Uudised

Meeste kümne kilomeetri distantsi võitis Lõuna Kaitseringkonna reamees Eno Vahtra ajaga 23:38.37. Teiseks jäi ringkonna spordiallohvitser nooremveebel Priit Narusk ajaga 24:44.49 ja kolmandaks nooremseersant Erkki Põldoja Suurtükiväepataljonist ajaga 25:14.12.

Naiste viie kilomeetri distantsil oli kiireim malevlane Silja Suija Võru malevast ajaga 14:37.14, teiseks jäi naiskodukaitsja Sirli Hanni Võrumaa malevast ajaga 15:13.73, kolmandaks malevlane Aili Popp Valga malevast ajaga 17:00.22.

Naisveteranide kolme kilomeetri võistluse võitis veebel Aili Sempelson Staabi-ja sidepataljonist ajaga 10:12.56, teiseks jäi Evelin Metsaots Kaitseliidu Järva malevast ajaga 11:30.36 ning kolmandaks Kersti Ilves Lõuna Kaitseringkonnast 11:51.12.

Üle 35-aastastest meestest  võitis viie kilomeetri distantsi seersant Janno Rodendau Kaitseliidu Järva malevast ajaga 13:24.90, teiseks jäi staabiveebel Andri Harkmann Logistikapataljonist ajaga 13:36.35 ning kolmandaks vanemveebel Imre Õim Valgamaa malevast 14: 03.85.

Üle 45 aastastest meestest oli kiireim staabiveebel Roman Kattai KVÜÕA-st, kel kulus kolme kilomeetri läbimiseks 8:57.32, teise koha sai Raivo Terve Küberkaitsekeskuse Eesti kontingendist ajaga 8:57.38 ja kolmandaks reamees Vahur Palu Kaitseliidu Järva malevast.

Võistluse teisel päeval korraldatud patrullsuusatamise võitis Lõuna Kaitseringkonna I võistkond, teiseks jäi Staabi- ja sidepataljoni võistkond ning kolmandaks Kaitseliidu Võrumaa malev.

Patrullsuusatamise seitsme ja poole kilomeetri distantsil tuli võistlejatel lisaks raja läbimisele sooritada sarnaselt laskesuusatamisele sportpüssidest lasud märklauda.

Lõuna Kaitseringkonna kehalise kasvatuse ohvitseri kapten Henn Antsoni sõnul  innustab patrullsuusatamine treenima laskmist tavalisest tempokama kehalise tegevuse intensiivsema südametegevuse olukorras.

Patrullsuusatamine oli algselt sõjaväe rakenduslik spordiala. Laiemale avalikkusele tutvustasid seda neli Norra arme sportalst 1890. aastal Sveitši linnas Andermatis. 1909. aastal viidi samas läbi esimesed sõjaväespordi maailmameistrivõistlused patrullsuusatamises. Eesti kaitseväe esimene patrullsuusatamise võistlus korraldati 2011. aastal. Lõppenud võistlus oli järjekorras kolmas.

Jääsukeldumislaagri eesmärgiks on testida tuukrivarustust ja sukeldumisprotseduure ekstreemsetes tingimustes. Jääaluse sukeldumise oskus on vajalik, et otsida veelauseid lõhkekehi või muid objekte ning vajadusel jää või lõhkekehade lõhkamiseks. Miinituukrid on treenitud läbi viima miiniotsimisoperatsioone, tuvastama lõhkekehi ning vajadusel neid kahjutuks tegema.

“Meie jaoks on oluline harjutada koostööd politsei- ja piirivalveametiga, sest kummalgi ametkonnal on erinevaid võimekusi, mida erinevates operatsioonides on kasulik ühendada,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülem leitnant Sven Pipar. „Näiteks on meil rasketesse kohtadesse talvel ligipääsemiseks võimalik kasutada piirivalvurite hõljukeid ja mootorsaane. Samas saame oma tehnikaga abiks olla kadunud objektide otsimisel,“ lisas leitnant Pipar.

Mereväe ülesandeks on Eesti territoriaalvete kaitse ning peamine tegevus miinitõrje. Alates mereväe taasloomisest 1994. aastal on Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 700 maailmasõdade aegse lõhkekeha. Tänavune jääsukeldumislaager Peipsi järvel on järjekorras kolmas. Varem on mereväe tuukrid viibinud jäälaagris Rõuge Suurjärvel ning Saadjärvel.

