Uudised
-
Vahipataljoni ajateenijad annavad Jüriöö pargis truudusetõotuse
Homme, 14.detsembril kell 11.00 annavad Jüriöö pargis truudusetõotuse 131 sõduribaaskursuse lõpetanud Vahipataljoni ajateenijat. Sõdurivande andmine Jüriöö pargis, muistsel lahinguväljal on Vahipataljoni traditsioon.
Truudusetõotusega lõpeb ajateenistuse esimene etapp - sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.
Homme sõdurivande andvad ajateenijad alustasid ajateenistust oktoobris. Pärast baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist jätkavad ajateenijad eriala- ja allüksuse väljaõppega.
-
Briti suursaadik: Vabadussõda tegi Eestist ja Ühendkuningriigist vankumatud liitlased
Täna keskpäeval Kaitseväe kalmistul aset leidnud mälestustseremoonial meenutasid Vabadussõjas langenud Briti meremehi Eesti mereväelased ja Ühendkuningriigi suursaatkond.
Langenute auks asetasid pärjad Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, kaitseatašee kolonelleitnant Simon Fitzgibbon, Eesti mereväe, mereväelaste kogu ning Kaitseliidu meredivisjoni esindajad. Tseremooniaks pani merevägi välja auvahtkonna, mängis Kaitseväe orkester.
„On väga tähtis meeles pidada neid, kes on ohverdanud oma elu riigi vabaduse kaitsel. Eesti ja Ühendkuningriik on olnud vankumatud liitlased Vabadussõja päevil, oleme jätkuvalt täna ning ka tulevikus,“ ütles Briti suursaadik Eestis Chris Holtby pärast mälestustseremooniat.
12. detsembril 1918. aastal saabus Tallinna Suurbritannia sõjalaevastik. Briti kergeristlejate eskaader admiral Edwin Alexander-Sinclaire´i juhtimisel tõi kaasa hulgaliselt relvi, laskemoona ja muud varustust ning tagas Vabadussõja ajal Tallinnale julgeoleku merelt. Briti sõjalaevastiku saabumine Tallinna avaldas olulist mõju Vabadussõja käigule.
23. detsembril algas Eesti sõjalaevastiku esimene dessant Briti eskaadri toetusel. Eskaader osales edaspidigi dessantide maabumise kindlustajana.
Kuna Briti valitsus pidas oluliseks oma laevastiku kohalolu Läänemerel, määrati uueks eskaadri ülemaks kontradmiral Walter Cowan, kelle käsutusse anti kaks kergeristlejat ja viis hävitajat. Tänases Eesti mereväes kannab admiral Cowani nime esimene Ühendkuningriigist soetatud Sandown-klassi miinijahtija.
Eesti kaitseväelased osalevad koos brittidest relvavendadega Afganistanis NATO juhitaval operatsioonil teenides rahutus Helmandi provintsis.
-
Kaitseväe kalmistul meenutatakse Briti eskaadri Tallinna reidile saabumise aastapäevaHomme kell 12 Kaitseväe kalmistul algaval mälestustseremoonial meenutavad Vabadussõjas langenud Briti meremehi Eesti mereväelased ja Ühendkuningriigi suursaatkond.
Langenute auks asetavad pärjad Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Holtby, kaitseatašee kolonelleitnant Simon Fitzgibbon, Eesti mereväe, mereväelaste kogu ning Kaitseliidu meredivisjoni esindajad. Tseremooniaks paneb merevägi välja auvahtkonna, mängib Kaitseväe orkester.
12. detsembril 1918. aastal saabus Tallinna Suurbritannia sõjalaevastik. Briti kergeristlejate eskaader admiral Edwin Alexander-Sinclaire´i juhtimisel tõi kaasa hulgaliselt relvi, laskemoona ja muud varustust ning tagas Vabadussõja ajal Tallinnale julgeoleku merelt. Briti sõjalaevastiku saabumine Tallinna avaldas olulist mõju Vabadussõja käigule.
