Uudised

Kalevi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hannes Alesmaa ütles oma kõnes, et noored mehed on ajateenistuse käigus oluliselt mehistunud.

„Mul on hea meel, et noored mehed on astunud esimesed sammud Eesti kaitsmisel,“ ütles kolonelleitnant Alesmaa. „Noorsõduriaeg võib mõnele tunduda küll raskena, kuid oma oskuste täiendamine saab tulevikus olema veelgi aega- ja vaevanõudvam.“

Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp - sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.

1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Kalevi jalaväepataljon on 1992. aasta 18. märtsil taastatud Kalevi üksik-jalaväepataljoni järeltulija.

Peastaapide ülemad arutasid Balti Kaitsekolledži arenguid ja mehitamist järgmiste aastate jooksul. Samuti arutati väljaõppelast koostööd ning osalemist rahvusvahelistel õppustel ja kolme Balti riigi panustamist NATO reageerimisjõudude koosseisu, Euroopa Liidu lahingugruppidesse ning erinevatel sõjalistel operatsioonidel. Täna tutvusid peastaapide ülemad lennubaasiga Ämaris ja 1. jalaväebrigaadiga Paldiskis.

Peastaapide ülemate kohtumise eesmärk on ette valmistada Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajate kohtumist sel kevadel Eestis.

Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.

Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolledž BALTDEFCOL.

„Arvestades teiste riikide kogemusi, on lähitulevikus möödapääsmatu sõjalise hariduse andmine lisaks diplomi- ja magistriõppele ka doktoriõppe tasemel,“ ütles KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov teaduspäeva avasõnavõtus. „Tugevdades õppejõudude ja teadustöötajate teadus- ja kvalifikatsiooninõudeid ning tehes koostööd kodu- ja välismaiste kõrgemate õppeasutustega on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste teadus- ja arendustegevus viimastel aastatel just sellele suunatud.“

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA)  ja kaitseministeeriumi teaduspäeval esitatud ettekanded olid jaotatud nelja temaatilisse sektsiooni: sensorid ja olustikuteadlikkus; uudsed materjalid ja tehnoloogiad; militaarmeditsiin, -sotsioloogia ja –psühholoogia; sõjakunsti ajalugu ja taktika. Erinevad kaitsevaldkonna eksperdid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, kaitseväe peastaabist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja mujalt tutvustasid enam kui 30 teadusteemat.

Lisaks tutvustas kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe kuulajatele kaitseministeeriumi valitsemisala teadus- ja arendustegevuse strateegiat aastateks 2013-2022. Riigikaitse kümne aasta arengukavast andis ülevaate kaitseväe peastaabi analüüsijaoskonna ülem kolonelleitnant Aivar Toom.

Esitletavate teemade hulgas oli kaitseministeeriumi teadus- ja arendusprojekte, doktoriõppe stipendiumi laureaate, viimaste aasate parimaid kaitsevaldkonna magistri- ja doktoritöid ning KVÜÕA õppejõud tutvustasid juba kaitstud või valmivaid doktoritöid. Lisaks tutvustasid teadlased NATO teadus- ja tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa kaitseagentuuri uurimisgruppide ja projektide tööd.

Sel aastal on kaitseväes tegevteenistuses olevatel ohvitseridel, kes on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, võimalik kandideerida kolmandat korda doktoriõppesse, mille aluseks on kaitseministri poolt kinnitatud ning 2012. aastal täiendatud juhis kaitseväelaste doktoriõppe toetamiseks.

Doktoriõppe eelistatavateks uurimisvaldkondadeks käesoleval aastal on strateegia ja sõjakunsti ajalugu, kaitseressursside planeerimine ja maksumusmudelid ning inimfaktoriga seonduvad valdkonnad, sealhulgas sõjameditsiin ja militaarpsühholoogia.