Kaitseväes teenib hetkel 19 tippsportlast, neist tuntumad on Londoni olümpiamängudel kreeka-rooma maadluses hõbemedali võitnud Heiki Nabi ja sõudmise neljapaadi meeskond.

Kindralmajor Terras kinnitas, et kaitsevägi on jätkuvalt huvitatud tippsportlaste toetamisest ning  ajateenistusse kutsutud sportlaste arengust, samas on kaitsevägi mures koostöö tulemlikkuse pärast.

Kaitseväe juhataja tegi ettepaneku, et tulevikus esitaks Eesti olümpiakomitee nende sportlaste kandidatuuri, kes hakkavad teenima kaadrikaitseväelaste või ajateenijatena  ning samal ajal tegelevad võistlusspordiga. Kaadrikaitseväelastena teenivate sportlaste arv kasvab 20 inimeseni, kusjuures kaks neist on treenerid.

Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli kinnitas, et näeb koostöös senisest suuremat potentsiaali: „Peame saavutama olukorra, kus kaitseväe 20 sportlase nimekirja kuuluvad need, kes seda ka tegelikult väärivad,“ ütles Seli. „Selleks peab konkurents kaitseväe kohtadele olema tugev.“ Olümpiakomitee vaatab koos kaitseväega kord aastal üle kaadrikaitseväelastest sportlaste nimekirja ning hindab nende võimeid ja tulemusi.

Kohtumisel lepiti kokku, et kaitsevägi jääb toetama eelkõige neid spordialasid, mis on ühel või teisel moel seotud kaitseväega ja paneb oma õla alla neile aladele, mida riik toetab vähem. „Laskesuusatamine, ujumine ja laskesport on need spordialad, mis võiks olla kaitseväe poolt toetatud,“ ütles Terras.

Kaitseväe juhataja pakkus välja võimaluse, et kaitseväes teenivad haavatud sõdurid võiks koonduda paraolümpia egiidi alla ning alustaksid treeninguid, mis annab neile võimaluse võistelda  invaspordivõistlustel ning tulevikus ka paraolümpial.

Riho Terras ja Neinar Seli leppisid kokku, et kaitsevägi kaalub võimalust viia spordirühma üks osa Kuperjanovi pataljoni, kus on head võimalused laskesuusatajate treeninguks.

Kaitsevägi on teinud koostööd Eesti olümpiakomiteega alates kaitseväe taasloomisest alates, tihedam koostöö algas spordirühma loomisel 2006. aastal.

Staabi- ja sidepataljoni spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Kaitseväe parim võistkond oli möödunud aastal sõudmise neljapaadi meeskond koosseisus kapral Tõnu Endrekson, kapral Andrei Jämsa, kapral Kaspar Taimsoo ja politseiametnik Allar Raja. Kaitseväe parim meessportlane on orienteeruja Timo Sild, kes võitis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel kaks pronksmedalit, parim naissportlane on laskur kapral Anzela Voronova.

Kõige sportlikumaks üksuse ülemaks tunnistati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu, kes saavutas arvestatavaid tulemusi kaitseväe meistrivõistlustel kokku viiel alal.

„Noored peavad tahtma tulla kaitseväkke, spordil on inimeste kaitseväkke kutsumisel väga selge sõnum: tänu füüsilisele vormile ja distsiplineeritusele  püsite tugevatena ka vaimselt, hea füüsiline vorm väljendab teie distsiplineeritust,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.

Kaitseväe juhataja julgustas sportlasi suhtlema tihedamalt ajateenijatega ja tutvustama oma eriala ning oskusi väeosades: „Viige rohkem sporti ajateenijateni, et teenistuses olevate noorte füüsiline vorm ja tervis paraneks,“ ütles kaitseväe juhataja.

Kaitseminister ja kaitseväe juhataja rõhutasid spordi olulisust vigastatud sõdurite füüsilises ja vaimses taastumises kinnitades, et kaitseväe tippsportlased saavad kindlasti vigastatud sõduritega koostööd teha. Sport aitab veteranidel seada eesmärke, tegutseda eesmärgipäraselt ja leida uusi kaaslasi. 