23. detsembril algas Eesti sõjalaevastiku esimene dessant Briti eskaadri toetusel. Inglise eskaader osales edaspidigi dessantide maabumise kindlustajana.
Kuna Briti valitsus pidas oluliseks oma laevastiku kohalolu Läänemerel, määrati uueks eskaadri ülemaks kontradmiral Walter Cowan, kelle käsutusse anti kaks kergeristlejat ja viis hävitajat. Tänases Eesti mereväes kannab admiral Cowani nime esimene Ühendkuningriigist soetatud Sandown-klassi miinijahtija.
-
Viru jalaväepataljon tähistas 95. aastapäevaViru jalaväepataljon tähistas reedel oma 95. aastapäeva marsiga pataljoni territooriumilt Jõhvi linna keskväljakule, kus toimus pidulik rivistus ning anti üle pataljoni rinnamärgid.
Pataljoni rivistusel tänas Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen kohalikke omavalitsusi ja linnarahvast toetuse eest ning lubas, et vajadusel on Viru jalaväepataljon nende jaoks alati olemas. Ka tutvutas pataljoni ülem väeosa uut embleemi, mis süvendab sidet Viru jalaväepataljoni ajaloolise eelkäijaga ning kutsus kõiki üles näitama lugupidavust end ümbritseva suhtes. Kolonelleitnant Kinnuneni sõnul tuleb järgmine aasta keerulisem, kui eelmine, mis tähendab, et teineteise eest tuleb rohkem hoolt kanda. “Meie väeossa on investeeritud sel aastal ning järgmisel aastal on investeeringud veelgi suuremad,” sõnas kolonelleitnant Kinnunen.
Viru jalaväepataljoni kaplan kapten Ott Aro meenutas pataljoni aastapäeval 4. jalaväerügementi. “95 aastat tagasi seisid siin rivis mehed, kel olid jalas viisud, seljas pahupidi pööratud kasukas ja käes kas kuskilt laenatud, leitud või varastatud relv.” Viletsast varustusest hoolimata suudeti vaenlane omal ajal tagasi lüüa. “Läbi ajaloo on suurriikidel olnud komistuskiviks väikerahvad, keda minnakse nii-öelda mütsiga lööma, kuid kelle väest tuleb vastu võtta üpris alandav kaotus,” sõnas kapten Aro. “Me oleme täna distsiplineeritud üksus ühtse relva ja vormiga, aga sellest hoolimata peate te kõik leidma endas seda väge, mis oli olemas meie esiisadel 95 aastat tagasi,” lisas kapten Aro.
Pärast linnasüdames toimunud rivistust ja rongkäiku oli kõikidel linnaelanikel võimalik osaleda väeosa avatud uste päeval, kus näidati huvilistele nii lahingtehnikat kui ka tutvustati sõdurielu ja kaasaegseid elamistingimusi.
Pataljoni aastapäeva tähistamine algas juba neljapäeval, mil kogu Viru pataljon viis läbi jalgsirännaku Ida-Virumaa ajaloolistes lahingupaikades Sinimägedes ja Mummussaare positsioonidel ning külastas Utria dessandi mälestusmärki. Rännaku eesmärk oli tutvustada ajateenijatele Eesti sõjaajaloo olulisi lahingupaiku ja kasvatada kogu pataljoni ühtekuuluvustunnet.
Viru jalaväepataljoni sünnipäevaks loetakse 6. detsembrit 1917, mil kapten Hendrik Vahtramäe formeeris pataljoni eelkäija 4. Eesti jalaväerügemendi. 1918. aasta aprillis saadeti polk laiali Saksa okupatsioonivõimude poolt. 4. Eesti polk taasloodi aga juba 21. novembril 1918 ning see tegutses kuni 1940. aasta juunini, mil väeosa likvideeriti Nõukogude Liidu poolt. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist taasloodi Viru jalaväepataljon 22. mail 1992 oma esialgses paiknemiskohas Jõhvis.
Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialad - laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne, tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpe kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Mõlemal õppesuunal kuulub eriline koht lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu on Viru jalaväepataljonis väljaõppel üle 380 ajateenija.
-
Kuperjanovi jalaväepataljonis algas ajateenijate eksamisessioonTäna, 10. detsembril, algas juulis Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenistusse tulnud luurekompanii eelkutse reameestel ja oktoobris ajateenistust alustanud järelkutse ajateenijatel neli päeva kestev eksamisessioon.
Kaadrikaitseväelased kontrollivad ajateenijatel väljaõppes saadud teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi maastikul vastavalt väliharjutuse stsenaariumile.
Luurekompanii nooremallohvitseride eksamitel hinnatakse erialaseid luure- ja, lahingoskusi ning patrullimist. Iga ajateenija nooremallohvitserideks sobivust on pataljoni kaadrikaitseväelased hinnanud terve senise kursuse vältel ja eksamite lõpuks selekteerivad kursuse läbiviijad vajalikke omadustele mittevastavad ajateenijad välja.
Luurekompanii ajateenijad peavad eksamitel demonstreerima meeskonnatööd, jao juhtimist ja teoreetiliste teadmiste rakendamist praktilistes situatsioonides. Eksamid toimuvad Võru maakonnas rännakul, mille pikkus on ligi 100 kilomeetrit.
„Kuperjanovi jalaväepataljoni allohvitser peab olema eeskujuks oma alluvatele ja aus iseenda ning talle usaldatud meekonna suhtes,“ kirjeldas Kuperjanovi pataljoni veebel, staabiveebel Margus Isotamm. Staabiveebel Margus Isotamm on pataljoni veeblina Kuperjanovi jalaväepataljoni kõikide allohvitseride esindaja, juht ja kasvataja. „Ma usun, et Kuperjanovi pataljonis nooremallohvitseride kursuse läbinu on tulevikus hea juht, nii militaar- kui ka tsiviilmaailmas,“ ütles staabiveebel Isotamm.
Sõduri baaskursust lõpetavad ajateenijad peavad baaskursuse eksamitel ja rännakul näitama sõdurite põhiteadmisi ja välioskuseid, mis toetavad esmaste lahingülesannete täitmist. Eksamite teemade hulgas on kehaliste võimate test, rivioskused, laskmine, moondamine, sidealased oskused, meditsiinieksam ja veetakistuse ületamine. Sõduri baaskursuse lõpurännaku pikkus on ligi 30 kilomeetrit. Eksamid positiivsele tulemusele teinud ja rännaku sooritanud sõduri baaskursuse ajateenijad saavad õiguse kanda Kuperjanovi jalaväepataljoni ajaloolist embleemi pealuu ja kontidega.
Kuperjanovi jalaväepataljoni teiste kompaniide nooremallohvitseride kursuste eksamid viiakse läbi järgmisel nädalal.
Kuperjanovi jalaväepataljon on Lõuna Kaitseringkonna alla kuuluv, Võrus asuv suurim Eesti jalaväepataljon, kus teenib hetkel üle 700 ajateenija. Praegune väljaõppetsükkel lõppeb 2013. aastal suurõppusega „Kevadtorm“, seejärel arvatakse ajateenijad reservi. Eesti kaitseväe tugevus peitubki reservväelastes, sõjaliselt väljaõpetatud kodanikes, kes hädaohu korral teenistusse asuvad.
-
Kaitsevägi võttis vastu maailmameister kapral VoronovaKaitsevägi võttis täna pärastlõunal Tallinna lennujaamas vastu kapral Anžela Voronova, kes võitis Hiinas, Guangzhos korraldatud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel laskmises eelmisel nädalal kulla.
Lennujaamas tervitas värsket maailmameistrit Kaitseväe orkester, Kaitseväe ja Eesti Laskurliidu esindajad.
„Harjutasin sel aastal olümpiamängudeks, seepärast on ka praegune vorm hea,“ kommenteeris kapral Voronova saadud võitu.
