Uudised
-
Brigaadikindral Riho Terras: Kaitsevägi on meie oma Eesti riiki teeninud 20 aastat
Lugupeetav härra Vabariigi president,
austatud president Rüütel,
härra peaminister ja valitsuse liikmed,
ekstsellentsid, kaitseväelased,
daamid ja härrad.
Mul on suur au ja heameel tervitada teid Eesti Kaitseväe 94. aastapäeva pidulikul tähistamisel.
Oleks keeruline leida sobivamat kohta tänase tähtpäeva tarbeks kui Estonia maja. Nimelt just täna 101 aastat tagasi peeti siin, eesti rahva jaoks nii olulises paigas, sarikapidu. Peo käigus tõmmati katuse kõrgeimasse tippu kahe vene lipu kõrvale sini-must-valge trikoloor. Et tsaarivõim pidas sellist käitumist lubamatuks, määrati linnajao pristavile lohakuse eest seitse päeva aresti.
Üks aasta pärast Estonia valmimist asus siin, selles saalis kirik ning kõrvaltiivas tegutses sõjaväehospidal. Oli alanud esimene maailmasõda. Vaatamata sellele, et tegu oli ulatuselt ja kurjuselt ennenägematu sõjaga, avas see sõda ka lootusi ja võimalusi. Selle sõja tuultes tekkinud ajalooliste võimaluste pinnalt asutati Eesti riik.
Eesti kaitseväe asutamise päevaks peetakse 16. novembrit 1918, mil Ajutine Valitsus otsustas riigi kaitseks kokku kutsuda vabatahtlikest koosneva rahvaväe.
Päevale, mida me täna teiega koos tähistame, eelnes suurte segaduste aasta. Enamlaste võimuvõtt ja niigi hapra majanduselu põhjalaskmine. Ka eesti sõjaväelased olid ajale iseloomulikult mitmesse leeri jagunenud ning politiseerunud.
1918. aasta jaanuaris korraldati siin samas majas Eesti sõjaväelaste II kongress, mis lagunes koost, sest ligi pooled sajast osalejast tundsid, et nende süda tuksub ühes rütmis Viktor Kingissepa ja tema seltsimeestega.
Nende segaduste taustal uskusid vaid vähesed võimalusse panna alus oma riigile. Selle meelsuseni, mille sütitasid koolipoisid ja üliõpilased ning mis päädis Vabadussõja võiduga, oli veel pikk tee minna. Reaali poiss Reaalkooli ees on mälestusmärk usule ja veendumusele.
Head pidulised,
oktoobrikuus 20 aastat tagasi andis nõukogude okupatsiooni järgne esimene kaitseminister Ülo Uluots ministriportfelli üle oma järeltulijale. Ta tegi seda viisil, mis täna tundub ehk pisut dramaatiline, kuid kahtlemata väga aus ja riigimehelik. Ta koondas oma mõtted riigikaitsest mõnele leheküljele ning nimetas selle poliitiliseks oma testamendiks.
Täna seda testamenti lugedes, saame aimu olukorrast, milles Eesti riigikaitse oli. „Käesoleva aja põhiline kaitsedoktriin on elu võimalikkuse loomine Eesti kaitseväes“, nii kõlas minister Uluotsa hinnang.
Kaitseväelaste elamistingimusi iseloomustas kasarmute, sööklate, toasooja, aga ka vee ja kanalisatsiooni puudumine.
Riigikaitse rahastamise seis oli nõnda kehv, et ministri hinnangul tuli rahaliste vahendite hankimiseks asuda kommertstegevusele: näiteks koguda ja müüa vanarauda.
Riietuse ja varustuse seis oli samuti nigel. Positiivse arenguna toob minister Uluots ära kokkuleppe Eesti Naisliiduga 800 kampsuni, soki- ja kindapaari kudumiseks. Lõnga muretses loomulikult kaitseministeerium.
Need on vaid mõned värvikamad näited. Sokid, kampsunid, vanaraud ja kanalisatsioon on tuttavad teemad nii mulle isiklikult kui ka mitmetele teie hulgast.
Miks ma teile seda kõike räägin?
Esiteks seetõttu, et hinnata seda arengut, mille Eesti kaitsevägi on läbi teinud. Me oleme kasvanud ja küpsenud koos Eesti riigiga. On selge, et elame ka täna piiratud vahendite ja võimaluste tingimustes. Riigikaitse vastutustundlik kavandamine ja rahastamine on siin võtmetähtsusega. Eestit on selles vallas teistele riikidele eeskujuks seatud.
