Uudised
-
Tartus algab sõja- ja katastroofimeditsiini konverents
Kaitseväe meditsiiniteenistus korraldab 6. ja 7. detsembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses kuuenda rahvusvahelise sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsi.
Kaitseväe Peastaabi meditsiiniteenistuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseväe Arstide Seltsi ja Kaitseväe Õdede Seltsi koostöös korraldatavast konverentsist võtavad osa kaitseväe- ja tsiviilmeedikud, tudengid ja residendid, kokku ligi kakssada inimest.
Konverentsi peakorraldaja, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülema major Ahti Varblase sõnul on enamikul külalisesinejaist rikkalik raske liittraumaga patsientide käsitlemise kogemus. „Nende teadmiste jagamine on tähtis mitte ainult kaitseväe, vaid ka tsiviilmeedikutele,“ ütles major Varblane.
Konverentsil esinevad välislektorid on valdavalt pärit Ühendkuningriigist, kellega Eesti sõjaväemeedikuil on kujunenud Afganistani operatsiooni käigus tihedad koostöösidemed. Lisaks esinevad konverentsil Ameerika Ühendriikide, Leedu, Läti ning Eesti meedikud.
Üks konverentsi peaesinejaid on Ühendkuningriigi anestesioloog kolonel Jeremy Henning, kelle ettekannete teemadeks on „Meeskonna ressursside juhtimine sõjaväes“ ning „Eetika sõjalistel operatsioonidel“. Eesti spetsialistidest esineb konverentsil teiste hulgas anestesioloog doktor Lauri Kõrgvee ettekandega „Eestist Camp Bastionisse“. Doktor Kõrgvee teenis Afganistanis ISAFi operatsioonil Camp Bastioni välihaiglas 2011. ja 2012. aastal.
Ligi paarkümmend ettekannet kahel konverentsipäeval on jagatud teemablokkidesse, mis käsitlevad haldusküsimusi, tööd patsientidega ning ennetustegevust. Eesti lektoritest esinevad konverentsil KVÜÕA sõja- ja katastroofmeditsiini lektorid dr Alo Rull, dr Veronika Reinhard ja dr Lauri Kõrgvee. Samuti esinevad ettekannetega dr Andres Kink, dr Andres Meus, dr Tõnis Mandel ja dr Arno Ruusalepp, neist viimane on samuti teeninud Camp Bastioni välihaiglas.
Doktor Varblase sõnul on töö sõjaväe välihaiglates andnud paljudele Eesti meedikutele hinnatava praktilise kogemuse ning võimaldab neil ka tagasipöördumisel tsiviilhaiglatesse anda patsientidele tõhusamat abi. „Afganistanis asuvad välihospidalid töötavad ilmselt veel aastaid ning järgmised Eestigi meedikud on juba valmistumas sinna teenima minekuks,“ ütles major Varblane.
Konverents algab Dorpati konverentsikeskuses kell 10. Konverentsi ettekanded on valdavalt inglise keeles. -
Kõrgema Sõjakooli kadetid mälestasid detsembrimässus langenud koolivendiKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna varahommikul Tallinnas endiste Tondi sõjakooli kasarmute ees 1924. aasta detsembrimässu ajal sõjakoolis langenud kadettidele mälestusrivistuse.
„Täna 88 aastat hiljem tollest ööst ja pärast 21 aastat iseseisvuse taastamist võib olla raske täielikult mõista tolle aja olustikku. Mõista, mida inimesed mõtlesid ja tundsid neli aastat pärast Vabadussõja lõppu,“ ütles Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu. „Kuid olen ma kindel, et ka tänase Kõrgema Sõjakooli õppurid jagavad tolle aja õppuritega samasid omadusi ja väärtusi ning me saame aru, mis tingis sõjakooli kadettide kompromissitu valmiduse ja ennastsalgava ohverduse riigi ja kaasvõitlejate ees,“ lisas ta.
Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistusid „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures kell 5.25 - samal kellaajal, kui mässajad ründasid 88 aastat tagasi Tondi sõjakooli. Vaatamata ootamatule rünnakule mässajate katse sõjakooli üle võtta nurjus, kuid kooli ja oma kaaslasi kaitstes andsid oma elu kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.
