Uudised
-
Sõjaväelogistikud sõlmisid sidemed tudengiorganisatsioonigaEile tähistas Kaitseväe Logistikakeskus koos tudengikorporatsioon Rotaliaga Varustusvalitsuse loomise 94. aastapäeva.
„Meil on väga meel, et organiseerunud tudengid ei unusta oma vilistlaste teeneid ning seavad nende kangelasteod endale eeskujuks. Lugupidamine ja austus Vabadussõja kangelaste vastu aitab seada eesmärke ja sihte meie õppivale noorsoole, et olla esivanematega võrdväärsed ning saavutada võib-olla neist isegi rohkem,“ ütles Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Korporatsioon Rotalia esindus osales eile sõnavõtu ja oma lipuga Varustusvalitsuse 94. aastapäevale pühendatud pidulikul tseremoonial Hiiu-Rahu kalmistul oma vilistlase, Eesti sõjaväelogistika looja ja Varustusvalitsuse esimene ülema kindralmajor Rudolf Reimanni haual.
Pärast mälestustseremooniat võtsid korporatsioon Rotalia esindajad osa Logistikakeskuse ülema antud pidulikust lõunasöögist. Lõunasöögi raames tegi akadeemilise ettekande korporatsioon Rotalia ja Varustusvalitsuse rollist Vabadussõjas Logistikakeskuse teabeohvitser kapten Marek Miil. Lisaks arutasid sõjaväelogistikud ja Rotalia liikmed edasise ühistegevuse võimaluste üle. Ürituse lõppedes kinkis Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe korporatsioon Rotaliale sõjaväelogistikute pühendusega kindralmajor Reimanni portreefoto.
„Rotalia on oma loomisest peale kasvatanud tudengites isemaa-armastust ning lugupidamist esiisade saavutuste vastu. Eks see on ka üks põhjus, miks meie ridadesse on läbi aegade kuulunud tublisid ja oma tegudega silma paistnud ohvitsere,“ ütles korporatsioon Rotalia Tallinna koondise senior Martti Mandel.
10. novembril 1913. aastal loodud korporatsioon Rotalia ühendab eesti rahvusest meestudengeid vaatamata nende vanusele, majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale ning poliitilistele vaadetele. Rotalia kasvatab oma liikmeid nii vaimselt kui ka seltskondlikult kindla ja lähedase ühenduse ning tugeva distsipliini abil. Rotalia üheks eesmärgiks on luua eluaegsed sõprussidemed erinevate ülikoolide ja teaduskondade üliõpilaste ja vilistlaste vahel ning aidata kaasa nende eneseharimispüüdlustes, mis võimaldaks neil oma elusihte saavutada nii enda, oma rahva kui ka kodumaa hüvanguks.
Enne II maailmasõda kuulusid Rotaliasse rida tuntud sõjaväelasi nagu näiteks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülemad kindralmajor Herbert Brede, kindralmajor Aleksander Jaakson, kolonel Jaan Rink, Sõjakooli ülem Herbert Grabbi, sanitaarkindralmajor Arthur Lossmann, õhukaitse ülem kindralmajor Richard Tomberg, kindralstaabi ülem kindralmajor Juhan Tõrvand ning kindralstaabi ülem ja kaitseminister kindralleitnant Nikolai Reek.
Tänasel päeval kuulub Rotaliasse üle maailma enam kui poolttuhandet meestudengit, kellest üle 300 liikme on Tallinna ja Tartu koondistes. -
Neljas laevakaitsemeeskond saabus kodumaale
Täna hommikul saabus viiekuuliselt Euroopa Liidu operatsioonilt Atalanta koju mereväe neljas laevakaitsemeeskond.
Meeskonna võtsid Tallinna lennujaamas pidulikul tseremoonial vastu kaitseminister Urmas Reinsalu, Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christian Matthias Schlaga ja mereväe staabi ülem kaptenleitnant Jüri Saska.
“Atalanta on Euroopa Liidu kõige tähtsam missioon – toiduabilaevade kaitsmine tähendab paljudele inimestele otsest ellujäämist,” ütles kaitseminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul kaitsevad Eesti julgeolekut nii Atalanta kui Afganistani operatsioonidel osalevad kaitseväelased. Minister kinnitas koju saabunud laevakaitsjatele, et peagi vastu võetav veteranipoliitika toetab kõiki välisoperatsioonidel käinud sõdureid. “Lisaks kaitseväelaste aitamisele missiooni ajal toob veteranipoliitika kaasa paremad väljaõppe- ja ümberõppevõimalused ning toetuse kaitseväelaste peredele,” ütles Reinsalu.
