Uudised

Pataljoni ülema kolonelleitnant Kaarel Mäesalu sõnul seisneb suurtükiväepataljoni identiteet selles, et kõik väeosa ajateenijad ja reservväelased tunnevad ennast kõige professionaalsemate suurtükiväelastena Eestis.

Kui 15 aastat tagasi suurtükiväegrupp Tapal taasasustati olid ajateenijate olmetingimused kesised ja relvastus alles lapsekingades. Kolonelleitnant Mäesalu, kes on varem ka suurtükiväe kooli ülemana teeninud, sõnul on pataljon viimase kümnendiga omandanud tugeva relva- ning transpordivõime.

„Järgmistel aastatel tuleks tõhustada väljaõppematerjale ja -protseduure ning koostööd jalaväeüksustega, et suurtükiväe võimekust paremini ära kasutada,“ ütles kolonelleitnant Mäesalu.

Traditsioonilist väljaõpet asendasid tähtpäeva puhul erinevad pidulikud ja sportlikud ettevõtmised, muuhulgas kiirmale, ragbi ja auto tõmbamise võistlused.

Ajateenija nooremseersant Madis Rebane kinnitas, et tähtpäeva tähistamine sellisel moel töötab meeskonnavaimu tõstmise eesmärgil hästi „On tunda ikka, et meeskonna hing on suurelt sees,“ ütles nooremseersant Rebane.

1998. aastal kinkis Soome Eestile 105mm haubitsad H61-37 ja Vabariigi Valitsuse korraldusega loodi 13. märtsil 1998 Põhja üksik-jalaväepataljoni baasil suurtükiväegrupp asukohaga Lääne-Viru maakonnas Tapa sõjaväelinnakus. Esimesed ajateenijad asusid suurtükiväepataljonis teenistusse 1998. aasta aprillis. 2003.-2004. aastal võeti suurtükiväegrupi relvastusse 155mm haubitsad FH-70.

"Kuperjanovi pataljonis toimunud puhang oli väga iseloomulik noroviiruse puhangule, mis algas ilmselt kellegi haigestumisega,“ ütles kaitseväe infektisonist kapten Anu Mill. „Selliste puhangute täielik välistamine on praktiliselt võimatu, kuid vajalik on kiire reageerimine ja haigestumise piiramine. Õnneks on tegemist siiski kerge viirushaigusega ja kiire täieliku paranemisega. Viiruse ohjamiseks kasutusele võetud meetmed: haigete isoleerimine ja pindade puhastamine olid adekvaatsed ja operatiivsed tegevused.“

Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla ka kümmekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Noroviirus ehk Norwalk nakkuse haiguspilti iseloomustab iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, peavalu, lihasvalu, harvem ka palavik. Sümptomid kestavad tavaliselt 1-2 päeva. Norwalki viirus ehk noroviirusnakkus levib kõige agaramalt talvekuudel.

Haiguse peiteperiood on 12 tundi kuni 2 päeva. Noroviirust võib saada pindadelt (kätehügieeni reegleid eirates, pindu puhastades), süües nakatunud toitu (näiteks pesemata puuvilju) ja otsekontaktil haige inimesega.

Kokku pöördus Kuperjanovi jalaväepataljonis oksendamise ja kõhulahtisuse kaebusega arsti poole 248 sõdurit. Tänase päeva jooksul haigestunute arv suurenenud pole. Esmaspäeval meditsiinikeskusesse pöördunud ajateenijad on juba paranenud ning soovivad minna tagasi oma üksuste juurde ja jätkata tavapärase tegevusega.

"Väga oluline on uurida, mis on Iraagis toimunud. Tulemused annavad meile võimaluse õppida selle araabia riigi lähiajaloost, kuidas ühe konflikti areng võib kulgeda," ütles kaitseväe keelekeskuse juhataja dotsent Vladimir Sazonov, kes tegeleb ka Lähis-Ida uuringutega. "Iraagi kurva kogemuse baasil saame paremini mõista Lähis-Ida kultuuriruumis toimuvat."

22. märtsil Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA) kell 10.15 algaval konverentsil analüüsivad esinejad operatsiooni Iraagi Vabadus kogemusi kaitseväelisest, poliitilisest ja akadeemilisest perspektiivist. Kaitseväe jaoks oli Iraagi konfliktis osalemine esimene raske välisoperatsioon taasiseseisvunud Eestis. Operatsioonil Iraagi Vabadus on olnud suur mõju Eesti kaitseväe arengule, kaitseväelased on konflikti lahendamise käigus saanud kogemusi, mis on muutnud sõjaväelisi juhte professionaalsemaks.