Pärast pärja asetamist monumendi jalamile viisid kadetid mälestuspärjad ka langenud kadettide haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartus Garnisoni kalmistul, Jõgeval Laiusevälja kalmistul ja Võrumaal Vastseliina kalmistule. Linna poolt asetas monumendile pärja abilinnapea Kalle Klandorf.
Kommunistide 1924. aasta riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata Eesti pealinna olulisemad riigiasutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada 1.detsembri varahommikul rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.
Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas.
Algne,1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.
-
Kõrgema Sõjakooli kadetid mälestavad detsembrimässus langenud koolivendiKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldab homme, 1. detsembri varahommikul kell 5.25 Tallinnas Tondi Sõjakooli ajalooliste kasarmute ees mälestusrivistuse, mis on pühendatud 1924. aasta detsembrimässu ajal sõjakoolis langenud kadettidele.
Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistuvad „Tondipoiste“ mälestusmärgi juures samal kellaajal, kui mässajad ründasid 88 aastat tagasi Tondi sõjakooli. Vaatamata ootamatule rünnakule mässajate katse sõjakooli üle võtta nurjus, kuid kooli ja oma kaaslasi kaitstes andsid oma elu kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras, kes on sümboolselt igavesti Kõrgema Sõjakooli nimekirjas.
Pärast pärgade asetamist monumendi jalamile viivad kadetid mälestuspärjad ka langenud kadettide haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul, Tartus Garnisoni kalmistul, Jõgeval Laiusevälja kalmistul ja Võrumaal Vastseliina kalmistul
Kommunistide 1924. aasta riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata Eesti pealinna olulisemad riigiasutused ning sõjaväeosad ja seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed. Traditsioon korraldada 1.detsembri varahommikul rivistus sai alguse aasta pärast mässu mahasurumist.
Alates 2009. aastast korraldavad Kõrgema Sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas.
Algne,1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.
-
Saue lapsed tegid Eesti sõduritele Afganistanis jõulukingitusi
Saue gümnaasiumi algklasside õpilased andsid täna kaitseväelastele üle enda valmistatud jõulukingitused. Tänutäheks said lapsed tutvuda kaitseväe tehnika ja relvastusega.
Saue gümnaasiumi direktori Jaan Palumetsa sõnul oli kingituste valmistamine laste endi initsiatiiv. „Kui eelmisel aastal oli ettevõtmisse kaasatud ühe klassi õpilased, siis sel aastal valmistasid kingitusi juba kahe klassi lapsed,“ lisas ta.
„Mulle meeldib Saue kooliõpilaste aktiivsus ja empaatia ühiskonna kaasliikmete vastu. Oleme ülimalt tänulikud lastele, kes tegid kaitseväelastele kingitusi ning nende vanematele ja õpetajatele. Meie kui kodanike ja kaitseväelaste kohus on toetada ühiskondlikku aktiivsust ja valmisolekut mõista ning aidata,“ ütles Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna tugiteenuste jaoskonna ülem kaptenmajor Toomas Kasemaa.
Üle kuuekümne algklasside õpilase tutvus täna Saue gümnaasiumis soomustransportööriga Pasi, veokiga MAN ning kaitseväe relvastusega. Samuti rääkisid lapsed külla tulnud kaitseväelastega teenistusest.
Lisaks Saue laste jõulukingitustele saatsid eelmisel aastal Afganistani jõulukaardid Tartu kesklinna lastekeskuse 3-7aastased lapsed, Heimtali põhikooli 1.-9. klassi lapsed ja Pärnu Vahtrakese lasteaia lapsed.
Varasematel aastatel on sõjalistel operatsioonidel võitlevatele Eesti sõduritele oma jõulukaarte ja kingitusi läkitanud Toronto Eesti täiendusalgkooli ja gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi, Aegviidu põhikooli, Nõmme põhikooli, Jüri Õie lasteaia, Vasalemma Sajajalgse lasteaia, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Tallinna, Pärnu ja Narva koguduste lapsed ning Kaitseliidu kodutütred.