Minister andis meeskonna liikmetele üle rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalenu medalid.
Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christian Matthias Schlaga tänas Eesti mereväelasi koostöö eest ning tunnustas nende professionaalsust.
Järjekorras neljas laevakaitsemeeskond alustas teenistust operatsioonil Atalanta juulikuus. Teenistuse jooksul eskortis meeskond humanitaarabilaevu ning aitas oktoobris vabastada piraatide kinni peetud Iraani meremehi.
Laevakaitsemeeskond teenis Saksamaa Liitvabariigi fregati Sachsen pardal. Üksuste lõpurivistusel tunnustasid Eesti ja Saksamaa mereväelasi kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Bundeswehri operatsioonide väejuhatuse ülema kindralleitnant Rainer Glatz.
Euroopa Liidu operatsioon Atalanta tegutseb Punasel merel ja India ookeani lääneosas alates 2008. aastast. Operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud operatsioonil saksa ja prantsuse alustel alates 2010. aastast.
Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas.
Järgmine laevakaitsemeeskond asub teenistusse veebruaris. -
Kõrgema Sõjakooli lõpetas teine lend õhuväeohvitsereKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus andis täna nooremleitnandi auastmetunnused kuuele Kõrgema Sõjakooli teise õhuväe põhikursuse lõpetajale.
„On hea meel tõdeda, et meil on kogunenud teatav kogemus ja oskus õhuväeohvitseride koolitamiseks kodumaal. Õhuvägi on väike, kuid kiiresti arenev ja kaasaegne osa kaitseväest, kelle vajadus noorte haritud ohvitseride järele on suur,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus.
Õhuväe põhikursuse parimale lõpetajale nooremleitnant Kaarel Piirisalule andis sertifikaadi peagi valmivale õhuväe tseremoniaalrelvale ehk vestule Õhuväe staabiülem kolonelleitnant Riivo Valge. Parima lõputöö kirjutas nooremleitnant Mark Valma teemal „Balti õhuturbe missiooni julgeolekupoliitiline otstarbekus ja efektiivsus.“
Teise õhuväe põhikursuse lõpuaktus oli täna pärastlõunal Eesti Lennuakadeemias, mis on õhuväeohvitseride ettevalmistamisel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste oluline partner.
Erialaseid õppeaineid õpetavad kadettidele Lennuakadeemia õppejõud, väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid ning õpingute ajal läbivad kadetid praktika õhuväe üksustes.
Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises õhuväe erialal ning lennuväljaohvitseri ettevalmistuse. Lennuväljaohvitseride töö on seotud Ämari lennubaasi igapäevase lennutegevusega. Nende ülesandeks on toetada lennuoperatsioonide läbiviimist ning vastutada lennuväljal õhusõidukite maapealse teenindamise ning lennuoperatsioonide ettevalmistamise ja ohutu läbiviimise eest.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppesüsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse maa-, mere-, või õhuväe õppesuunal. Järgmisel aastal saab sisseastumisdokumente esitada 25. juunist kuni 7. juulini. -
Vahipataljoni ajateenijad tabasid roolijoodiku
Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii ajateenijad pidasid esmaspäeva pärastlõunal Männikul õppusel Karujälg kinni joobes juhi, läbiotsimise käigus leiti kaasreisijalt narkootilise aine kahtlusega puru.
Joobekahtlusega autojuhist andis teada Männiku harjutusalale õppuse jaoks püstitatud kontrollpunktis valvanud ajateenija. Kuna nii autojuhi kui reisijate käitumine tekitas ajateenijas kahtlust, siis otsustati sõidukit ja seal viibinud isikuid põhjalikumalt kontrollida.
Kinnipeetud sõiduautos olnud isikute nõusolekul viidi läbi turvakontroll, mille käigus leidsid sõjaväepolitseikompanii ajateenijad ühe reisija sokisäärest kilekoti kahtlase puruga.
Sündmuskohale kutsutud politseipatrull tuvastas sõiduautot juhtinud 29-aastasel Ivaril alkoholijoobe ehk rohkem kui 0.75mg alkoholi liitris väljahingatavas õhus. Autojuht toimetati Lääne-Harju politseijaoskonda ja tema suhtes algatati kriminaalmenetlus.