Gleipniri põhirõhk oli jao- ja rühmatasandi koostööõpe. Tegemist on esimese suurema õppusega seeriast, mille käigus Scoutspataljoni kaitseväelased harjutavad Afganistani välisoperatsiooni jaoks vajaminevaid oskusi. Estcoy-16 väljaõpe algas eelmise aasta sügisel.

„Möödunud nädala jooksul on kompanii võitlejad palju pingutanud ja oma tegevusega näidanud, et senine väljaõpe on neil hästi omandatud. Me saame üksusena veel erinevaid asju lihvida, kuid kompanii ülemana jään üldise tasemega rahule,“ ütles Estcoy-16 ülem kapten Meelis Loik. „Meil seisab ees veel kaks suuremat õppust enne Afganistani lendamist ja nende kestel saab üksus kindlasti enesekindlust juurde ja oma oskusi veelgi täiendada.“

Alates käesoleva nädala algusest harjutasid Estcoy kaitseväelased Afganistanis vajaminevaid oskusi nagu patrullide läbiviimist, kontrollpunktide loomist ja tegevust nendes, eskortülesandeid ja tegevust isevalmistatud lõhkekehade ohu korral ning nende avastamisel ja käsitlemisel. Gleipniril tegutsesid instruktorite ja kontrollijatena sügisel Afganistanist naasnud kaitseväelased, kes jagasid harjutavatele võitlejatele oma kogemusi ja andsid suuniseid.

Pärast Gleipniri lõppu hakkab Estcoy-16 valmistuma Ida-Virumaal Sirgalas peetavaks õppuseks BAM, mille raames harjutavad kaitseväelased tegutsemist rühma ja kompanii koosseisus, ning sellele järgneb Gungnir Lätis, Adaži polügoonil.

Scoutspataljoni sõidukite kolonnid hakkavad Kiltsist ja Lintsist tagasi Paldiskisse liikuma mööda Vana-Haapsalu maanteed pärast kella kuute õhtul.

Jaapani kaitseväe juhatajaga kohtumise eel tervitas kindralmajor Terrast Jaapani kaitsejõudude auvahtkond.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras on ametlikul visiidil Jaapanis, kus arutab juhtivate sõjaväelaste ning poliitikutega Eesti, NATO ja Jaapani koostöö võimalusi. Alanud visiit on ajaloo esimene Eesti kaitseväe juhataja visiit Jaapanisse.

Kõikidel kohtumistel on Jaapani pool tundnud suurt huvi Eestis asuva NATO küberkaitsekeskuse vastu eri tasanditel alates infovahetusest kuni osalemiseni küberkaitsekeskuse töös.

Kindralmajor Riho Terras selgitas kohtumistel küberkaitsekeskuse töö põhimõtteid ja julgustas Jaapanit osalema selle töös. Terras kutsus Jaapani kaitseväe esindajaid küberkaitsekeskust külastama, et leppida juba Eestis kokku võimalikud koostöövõimalused.

Kohtumisel kindral Iwasakiga kutsus kaitseväe juhataja Jaapani vanemohvitsere õppima Balti Kaitsekolledžisse, et kogeda NATO tegutsemispõhimõtteid ja tutvuda regiooni julgeolekuolukorraga. Terras rõhutas, et tegemist on ainukese NATO inglise keelse staabikolledžiga mandri-Euroopas. Jaapani kaitseväe juhataja sõnas, et see on kindlasti võimalus, mida kasutamata ei jäeta.

Kindralmajor Terras sai ülevaate Jaapani kaitseväe ülesehitusest ja arengust ning tutvus Jaapani kaitseväe uue küberkaitseüksuse loomise kavaga.

Kohtumisel asekaitseministriga rõhutas kindralmajor Riho Terras, et Eesti ja NATO on väga huvitatud koostööst Jaapaniga. Asekaitseminister Akinoro Eto ütles, et selline on ka Jaapani soov – olla NATOga tihedamas koostöös eriti küberkaitse, sõjatööstuse ja energiajulgeoleku projektide raames.