„Spordirühmas on meil hetkel kaks laskurit, kellest üks on ajateenistuses,“ ütles laskurliidu president viitseadmiral Tarmo Kõuts laskurliidu järelkasvust rääkides.
Kapral Anžela Voronovale tõi kuldmedali lamades lastud 60 lasku, millega tal õnnestus koguda 596 punkti. Voronovale järel sai hõbemedali tiitlikaitsja rootslanna Anna Normann 595 silmaga ja pronksmedali Su Ok Kim Põhja-Koreast 595 silmaga.
Anžela Voronova tuli individuaalselt sõjaväelaste maailmameistriks ka aastatel 2008 ja 2009 ja võistkondlikult Eesti võistkonnaga 2000. aastal. Kapral Voronova teenib Kaitseväes 1999. aastast. 2010. aastal võitis ta sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel pronksi, sel aastal osales ta olümpiamängudel Londonis.
Sõjaväelaste maailmameistrivõistlusi korraldab igal aastal Ülemaailmse Sõjaväespordi Nõukogu (CISM). CISM-i rahvusvahelistest võistlustest võtab osa mitmeid tippsportlasi, kes treenivad erinevate riikide relvajõududes. Eestis kaitseväe juures tegutsevasse Staabi-ja Sidepataljoni spordirühma on läbi aegade kuulunud mitmeid meie riigi tippsportlasi ja tulevikulootusi.
Hetkel kuuluvad teiste hulgas spordirühma maadleja Heiki Nabi, kümnevõistleja kapral Mikk Pahapill, poksijatest vennad reamehed Ainar ja Rain Karlson, judoka kapral Martin Padar ning sõudjad kapral Kaspar Taimsoo, kapral Tõnu Endrekson ja kapral Andrei Jämsa.
Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist Staabi- ja Sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel. -
Kaitseväe ja kaitseministeeriumi juhtkond tutvusid uue arengukavaga
Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tutvustasid täna Tapa kaitseväelinnakus korraldatud teabepäeval Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi juhtidele valmiva Riigikaitse arengukava põhialuseid.
Kaitseväe ja kaitseministeeriumi juhtivad ohvitserid ja ametnikud said ülevaate valmiva arengukava koostamise metoodikast, järgmisel kümnel aastal riigikaitseks kasutada olevatest ressurssidest ning peamistest arengutest, mida uus arengukava endaga kaasa toob.
„Ohustsenaariumeid analüüsides jõudsime eri võimekuste arendamise suhtes samadele järeldustele kui eelmise kümne aasta plaane tehes, kuid sel korral arvestasime enam olemasolevate ressurssidega,“ ütles Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe. Peastaabi ülema sõnul on täna on palju selgem, kuidas liitlased saavad meid toetada, seetõttu saab Kaitsevägi oma ressursse palju otstarbekamalt planeerida.
Arengukava tõstab Eesti tegelikku sõjalist kaitsevõimet, maaväe lahinguvõimet ja viib Kaitseväe järgmisele arengutasemele. Samuti näeb arengukava ette kiirreageerimisvõime tõstmist, isikkooseisu suurendamist, Kaitseliidu juhtrolli territoriaalkaitses, uut relvastust ning varustust.
Teabepäeval osalesid Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi juhtkond ning Kaitseväe peamiste väe- ja struktuuriüksuste juhid.
Homme tutvustavad kaitseminister ja Kaitseväe juhataja uut arengukava Riigikogu riigikaitsekomisjonile.
Vastavalt rahuaja riigikaitseseadusele kinnitab riigikaitse 10-aastase arengukava Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. -
Kapral Voronova võitis sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel kuldmedaliKapral Anzela Voronova võitis Hiinas, Guangzhos korraldatavatel sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel laskmises harjutuses 60 lasku lamades 596 punktiga kuldmedali.
Kapral Voronova laskis kolmes esimeses seerias ainult kümneid, kolme viimast seeria tulemuseks oli 98, 99 ja 99 silma.