Täna, 21. novembril mõistis Harju maakohus kiirmenetluse korras mehele karistuseks kokku 650 tundi üldkasulikku tööd, mille ta peab sooritama 18 kuu jooksul.
Leitud narkokahtlusega aine on saadetud ekspertiisi, mille tulemustest sõltub võimalik menetluse alustamine.
„Tänan kaitseväelasi kohusetundliku teenistuse ja teadliku kodanikuna käitumise eest,“ ütles Lääne-Harju politseijaoskonna juht Kaido Saarniit. „Ajateenijate tähelepanelikkus ja aktiivne sekkumine hoidsid ära ohu teiste inimeste elule ja tervisele.“
„Kinnipeetud isikuid politseile üle andes toimisid sõjaväepolitsei ajateenijad eelkõige kõigi kodanike ohutuse ja turvalisuse huvides,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.
Teisipäeval ja kolmapäeval patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad linnaosavalitsuse nõusolekul Nõmmel. Õppusel osalevad ajateenijad liiguvad sõjaväepolitseiniku varustuses. Stsenaariumi ettemängimisel püüavad osalejad kohalikke elanikke võimalikult vähe häirida.
Seoses õppusega palub Vahipataljon kõigil kodanikel teha koostööd, näidata üles tähelepanelikkust ja mõistvat suhtumist.
Vahipataljoni sõjaväepolitseikompanii õppus Karujälg 4 kestab 19.-23.novembrini Harjumaal ja Tallinnas. Neljandat aastat läbi viidava õppuse eesmärgiks on hinnata sõjaväepolitseikompaniis teenivate ajateenijate tegevust.
-
Mereväe reservõppekogunemine kulmineerub laskmistegaMiinilaevade Divisjon korraldab sel nädalal mereväe laevade relvastuse eriala meeskondade reservõppekogunemise. Möödunud nädalal alanud õppekogunemine kulmineerub homme ja ülehomme lahinglaskmistega, mille käigus peavad reservväelased tabama sihtmärke merel nii kerge-, kui ka raskekuulipildujast.
Naissaarel lääneküljel asuval harjutusalal läbi viidava laskmise eel värskendasid reservväelased oma oskusi käsitulirelvadest ning laevade suurekaliibriliste relvadest - õhutõrjekahurist ZU 23 ning raskekuulipildujast Browning laskmises. Täna ja eile harjutasid reservväelased laskmist Kirde Kaitseringkonnas Õhutõrjepataljoni simulaatoritel.
Laskmised on kooskõlastatud Veeteede ametiga. Merevägi järgib laskmiste läbi viimisel rangelt kõiki ohutusnõudeid.
Kahenädalasest õppekogunemisest võtab osa üle 40 reservväelase, kelle seas on nii üheksakümnendate keskpaiku kui mõned aastad tagasi ajateenistuse lõpetanuid.
Vanemmaat Ahti Paluoja, kes teenis piirivalvelaeval üle 15 aasta leidis, et ka suurte kogemustega meremeestele on õppekogunemine vajalik: „Oleme kõik erineva taustaga, kuid juba selle lühikese ajaga oleme me üheks meeskonnaks saanud. Saame asjadest ühtemoodi aru ja oskame üksteist vajadusel aidata,“ ütles Paluoja.
Relvastuse instruktor maat Vladimir Artamonovi sõnul võtavad reservväelased õppekogunemist väga tõsiselt: „Mõne mehe jaoks on ajateenistus lõppenud vaid poolteist aastat tagasi, mõni on saanud sõjaväelist väljaõpet viimati kümnekonna aasta eest. Meie taktika, protseduurid ja ka relvastus on ajaga muutunud ning seetõttu saab iga osaleja aru, et on vaja kunagi õpitud asju meelde tuletada ning uusi teadmisi omandada.“
Miinilaevade divisjoni reservväelaset õppekogunemine lõpeb reedel. Oktoobris korraldas merevägi õppekogunemise baasikaitsekompaniis teeninud reservväelastele.
-
Mereväe laevakaitsemeeskond saabub operatsioonilt koju
Homme saabub pea viiekuuliselt Euroopa Liidu operatsioonilt Atalanta koju mereväe laevakaitsemeeskond.
meeskonna võtavad Tallinna lennujaamas pidulikul tseremoonial vastu Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christian Matthias Schlaga ja mereväe staabi ülem kaptenleitnant Jüri Saska.