"Algne info, et Iraagis käiv sõda toimub teistmoodi, ei pidanud tegelikult paika," ütles KVÜÕA ülema asetäitja kolonelleitnant Martin Herem, kes teenis Iraagis 2006. aastal. "Loomulikult pidi arvestama kohalike oludega, aga Iraagis toimuv erines konventsionaalsest sõjast väga vähe, kõik mida varem KVÜÕAs õppinud ja õpetanud olime, osutus seal kasulikuks teadmiseks."

Lisaks KVÜÕA ohvitseridele ja teaduritele esinevad konverentsil ka Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu poliitilises ja julgeolekukomitees Harri Tiido ning ajaloolane ja riigikogu liige Mart Nutt.

16. märtsil 2003 esitas Ameerika Ühendriikide president George Walker Bush Iraagi diktaatorile Saddam Husseinile lõpliku ultimaatumi loobuda võimust 48 tunni jooksul ning lahkuda koos oma poegadega riigist, vastasel juhul ootab Iraaki ees sõjaline rünnak. Operatsioon Iraagi Vabadus algas 19. märtsil 2003. Sama aasta juunis alustas teenistust Iraagis Eesti jalaväerühm ESTPLA 7 ja kaubakäitlusmeeskond CT 1. Ameerika Ühendriikide president Barack Obama kuulutas operatsiooni Iraagi Vabadus lõppenuks 31. augustil 2010.

Operatsioonil Iraagi Vabadus on langenud kaks eesti kaitseväelast ja mitukümmend kaitseväelast on saanud haavata.

„Sõdurid on kiiresti ja hästi paranenud. Nad pakivad juba oma varustust ja koristavad. Tahavad meedikute käe alt välja saada, et jätkata igapäevast teenistust,“ ütles Lõuna kaitseringkonna teabeohvitser lipnik Jaanika Ojakõiv.

Täna hommikul oli Kuperjanovi pataljonis 248 haigestunut, kes on tervetest eraldatud. Viimase ööpäevaga on haigestunute lisandumine vähenenud.

Lõuna kaitseringkonna meditsiinikeskus tegeleb haigestumise põhjuste väljaselgitamisega, analüüsid on saadetud uurimiseks Tartusse. Analüüside tulemused peaksid saabuma täna lõuna ajal.

Kuni tulemuste saabumiseni ei anta kellelegi linnaluba ja väeossa ei lubata ka külalisi.

„Lõuna kaitseringkonna meditsiinikeskuse arsti poolt on rakendatud kõik vajalikud meetmed haiguspuhangu kontrolli alla saamiseks. Haigestunutele antakse ravi vastavalt haiguspildi sümptomaatikale ja kõik haigestunud on isoleeritud,“ ütles kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea. „Kuni laboratoorsete analüüside saabumiseni jätkatakse samal režiimil. Kogu väeosas pööratakse erilist tähelepanu hügieenireeglite järgimisele.“

Eile haigestunud ajateenijad tunnevad end oma sõnul juba tervena. Meditsiinikeskus tegeleb haigestumise põhjuste väljaselgitamisega, analüüsid on saadetud uurimiseks Tartusse. Analüüside tulemusi võib oodata homme. Kuni tulemuste saabumiseni ei anta kellelegi linnaluba ja väeossa ei lubata ka külalisi.

Kedagi ei ole veel karantiinist välja lubatud. Pataljoni meditsiinikeskus tegeleb haigestumise põhjuste väljaselgitamisega, analüüsid on saadetud uurimiseks Tartusse. Kuni tulemuste saabumiseni ei anta kellelegi linnaluba ja väeossa ei lubata ka külalisi.

„Haigestunud ajateenijad on kõik toimetatud kasarmusse karantiini, neile on tagatud igakülgne arstiabi.“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas. „Teeme kõik selleks, et põhjused võimalikult kiiresti välja selgitada ning võtame kasutusele meetmed, et selliseid olukordi vältida.“

Olukorrast pataljonis hoitakse kursis veterinaar- ja toiduametit ning terviseametit.

„Rahvuslik sõjaline haridus on kallis ja ressursimahukas. Kuid see on hea ja efektiivse riigikaitse oluline nurgakivi, ilma milleta panustamine muudesse riigikaitselistesse valdkondadesse, muutub mõttetuks,“  ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ülem kolonel Aarne Ermus. „Kaitsevägi on välja arendanud neljaastmelise sõjalise hariduse süsteemi, mille kavakindel järgimine tagab ametikohtade täitmise asjatundlike ohvitseridega. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused annavad esimesed kaks astet.“

Taasasutamise aastapäeva puhul esineb aktusel loenguga „Kaks algust -1923 ja 1998“  KVÜÕA muuseumi juhataja Andres Seene. Aktusejärgselt avab KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus autahvli, millel on Kõrgema Sõjakooli nooremohvitseride-, põhi- ja keskastmekursuste parimad lõpetajad alates 2000. aastast.