Voronovale järel sai hõbemedali tiitlikaitsja rootslanna Anna Normann 595 silmaga ja pronksmedali Su Ok Kim Põhja-Koreast 595 silmaga.
Anžela Voronova tuli individuaalselt sõjaväelaste maailmameistriks ka aastatel 2008 ja 2009 ja võistkondlikult Eesti võistkonnaga 2000. aastal.
Kapral Voronova teenib Kaitseväes 1999. aastast. 2010. aastal võitis ta sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel pronksi, sel aastal osales ta olümpiamängudel Londonis.
-
Viru jalaväepataljon tähistab aastapäeva Jõhvi kesklinnasViru jalaväepataljon tähistab homme 7. detsembril 95. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäiguga pataljonist Jõhvi keskväljakule. Pataljon alustab liikumist oma territooriumilt Pargi 55 kell 10, pidulik rivistus keskväljakul algab kell 10.20.
„Viru pataljoni ajalugu on väga tihedalt seotud Jõhvi linna ajalooga, ka meie eelkäija - Vabadussõjas loodud 4. Jalaväe rügement paiknes Jõhvis,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen, kelle sõnul on järjepidevuse tunnuseks ka ajalooliselt lipult pärit number neli pataljoni embleemil.
Pärast rivistust külastab Viru pataljoni üle 500 Ida-Virumaa koolilapse, kes tutvuvad pataljoni ajateenijate elu-olu ja teenistusega.
Pataljoni aastapäeva tähistamine algas juba täna, mil kogu Viru pataljon viib läbi jalgsirännaku Ida-Virumaa ajaloolistes lahingupaikades Sinimägedes ja Mummussaare positsioonidel ning külastavad Utria dessandi mälestusmärki. Rännaku eesmärgiks on tutvustada ajateenijatele Eesti sõjaajaloo olulisi lahingupaiku ja kasvatada kogu pataljoni ühtekuuluvustunnet.
Seoses pataljoni rivistusega võib liiklus Jõhvi kesklinnas 7. detsembril kella 10 ja 12 vahel olla häiritud. Kaitsevägi loodab elanike mõistvale suhtumisele.
Viru jalaväepataljon valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel. Jalaväe õppesuunal saavad väljaõppe kõik jalaväe erialad - laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne, tankitõrje õppesuunal antakse väljaõpe kesk - ja kaugmaa tankitõrjeraketikomplekside meeskonnaliikmetele. Mõlemal õppesuunal kuulub eriline koht lasketehnilisele ettevalmistusele ja lahinglaskmistele. Praegu on Viru jalaväepataljonis väljaõppel üle 380 ajateenija.
-
Pärnu Lasteküla korraldab Kaitseväe Peastaabis jõululaadaPärnu Lasteküla lapsed korraldavad homme, 6. detsembril Kaitseväe Peastaabi kohvikus Juhkentali 58 jõululaada, kus müüvad omavalmistatud keraamilisi nõusid ja ehteid.
Kell 11 algavale heategevuslikule jõululaadale on laste valmistatud käsitööesemeid oodatud ostma kõik huvilised. Saadavast tulust pool läheb lasteküla savitöökoja toetuseks ning teine pool lastele taskurahaks. Kaitseväe Peastaabi kohvikusse pääseb bussijaama poolt tulles mööda Filtri teed. Laat lõpeb kell 13.
Pärnu Lastekülas kasvab üle 40 lapse päris pisikestest pea täisealiste noorteni. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi on teinud lastekülaga koostööd alates 2009. aastast. Lapsed on külastanud Kevadtormi õppusi, esinenud koos Kaitseväe orkestri ansambliga, koos on korraldatud talvepäevi ja muid ettevõtmisi.
Jõululaada meeneid müüsid lapsed esimestel aastatel Kaitseministeeriumis, alates möödunud aastast toimub laat Kaitseväe Peastaabis kohvikus.