-
Soome peastaabi ülem: Eesti ja Soome kaitsevägede ees seisavad sarnased väljakutsed
Eile ja täna Eestis ametlikul visiidil viibinud Soome Kaitseväe Peastaabi ülem viitseadmiral Juha Rannikko kinnitas, et Eesti ja Soome kaitsevägede ees seisavad lähiajal sarnased väljakutsed.
Viitseadmiral Rannikko kohtus eile kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase ja peastaabi ülema kolonel Peeter Hoppega ning külastas täna väeosi Paldiskis ja Ämaris.
“Soome ja Eesti kaitseväed seisavad täna silmitsi sarnaste ülesannetega,” ütles viitseadmiral Rannikko, kes arutas oma Eesti kolleegiga mõlema riigi kaitsevägesid lähiaastail ees ootavaid arenguid. Soome on ellu viimas ulatuslikke ümberkorraldusi, mis toovad kaasa muudatusi nii kaitseväe personali, toetussüsteemi kui allüksuste arvu vallas ning on andnud nõusoleku tutvustada reforme ka Eesti kolleegidele.
Peastaapide ülemad arutasid mõlema riigi osalust välisoperatsioonidel ja rahvusvahelistes üksustes, samuti andis kolonel Hoppe ülevaate Eesti kaitseväe tegevusest NATO operatsiooni lõppemisel Afganistanis. Nii Eesti kui Soome panustavad lisaks Afganistanile ka Euroopa Liidu operatsiooni Atalanta: Soome mereväe laevadega ja Eesti laevakaitsemeeskonnaga.
Viitseadmiral Rannikko ja kolonel Hoppe käsitlesid regionaalse kaitsekoostöö arenguid Põhjala ja Balti riikide koostöö raamistikus. Soome juhib järgmisel aastal Põhjala ja Balti riikide kaitsealast koostööd, Eesti on juhtrollis Balti koostöö koordineerimisel. 2015. aastal panustavad Eesti ja Soome Põhjala Lahingugruppi, kuhu on kutsunud ka Läti ja Leedu.
Kolonel Peeter Hoppe sõnul hõlmab praegune Eesti ja Soome vaheline kaitsekoostöö kõiki tasandeid alates ministrite vahel sõlmitud koostööleppest allüksuste ühise väljaõppe ja lahingutehnika hooldamiseni.
Täna külastas Soome peastaabi ülem 1. Jalaväebrigaadi Paldiskis, kus sai ülevaate Eesti kogemusest Soome päritolu Sisu-soomukite kasutamisel Afganistanis ning soomukite hooldusest ja remondist. Samuti kavandavad 1. Jalaväebrigaadi ja Pori brigaadi juhtkonnad tihedamat väljaõppealast koostööd.
Pärastlõunal külastasid peastaapide ülemad Ämari lennubaasi. Eesti ja Soome viimaste aastate väljapaistvamaks koostööprojektiks on 2009. aasta juunis sõlmitud leping kokku 14 õhuseireradari ühiseks hankimiseks firmalt Thales-Raytheon, millest kaks tulevad Eesti õhuväe kasutusse. NATO õhuväeõppusel Baltic Regional Training Event osalesid oktoobris ka Soome hävitajad Hornet.
Eestit ja Soomet seob tihe koostöö alates kaitseväe taasloomisest. Soomes on saanud sõjalise kõrghariduse ning lõpetanud staabikolledzi paljud ohvitserid, Eestil on tihe koostöö Soomega logistika ja relvastuse vallas. Mereväe ja õhuväe taasloomisest alates on väeliikide arengut toetanud Soome kolleegid.
-
Eesti võttis vastu Afganistanis teeninud kaitseväelasedTäna õhtul jõudsid koju pea seitse kuud Afganistanis NATO operatsioonil teeninud jalaväekompanii Estcoy-14, logistiline toetusüksus NSE-13 ja staabiohvitserid.
Esmakordselt Ämari lennubaasis korraldatud vastuvõtutseremoonial andis kaitseminister Urmas Reinsalu NATO operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali.