Tseremoonia algab kell 11 lennujaama vanas terminalis.
Järjekorras neljas laevakaitsemeeskond alustas teenistust operatsioonil Atalanta juulikuus. Teenistuse jooksul eskortis meeskond humanitaarabilaevu ning aitas oktoobris vabastada piraatide kinni peetud Iraani meremehi.
Laevakaitsemeeskond teenis Saksamaa Liitvabariigi fregati Sachsen pardal. Üksuste lõpurivistusel tunnustasid Eesti ja Saksamaa mereväelasi kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Bundeswehri operatsioonide väejuhatuse ülema kindralleitnant Rainer Glatz.
Euroopa Liidu operatsioon Atalanta alustas tegutseb Punasel merel ja India ookeani lääneosas alates 2008. aastast. Operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega.Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud operatsioonil Atalanta saksa ja prantsuse alustel alates 2010. aastast.
Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas.
-
Sideväelased tähistavad pataljoni aastapäeva marsiga Raua tänava lahingupaika
Staabi- ja sidepataljon tähistab homme oma 94. aastapäeva marsiga sidepataljonist Raua tänava lahingupaika Tallinna 21. kooli juures ja pärja asetamisega.
Sideväelased ja kaitseväe orkester alustavad marssimist kell 10 Staabi-ja sidepataljonist Filtri teelt, liiguvad mööda Keldrimäe, Lastekodu ja Kreutzwaldi tänavat Raua tänavale, kus panevad koos 21. kooli õpilaste ja õpetajatega pärjad 1940. aasta Raua tänava lahingu mälestuseks.
Raua tänava lahing toimus 1940. aasta 21. juuni hilisõhtul, kui kooli ruumidesse ümber paigutatud sideväelasi ründas grupp relvastatud riigipöörajaid. Sõjaväelased avasid vastutule, lahingus langes kaks Eesti sõdurit, kaotusi oli ka vastaspoolel. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti Kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.
Sidepataljoni sünnipäevaks loetakse 21. novembrit 1918, mil vastloodud Eesti sõjaväe juurde asutati Inseneripataljon ja selle juurde Tallinna Traadita Telegraafi jaam.
Tänase Staabi-ja sidepataljoni ülesandeks on tagada Kaitseväe Peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning valmistada ette reservväelasi sideüksustesse.
-
Vahipataljon korraldab sõjaväepolitsei õppuse KarujälgVahipataljon korraldab tänasest reedeni Tallinnas ja Harjumaal sõjaväepolitseikompanii õppuse Karujälg 4.
Neljandat aastat läbi viidava õppuse eesmärgiks on hinnata sõjaväepolitseikompaniis teenivate ajateenijate tegevust. Peagi reservi minevad ajateenijad patrullivad õppuse raames reaalsetes linnatingimustes.
Õppusel osalevad ajateenijad harjutavad teede märgistamist, tee juhatamist, korrakaitset ja taktikalisi patrulle, tähtsate isikute ja objektide kaitset, kolonnide julgestamist ning massirahutuse mahasurumist.
Teisipäeval ja kolmapäeval patrullivad sõjaväepolitsei kompanii ajateenijad linnaosavalitsuse nõusolekul Nõmmel. Õppusel osalevad ajateenijad liiguvad sõjaväepolitseiniku varustuses. Õppuse stsenaariumi ettemängimisel püüavad õppusel osalejad kohalike elanikke võimalikult vähe häirida.
Õppusel osalevad Vahipataljoni kaitseväelased alustasid oma ajateenistust selle aasta jaanuaris ning lähevad reservi detsembri alguses. Õppuse läbi viimisel tehakse koostööd mere- ja õhuväega.
Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
-
Brigaadikindral Terras: kaitsevägi hindab koostööd operatsioonil Atalanta kõrgelt
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kinnitas täna Djiboutis neljanda laevakaitsemeeskonna rotatsiooni lõpetamisel, et kaitsevägi jätkab panustamist Euroopa Liidu operatsioonile Atalanta ning hindab kõrgelt senist koostööd Saksamaa ja Prantsusmaaga.
Brigaadikindral Terras kohtus Saksa mereväe fregati Sachsen pardal Bundeswehri operatsioonide väejuhatuse ülema kindralleitnant Rainer Glatziga, kellega arutas lisaks osalusele Euroopa Liidu operatsioonil NATO ees lähiaastatel seisvaid väljakutseid ning tegevust Afganistanis pärast 2014. aastat.