Kohtumisel Jaapani esindajatekoja välis- ja kaitsekomitee esimehe Ryota Takedaga jäi kõlama arusaam, et Jaapan ja Eesti hindavad samu julgeoleku ja demokraatia väärtusi ning võimalik koostöö küberkaitse, koolituse ja infovahetuse raames on teretulnud. Kindralmajor Terras kutsus Jaapanit üles suurendama oma osalust erinevates rahvusvahelistes julgeolekumehhanismides.

Visiidi käigus kohtub kaitseväe juhataja veel asevälisminister Masaji Matsuyamaga ning külastab kaitseväe Narashino väljaõppebaasi.

„Nõukogude päritolu radarid P-37 on vananenud nii tehnilises kui ka moraalses mõttes. Viimastel aastakümnetel on radaritehnika pikkade sammudega edasi liikunud ning õhuväes tänapäeval kasutatavad radarid on oma efektiivsuse ja täpsuse poolest nõukogudeaegsed kaugele seljataha jätnud. Sealjuures on nende ülalpidamiskulud tunduvalt väiksemad ning nende ekspluatatsioon vajab palju vähem inimtööjõudu,“ ütles õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Praegu on õhuväe käsutuses kaks nüüdisaegsete seadmetega varustatud radariposti - Lääne-Virumaal asub Kellavere radaripost, kus töötab firma Lockheed Martin toodetud radar TPS-77, Ämaris lennubaasis töötab lennuväljaradar ASR-8.

Märtsi lõpus avatakse radaripost Muhu saarel, kus hakkab tööle õhuseireradar Ground Master 403, mida võis näha ka hiljutisel vabariigi aastapäeva paraadil. Teine sama tüüpi radar hakkab tulevikus paiknema Otepääl.

Eesti hankis Ground Master radarid koostöös Soomega 2009. aastal Prantsuse firmalt Thales Raytheon Systems. Neljateistkümnest hangitavast õhuseireradarist saab Eesti oma käsutusse kaks ja Soome kaksteist.

Õhuseireradar Ground Master 403 on võimeline õhusõidukeid avastama kuni 470 kilomeetri kauguselt ja kuni 30 kilomeetri kõrguselt. Tegemist on mobiilse süsteemiga, mida on vajadusel võimalik selle alalisest asukohast ära viia ja teises kohas uuesti üles seada. Info kõikidest Eesti õhuväe radaritest jõuab õhuoperatsioonide juhtimiskeskusesse Ämari Lennubaasis.

Kolonel Tarieni sõnul tähendab Soodevahe radariposti sulgemine ühe ajastu lõppu Eesti õhuväe ajaloos. Soodevahel tegutsenud nõukogude päritolu radarid olid toodetud 1980-ndatel aastatel ning õhuväe käsutuses olnud alates 1998. aastast, mil ta oli vastloodud Eesti õhuväe ainsaks oma seirevahendiks. Hiljem, kui kasutusele võeti uued ja moodsad seadmed jäid radarid Soodevahes reservi.

„Gleipniri eesmärk on tegevuste harjutamine jao- ja rühmatasandil. Gleipnir on oma olemuselt suhteliselt jäiga tegevuskavaga ega olene kohapeal valitsevast strateegilisest olukorrast. Olulisimaks peame, et välisoperatsioonile minevad kaitseväelased kinnistaksid rutiinsete tegevustega seotud põhitõed, mida läheb igapäevaselt vaja,“  ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.

Kuni reedeni harjutavad ligi kakssada Scoutspataljoni kaitseväelast välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel.

Õppus viiakse läbi Läänemaal Kiltsis ja Harjumaal Lintsis. Scoutspataljoni sõidukite kolonnid alustavad liikumist Paldiskist mööda Vana-Haapsalu maanteed Kiltsi ja Lintsi täna keskpäeval. Tagasi Paldiskisse pöördutakse 8. märtsil.