Kaitseminister lubas Afganistanist naasnud kaitseväelastele viia veteranipoliitika järgmisel nädalal valitsuse istungile heaks kiitmiseks. „Vapra ja kohusetundliku teenistusega Afganistanis tagasite te Eesti julgeolekuhuve ning kaitsesite meie rahva vabadust ja Eesti iseseisvust,“ ütles minister Urmas Reinsalu kaitseväelastele. Ämari lennubaasi kogunenud pereliikmetele kinnitas minister: „Te võite oma meeste, poegade, vendade ja isade üle uhked olla! Meie kaitseväelased teenisid Eestit Afganistanis eeskujulikult.“ Kaitseminister lubas, et veteranipoliitika esimese meetmena on Afganistanist naasval kontingendil võimalik minna koos peredega spaa-sse.
Kaitseväelased saavad esimese Afganistanist naasva kontingendina valida ühe tervisekeskuse, kus saavad veeta koos perega kolm päeva.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras andis kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest jalaväekompanii Estcoy-14 rühmaülematele leitnant Tanel Rattistele, leitnant Raido Sarematile ja leitnant Rauno Vahimetsale - kokku kaheteistkümnele kaitseväelasele, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest sai viis kaitseväelast, teenetemärgi kaitsealaste teenete eest ja teeneteristi riigikaitseliste teenete eest üks kaitseväelane.
Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti sõdurid on Afganistanis hinnatud muu hulgas tänu oskusele afgaane mõista. Hea koostöö on muutnud Eesti üksuse tegutsemisalal julgeolekuolukorra nii turvaliseks, et Afganistani julgeolekujõud saavad järjest vastutust üle võtta. Kaitseväe juhataja kinnitas, et nii Eesti kui meie liitlased vajavad häid ja lahingukogemusega kaitseväelasi ka pärast seda, kui Eesti jalaväekompanii oma missiooni Afganistanis lõpetab. „Teid, hinnatud sõdureid, asjatundlikke eksperte, lahingukogemustega mehi ja naisi vajab nii Eesti Kaitsevägi kui ka NATO.“
Afganistanist naasnud kaitseväelasi võtsid vastu veel maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Aron Kalmus ning liitlasriikide esindajad. Maaväe ülem andis üle maaväe teeneteristid kuuele kaitseväelasele.
Möödunud pühapäeval andis Estcon-13 Camp Bastionis vastutuse üle Estcon-14-le. Estcon-13 ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi tõstis vastutuse üleandmisel esile Eesti sõdurite vaprust ja efektiivsust ning ütles, et eestlased võivad olla väga uhked oma saavutuste üle.
„See, mida kompanii saavutas kohaliku elanikkonna poolehoiu võitmisel ning koostöös Afganistani armee ja politseiga on muljetavaldav, samuti suutsid nad näidata end võrdväärse partnerina meie liitlastele,“ ütles kolonelleitnant Koplimägi.
“Raskustele vaatamata on meie kontingendil olnud tohutult õnne. Oma siinolekuga suutis kontingent tõestada, et Eesti meeste sõjamehelikkus ei ole müüt.”
Mai alguses Afganistanis teenistust alustanud jalaväekompanii Estcoy-14 vahetas oma teenistuse jooksul Afganistanis asukohta ja ülesannet, nii kolis kompanii augustis patrullbaasist Wahid patrullbaasi Pimon. Estcoy-14 ülesanne muutus – maa-ala hoidvast üksusest Loy Mandeh alal sai manööverüksus kogu lahingugrupi vastutusalal. Estcoy-14 võttis esimese kompaniina kasutusele uued soomukid. Kuue kuu jooksul Afganistanis tegi kompanii ligi 650 patrulli ja 24 ettevalmistatud kompanii operatsiooni. Üksust toetas Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-13.
2013. aasta kevadeni Afganistanis teeniva Eesti kaitseväe kontingendi ülem on kolonelleitnant Toomas Möls. Patrullbaasis Pimon jätkab teenistust major Tõnis Metjeri juhitud Estcoy-15, mida toetab Camp Bastionist rahvuslik logistiline toetuselement NSE-14 kapten Rauno Mäe juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid.