Kaitseväe aktiivseimad spordiga tegelejad on kapten Vladimir Kuznetsov suurtükiväepataljonist ja staabiveebel Aioli Sempelson staabi- ja sidepataljonist, aktiivseim veteran on veebel Risto Randma.

Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist staabi- ja sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Kohtumisel kinnitas kindralmajor Terras, et iga inimene on kaitseväele väärtuslik ja veel enam need, kes oma riiki teenides on haavata saanud. Kaitseväe juhataja ütles, et Eesti riigil on vigastatud kaitseväelaste ees auvõlg, mida on otsast tasuma hakatud.

Kaitseväe juhataja vastuvõtt vigastatud kaitseväelastele oli kulminatsiooniks päevale, mille jooksul vigastatud veteranid tutvusid invaspordivõimalustega läbi kelguhoki ja ratastoolitennise. Enne vastuvõttu elati kaasa Eesti ja Suurbritannia kelguhoki rahvuskoondiste mängule, mille Eesti koondis võitis seisuga 3:2. Eesti rahvuskoondise koosseisu kuulub ka Afganistanis teeninud veteran nooremveebel Rasmus Penno.

Kaitseväes on täna teenistusülesannete täitmisel viga saanud 275 kaitseväelast, neist 18 operatsioonil „Iraagi vabadus“ ja 159 Afganistani sõjalisel operatsioonil. Püsivalt raske vigastuse on aga saanud 36 kaitseväelast, neist 27 jätkab tegevteenistust kaitseväes.

Lugupeetav Vabariigi President! Austatav Riigikogu esimees! Härra peaminister! Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased! Head kaasmaalased!

Eesti Vabariigi aastapäev on aeg, mil tuleb mõelda vabadusele ja iseseisvusele. Mida see meile tähendab ja kui kallist hinda oleme nõus selle vabaduse eest maksma!

Täna näib kõik see, mis veerandsada aastat tagasi oli uudne ja ärevust-tekitav justkui iseenesest-mõistetav. Terve põlvkond on üles kasvanud vabas Eestis – nad on vabad oma valikutes ja eneseteostuses.

Vabadusel on palju erinevaid palgeid ja need kõik on ühtviisi tähtsad. Meil on võimalus vabalt ja takistamata arutleda oma rahva ajaloo ja tänapäeva üle. Kuid on oluline mõista, et see arutelu ei vabasta meid mälust ja minevikust.

Vabadusel on suurem tähendus nende jaoks, kes selle nimel on pidanud ohvreid tooma. Täna Vabaduse väljakul koos olles mäletame neid, kes meie riigile aluse panid ning neid, kes seda relv käes kaitsesid.

Kuigi meie seas pole enam mehi ja naisi, kes Vabadussõjas oma noore riigi eest rindele läksid, on meil mälestused, mida tuleb elus hoida ja põlvest põlve edasi kanda.

Täna Vabaduse väljakul koos olles kinnitame, et ka tulevikus on alles teadmine, et Vabadussõda polnud pelgalt Esimese maailma sõja järgne pinnavirvendus kusagil Euroopa äärealadel, vaid see oli päris sõda. See oli katsumus, mis päädis võiduga ja Eesti riigi õigusega iseseisvusele. Selle tunnistajateks olid sõbrad ja liitlased – britid, soomlased, rootslased, taanlased, prantslased ja ameeriklased, kes osutasid olulist abi ja seisid relvavendadena meie kõrval.

Eesti kaitsevägi oli Vabadussõjas võideldes ja on täna Eesti riiki kaitstes rahvavägi. See tähendab, et rahvas osaleb oma riigi kaitses ja kaitsevägi on oma rahvale lähedal. Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu peamine ülesanne on kaitsta Eesti riiki, koos meie liitlastega.

Meie sõjalise riigikaitse alustaladeks on ajateenistusele tuginev reserv-vägi, kõrgel tasemel väljaõpetatud ja kogemustega elukutselised kaitseväelased ning omal vabal tahtel riigikaitsesse panustavad kaitseliitlased.

Kaitseliit on Eesti rahva vaba kaitsetahte väljendus ja meie iseolemise kindel tagatis.

