Uudised

„Logistikakeskust ja korporatsioon Rotaliat ühendab Vabadussõjas sõlmitud relvavendlus ning lugupidamine Eesti sõjaväelogistika looja ning Rotalia vilistlase kindralmajor Rudolf Reimanni vastu. Meie jaoks on Rotalia ennast saja aasta jooksul tõestanud kui organisatsioon, mis ühendab õpihimulisi ja oma kodumaad armastavaid eesti mehi, kes on valmis vabadust ka relvaga kaitsma,“ ütles logistikakeskuse ülem kolonelleitnant  Kalev Koidumäe.

Laskevõistlusel osalevad kummastki organisatsioonist kolmeliikmelised võistkonnad, kes peavad õhupüstolist tabama võimalikult täpselt kümne meetriselt distantsilt märklehte. Rändkarika saab parimate lasketulemusega võistkonnaga organisatsioon. Kui täna õhtul võõrustab korporatsioon Rotalia oma Tallinna esinduse ruumides logistikakeskuse ohvitsere, siis on logistikakeskuse ülem omakorda kutsunud Rotalia liikmeid homme logistikapataljoni 94. aastapäevale pühendatud pidulikule rivistusele ja lahtiste uste päevale.

10. novembril 1913. aastal loodud korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamata nende vanusele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ning poliitilistele vaadetele. Rotalia kasvatab oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskondlikult kindla ja lähedase ühenduse ning tugeva distsipliini abil. Rotalia üheks eesmärgiks on luua eluaegsed sõprussidemed erinevate ülikoolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilistlaste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustes, mis võimaldaks neil oma elusihte saavutada nii enda, oma rahva kui ka kodumaa hüvanguks.

Enne II maailmasõda kuulusid Rotaliasse rida tuntud sõjaväelasi nagu näiteks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad kindralmajor Herbert Brede, kindralmajor Aleksander Jaakson, kolonel Jaan Rink, Sõjakooli ülem Herbert Grabbi, sanitaarkindralmajor Arthur Lossmann, õhukaitse ülem kindralmajor Richard Tomberg, kindralstaabi ülem kindralmajor Juhan Tõrvand ning kindralstaabi ülem ja kaitseminister kindralleitnant Nikolai Reek.

Tänasel päeval kuulub Rotaliasse üle maailma enam kui poolttuhandet meestudengit, kellest üle 300 liikme on Tallinna ja Tartu koondistes. Kaitseväe logistikakeskuses teenib praegu 70 ohvitseri.

Teise koha saavutas 27 trahvipunktiga võistkond kuhu kuulusid Eesti kadetid Gert Ristla, Allar Olesk ja Mert Meiessaar ning Lars Veiss-Pedersen Taanist ja Armands Logins Lätist. Kolmandaks tuli 32 trahvipunktiga võistkond koosseisus Veli-Juhan Veiman, Janari Kasemets ja Martin Veermets Eestist ning Paulina Wawrzyczny Poolast ja Heino Bruun-Jacobsen Taanist.

Patrullvõistlus algas relvatestidega sõjakooli lasketiirus. Seejärel liikusid võistkonnad maastikule, kus neil tuli läbida enam kui 15 kilomeetrine võistlustrass ning lahendada viies kontrollpunktis meeskonnatööd, loovust  ja teadmisi nõudvaid ülesandeid. Ülesanneteks olid takistusriba läbimine, granaadiheited õppegranaadiga, kauguste määramine ja sõnumite edastamine abivahenditeta distantsilt. Viimases kontrollpunktis, Tartu Kunstimuuseumis, pidid tulevased ohvitserid demonstreerima teadmisi etiketist.

„Võistlus oli mitmekesine pannes proovile võistlejate ohvitserioskusi alates tuletellimisest kuni etiketini. Patrullvõistluse algus oli raja lumerohukuse tõttu  kindlasti raskem kui varasematel aastatel, kuid vaatamata tuisusele kevadilmale lõpetasid kõik võistkonnad edukalt,“ ütles patrullvõistluse kapten Rene Lepik.

Teist aastat järjest olid viieliikmelised meeskonnad koostatud segakomplekteerituse põhimõttel – kolm eesti kadetti ning kaks väliskadetti Soome, Rootsi, Taani, Poola, Leedu või Läti sõjakoolidest. Kokku osales võistlusel üheksa võistkonda.

„Sõjakooli aastapäevaüritused on kui läbilõige tervest ohvitserikarjäärist, mõne hetke sisse on mahutatud väga palju erinevaid tegevusi, alates enda proovilepanekust välioludes, lõpetades kadetiballiga, kus igaüks meist peab särama oma kaaslase kõrval,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, kolonel Aarne Ermus patrullvõistluse avakõnes Raekoja platsil.

Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919. Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandavad õppurid ohvitseri põhioskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus
läbitud. 

Kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad on 19. aprillil ja 31. mail, kus kadetid tutvustavad külalistele kadetielu, õppe- ja olmetingimusi.

„Sõjaväemeedikutest sõltub nii meie sõjaaja reservüksuste kui ka täna Afganistanis tegutsevate kaitseväelaste võitlusvõime. Seetõttu lasub nii meie instruktoritel kui värsketel rühmaparameedikutel oma kaasvõitlejate ees eriline vastutus ja kohustus,“ ütles meditsiiniväljaõppekeskuse ülem kapten Illimar Sibul.

Üksteist nädalat kestnud kursusel õpetati 20-le tulevasele rühmaparameedikule esmaabivõtteid, meditsiinitehnika, instrumentide ja medikamentide kasutamist, sõjaväemeditsiini selle eri aspektides, välihügieeni ja ka sõjaväepedagoogikat. Samuti pöörati erilist tähelepanu kaitseväelaste füüsilise ettevalmistustaseme tõstmisele.

Kursusel osalesid Kuperjanovi jalaväepataljoni, 1. Jalaväebrigaadi tagalapataljoni ning Viru jalaväepataljoni ja pioneeripataljoni kaitseväelased.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kõrgem sõjakool tähistab täna oma 94. aastapäeva piduliku jalutuskäiguga Tartu linnas. Sellele järgneb rahvusvaheline patrullvõistlus ja kadetiball.

Pidulik jalutuskäik algab hommikul kell üheksa Riia mäelt ja suundub Raekoja platsile, kus õppuritele peab kõne õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus. Jalutuskäigust võtab osa ligi 150 kadetti, sõjakooli kaaderkoosseis ja
välisdelegatsioonid.

Jalutuskäigule järgneb 15 kilomeetri pikkune sõjalis-sportlik patrullvõistlus, mis läbib ka Tartu linna.  

Sõjakooli aastapäev kulmineerub laupäeva õhtul traditsioonilise kadetiballiga õppeasutuste aulas, kus õhtut juhib leitnant Madis Milling ja tantsumuusikat mängib kaitseväe orkester.

Aastapäevaürituste raames saabus eile Tartusse 30-liikmeline delegatsioon Taani, Poola, Soome, Rootsi, Leedu ja Läti sõjakoolides, kes tutvuvad Eesti ohvitseride väljaõppesüsteemi ning õppimisvõimalustega.

Kõrgema sõjakooli ülema Mati Tikerpuu sõnul ootab kaitseväge lähiajal ees palju muutusi ja ohvitserkonna ülesanne on kindlustada, et muutuste tulemusel tunneksid kõik end Eesti riigis kindlalt.

Kõrgema sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919, kui toonane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste
koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks.

Kõrgema sõjakooli põhikursusel omandavad õppurid ohvitseri põhioskused ning saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Samuti on sõjakoolis võimalik õppida aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel ohvitseriks neil, kel kõrgharidus juba olemas ja ajateenistus
läbitud.

Kõrgema sõjakooli lahtiste uste päevad on 19. aprillil ja 31. mail, kus kadetid tutvustavad külalistele kadetielu, õppe- ja olmetingimusi.

Nelja päeva jooksul harjutasid logistikapataljoni ajateenijad tegutsemist liiklusõnnetuse korral, rehvi purunemisel motoriseeritud rännakul, teel takistuse leidmisel ja katkise sõiduki evakueerimist. Samuti harjutas logistikapataljon kolonnide julgestamist, tegutsemist sattumisel vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris.

 „Poistel motivatsiooni jagus, sest nüüd said nad lõpuks panna proovile kõik oma oskused ja teadmised ning iseseisvalt lahendada järjest keerukamaid ülesandeid. Iga lahendatud ülesanne annab aga uusi teadmisi ja kogemusi ning lisab enesekindlust. Usun, et meie poisid on valmis järgmisel nädalal toimuvaks pataljoni suurõppuseks,“ ütles nooremleitnant Tiiu Naagel logistikapataljonist.

Kaitseväe kolonnid liiguvad täna alates kella kümnest hommikul kella kolmeni pärastlõunal marsruudil Kiltsi – Tallinna maantee – Ääsmäe – Pärnu maantee – Paldiski maantee – Keila – Tallinn.

Liiklusohutuse tagamiseks eskordivad Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni ajateenijatest sõjaväepolitseinikud kolonne alates Saue viaduktist kuni Marja tänavani Tallinnas. Õppusel osaleb ligi poolsada sõidukit, kolonnid maanteedel koosnevad paarikümnest sõidukist.