-
Kaitseväe Peastaabi aastapäeval selgusid parimad laskjad
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe tõstis aastapäeva kõnes esile julgeolekukeskkonna pidevat muutumist ning rõhutas kestvat õppimise ja arenemise vajadust. „Kaitsevägi on üks väheseid organisatsioone, kus igaühel on kuni ca 60 eluaastani võimalik ja lausa kohustuslik õppida. Julgustan kõiki kaitseväelasi omandama sõjalise hariduse järgmist astet, täiendama end erialastel kursustel ja koolitustel,“ lisas kolonel Hoppe.
Rivistusel tunnustas peastaabi ülem aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke, kellest viite autasustati Kaitseväe Peastaabi teeneteristi kohusetundliku ja eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest.
Laskepäeval lasid peastaabi ohvitserid ja allohvitserid püstolit Heckler&Koch 25 meetri kauguselt ning automaati Galil 100 meetri distantsilt, tehes kummastki relvast 10 lasku.
Püstolist laskmises oli parim major Argo Reidla 91 punktiga, teist ja kolmandat kohta jagasid kolonelleitnant Boris Püssa ning kapten Viljar Kurg 89 punktiga.
Automaadist laskmises jagasid paremuselt esimest ja teist kohta major Raul Järviste ning leitnant Aivo Traks kumbki 84 punktiga, kolmandaks tuli kolonelleitnant Kaupo Rosin 81 punktiga.
Lisaks korraldati huvilistele kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvade, sealhulgas hiljuti Norrast hangitud uute 9mm püstolkuulipildujate MP5 A2 ja 40 mm automaadialuse granaadiheitjat HK 79 N tutvustus.
Kaitseväe Peastaabi eelkäija, Sõjaministeeriumi peastaap, sündis 94 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe Peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan. -
Kaitseväe Peastaabi aastapäeval selgusid parimad laskjadKaitseväe Peastaap tähistas täna oma 94. aastapäeva Männiku lasketiirus korraldatud laskepäeva ja sellele järgnenud piduliku rivistusega.
Kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe tõstis aastapäeva kõnes esile julgeolekukeskkonna pidevat muutumist ning rõhutas kestvat õppimise ja arenemise vajadust. „Kaitsevägi on üks väheseid organisatsioone, kus igaühel on kuni ca 60 eluaastani võimalik ja lausa kohustuslik õppida. Julgustan kõiki kaitseväelasi omandama sõjalise hariduse järgmist astet, täiendama end erialastel kursustel ja koolitustel,“ lisas kolonel Hoppe.
Rivistusel tunnustas peastaabi ülem aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke, kellest viite autasustati Kaitseväe Peastaabi teeneteristi kohusetundliku ja eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest.
Laskepäeval lasid peastaabi ohvitserid ja allohvitserid püstolit Heckler&Koch 25 meetri kauguselt ning automaati Galil 100 meetri distantsilt, tehes kummastki relvast 10 lasku.
Püstolist laskmises oli parim major Argo Reidla 91 punktiga, teist ja kolmandat kohta jagasid kolonelleitnant Boris Püssa ning kapten Viljar Kurg 89 punktiga.
Automaadist laskmises jagasid paremuselt esimest ja teist kohta major Raul Järviste ning leitnant Aivo Traks kumbki 84 punktiga, kolmandaks tuli kolonelleitnant Kaupo Rosin 81 punktiga.
Lisaks korraldati huvilistele kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvade, sealhulgas hiljuti Norrast hangitud uute 9mm püstolkuulipildujate MP5 A2 ja 40 mm automaadialuse granaadiheitjat HK 79 N tutvustus.
Kaitseväe Peastaabi eelkäija, Sõjaministeeriumi peastaap, sündis 94 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe Peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan. -
Kaitseväe Peastaap tähistab aastapäeva laskepäevagaKaitseväe Peastaap tähistab homme 26. novembril oma 94. aastapäeva Männiku lasketiirus korraldatava laskepäevaga.