Kindralleitnant Glatz tänas Eesti laevakaitsemeeskonda panuse eest operatsiooni õnnestumisse. „Tunnustan eriti Eesti laevakaitsemeeskonda, kes on üles näidanud kõrget sõjalist professionaalsust ning nelja kuu jooksul täielikult integreerunud laeva meeskonna tegevusse,“ ütles kindralleitnant Glatz operatsiooni lõpurivistusel.
Neljas laevakaitsemeeskond alustas teenistust operatsioonil Atalanta juulikuus. Teenistuse jooksul osales meeskond mitme laeva eskortimisel ning aitas oktoobris kinni pidada piraatluses kahtlustatavaid Somaalia kodanikke ja vabastada 21 Iraani meremeest.
Euroopa Liidu operatsioon Atalanta alustas 2008. aastal: operatsioonil osaleb korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Praegu osalevad operatsioonil Saksamaa, Hispaania, Itaalia alused, Hipsaania, Luksemburgi, Prantsusmaa, Rootsi lennukid ning Eesti laevakaitsemeeskond. Eesti laevakaitsemeeskonnad on teeninud operatsioonil Atalanta saksa ja prantsuse alustel alates 2010. aastast.
Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Meeskond läbis enne operatsioonile minekut laevakaitsemeeskonna kursuse, mille käigus õpiti väikeüksuste ja sõjaväepolitsei taktikat, pardumist helikopetrilt ja aluselt, käsivõitlust ning värskendati relvaõpet.
Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas. Eesti Merevägi teeb Saksamaaga koostööd eelkõige NATO miinitõrjegrupi raames, Saksamaa on panustanud Balti õhuturbemissiooni viiel korral.
Laevakaitsemeeskond saabub Eestisse tagasi 21. novembril.
-
Kaitseväe aastapäeval tunnustati parimaid ohvitsere ja allohvitsere
Eile õhtul Estonia kontserdisaalis Kaitseväe 94. aastapäeva pidulikul vastuvõtul kõnelnud president Toomas Hendrik Ilves meenutas, et ajal, mil näeme ja tajume teravalt suhtluskriisi ühiskonnas, usaldab 79 protsenti Eesti elanikest kaitseväge ning 92 protsenti peab ajateenistust jätkuvalt vajalikuks.
Riigipea kinnitas kaitseväelastele, et riik võtab vastutuse ka lahingust naasvate sõdurite eest ning siin tuleb pideva tähelepanu, kestva hoole ja mõistmisega suhtuda sellesse, et nii mõnigi lahing või vahejuhtum kodust kaugel võib kaitseväelase jaoks kesta väga pikalt. “Terviklik, praegustele ja endistele kaitseväelastele ning nende lähedastele tuge pakkuv veteranipoliitika on riigi otsene kohustus,” kinnitas riigipea.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kinnitas, et parimaks sõjaliseks valmisolekuks on oluline kõrgel tasemel väljaõpe ning rõhutas tänavuste Eesti ja rahvusvaheliste suurõppuste olulisust liitlassuhete süvendamisel ja riigi kaitsmisel. “Eesti riigi kaitseks tuleb valmis olla nüüd ja praegu, aga ka homme ja kaugemas tulevikus. Selleks tuleb liitlastega koostööd teha ning vaim värske hoida,” ütles brigaadikindral Terras.
Kaitseväe juhataja tunnustas oma kõnes kõiki neid, kes on kahekümne aasta jooksul kaitseväe ülesehitamisse panustanud tõstes eriti esile allohvitseride panust: “Kaitseväe allohvitserid on meie raudvara, kelle teadmised ja kogemused on ohvitseridele kindlaks toeks nii lahingus kui väljaõppel,“ ütles ta.
Kaitseväe juhataja andis koos Riigikaitse Arendamise Sihtasutuse esindajate reservohvitseride major Toomas Lumani ja major Neinar Seliga üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemia major Janno Märgile ja veebel Tarmo Mägile. 3200 euro suurust preemiat annab välja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus. Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
Kaitseminister Urmas Reinsalu andis üle Kaitseministeeriumi preemiad Balti Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste parimate lõputööde eest. Esmakordselt välja antud preemia pälvisid major Andris Sprivul, kapten Meelis Loik ja nooremleitnant Allar Tulik.
Kaitsevägi loodi 1918. aasta 16. novembril, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.