutsiooni sajandil. Peame mõistma, et küberjulgeolek tähendab meie ühiskonna terviklikkuse kaitset. Teisisõnu, küberjulgeolek ei ole lihtsalt sõjaline kaitse. Küberruumis ei ole ükski riik omaette saar."

NATO piiride eduka kaitsmise eeldus on endiselt kindel ja püsiv Atlandi-ülene side, mille aluseks on solidaarsus, ühised eesmärgid ja igapäevane ühine otsustamine, mis on loonud Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Euroopa liitlaste vahel tugevad, katkematud sidemed, rääkis president Ilves.

Ta avaldas täielikku toetust USA ja Euroopa Liidu vabakaubanduspiirkonna loomisele, mis tooks need kaks ühiste demokraatlike väärtustega piirkonda teineteisele lähemale kui kunagi varem, lähemale kui ainult sõjaline koostöö.

Eesti riigipea sõnul on NATO-s selgelt märgatav aeglane, aga kindel "vana" ja "uue" Euroopa eristuse kadumine.

"Kui vaadata, milline on see uueks Euroopaks nimetatu, siis näeme, et meil läheb päris hästi ja oleme osutunud väga headeks liitlasteks. Loodan, et kui me järgmise aasta aprillis tähistame NATOga liitumise kümnendat aastapäeva, on see vahetegemine täielikult kadunud," ütles president Ilves.

Admiral Stavridis toonitas oma vastukõnes, et Eesti on musterliitlane, kes täidab lubadusi ja on suurendanud kaitsekulutusi kahe protsendini SKT-st.

"NATO küberkaitsekeskus on suurepärane näide Eesti olulisest panusest alliansi," rõhutas ta.

Suurtükiväe ühe relvameeskonna liikme, mürsukandja, järgi nime saanud õppusest „Mürsik“ võtab osa ligi 270 kaitseväelast erinevatelt erialadelt. Koostööd harjutavad arvutajad, tulejuhid, mõõdistajad, relvameeskonnad ning side, tagala, remondi, meditsiini ja väliköögi meeskonnad. Kui erialakursusel pannakse rõhku teadmiste omandamisele, siis nüüd on ajateenijad jõudnud väljaõppega nii kaugele, et suudavad ülesande täitmisel üksteist toetada.

„Eesliinil asuvad tulejuhid edastavad tuletellimuse juhtimiskeskusele, kes omakorda annab tulekäsu arvutajatele, sealt tuleb informatsioon relvameeskondadele, kes täidavad ülesande. Tagalaallüksused täiendavad vajadusel laskemoona varusid. Info edastamise võrgu eest vastutavad sidemehed. Remont, meditsiin ja väliköök tagavad tehnika ja inimeste võitlusvõime,“ kirjeldas tulepatarei ülema abi nooremleitnant Kalev Vask erinevate erialade koostööd.

Järgmisel nädalal algab Kirde kaitseringkonnas relvaliikide hindamisõppus Kirdekonn, kus suurtükiväelased saavad oma oskused proovile panna koostöös teiste relvaliikidega. „Ajateenijad on piisavalt tublid ning saavad oma ülesannetega hästi hakkama. Olen kindel, et mina oma alluvate pärast punastama ei pea,“ ütles nooremleitnant Vask.

Kirde kaitseringkonna alluvuses oleva suurtükiväepataljoni ülesanne on toetada manööverüksuste lahingutegevust kaudtulega. Pataljoni rahuaegne põhiülesanne on suurtükiväe reservüksuste ettevalmistamine. Pataljoni koosseisus teenib rahuajal ligikaudu 275 ajateenijat ja kaadrikaitseväelast.

Kindral Domröse külastas kaitseväe peastaapi ja kohtus kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ning sai ülevaate kaitseväe operatsioonidest, pikaaegsetest plaanidest ja julgeolekuolukorrast siinses regioonis.

Pärast kohtumisi kaitseväe peastaabis arutab ühendväejuhatuse ülem koostööküsimusi kaitseminister Urmas Reinsaluga ja osaleb NATO Põhjala regiooni kaitsepoliitika alasel  koostöökohtumisel, kuhu kuuluvad Balti- ja Põhjamaade, Ühendkuningriigi, Saksamaa, Poola ja Hollandi esindajad.

Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kolmest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamine ülesanne on Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF tegevuse pikaajaline planeerimine. Lisaks koordineerib väejuhatus Balti õhuturbe missiooni ning vastutab kollektiivkaitse eest.

Selle aasta novembris korraldab NATO Brunssumi väejuhatus Lätis ja Poolas aasta suurima rahvusvahelise õppuse Steadfast Jazz, eelmine sama väejuhatuse korraldatud õppus viidi läbi 2011. aastal Leedus.

Kaitseväe veteranide toetuseks astuvad kell pool seitse õhtul algaval kontserdil üles tunnustatud Eesti muusikud Ultima Thule koos Tõnis Mäega, Singer Vinger ja Terminaator. Koos rockansamblitega esinevad Vabaduse väljakul rahvusooper Estonia poistekoor ja Tallinna kammerorkester. Kontserdil tehakse teatavaks ka veteranide toetussümboli konkursi võidutöö. Ürituse kannab üle Eesti televisioon.

Terminaatori laulja Jaagup Kreem kinnitas, et ansambel oli koheselt nõus, kui neile pakuti võimalust veteranipäeval mängida. “Olen eluaeg vaadanud alt üles nendele meestele ja naistele, kes riskivad igapäevaselt kõige kallima vara - oma eluga,” ütles Kreem, kelle sõnul on küllap iga eestlase tutvusringkonnas mõni inimene, kes on sõda oma silmaga näinud, samuti tunneb ta ise lahingutegevuses osalenuid. “Kui küsida, mida soovin veteranidele, siis vast seda, et need ennastsalgavad inimesed suudaksid koju tagasi jõudes unustada sõja õudused,” lisas ta.

Veteranipäeva tähistamine algab kolm päeva varem, laupäeval 20. aprillil kui kaitseminister avab Eesti sõjamuuseumis välismissioonidele pühendatud ekspositsiooni ja Männikul võtavad veteranid omavahel mõõtu laskevõistluses. Veteranipäev 23. aprill algab jumalateenistusega Tori Püha Jüri kirikus, millega mälestatakse kõiki Eesti eest võidelnud sõjamehi. Samal päeval korraldavad väeosad üle Eesti oma veteranide jaoks piduliku lõunasöögi. Päeva naelaks on õhtune rockkontsert Tallinnas Vabaduse väljakul.

Eesti kaitseväe veteranid on need Eesti kodanikud, kes on kaitseväe koosseisus osalenud riigi sõjalisel kaitsmisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või on kodumaal teenistusülesannete täitmisel või Kaitseliidu tegevliikmena väljaõppel kaotanud püsivalt töövõime.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub pea 2500 inimest. Kaitseväelased on välismissioonidel osalenud alates 1995. aastast  Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel ja Vahemerel.