Vabu kodanikke, kes on ühinenud oma kodude ja rahva kaitseks, ei tule ajaloost tikutulega taga otsida. Üheks kõnekaks näiteks on Tallinna linna kodanike julge vastuhakk Moskva tsaaririigi sõjasalkade vastu Liivi sõja päevil, 11. septembril 1560.

„Lahing Jeruusalemma mäe taga“ peeti siit paari kilomeetri kaugusel, paigas kus täna asub Tallinna Ühisgümnaasium. Õlg-õla kõrval kaitsesid linna aadlikud, raehärrad, kaupmehed, lihtsad linnakodanikud ja Mustpeade vennaskonna liikmed. Täna meenutab seda lahingut Tallinna kõige vanem mälestusmärk Marta tänaval. See on mälestusrist kaupmees Blasius Hochgrevele, kes linna kaitstes teiste seas oma elu andis.

See peatükk Tallinna linna ajaloost sobib iseloomustama ka tänast Kaitseliitu, kuhu oma oskused ja jõu on koondanud paljude ametite ja erialade esindajad. Neid ühte liitvaks ideeks on oma kodu ja riigi kaitse.

Lähitulevik toob Kaitseliidule suurema vastutuse ja kohustuse maakaitse-ülesande täitmisel. See on oluline samm Kaitseliidu muutmisel veelgi tõhusamaks jõuks meie riigikaitses. Eesti maakaitse-ülesanne tähendab Kaitseliidu jaoks veelgi paremini toimivat väljaõpet ning vajadust kaasata oma ridadesse rohkem toimekaid inimesi. See on ühtlasi ka kindel tunnistus usaldusest. Eesti riik usaldab oma inimesi ja nende vaba tahet.

Kaitseliidu malevad ja malevkonnad on juba täna arvestatavaks jõuks ja koostööpartneriteks meie maakondadele, linnadele ja valdadele.

On oluline, et Kaitseliidu arendamise juures peetaks silmas admiral Pitka nõuannet, mille kohaselt tuleb alles hoida „tõsise vaimu ja algatuse jõud“, sest isamaaline vaimsus ja oma-algatus on olnud määravateks väärtusteks läbi kogu Kaitseliidu ajaloo.

Eesti riigikaitse üks põhialustest on reservarmee ning ajateenistus, mis seda kestlikult ülal hoiab. Ajateenistus on auasi. Eesti riigi kaitseks on üha enam noori mehi ja naisi vabal tahtel valmis astuma ajateenistusse. See teeb siirast rõõmu.

Eesti riigi ja Kaitseväe ülesanne on teha kõik selleks, et ajateenistuses oleksid loodud parimad võimalused ja tingimused sõjaliseks väljaõppeks. Samuti anname endast parima, et ajateenijate elamistingimused vastaksid kaasaja nõuetele.

On hea meel, et suurem osa lapsevanematest saadavad oma poegi ja tütreid Eesti riiki teenima kindlas teadmises, et ajateenistuses omandatud teadmised, oskused ja meelsus jäävad püsima kogu eluks. Peatselt oma poega ajateenistusse saatva isana loodan südamest, et ta võtab sellest kogemusest oma ellu kaasa parima.

Ajateenistuses saadud väljaõpe ja oskused panevad aluse tugevale reserv-väele. Nii on ka teenistus reservis riigikaitse ja kaitseväeteenistuse loomulik osa. Täna on just reservõppused see koht, kus on võimalik anda panus oma riigi ja rahva kaitseks!

Ka tööandjad, kolleegid ja lähedased saavad anda oma osa kaitsevõime kindlustamisse – toetada ja suhtuda mõistvalt reserv-väelasest kolleegi või pereliikme osalemisse õppekogunemistel.

Eesti kaitseväelased on pälvinud tunnustust kõikjal, kus neil on tulnud teenida. Eesti kaitseväelane on hea ja usaldusväärne sõdur ja relvavend. Meie üksused on koos liitlastega osalenud sõjalisel missioonil Afganistanis juba kümme aastat. Mulle on korduvalt kinnitatud meie ohvitseride ja all-ohvitseride kõrget võitlejamoraali ja maailma tasemel oskusi.

