Uudised

Viimast aastat juunioride klassi kuuluv Kudre võistles 17 riigi suusaorienteerujaga lühirajal, teda jäi medalist lahutama vaid 26 sekundit. Võistlus peeti lagedal ja väga mägisel maastikul ligi 2000 m kõrgusel merepinnast. Tingimused muutis eriliseks paks udu, mis põhjustas paljudele võistlejatele tõsiseid orienteerumisprobleeme. Eesti meestest oli 15. kohaga parim reamees Priit Randman.

Täna võistlevad sõjaväelaste ülemaailmsetel talimängudel laskesuusatamises seersant Kauri Kõiv, kapral Indrek Tobreluts, kapral Roland Lessing ja kapral Kristel Viigipuu. Ja homme asub murdmaarajale Kuperjanovi ajateenija reamees Eno Vahtra ning ülehomme võistleb ta patrullsuusatamises.

Kaitseminister Reinsalu ütles radarposti avamisel, et korralik õhuseiresüsteem suurendab Eesti kaitsevõimet ja julgeolekut. „Samuti on mul eriti hea meel, et Muhu saare elanikud on radariposti ehitamise neile omasel külalislahkel meelel vastu võtnud ning ma usun, et muhulased võtavad siia tööle asuvad kaitseväelased ruttu omaks,“ ütles kaitseminister.

Õhuväe ülem kolonel Jaak Tarieni sõnul suurendab õhuseire paranemine eelhoiatusaega võimalike kriiside puhkemise korral. „Korralik õhuseirepilt on hädavajalik nii NATO hävitajate lendudeks kui ka vajadusel erinevate õhutõrjesüsteemide toimimiseks. Muhu radar suurendab ka rahuaegset lennuohutust,“ ütles kolonel Tarien.

Radarposti avamisel osalesid veel ka radari valmistajafirma Thales-Raytheon Systemsi asepresident Dominique Simonneau, Soome Kaitseministeeriumi kantsler Arto Räty ja Eesti Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran.

Muhu radarpostil alustab tööd Prantsusmaalt hangitud kolmedimensiooniline keskmaaradar Thales Ground Master 403. Radar on võimeline õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on n-ö mobiilse süsteemiga, st vajadusel on võimalik radar oma alalisest asukohast mõne tunni jooksul ära viia ja teises kohas uuesti töökorda seada.

Radarposti tööshoidmiseks hakkab seal kokku (vahetustega) teenima umbes 20 inimest – lisaks Õhuväe radarispetsialistidele kokku 9-liikmeline palgaline valvemeeskond, majahoidja, koristaja.

Teine samasugune radar paigaldatakse 2014. aastal Lõuna-Eestisse Otepää valda. Radarid hangiti 2009. aastal sõlmitud Eesti ja Soome ühise hankelepinguga, millega kaks riiki hankisid kokku 14 radarit. Kogu hanke suur maht võimaldas Eestil saada sisuliselt kaks radarit ühe hinnaga.

2011. ja 2012. aastal rajati ka radarposti toimimiseks vajalik taristu – peahoone, abihoone, trassid, piirdeaed. Radarposti taristu ehitas AS NCC Ehitus.

Tanel Padari sõnul anti neile saate alguses valida, kellele võidu korral saadud summa annetada ja langenud või teenistuses viga saanud kaitseväelaste laste toetamine tundus kõige õigem mõte. „Otsust, et just neid lapsi toetada, mõjutas kindlasti see, et olen ise käinud Iraagis teenivatele kaitseväelastele esinemas ning see, et mu parim sõber osaleb välisoperatsioonidel ja iga kord hoian hinge kinni, et kõik hästi läheks,“ ütles Padar. „Samuti osalesin eelmisel aastal heategevuslikul kontserdil, mille tulemusena koguti fondile märkimisväärne summa ja olen valmis taaskord sarnasest ettevõtmisest osa võtma.“

Tanel Padar esines 2008. aastal koos ansambliga The Sun Iraagis teenivatele Eesti ja liitlasriikide kaitseväelastele ning osales eelmisel aastal heategevuslikul kontserdil „Laulud sõdurile“, millel esinesid erinevatel sõjalistel operatsioonidel kaitseväelaste meelt lahutanud muusikud. Heategevuslikul kontserdil kogutud tulu annetati Carolin Illenzeeri fondile.

Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fondi eesmärk on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust.

Carolin Illenzeer on operatsioonil „Iraagi Vabadus“ 2004. aastal langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütar, keda isa nägi vaid üks kord, 2004. aasta suvel pärast Carolini sündi, kui isa Arre operatsioonipiirkonnast kodus puhkusel käis.  Sihtasutus alustas tegevust 2011. aasta alguses ja peamisteks tegevusteks on heategevuslikud projektid.

Vahipataljoni ajateenijad andsid kaitseväelase truudusetõotuse täna hommikul traditsiooniliselt pidulikul rivistusel Jüriöö pargis Tallinnas. Koos nendega andsid sõdurivande ka kaks kaitseväe logistikakeskuse naiskaadrikaitseväelast, kes läbisid sõduribaaskursuse koos Vahipataljoni ajateenijatega.

„Äsja lõppenud sõduribaaskursus ja täna antud kaitseväelase truudusetõotus on kaks väga olulist etappi teie valmistumisel Eesti riigi kaitsmiseks. Sõduribaaskursusel omandatud oskused ja teadmised aitavad teil ellujääda lahinguväljal ning truudusetõotus seob teid Eesti riigi kaitsmisega kogu eluks,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras ajateenijatele.

Lisaks andsid täna sõdurivande 23 Viru jalaväepataljoni noormeest. Pidulikul rivistusel tuletas pataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen ajateenijatele meelde, et sõduribaaskursus on vaid teenistuse esimene etapp ning järgmised kursused ei ole kindlasti sõduribaaskursusest lihtsamad.

„Iga mehe panus on meie pataljoni jaoks tähtis. Algus on teil läbitud, nüüd jääb üle vaid minna täie jõuga edasi. Ärge vedage meid alt, sest sellega te veate alt tervet riiki ning ka iseennast,“ ütles kolonelleitnant Kinnunen tulevastele seersantidele.

Täna Eesti riigile truudust tõotanud sõdurid alustasid oma teenistust jaanuaris. Pärast sõdurivande andmist jätkavad nad oma teenistust eriala- ja allüksuse väljaõppes.

„Veebi vahendusel on konverentsist võimalik osa saada neil, kes mingil põhjusel kohale tulla ei saa, aga teema huvitab,“  ütles õppeasutuste teabeohvitser kapten Kristjan Kostabi. „Proovime sellist lahendust esimest korda ja kui kõik rahuldavalt läheb, siis võimaldame tulevikus veebist jälgijatele ka suhtlemise esinejatega, näiteks saaks e-kirja teel küsimusi esitada.“

Lisaks Kaitseväe ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ohvitseridele ja teaduritele esinevad konverentsil ka Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu poliitilises ja julgeolekukomitees Harri Tiido ning ajaloolane ja riigikogu liige Mart Nutt.

KVÜÕAs toimub aastas mitmeid konverentse, õppeasutused on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, oma partneritega tehakse koostööd ülemaailmselt.

Konverentsi saab otse jälgida alloleval lingil:

Konverentsi ajakava 22.märts 2013

10.30 Iraagi operatsiooni välispoliitilised aspektid - Harri Tiido (Eesti alaline esindaja EL Poliitilises ja Julgeolekukomitees)

11.00 Iraagi operatsiooni sõjalised aspektid - Kolonel Martin Herem

(Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja)

11.30 Iraagi operatsioon ja sissetungi otsustusprotsessi õiguslikud aspektid - Rene Värk (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste riigi- ja rahvusvahelise õiguse dotsent)

13.00 Iraak ja tema rahvusvaheline seisund aastal 2003 - Holger Mölder(Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste julgeolekupoliitika ja strateegia õppesuuna dotsent)