Teiseks sellepärast, et tunnustada neid inimesi, kes viimase kahe kümnendi jooksul on Eesti riigi kaitsesse oma panuse andnud. Neid inimesi on palju ja see teeb rõõmu. See lubab mul kinnitada, et Eesti kaitsevägi on rahvavägi, oma rahva vägi.
Daamid ja härrad,
Kaitseväe ja kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki, koos liitlastega.
Liitlassuhted on meie jaoks olulised.
Viimasel ajal on rohkesti olnud juttu NATO tulevikust pärast 2014. aastat, mil lõppeb Alliansi ja partnerriikide sõjaline missioon Afganistanis.
Arutelusid NATO rollist ja kohast maailmas on peetud ka varem. Külma sõja järel on NATO korduvalt tegelenud eneseotsingutega, oma olemusega. Meie jaoks pole see just alati meeldiv olnud.
Mul on heameel tõdeda, et täna ei ole Eestil või meie Ida-Euroopa liitlastel tarvis pikalt seletada, milleks NATO on ellu kutsutud. Alliansi põhiülesandeks on ja peab jääma kollektiivne kaitse. Sellest on pärast 2008. aastal toimunud Venemaa kallaletungi Georgiale selgelt aru saadud.
Viimase kahe kümnendi jooksul on NATO liitlased aktiivselt osalenud mitmete konfliktide lahendamisel. NATO pole mitte kunagi nii hästi koos tegutsenud kui täna. Seda unikaalset olukorda tuleb hoida ja arendada. Teame ju, et kriisid, mured ja sõjad pole maailmast kadunud. Ootamatusteks tuleb valmis olla.
Parimaks sõjaliseks valmisolekuks on oluline kõrgel tasemel väljaõpe. Mul on hea meel, et tänavune aasta oli Eesti kaitseväelaste jaoks tõeline õppuste aasta. Lisaks kaitseväe enda õppustele toimusid Eestis mitmed rahvusvahelised ettevõtmised.
Keeruliste ja võõrapäraste nimedega suurõppuste taga peitub lihtne ja arusaadav tõde. Eesti riigi kaitseks tuleb valmis olla nüüd ja praegu. Aga ka homme ja kaugemas tulevikus. Selleks tuleb liitlastega koostööd teha ning vaim värske hoida.
Eesti on oma liitlaskohustusi täitnud ausalt ja eeskujulikult. Ma ei väsi kordamast – Eesti sõdur on maailma parim sõdur. Ma tahan esile tõsta kaitseväe allohvitsere, meie raudvara, kelle teadmised ja kogemused on ohvitseridele kindlaks toeks nii lahingus kui väljaõppel.
Nagu te kõik teate, pole me läbi saanud kaotusteta. Neid noori mehi, kes on andnud elu Eesti eest, tuleb meeles pidada. Me mäletame teid:
Ivar Brok, Agris Hutrof, Arre Illenzeer, Kristjan Jalakas, Raivis Kang, Jako Karuks, Marko Knaps, Aleksander Mjazin, Andres Nuiamäe, Allain Tikko, Kalle Torn, Eerik Salmus, Herdis Sikka, Aare Viirmaa.
Lugupeetavad,
Tänane Eesti kaitsevägi on meie oma Eesti riiki teeninud 20 aastat. Selle aja jooksul on palju neid, kes on käinud sõjalistel missioonidel väljaspool meie piire. On neid, kes on saanud vigastada nii välisoperatsioonidel kui oma kohust kodumaal täites. Ma pean silmas meie veterane. Mul on siiralt hea meel, et viimase aasta jooksul oleme pannud aluse veteranide teenistuse ja panuse hindamisele ja tunnustamisele. Lähiajal viime ellu Eesti veteranipoliitika, mis on üks väärt algatus. Ma luban, et teen kõik endast oleneva, et see poliitika muutuks reaalseteks tegudeks, tõeliseks toeks ja tunnustuseks meie veteranidele.