Elukutselise kaitseväelase amet peab olema au sees. Seda peab tunnustama ja esile tõstma. On oluline, et meie kaitseväe ridadest ei lahkuks parimas eas ja suurte kogemustega ohvitserid ja all-ohvitserid. Riigi ülesanne on nende meeste ja naiste panust väärtustada.

Meie osalemine missioonidel erinevates sõjakolletes teenib ülimat eesmärki, milleks on Eesti riigi ja rahva julgeolek. Läbi oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise oleme muutunud arvestatavaks partneriks NATOs ja Euroopa Liidus. Meie sõnaga arvestatakse. Meile võib kindel olla.

Iseseisva riigina oleme osalenud julgeoleku loomisel ja tagamisel erinevates kriisikolletes raja taga pea kakskümmend aastat. Meie keskel on ligi kaks ja pool tuhat inimest, kes on oma riiki teeninud kodust kaugel. Nende seas on meie kaasvõitlejad, kes on teenistuses andnud kalleima – elu. Üle 130 mehe ja naise on saanud haavata. Nemad on meie veteranid. Nende panuse väärtustamine on meie kõikide auvõlg.

Meie veteranid ning nende perekonnad vajavad kindlamat tuge ja laiemat tähelepanu kogu ühiskonna poolt. Kahe kuu pärast, täpsemalt Jüripäeval, on kõik oodatud siin samas Vabaduse väljakul tähistama esmakordselt veteranipäeva. Me ei unusta ka neid Eesti kodanikke, kes 20. sajandi sõdades on jätnud oma elu ja tervise.

Eesti jaoks on oluline tugev ja hästi toimiv liitlas-suhe. Lisaks kogemustele ja koostööle, mida oleme ammutanud sõjakolletes, on üha tähtsam üheskoos õppustel viimistleda teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud kollektiivse kaitse tagamiseks.

On selge, et Eesti riigi kaitsmine peab tuginema läbimõeldud otsustele, mis esmase kaitsevõime ja NATO liitlaste panuse koosmõjul tagavad meie riigi ja rahva julgeoleku.

Peame ikka ja jälle endale meelde tuletama, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema ise-enesestmõistetavad. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti Vabariik!

Kelguhokiga tutvuvad vigastatud Škoda jäähallis, seejärel proovitakse Rocca al Mare tennisehallis ratastoolitennist. Pärast invaspordivõimalustega tutvumist elavad teenistuses vigastada saanud kaitseväelased kaasa Eesti ja Suurbritannia kelguhoki rahvuskoondiste kohtumisele kell 18 Skoda jäähallis. Eesti kelguhokimeeskonda kuulub ka Afganistanis teeninud veteran nooremveebel Rasmus Penno.

"Ühendkuningriigis on pikka aega toetatud puuetega inimeste sporti ja aktiivset eluviisi. London 2012 Paraolümpia tõstis avalikkuse toetuse invaspordile uuele tasandile, sealhulgas ka nende inimeste osas, kes vaatavad invaspordi üritusi," ütles Suurbritannia suursaadik Eestis Chris Holtby. Ta lisas, et veebruari lõpus kohtuvad Briti ja Eesti invaspordi eksperdid, et jagada kogemusi ja ideid Eesti invaspordi tugevdamiseks.

Teenistuses vigastada saanud kaitseväelaste jaoks kulmineerub päev kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase vastuvõtuga.

Kaitseväes on täna teenistusülesannete täitmisel viga saanud 275 kaitseväelast, neist 18 operatsioonil „Iraagi vabadus“ ja 159 Afganistani sõjalisel operatsioonil. Püsivalt raske vigastuse on aga saanud 36 kaitseväelast, neist 27 jätkab tegevteenistust kaitseväes.

Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühhosotsiaalne toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. Tugikeskus kuulub administratiivselt Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisu. Tugiteenuste osutamise eest kaitseväe peastaabi tasandil vastutab kaptenmajor Toomas Kasemaa juhitav tugiteenuste jaoskond.

Relvastusest ja tehnikast on vaatamiseks väljas veel 155 ja 122 millimeetriseid haubitsad, õhutõrjeraketikompleksid Mistral, õhutõrjekahurid ZU-23-2, tankitõrjeraketikompleksid Milan ja Mapats, 120 ja 81 millimeetriseid miinipildujad, 90 millimeetriseid tankitõrjekahurid, soomukid Sisu XA-180 ja XA-188 ja erinevaid lahinguteenindustoetuse sõidukid. Kaitseliit tutvustab näitusel käsitulirelvi.

