Uudised

„Koostöö meie eriala alles õppivate noortega on kasulik mõlemale poolele – meie tutvume võimaliku järelkasvuga ja nemad saavad teada, mida tähendab töötamine sõjaväeorkestris,“ ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Kaitseväe ja Georg Otsa muusikakooli orkestrandid astuvad ühiselt publiku ette esimest korda. Tasuta ühiskontserdid toimuvad 15.aprillil kell 19 Estonia kontserdisaalis Tallinnas ja 16.aprillil kell 19 Vanemuise kontserdisaalis Tartus.

Kontserdi kavast leiab tuntud muusikat teiste seas Rein Rannapilt, Tõnis Kõrvitsalt, Ott Kaselt, Eduard Tubinalt, Cyrillius Kreegilt, Leroy Andersonilt, Nick Hillarylt, Klaus Bandletilt, Tomohiro Tatebelt, Bert Appermontilt ja Philip Sparkilt. Orkestri dirigendid on Sirly Illak-Oluvere ja kolonelleitnant Peeter Saan.

Kaitseväe orkester kindlustab muusikaga riiklikud ja sõjaväelised tseremooniad. Kõrvuti marsi- ja kontsertmuusikaga on orkestri repertuaaris ka meeleolumuusika. Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester koondab kõiki kooli puhkpillierialade õpilasi.

Meegomäel reservohvitseride kursused läbinud Raidma tunnustas Lahingukooli pedagoogilist tegevust ja instruktorite kõrget taset, kuid tõdes, et kooli taristu vajab kaasajastamist.  „Meegomäel antavad teadmised on väärtustatud kogu kaitseväes, koolil on väga hea õpetajate koosseis, kuid nähes siinse taristu olukorda on selge, et õppekeskkond vajab uuendamist,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees.

Raidma hindas positiivselt Lahingukooli kolimist Taara linnakusse, kus uue õppehoone rajamisel arvestatakse õppurite ja õpetajate vajadusi ning luuakse kvaliteetsed ja motiveerivad tingimused õppetööks. Praeguste plaanide kohaselt valmib Lahingukooli uus õppehoone  2014. aastaks.

Lahingukooli ülem major Madis Nõmme andis komisjonile ülevaate allohvitseride haridussüsteemist ja kooli edasistest arengusuundadest ning tutvustas Meegomäe õppekompleksi.

Kaitseväe Ühendatud Õppestustuste Lahingukooli külastas riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Aivar Riisalu, komisjoni liikmed Tõnu Juul, Lauri Laasi, Ülo Tuulik ja sekretariaadi ametnikud Aivar Engel, Irene Kiil ning Elin Pärnamäe.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Põhja kaitseringkond ootab kõiki külalisi vahipataljoni juba kella kaheteistkümnest päeval ja väravad on avatud kuni kella neljani õhtul. Avatud uste päeval on kõigil võimalus jälgida mitmeid etteasteid, külastada näituseid ning võtta osa laskevõistlusest ja kompaniiülema infotunnist.

Lahtiste uste päeva raames on avatud vahipataljoni kasarmu, kus külalistel on võimalus tutvuda ajateenijate päevakava, olmetingimuste ja sõdurivarustusega. Samuti on territooriumile üles seatud nii tehnika- kui ka relvanäitus ning välilaager ja meditsiinipunkt. Üles on rivistatud vahipataljoni auvahtkond kõigi kolme väeliigi vormides. Lisaks on kõigil võimalus vaadata sõjaväepolitsei kompanii ajateenijate demonstratsioonesinemisi.

Piduliku meeleolu loomiseks mängib külalistele kogu päeva jooksul kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel Sõduri FM. Külma ilma peletamiseks pakutakse kõigile külalistele sõdurisuppi ja sooja teed.

Põhja kaitseringkond korraldab koostöös vahipataljoni ja kaitseväe orkestriga avatud uste päevi kaks kuni kolm korda aastas. Lisaks külastab vahipataljoni aasta jooksul keskmiselt 30-40 haridusasutust ja organisatsiooni. Põhja kaitseringkond korraldab ka välilaagreid riigikaitsekursusest osavõtvatele õpilastele.

„Ajateenijatest parameedikud on õppinud erialakursustel juhtumeid üksikult käsitlema ja nad on protseduuridega tuttavad, aga siin osalevad lisaks autojuht-sanitarid ning üksuste ülemad, kes kõik peavad olema valmis kriisisituatsioonis meeskonnana koos tegutsema,“ ütles õppuse läbiviija Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse ülem major Ahti Varblane.