Täna on sobiv ja pidulik võimalus meil üksteise tööd ja tegusid tunnustada. On selgemast selgem, et kaitseväe kõige suurem ja olulisem vara on meie inimesed. Selle hinnalise vara innustamise ja hoidmise rindel on tarvis nii mõndagi olulist ette võtta. Ma kinnitan teile, et tööd on selle nimel tehtud, tehakse ka täna ja homme ning ega tulemused lase end kaua oodata.
Kaitseväe arendamine on kui keerukas võrrand meie ees seisvate probleemide ning meie kasutuses olevate vahendite, oskuste ja võimaluste vahel. Kõik muutused toovad kaasa küsimusi. Nende küsimuste lahendamisel tuleb säilitada rahulikku ja kindlat meelt.
Head kaitseväelased, me oleme tugevad siis kui töötame koos, oleme ausad, sõbralikud ja avatud. Oleme üksteisele eeskujuks oskuste ja vaprusega.
Õnnitlen teid kaitseväe 94. aastapäeva puhul. Soovin meile kõigile jõudu, edu ja mõistust Eesti riigi kaitsel.
-
Aasta ohvitser on major Janno Märk, aasta allohvitser veebel Tarmo MägiKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras annab täna õhtul Estonia kontserdisaalis Kaitseväe 94. aastapäeva vastuvõtul üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemiad.
Sel aastal saab aasta ohvitseri preemia major Janno Märk ning aasta allohvitseri preemia veebel Tarmo Mägi. 3200 euro suurust preemiat annab välja Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.
Major Janno Märk teenib kaitseväes alates 1995. aastast. Ta on juhtinud üksusi välisoperatsioonidel nii Iraagis kui ka Afganistanis, teeninud Scoutspataljonis ja olnud Viru pataljoni ülem. Teenistuse jooksul on ta avaldanud mitmeid sõjandusalaseid artikleid, 2007. Aastal tunnistati tema magistritöö riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil üheks parimaks. Praegu teenib major Märk kaitseväe juhataja sõjalise nõunikuna.
Veebel Tarmo Mägi teenib kaitseväes 1998. aastast. Ta on osa võtnud välisoperatsioonidest Kosovos ja Afganistanis. Afganistanis teenides võttis ta enda kanda jalaväerühma juhtimise pärast rühmaülema haavata saamist ning teenis seejärel rühmaülema kohusetäitjana neli kuud. Hetkel teenib veebel Mägi rühmavanemana Scoutspataljonis valmistades meeskonda ette Afganistani operatsioonile minekuks.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus annab 650 eurose ergutuspreemia neljale ohvitserile ja allohvitserile. Ergutuspreemia saavad kapten Ants Torim Kaitseväe Peastaabist, kapten Rene Lepik Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest, kapten Allan Raidma Suurtükiväepataljonist ja leitnant Mario Lementa Kuperjanovi jalaväepataljonist. Allohvitseri ergutuspreemia saavad vanemveebel Ivo Jürgenson Viru jalaväepataljonist, vanemveebel Raigo Agu õhuväest, veebel Aleksander Aldošin Kuperjanovi pataljonist ja nooremveebel Igor Koroljov Kaitseliidu Valga malevast.
Kaitseväe aastapäeval üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad “Aasta ohvitseri” ja “Aasta allohvitseri” tiitli koos sellega kaasneva rahalise ergutusega. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse idee algatasid reservohvitserid ja ettevõtjad major Toomas Luman ja major Neinar Seli. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine. Senise tegevuse käigus on rajatud seitse arvutiklassi kaitseväe väljaõppekeskustes.
-
Kõikide Laste Isadepäeval koguti 2400 eurot annetusiEelmisel pühapäeval Lennusadamas toimunud kogupereürituse Kõikide Laste Isadepäev piletituluna kogutud 2400 eurot annetatakse Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingule.
„Suured tänud kõigile, kes toetasid Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingut. Reaalsest rahasummast on isegi olulisem, et me suudame inimesteni viia teadmise, et Eesti nimel tervise andnud sõjameestele on olemas ühiskonna moraalne toetus,“ ütles ürituse peakorraldaja kapten Viljar Kurg.
„Soovin tänada kõiki üritusel osalejaid. See toetus aitab hankida vigastada saanud kaitseväelaste taastusraviks vajalikke spordivahendeid ja parandab seeläbi nende taastumisprotsessi. Kasutame toetust ka vigastatutele täiendavate transpordikulude hüvitamiseks,“ sõnas Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu juhatuse liige vanemveebel Rando Randveer.