9. aprillil tähistab logistikapataljon päeval kell üks algava piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma 94. aastapäeva. Seejärel suundub kogu pataljon 10.-19. aprilliks Kiltsi ja Klooga harjutusaladel toimuvale õppusele Terasdraakon.

Praegu läbib logistikakeskuse logistikapataljonis kaitseväeteenistust 146 tulevast reservväelast.

Eile kaitseväe juhatajaga kohtunud kindral de Rousiers tunnustas Eesti panust Euroopa Liidu operatsiooni Atalanta ning väljaõppemissiooni Malis, samuti koostöövõimekust õhuturbe- ja seire ning regionaalse koostöö  vallas.

“Eesti on riigikaitsesse panustamisel Euroopa riikide seas esirinnas,” ütles kindral de Rousiers tunnustades Eesti otsust panustada riigikaitsesse 2% sisemajanduse kogutoodangust. ELi sõjalise komitee esimees kinnitas, et Eesti panus ELi sõjalisse koostöösse  laevakaitsemeeskondade näol on eeskujuks ka teistele, sest ka suured Euroopa liitlasriigid ei suuda teha kõike vaid oma võimalusi kasutades ja peavad otsima erinevaid koostöövõimalusi.

ELi sõjalise komitee esimees arutas Eestis liidu sõjaliste operatsioonide ning lahingugruppidega seotud küsimusi ning kohtus lisaks kaitseväe juhatajale kaitseminister Urmas Reinsalu ja välisministeeriumi asekantsleri Mart Laanemäega.

Eesti panustab alates 2010. aastast laevakaitsemeeskonnaga Euroopa Liidu piraatlusevastasesse operatsiooni Atalanta. Eesti meeskonnad on teeninud saksa ja prantsuse alustel. Praegu teenib Eesti laevakaitsemeeskond Prantsuse fregati Courbet pardal.

Märtsis alustasid teenistust ELi väljaõppemissioonil Mali pealinnas Bamakos Eesti ohvitser ja allohvitser. Nende ülesanne on Mali relvajõudude väljaõppe ja nõustamise planeerimine koos teiste Euroopa riikide kaitseväelastega. 

2015. aastal panustab Eesti ELi Põhjala lahingugruppi.  Ligi 2000-meheline Põhjala lahingugrupp on 2015. aasta esimesel poolel valmisolekus osaleda Euroopa Liidu operatsioonidel. Eesti on olnud koos Soome, Rootsi, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis 2008. ja 2011. aastal, 2015. aastal osalevad esmakordselt lahingugrupi koosseisus ka Läti ja Leedu.

Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas.

Mullu novembris ametisse astunud kindral de Rousiers juhib Euroopa Liidu nõukogu kõrgeimat sõjalist organit – ELi sõjalist komiteed. Komitee koosneb liikmesriikide kaitsevägede juhatajatest ning annab nõu poliitika- ja julgeolekukomiteele. Lisaks sellele annab kindral de Rousiers sõjalist nõu ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Catherine Ashtonile.

"Tänavuse Scoutsrännakuga mälestasime ka kõiki oma võitluskaaslasi, kes on jäänud lahinguväljale või jätnud sinna oma tervise. Samuti pühendasime tänavuse rännaku sel nädalal reservi arvatud vanemseersant Vahur Lichtile, kes on esimene piirvanusega reservi läinud skaut," ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.

Pataljoni taasloomise kaheteistkümnendale aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses Steven Rehelem politsei- ja piirivalveametist ajaga 3:02, teiseks tuli ajaga 3:05 Toomas Loho kriminaalpolitseist ja kolmandaks ajaga 3:17 Jüri Linde Kaitseliidu Saare malevast. Teises klassis võitis Silver Eensaar, teisele kohale tuli Armo Hiie ja kolmandale Erik Aibast.

Rännaku juhendi kohaselt peavad osalejad läbima varustuses umbes 30 kilomeetrise marsruudi. kaitseväelaste ning relva ja vormiga võistlejate arvestuses kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti peavad võistlejad läbima rännaku välivormis. Teises klassis osalejad kannavad juhendi kohaselt 15 kilogrammi raskust seljakotti ja rõivad võivad endale vabalt valida. Rännakurajal olid võistlejaile ka vee- ja toidu jaotuspunktid ning pärast finišeerimist pakuti osalejatele sooja lihaseljankat.

"Rajameistri sõnul oli tänavune rada vaat et parem kui ükski aasta varem. Ilm on hea olnud ning rada pole nii pehme ja porine," ütles Scoutsrännaku peakorraldaja kapten Andres Blank. "Osalejaid on ka iga aastaga pisut enam ning tänavu oli neid alates 12-aastastest kuni keskealisteni. Samuti osales kuus Läti sõjakooli kadetti."