Gleipnir on õppustetsükli kolmest õppusest esimene, kus järgmisena Afganistani suunduvad üksused harjutavad. Gleipnirile järgnevad Ida-Virumaal korraldatav BAM ja Gungnir Lätis, Adaži polügoonil.

“Tänane pingutus oli korralik - jooksudistantsi viimased kilomeetrid on alati rasked, aga olin unustanud, kui rasked need tegelikult tunduvad. Võistlus pani tõeliselt proovile, aga tulemusega võib rahule jääda. See on samm lähemale Hawaii Ironmanile pääsemisele,” ütles kapral Albert võistluse järel.

Albert asus koos Dochertyga 3,8 kilomeetise ujumisdistantsi järel võistlust juhtima, kuid lubas 180 km pikkusel rattadistantsil uusmeremaalase kolme minuti kaugusele. Maratoniga kasvatas Docherty oma edu kümnele minutile.
Kapral Albert lõpetas laupäeval Taupos peetud võistluse ajaga 8.25,30. Uus-Meremaa triatloni võitis esimest korda sel distantsil võistelnud Bevan Docherty ajaga 8.15,35. Kolmas oli võistluse varasem 10-kordne võitja Cameron Brown (Uus-Meremaa) ajaga 8.34,28.

Teine koht on kapral Marko Alberti parim tulemus ironman-distantsi triatloni võistluselt ja andis 1760 punkti sügisesele Ironmani maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumise edetabelis. 2845 punktiga on eestlane Hawaii Ironmanile kvalifitseerumise edetabelis nüüd esialgsetel andmetel 16. kohal. MMle jõudmiseks tuleks juuli lõpu seisuga olla 40 parima mehe seas. Järgmise ironman-stardi plaanib mees teha suvel Kesk-Euroopas.

Eesti kavatseb saata Afganistani veel kaks rotatsiooni manööverüksuseid – praegu missiooneelsel ettevalmistusel oleva jalaväekompanii Estcoy-16 ja novembris jalaväekompanii Estcoy-17. Tänavu novembris Afganistani NATO juhitud operatsioonile ISAF suunduv jalaväekompanii Estcoy-17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti sõdurite vapper ja väljapaistev tegutsemine otseselt suurendanud Eesti usaldusväärsust ja tõsiseltvõetavust NATOs ja rahvusvahelise üldsuse silmis. „Eesti on eluliselt huvitatud tugevast ja usaldusväärsest NATOst ning seepärast on meile olulised kõik NATO ettevõtmised ja nende õnnestumised. Osalemine Afganistani operatsioonil on Eesti rahva, Riigikogu ja valitsuse tehtud Eesti riiklikku julgeolekut toetav otsus. Meie sõdurid täidavad Eesti riigi ja rahva võetud kohustusi liitlaste ees,“ ütles Reinsalu ajakirjanikele.

„Soovime, et Afganistanist saaks rahumeelne, poliitiliselt ja majanduslikult stabiilne riik. Meie huvides on, et Afganistani keskvalitsus oleks tugev, usaldusväärne, riigi territooriumi kontrolliv ja et sellest riigist ei saaks kunagi enam rahvusvahelise terrorismi taimelava,“ lisas kaitseminister.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Afganistani missioon aidanud kaitseväel tõsta lahinguvõimet, täiustada varustust, arendada relvastust ja taktikat. „Sajad Eesti ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid on saanud Afganistanis reaalse lahingukogemuse. Nad on õppinud Afganistanis juhtima lennuvahendite tuletoetust, kasutama kõrgtehnoloogilisi vaatlusseadmeid, viima läbi operatsioone koos lennuväega, demineerima keerulisi lõhkeseadeldisi, kasutama ja juhtima droone,“ ütles kindralmajor Terras.