KVÜÕA õppejõudude loodud stsenaariumitele lisavad reaalsust kunsthaavad, mille valmistamiseks kasutatakse vahasarnast ainet. Vahast voolitakse haava põhi, seejärel grimeeritakse kunsthaav musta ja punase tooniga ning lisatakse kunstveri.

Major Varblase sõnul on õppuse tegevuste põhirõhk traumahaige patsiendi käsitlemisel ja parameedikute meeskonna koostööl, kuid seejuures tuleb osalejatel arvestada ka üksustevahelise infovahetusega ja sellega kuidas võtta vastu patsienti koos tema varustusega.

Koostööõppusel osaleb sadakond kaitseväelast 1. jalaväebrigaadi tagalapataljonist, Kuperjanovi jalaväepataljonist, Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljonist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja logistikakeskuse tervisekeskusest. Meditsiiniüksuste koostööõppust korraldavad KVÜÕA meedikud kolmandat aastat.

KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesandeks on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärgiks on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule.

"Olen eksinud ja vabandan kõigi Eesti inimeste ees," ütles Terras. "See on õppetund mille olen saanud. Kaitseväe vormikandmise reeglid on ühtsed ja keegi, ka mitte kaitseväe juhataja, ei tohi neid rikkuda."

Kindralmajor Terras rõhutas, et lähtub oma tegevuses kaitseväe juhatajana üheselt tema antud truudustõotusest Eesti Vabariigile.

"Olen taandunud MTÜ OSMTH ja selle asutatud Carolin Illenzeeri fondi juhtorganitest," ütles Terras. "Usun, et heategevus ja abivajajate aitamine on tegevus, millega võiks tegeleda palju rohkem Eesti inimesi. Minu jaoks on andmine ja abistamine üks mu põhiväärtustest, millest loobumine ei ole võimalik."

„Meil on hea meel, et kuivtoidupakkides on palju kodumaiste ettevõtete tooteid. Samas ei saanud me avatud turu tingimustes ettevõtjatele dikteerida kuivõrd palju toodetest peab olema valmistatud Eestis ja seejuures kodumaisest toorainest,“ ütles Kaitseväe logistikakeskuse haldusteenistuse toitlustusjaoskonna juhataja kohusetäitja Karin Repp.

Logistikakeskus komplekteeris riigihanke võitnud Smarten Logistics AS, Kommivabrik OÜ ja Eugesta Eesti AS toodetest kaheksa erinevat ratsiooni 24 tunni, kaks erinevat ratsiooni suurendatud toiteväärtusega 24 tunni, neli erinevat ratsiooni ühe toidukorra ja neli erinevat ratsiooni kahe toidukorra kuivtoidupakki. Kuivtoidupakid pakendab Smarten Logistics AS.

Toidupakkide toiteväärtus peab välitingimustes olema 3200 - 4000 kilokalorit või raskendatud välioludes 5000 kilokalorit. Samuti lähtus kaitsevägi arvestustest, et 24 tunni kuivtoidupakid peavad säilima vähemalt kolm aastat ning ühe ja kahe toidukorra pakid üheksa kuud. Ka võeti arvesse kaitseväelaste maitse-eelistusi, mis selgusid 2009. ja 2012. aastal logistikakeskuse poolt kaitseväes läbiviidud küsitlustest ning seega on uute pakkide sisu võrreldes praegu kasutusel olevatest tunduvalt mitmekesisem ning arvestab rohkem kaitseväelaste soovidega.

Läinud aasta suve lõpus väljakuulutatud riigihankel osales viis ettevõtjat. Uusi kuivtoidupakke hakatakse kaitseväelastele väljastama järgmisel aastal.

Kaitseväe esimene kuivtoidupakkide hange tehti 2006. aasta lõpus ning praegusel kujul komplekteeritud kuivtoidupakid võeti esmakordselt kasutusele 2007. aastal.

Samuti võtab kaitsevägi esmakordselt kasutusele katlatoidupakid, mis sisaldavad kümne kaitseväelase ühte toidukorda, kusjuures hommiku-, lõuna- ja õhtusööke on igaüht kolm ratsiooni. Seitse kuud säilivad katlatoidupakid on varustatud ka väliköögimeeskondadele mõeldud retseptidega. Katlatoidupakkide sisu komplekteerimisel kasutatakse samu toiduaineid, mida praegu pakuvad kaitseväge toiduainetega varustavad ettevõtjad.