Peastaap korraldab laskepäeva, et väärtustada relvakultuuri kui kaitseväelaseks olemise lahutamatut osa ja sõjaväelise väljaõppe alustala. “Suurepärast sõjalist juhti ja suurepärast laskurit ühendavad keskendumisvõime ja oskus sihipäraselt töötada,“ ütles Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe, kelle sõnul tagab laskmises hea tulemuse vaid väga pikk ja visa harjutamine ning absoluutne keskendumine tulemusele.
Kaitseväe peastaabi ohvitserid ja allohvitserid lasevad püstolit Heckler ja Koch 25 meetri kauguselt ning automaati Galil 100 meetri distantsilt. Laskekäsu kohaselt laseb iga kaitseväelane mõlemast relvast 10 lasku.
Kell 10 algaval laskepäeval osaleb üle 160 kaitseväelase ja ametniku. Pärast laskmist korraldatakse huvilistele teiste kaitseväes kasutusel olevate käsitulirelvade, sealhulgas hiljuti Norrast hangitud uute 9mm püstolkuulipildujate MP5 A2 ja 40 mm automaadialuse granaadiheitjat HK 79 N tutvustus.
Laskepäeva rivistusel tunnustab peastaabi ülem ka aasta jooksul silma paistnud kaitseväelasi ja ametnikke.
Kaitseväe Peastaabi eelkäija, Sõjaministeeriumi peastaap, sündis 94 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. Kaitseväe Peastaap loodi uuesti 31. oktoobril 1991, esimene taasloodud peastaabi ülem oli Ants Laaneots. Tänane Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.
-
Töövarjupäeval tutvus kaitseväe teenistusega 40 noortEilsel töövarjupäeval tutvus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes ja väeosades üle Eesti kaitseväe teenistuse ja väljaõppega 40 noort.
Kirde kaitseringkonnas said noored koos ajateenijatega kaevata kaevikuid, valmistada ette ja vaadata lõhkamisharjutust, marssida, joosta ja läbida keemiakaitse õppe. Kokku jälgis Kirde kaitseringkonnas teenistust 25 noort sh. Viru jalaväepataljonis kaheksa õpilast.
Kadrina Keskkooli 12. klassi õpilase Keith Lemendiku sõnul on ta järgmisel aastal valmis tulema ajateenistusse ja tahtis näha, millega ajateenijate päev sisustatud on. „See, mida ma nägin, suurendas minu soovi tulla aega teenima veelgi,“ lisas ta.
Sama kooli õpilane Inge Jatsko veetis eilse päeva Suurtükiväepataljoni ajateenijatega. “Hommikust lõunani kaevasime kaevikuid, õppisime varitsuse korraldamist, püstitasime telke ning tegime ka väikest rividrilli.”
Eva Triin Järvela ja Merili Aaspalu said teada kuidas käituda siis, kui vastane kasutab massihävitusrelva. Pärast hommikupoolikul läbitud teooriatunde oli neidudel võimalus gaasimaskid peas koos ajateenijatega ka korraks improviseeritud gaasikambrisse minna.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis jälgis sõjaväepolitseinike tegemisi viis õpilast, jalaväekompanii teenistust neli noort. Kuperjanovi jalaväepataljonis oli töövarjuna ametis kuus noort. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jälgis väljaõpet neli õppurit, kellest ühel õnnestus olla ka õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse töövarjuks.
Töövarjupäeval tutvuvad noored täiskasvanute tavalise tööpäevaga saades aimu teadmistest, mida neid huvitavas ametis vaja läheb. Kord aastas üle maailma läbi viidav üritus aitab noortel määratleda oskused ja isiksuse omadused, mis on vajalikud edaspidises elus tööalase edu saavutamiseks.
Lisaks annab täiskasvanute jälgimine võimaluse tutvuda perspektiivsete ametitega, tunnetada reaalset töökeskkonda ning selgitada noortele kaitseväe kui potentsiaalse tööandja ootusi. Töövarjupäeval saadud kontaktid ja teadmised võivad saada määravaks tuleviku karjääriotsuste tegemisel.