„Sõjaline operatsioon Afganistanis on olnud raske, Eesti kaitseväelased tegutsevad julgeolekuliselt kõige keerulisemas piirkonnas. Nüüd on meie riigi aukohustus toetada ja tunnustada Afganistanis võidelnud veterane ja nende lähedasi,“ ütles kaitseminister Reinsalu.

Eesti teeb Afganistanist väljumise plaanid koos liitlastega. ISAF missiooni panustavad riigid on kokku leppinud, et 2013. aasta suvel lõpetab ISAF lahinguoperatsioonid ning keskendub Afganistani julgeolekujõudude toetamisele. Selleks ajaks peab kogu vastustus julgeolekuolukorra eest olema üle antud Afganistani julgeolekujõududele.

Samuti on kokku lepitud, et ISAF toetab Afganistani julgeolekujõude 2014. aasta aprillis toimuvate presidendi ja kohalike omavalitsuse valimiste ajal.
Eesti jalaväekompanii ülesanneteks on patrullbaaside üleandmise ja sulgemise julgestamine, Camp Bastioni perimeetri julgestamine ja valmisolek kiirreageerimiseks.

Kaitseminister kinnitas, et rahvusvaheline kogukond jääb Afganistani toetama ka pärast 2014. aastat. „Eesti võimalik sõjaline panus pärast 2014. aastat sõltub sellest, kuidas me koos NATO liitlastega otsustame edasi minna. Eesti on praegu otsustanud anda Afganistani armeele alates 2014. aastast rahalist tuge,“ ütles Reinsalu.

12. veebruaril andis Eesti jalaväekompanii Estcoy-15 Afganistani maaväele üle vastutusala ja patrullbaasi Pimon ning liikus suurde sõjaväebaasi Camp Bastion. Estcoy-15 täidab manööverkompanii ülesandeid kogu Helmandi provintsi piires.

Teaduspäeva eesmärgiks on tutvustada KVÜÕA koostööpartneritele, õppuritele ja õppejõududele ning kaitseväelastele teistest struktuuriüksustest kaitsealast teadus- ja arendustegevust.

„Tutvustame teadus- ja arendustegevust kaitseväe arengukavaga seonduvalt. Eesmärk on anda võimalikult lai ülevaade nendest teemadest, millega kaitsealane teadus- ja arendustegevus tegeleb,“ ütles teaduspäeva üks korraldajatest KVÜÕA õppeosakonna ülem kolonel Raul Tõnnov.

Korraldajad on jaotanud teaduspäeval esitatavad ettekanded temaatiliselt nelja erinevasse sektsiooni – sensorid ja olustikuteadlikkus, uudsed materjalid ja tehnoloogiad, militaarmeditsiin, -sotsioloogia ja -psühholoogia ning sõjakunsti ajalugu ja taktika.

„Teaduspäev toob kokku kaitsevaldkonna teadurid ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste kasutajad ning loomulikult õppejõud ja õppurid,“ ütles kolonel Tõnnov rõhutades viimase olulisust. „Tänastest õppuritest saavad kaitseväe tulevased teaduspõhised arendajad,“ lisas ta.

Esitletavate teemade hulgas on Kaitseministeeriumi teadus- ja arendusprojekte, doktoriõppe stipendiumi laureaate, viimaste aasate parimaid kaitsevaldkonna magistri- ja doktoritöid ning KVÜÕA õppejõud tutvustavad juba kaitstud või valmivaid doktoritöid. Lisaks tutvustavad teadlased NATO Teadus- ja Tehnoloogiaorganisatsiooni ning Euroopa Kaitseagentuuri uurimisgruppide ja projektide tööd.

Teaduspäeval esinevad ettekannetega eksperdid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, Kaitseväe Peastaabist, Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ja mujalt.

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on ainus sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool, mis valmistab ette ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Õppeasutused on sõjandusega seotud teadus- ja arendustegevuse edendajaks Eesti Vabariigis.