„Meie eesmärgiks on tagada kaitseväelastele välitingimustes soe toit ka juhul kui toidule registreerimine toimub loetud tunnid enne toitlustamise algust. Katlatoidupakkide kasutuselevõtmine annaks operatiivplaneerijatele 48 tundi lisaaega ning logistilise tarneahela raames üksustele senisest suurema tegevusvabaduse,“ ütles Repp.

Katlatoidupakke hakatakse väljastama  kaitseväelastele õppusel Kevadtorm 2013.

„See on meie pataljoni käesoleva aasta suurim ja olulisem õppus, mille käigus valmib lõplikult uus reservüksus. Nende päevade jooksul pannakse proovile kõik seni õpitud oskused ja teadmised ning likvideeritakse viimased puudused. Usun, et õppus on ka ajateenijatele huvitav, kuna nüüd saavad mehed vägagi palju iseseisvalt otsustada ning kogeda kui suur vastutus lasub sõjaväelogistikutel lahingüksuste võitlusvõime tagamisel,“ ütles leitnant Rodion Sorokin logistikapataljonist.

Üheksa päeva jooksul harjutab logistikapataljoni staap, kuidas planeerida pataljoni allüksuste, transpordi-, remondi- ja toitlustusvõimekuse kasutamist erinevates lahingolukordades. Logistikapataljoni ajateenijad saavad aga harjutada  osalemist erinevates logistilistes operatsioonides nagu näiteks toiduainete, varustuse ja kütuse transportimine ning kuidas seejuures tegutseda liiklusõnnetuse korral, rehvi purunemisel motoriseeritud rännakul, teel takistuse leidmisel ja katkise sõiduki evakueerimist. Samuti harjutatakse kolonnide julgestamist, tegutsemist sattumisel vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris.

Kokku osaleb õppusel 170 kaitseväelast, kellest 146 on ajateenijad.

Kaitseväe sõidukid liiguvad kolmapäeval kella üheksast hommikul kella viieni õhtul marsruudil Marja ja Humala tänavad Tallinnas - Paldiski maantee - Saue - Pärnu maantee – Ääsmäe – Tallinna maantee - Kiltsi lennuväli.
Õppusel osaleb ligi poolsada sõidukit, kolonnid maanteedel koosnevad kuni kuuest sõidukist.

15. aprillil liigub pataljon Kiltsi lennuväljalt Vana-Haapsalu maantee kaudu Klooga harjutusväljale, kuhu jäädakse kuni õppuse lõpuni.

„Meie ohvitserid hindasid vastast kõrgelt ning olid ennast ka võitluseks päris korralikult ette valmistanud. Kuid Rotalia omad ei ole kindlasti papist poisid ning vaatamata sellele, et nad seekord võistluse kaotasid, olen veendunud, et korporandid kavatsevad järgmisel aastal anda vägeva vastulöögi,“ ütles võistluste läbiviija staabiveebel Siim Värk. Värk lisas, et Rotalia lubadused kannustavad omakorda ka sõjaväelogistikuid senisest veelgi rohkem tegelema laskespordiga.

Laskevõistlusel osalesid kummastki organisatsioonist kolmeliikmelised võistkonnad, kes pidid õhupüstolist tabama võimalikult täpselt kümne meetriselt distantsilt märklehte.

Logistikakeskusele tõi 223 punktiga võidu meeskond, kuhu kuulusid leitnant Rodion Sorokin, leitnant Erko Sepri ja nooremleitnant Anton Auzin. Korporatsioon Rotalia parimate tulemustega võistkond, kuhu kuulusid Hannes Valk, Andris Sprivul ja Rain-Alari Külm, kogus 171 punkti.

Individuaalses arvestuses tuli 88 punktiga parimaks kapten Andres Rüütelmaa, teisele kohale 76 punktiga leitnant Erko Sepri ning kolmandale kohale 75 punktiga leitnant Rodion Sorokin.

Kui eile õhtul võõrustas korporatsioon Rotalia oma Tallinna esinduse ruumides logistikakeskuse ohvitsere, siis tänaseks on logistikakeskuse ülem kutsunud Rotalia liikmeid logistikapataljoni 94. aastapäevale pühendatud pidulikule rivistusele ja lahtiste uste päevale.