Vabaduse väljakul on vabariigi aastapäeva paraadi rivistust kõige parem jälgida Jaani kiriku poolsest küljest või Harjumäelt.

Paraad liigub Vabaduse väljakult Viru ringile ning on jälgitav Pärnu maantee äärest. Jalakäijate liikumine on piiratud Vabaduse väljakul, Kaarli puiesteel ja Harju tänaval.

Üksused rivistuvad Vabaduse väljakule kell 11.15. Paraadil osaleb ligi 1100 kaitseväelast, kaitseliitlast ja sisekaitseakadeemia kadetti ning esindatud on kõik kaitseväe väeliigid, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, staabi- ja sidepataljon, Vahipataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljon, Scoutspataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, õhuseiredivisjon, logistikapataljon, mereväe üksus, Kaitseliidu Tallinna malev, Katseliidu Harju malev, sisekaitseakadeemia, kaitseväe orkester ning politsei- ja piirivalveameti orkester.

Plaanide kohaselt sooritavad paraadist ülelennu Eesti õhuväe lennuvahendid koos politsei- ja piirivalveameti helikopteriga ning hetkel Balti õhuruumi turvavad Taani õhuväe hävitajad F-16.

„Vanemohvitseriks olemine tähendab omaalgatust, ise mõtlemist, uusi ideid, aga ka eeskujuks olemist. Vanemohvitserid peavad olema eeskujuks kõigis oma igapäevastes tegemistes,“ ütles kindralmajor Terras. „Vanemohvitseride järgi otsustatakse kõigi kaitseväelaste üle.“

Värsketele reservohvitseridele ütles kindralmajor Terras, et uue auastmega võetakse nad nüüd ohvitseride sekka. Kaitseväe juhataja rõhutas, et ka reservohvitser peab olema teistele eeskujuks, mitte ainult vormis ja metsas, vaid oma igapäevastes tegemistes.

Lisaks auastmete üleandmisele autasustas kindralmajor Terras kaitseväelasi, reservväelasi ja riigiametnikke kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest ja kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest. Teiste seas sai kaitseväe teeneteristi ka Elvi Õim, kelle neli poega on veteranid ja nelja peale kokku osalenud 23 sõjalisel välisoperatsioonil.

Vabariigi President ülendas õhuväe ülema Jaak Tarieni ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitja Martin Heremi koloneli auastmesse ning mereväe ülema Sten Sepperi mereväekapteni auastmesse.

Lisaks ülendas president kuus ohvitseri kolonelleitnandi, 15 ohvitseri majori ja ühe mereväelase kaptenmajori auastmesse. Teiste seas said auastme kolonelleitnant Toomas Väli, kes teenib Eesti sõjalises esinduses NATO juures ja majori auastme vanemkaplan Gustav Kutsar ning pikaajaline paraadide ja kaitseväe tseremooniate korraldaja ning praegune staabiohvitser Madis Morel.

Kaitseväe juhataja andis üle ka ühe nooremleitnandi auastme reservohvitserile ja sõjamuuseumi direktorile Kristjan Lutsule ning 19 lipniku auastet reservohvitseridele. Reservohvitsere tervitas Eesti Reservohvitseride Kogu esimees kaptenmajor Toomas Peek.

Kindralmajor Terras kinnitas värsketele lipnikele, et auastmega teenistus reservohvitserina alles algab. „Ootame teid õppekogunemistele ja õppustele,“ ütles kaitseväe juhataja reservohvitseridele.

"Kindralid Terras ja Hoppe on kaasaegse mõtlemise ja tegutsemisega Eesti ohvitserid, kes on näidanud, et nad mõistavad, millised on tänapäevased ohud ja milline on Eestile kindlaim viis nende ohtude jaoks valmis olla, neile vastu astuda," ütles president Ilves.
Riigipea avaldas heameelt, et Kadriorus olid ka kaitseväe juhataja ja peastaabi ülema perekonnad.
"Aitäh, et olete oma meestele ja isadele ikka toeks ja tugevaks tagalaks olnud," sõnas ta.