KVÜÕA taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega 17. märtsil 1998 kaitseväe peastaabi väljaõppekeskuse ja Eesti Riigikaitseakadeemia Kaitsekolledži baasil. 15 aasta jooksul on KVÜÕAs koolitanud 406 ohvitseri, magistriõppe on lõpetanud 70 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kahe aasta jooksul läbinud 25 ohvitseri. Kõige edukam on KVÜÕAl olnud aasta 2012, kui kõrgema sõjakooli lõpetas 51 värsket ohvitseri.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA on sõjalise teadustegevuse arendajaks Eestis, tehes koostööd oma partneritega ülemaailmselt.

KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on kõrgkool noortele, kes soovivad head haridust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Lahingukooli lõpetajad saavad kutsehariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.

Pataljoni meedikud tegelevad haiguse põhjuste väljaselgitamisega. Lõuna kaitseringkonna meditsiinikeskuse arst-ülem major Hanno Mölderi sõnul on veel vara öelda, mis haigusega täpsemalt on tegu, sest analüüside vastuseid võib oodata mõne päeva pärast.

„Täna võtsime haigestunutelt analüüsid, mis saadetakse Tartusse uurimisele. Sümptomite järgi võib haigus olla nii bakteriaalse, kui viirusliku tekkega. Tegeleme haigustekitaja väljaselgitamisega," ütles major Mölder. „Mingiks paanikaks põhjust ei ole, sellelaadseid haiguspuhanguid, kus on palju inimesi koos, on ikka ette tulnud.“

Pataljoni isikkoosseisule on antud korraldus jälgida senisest põhjalikumalt isiklikku hügieeni, desinfitseerida ja pesta hoolikamalt käsi. Haigestunud kaitseväelastel on palutud oma lähedasi haigusest teavitada.

Ülejäänud pataljoni isikkoosseis toimib tavapärase kaitseväelise rutiini järgi ning hetkel selleks nädalaks planeeritud väljaõpet ära ei jäeta ega edasi ei lükata.

Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul  sisaldab BAM harjutusi jagude ja rühmade kokkuharjutamiseks kompanii koosseisus kaitse- ja ründetegevuses ning välisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmisel. 

„Kui eelmisel õppusel kordasime universaalseid põhitõdesid, siis nüüd kinnistame õpitut tingimustes, mis maksimaalselt sarnanevad olukorrale Helmandi provintsis,“ ütles kolonelleitnant Karus.

27. märtsini läbi viidav õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, kus kaitseväelased kinnistavad välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel. Õppusel harjutavad jalaväekompanii Estcoy-16 ja rahvuslik logistiline toetuselement NSE-15 koostööd. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enimlevinud taktikalised situatsioonid.

Lisaks Scoutspataljonile osalevad õppusel 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ja Kalevi jalaväepataljon, kaitseväe logistikakeskus, Kirde kaitseringkond, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja õhuvägi.

Õppusel osalejad liiguvad koduväeosadest Sirgala harjutusväljale Ida-Virumaal täna hommikul ja teisipäeval.

„Hea meel on tõdeda, et inimeste huvi kaitseväe ja Kuperjanovi pataljoni vastu on suurenenud,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas. „Pidupäeva ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales kogu pataljon ning selline külastajate arv on tunnustuseks nii ajateenijatele kui kaadrikaitseväelastele.“

Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas aastapäeva kaitseväelise jalutuskäiguga läbi Võru linna, kuhu oli kaasatud lisaks isikkoosseisule ka tehnika ja raskerelvastus. Pataljoni olid lisaks linnarahvale tervitama tulnud kunagine Kuperjanovi pataljoni ülem ja praegune kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Peeter Hoppe, Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter, Võru maavanem Andres Kõiv ning välisriikide esindajad.

Pataljoni lahtiste uste päeval võisid ajateenijad näidata lähedastele seda, millega nad iga päeva tegelevad. Ligi 1100 külalisel oli võimalik tutvuda pataljoni relvastuse, varustusega, tehnikaga ja sõdurite olmetingimustega ning jälgida näidislahingut. Lisaks said huvilised lasta sport- ja õhkrelvadest, kuulata ajateenijate bändi Sõduri FM ning maitsta sõdurisuppi.

Kuperjanovi jalaväepataljon on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 600 ajateenijat. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. Märtsil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli ka samas läbi viidud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a. jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.