10. novembril 1913. aastal loodud korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamata nende vanusele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ning poliitilistele vaadetele. Rotalia kasvatab oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskondlikult kindla ja lähedase ühenduse ning tugeva distsipliini abil. Rotalia üheks eesmärgiks on luua eluaegsed sõprussidemed erinevate ülikoolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilistlaste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustes, mis võimaldaks neil oma elusihte saavutada nii enda, oma rahva kui ka kodumaa hüvanguks.

Enne II maailmasõda kuulusid Rotaliasse rida tuntud sõjaväelasi nagu näiteks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad kindralmajor Herbert Brede, kindralmajor Aleksander Jaakson, kolonel Jaan Rink, Sõjakooli ülem Herbert Grabbi, sanitaarkindralmajor Arthur Lossmann, õhukaitse ülem kindralmajor Richard Tomberg, kindralstaabi ülem kindralmajor Juhan Tõrvand ning kindralstaabi ülem ja kaitseminister kindralleitnant Nikolai Reek.

Tänasel päeval kuulub Rotaliasse üle maailma enam kui poolttuhandet meestudengit, kellest üle 300 liikme on Tallinna ja Tartu koondistes. Kaitseväe logistikakeskuses teenib praegu 70 ohvitseri.

Gungnir on iga-aastane taktikaline õppus, mille käigus antakse hinnang ühe jalaväekompanii väljaõppele enne Afganistani sõjalisele  välisoperatsioonile minekut. Õppusel harjutatakse pealetungi erinevaid etappe koos lahinglaskmistega ning Estcoy-16 koostööd miinipildujaallüksuse, õhuväe tuletoetuselemendi ja rahvusliku logistilise toetuselemendiga. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enamlevinud taktikalised situatsioonid.

Gungniril osaleb ligi 300 kaitseväelast. Lisaks Scoutspataljoni kaitseväelastele võtavad veel  harjutusest osa õhuväe, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ja Kalevi pataljoni ning lahingukooli kaitseväelased.

Kuuekümnest masinast koosnev Scoutspataljoni sõidukite kolonn liigub õppusele kolmes grupis. Kolonnid alustavad liikumist täna õhtul kella kuue paiku ja Eesti-Läti piiri ületavad kaitseväelased kella kümne paiku õhtul. Kolonnid liiguvad marsruudil Paldiski – Kanama – Ääsmäe– Pärnu – Ikla.

„Logistikapataljonil on täita Eesti sõjaväelogistikas oluline roll, kuna selles väeosas läbivad oma kaitseväeteenistuse reservüksuste logistikud. Nendest meestest sõltub sõja korral otseselt kõigi meie lahingüksuste võitlusvõime. Samas näeme meie juures väljaõpetatud reservväelastes ka potentsiaalseid elukutselisi sõjaväelogistikuid,“ ütles logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. Kolonelleitnant Koidumäe lisas, et Afganistanis teenivate Eesti lahingüksuste edu üks saladusi on toimiv logistika, millesse on aga oma väljaõppega andnud  väga suure panuse just logistikapataljoni instruktorid.

9. aprillil kell 12.30 kuni 16.00 on logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla sõjaväelogistikutest reservväelasi ja pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi.

Logistikapataljoni külalised saavad tutvuda üksuse igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakub pataljon külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel. Külaliste meelt lahutab kaitseväe orkestri rockansambel Sõduri FM.

Viimase kümne aasta jooksul on logistikapataljonis välja õpetatud enam kui 3000 reservsõjaväelogistikut. Läinud aastal valmistati pataljonis reservüksuse jaoks ette 165 kaitseväelast ning samuti korraldati reservtranspordipataljoni õppus enam kui neljasajale kaitseväelasele.

Logistikapataljon on 9. aprillil 1919 loodud Soomusautode kolonni järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a. formeeriti väeosa ümber Auto-Tanki Divisjoniks, 1928. a. Auto-Tanki Rügemendiks. 1992. a. suvel hakati looma Kaitsejõudude Peastaabi autokompaniid, mis 1997. a. formeeriti ümber tagalapataljoniks. 2002. a. moodustati Kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon. See muudeti 2005. a. Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a. kannab üksus nime Kaitseväe logistikakeskuse logistikapataljon.