Sel aastal kümnendat korda korraldatud Scoutsrännakule olid oma võimeid lisaks kaitseväelastele tulnud proovile panema veel võistlejad Kaitseliidust, politsei- ja piirivalveametist, päästeametist, teistest organisatsioonidest ja ka tsiviilisikud.

Memorandum toetub veebruaris kinnitatud kaitsetööstuspoliitika tegevussuundadele aastateks 2013-2022 ning sätestab Eesti kaitsevõimet tugevdamiseks ja kaitsemajanduse arenguks ette võetavad koostöömeetmed.

Kaitseväe juhataja sõnul on üheks kaitseväe ja ettevõtete koostöö eesmärgiks viimaste rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, mis pikas perspektiivis aitab arendada kaitsetööstust tervikuna ning loob uusi töökohti. "Täna pole ei Eesti ega ka suurriigid võimelised käigus hoidma riiklikku sõjatööstust," ütles kindralmajor Terras. "Rahvusliku kaitsetööstuse areng on võimalik vaid kaitseväe ja ettevõtete tihedas koostöös."

Kaitseväe juhataja sõnul koondab kaitsetööstuse liit täna kogu riigi kaitsevaldkonna tööstuslikku ja intellektuaalset potentsiaali. "Kaitsevägi on valmis jagama välisoperatsioonidelt saadud kogemusi ka nende valdkondade ja toodete arendamiseks, mida meil hetkel endal vaja ei lähe," lisas ta tuues välja vajadust teha koostööd lisaks ettevõtetele ka ülikoolide ja arenduskeskustega välisturgudel konkurentsivõimelise toodangu loomiseks.

Kaitseväe juhataja kutsus kaitsetööstuse liidu liikmeid eelistama tööandjatena neid kandidaate, kes on läbinud ajateenistuse ja on reservväelased.

MTÜ Eesti kaitsetööstuse liit on asutatud 2009. aastal ja selle liikmeskonda kuulub ligi 90 ettevõtet erinevatest majandussektoritest. Suurimateks valdkondadeks on liidus laeva- ja masinaehitus, metallitööstus, IT ja side. Liidu visiooniks on luua rahvusliku ja rahvusvahelise kapitali koostöö kaudu sünergia Eesti kaitsetööstuse arendamiseks ning kaitsevaldkonna toodangu ekspordiks.

Nelja päeva jooksul harjutavad logistikapataljoni ajateenijad tegutsemist liiklusõnnetuse korral, rehvi purunemisel motoriseeritud rännakul, teel takistuse leidmisel, ja katkise sõiduki evakueerimist. Samuti harjutab logistikapataljon kolonnide julgestamist, tegutsemist sattumisel vastase varitsusele ja üksuse julgeoleku tagamist välilaagris.

Kaitseväe sõidukid liiguvad esmaspäeval kella üheksast hommikul kella kuueni õhtul marsruudil Marja ja Humala tänavad Tallinnas - Paldiski maantee - Saue - Pärnu maantee - Haapsalu - Kiltsi lennuväli. Liiklusohutuse tagamiseks reguleerivad sõjaväepolitseinikud liiklust suurematel ristmikutel, mida kaitseväe kolonnid ületavad. Õppusel osaleb ligi poolsada sõidukit, suuremad kolonnid maanteedel koosnevad kümnekonnast sõidukist.

Praegu läbib logistikakeskuse logistikapataljonis kaitseväeteenistust 146 tulevast reservväelast.

Reamees Kudre saavutas suusaorienteerumises neljanda koha.  Viimast aastat juunioride klassi kuuluv Kudre võistles 17 riigi suusaorienteerujaga lühirajal, teda jäi medalist lahutama vaid 26 sekundit. Võistlus peeti lagedal ja väga mägisel maastikul ligi 2000 m kõrgusel merepinnast. Tingimused muutis eriliseks paks udu, mis põhjustas paljudele võistlejatele tõsiseid orienteerumisprobleeme.

Laskesuusatamise sprindis esines eestlastest kõige paremini kapral Roland Lessing, kes tuli 98 mehe seas 29. kohale. Lessing kaotas võitjale üle kahe minuti. 
 
Meeste 10 kilomeetri distantsil võistles eestlastest veel seersant Kauri Kõiv, kes sai 41. koha ning naiste 7,5 kilomeetri sõidul sai kapral Kristel Viigipuu 39. koha, edestades kolme naist.

Eile võistles reamees Eno Vahtra meeste15 kilomeetri distantsil vabatehnikas ja tuli 78 lõpetaja hulgas 55. kohale, kaotades võitjale ligi kaheksa minutit. Täna võistlesid eesti mehed seersant Kauri Kõiv, kapral Indrek Tobreluts ja reamees Eno Vahtra patrullsuusatamises ning said 15 koha.