13.30 Iraagi operatsioon ja õhusõja doktriinid - Kapten Mika Raudvassar(Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sõjaajaloo lektor)

14.00 Iraagi arheoloogiliste muististe ja Iraagi muuseumi rüüstamine 2003. aastal - Vladimir Sazonov (Kaitseväe keelekeskuse juhataja-dotsent)

14.50 Iraak ja inimõigused - Mart Nutt (Ajaloolane ja Riigikogu liige)

15.20 Iraagi siseriiklik dünaamika ja föderalismi perspektiivid - Kapten Karl Salum (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse teadur)

15.50 Paneeldiskussioon - Iraagi operatsiooni õppetunnid: Iraak ja olukord regioonis 10 aastat hiljem

"NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioon ja Põhjala ning Balti riikide koostöö loovad väikeste riikide jaoks olulisi uusi võimalusi,“ ütles kindral Peter Bartram. „Olen olnud tunnistajaks eesti sõdurite heale teenistusele Afganistanis ja tunnen, et olen täna külas tõelisel liitlasel.“

Kaitsevägede juhid arutasid Eesti ja Taani koostööd õppustel, käimasolevatel NATO ja Euroopa Liidu operatsioonidel ning riikide osalust ning tegevust NATO kirdekorpuses, kuhu ühiselt panustatakse.

Kindral Bartram kohtus täna kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega ja külastas Tallinnas asuvat NATO küberkaitsekeskust. Täna õhtul asetab kindral Bartram pärja Vabadussõja võidusamba jalamile Vabaduse väljakul.

Homme kohtub Taani kaitseväe juhataja Ämari lennubaasis õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieniga ning saab ülevaate õhuväe ja lennubaasi võimalustest. Samuti kohtub kindral Bartram homme kaitseminister Urmas Reinsaluga.

Eelmisel aastal osalesid taanlased Eestis läbiviidud suurõppusel Saber Strike 2012. Taani on aktiivne Balti riikide õhuturbe missiooni panustajana olles välja pannud neli rotatsiooni. Käesoleva aasta jaanuarist kuni aprillini turvavad Balti riikide õhuruumi Taani F-16 hävitajad. Eesti õhuväe sihitajad on taanlaste alluvuses osalenud õhuturbe operatsioonidel.

Taani ja Eesti kaitsekoostöö juured ulatuvad kaitseväe taasloomise aastatesse. Taani on andnud olulise panuse Eesti ohvitserkonna kujundamisse ning toetanud Eesti allohvitseride väljaõpet. Nii Taani kui Eesti panustavad koos NATO kirdekorpusesse. Sel aastal osaleb grupp Taani kaitseväelasi suurõppusel Kevadtorm.

„Täna kell üksteist lõpetasime isolatsiooni ja haigusepuhangu eelne olukord on täies mahus taastunud. Kõik haigestunud on terveks saanud ja jätkavad tavapärast teenistust,“ ütles Lõuna kaitseringkonna meditsiinikeskuse arst-ülem major Hanno Mölder. „ Ka linnaloale võivad sõdurid saada. Meditsiinilisi piiranguid selleks ei ole, edasine oleneb juba nende ülematest.“

Esmaspäeval ja teisipäeval haigestusid mitusada Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurit, laboratoorsete analüüside alusel põhjustas haigestumise Norwalki viirus. Kokku pöördus nädala alguses Kuperjanovi jalaväepataljonis oksendamise ja kõhulahtisuse kaebusega arsti poole 248 sõdurit.

Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla ka kümmekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Sümptomid kestavad tavaliselt 1-2 päeva ning tavaliselt tervistutakse ilma jääknähtudeta ja täielikult.

„Eesti ja Soome kaitseväed on läbi viimas ulatuslikke reforme, mille eesmärk on selge: viia ambitsioonid ja ressursid tasakaalu. Oluline on, et jagaksime üksteise kogemusi, kuidas neid reforme edukalt ellu viia ning kuidas selgitada reformide vajalikkust ka kogu kaitseväe personalile,“ ütles brigaadikindral Peeter Hoppe.

Visiidil külastas brigaadikindral Hoppe ka Karjala brigaadi ja Uti jäägrirügementi. Lisaks käsitleti aruteluteemadena rahvusvahelist koostööd ning osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, sealhulgas Euroopa Liidu treeningumissioonil Malis.

Lisaks Mali operatsioonile panustavad Eesti ja Soome ka Euroopa Liidu operatsiooni Atalanta, kus Soome merevägi osaleb laevadega ja Eesti laevakaitsemeeskonnaga. Soome juhib järgmisel aastal Põhjala ja Balti riikide kaitsealast koostööd, Eesti on juhtrollis Balti koostöö koordineerimisel. 2015. aastal panustavad Eesti ja Soome Põhjala lahingugruppi, kuhu on kutsunud ka Läti ja Leedu.

Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on 2009. aasta juunis sõlmitud leping kokku 14 õhuseireradari ühiseks hankimiseks firmalt Thales-Raytheon, millest kaks tulevad Eesti õhuväe kasutusse. Ühishanke tulemusel õnnestus Eestil soetada kaks radarit ühe hinnaga, millest esimene alustab tööd lähiajal. Brigaadikindral Hoppe sõnul jätkub koostöö ühishangete osas ka tulevikus.

Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise hariduse ning lõpetanud staabikolledži paljud ohvitserid. Eesti teeb koostööd Soomega ka logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid.

Sõduri FM-i solisti kapral Samuel Markus Reinaru sõnul on nad õhtuseks kontserdiks valmis. „Ootame tänast õhtut suure ärevusega, et anda publikule võimas ja meeldejääv elamus. Olete kõik oodatud meile kaasa elama, eriti laigulised,“ ütles kapral Reinaru.

Võistlusel toimub kokku neli eelvooru, kust igast eelvoorust pääsevad edasi finaali kaks bändi žürii otsusel ja üks rahva hääletusel SMSi teel. Võitja selgitab välja žürii ning sõnumihääletusega selgub rahva lemmik. SMSidest kogunev summa läheb noorte loovuse ja ettevõtluse arendamiseks. Firmabändide konkurss toimub sel aastal juba kolmandat korda ning on mõeldud bändidele, kelle igapäevatööks ei ole esinemine.

Varem on firmabändide võistlusel osalenud nüüdseks juba reservi läinud ajateenijte rockansamblid Laul Jätta! ja Katta Kuulmine!, viimane neist võitis eelmisel aastal võistluse.

Eelmise aasta võitjabändi Katta Kuulmine! solist kapral Carl-Philip Madise sõnul andis firmabändide võistlusel osalemine talle julgust, enesekindlust ning positiivse kogemuse. „Firmabändilt saadud julgustuse ja tunnustusega otsustasin võtta osa ka saatest „Eesti otsib superstaari“. Bändile kui tervikule andis see võistlus väga hea võimaluse salvestada stuudios esimene singel,“ ütles kapral Madis.

Kaitseväe orkestri ajateenijate rockansambel Sõduri FM koosneb eelmisel aasta oktoobris Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis teenistust alustanud ajateenijatest. Peale sõduri baaskursuse lõpetamist detsembris jätkus nende teenistus kaitseväe orkestris, kus neist moodustati lauluansambel, rivitrummigrupp ning rock-ansambel Sõduri FM. Kõik lauluansambli liikmed on muusikalise taustaga ja enamus ka muusikalise haridusega.

Kõik vormis kaitseväelased ja kaitseliitlased pääsevad kontserdile tasuta.

Video: Katta Kuulmine! eelmise aasta Firmabändide finaalis

Vahipataljonil on traditsiooniks saanud, et väeosa ajateenijad annavad pärast sõdurieksami sooritamist kaitseväelase truudusetõotuse pidulikul rivistusel muistsel lahinguväljal Jüriöö pargis.

Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp - sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.

Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist lähevad ajateenijad nädalasele puhkusele ning jätkavad seejärel teenistus eriala- ja allüksuse väljaõppega.