Üritusel osales kokku ligi 4500 last ja täiskasvanut. Lastele oli sissepääs tasuta, laste saatjatele ja pereliikmetele maksis sissepääs ühe euro, teised täiskasvanud said Lennusadamat külastada vastavalt hinnakirjale. Samuti oli võimalik teha kohapeal annetusi.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldasid Kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S. Ürituse üks eesmärk oli väärtustada isa kui kaitsja, aga ka õpetaja ja kasvataja rolli ühiskonnas.
-
Kõikide Laste Isadepäeva külastas pea 4500 last ja vanemat
Täna Lennusadamas korraldatud Kõikide Laste Isadepäeva kogupereüritusel osales pea 4500 last ja vanemat.
Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles oma tervituskõnes, et iga isa on oma olemuselt laste, naiste ja kodu kaitsja. „Samuti saab iga isa anda oma panuse laiapindsesse riigikaitsesse päästja, politseiniku, kaitseliitlase, reservväelase või kaadrikaitseväelasena,“ lausus Reinsalu. „Need kõik on ühe isa ja mehe ülesanded, sest iga laps teab, et isa kaitseb.“
Kõikide Laste Isadepäeva peakorraldaja kapten Viljar Kure sõnul läks üritus igati korda. „Hea meel on näha, et üritus ei ole ka peale 11 aastat oma populaarsust kaotanud ja tuhanded inimesed on perekonniti tulnud veetma isadepäeva Eesti jõustruktuuride seltsis. Minu kui ühe korraldaja tuju teeb rõõmsaks ka see, kui ladusalt suudavad erinevad riigikaitsesse panustavad asutused koostööd teha.“
Üheteistkümnendat korda korraldatud ürituse peaesinejateks olid Ott Lepland ja Liis Lemsalu. Lisaks neile esinesid Kaitseväe ja Kaitseliidu orkester ning Politsei- ja Piirivalveameti orkester koos Bonzo ja Marvi Vallastega. Tantsuetendustega esines Märt Agu tantsukool.
Päeva jooksul said lapsed osa võtta erinevatest võistlusmängudest, näha soomukeid Sisu ja Mamba, 122-mm ja 155-mm haubitsaid, Päästeameti pommirobotit ja erisõidukeid ning külastada Mereväe laevu Admiral Cowan ja Ristna ning piirivalvelaeva Kindral Kurvits.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldasid Kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S.
-
Kuperjanovi pataljoni ülema käekell hävitati juba teise lasugaKuperjanovi jalaväepataljoni kaitseväelased viisid 11.novembril läbi traditsioonilise pataljoni ülema kella laskmises võistluse. Alates 1994. aastast korraldatava võistluse reeglite kohaselt saab võitja auhinnaks parema kella kui see, mis on sihtmärgiks. Võistlus algab alati 11. novembril kell 11.11.
Seekordseks sihtmärgiks oli Lõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Maidu Allika käekell Casio, mis oli ülemat aasta truult teeninud.
Seekord tegid võistlejad ajalugu - teise lasuga tabas pataljoniülema kella tagalakompanii ülem leitnant Allar Eesmaa. Leitnant Eesmaa sai kingiks Loruse käekella.
Laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi pataljoni kaadrikaitseväelased. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadist 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas ringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.
Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi pataljoni ülem kolonel Aarne Ermus leidis, et tema pidevalt valet aega näitav kell sobib paremini märklauaks kui ajanäitajaks. Olles pidevalt täpsem kui kell otsustas ta ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusel lasta katki tulistada. Kell loetakse tabatuks kui kella korpus on purustatud. Alates 1994. aastast on pataljoniülema kell jäänud terveks ühel korral 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella. -
Kaitseväe juhataja: Eesti, Läti ja Leedu loovad koostöö tõhustamiseks ühtse staabi
Eesti, Läti ja Leedu kaitseväe juhatajad brigaadikindral Riho Terras, kindralmajor Raimonds Graube ja kindralleitnant Arvydas Pocius kirjutasid täna Leedus, Kernaves alla kokkuleppe, mis sätestab ühtse staabielemendi loomise ja õppuste alase koostöö lähiaastatel. Läti ja Leedu lubasid ühineda Eesti kavatsusega panustada 2015. aastal Põhjala Lahingugruppi.
“NATO liikmetena on tänane Eesti, Läti ja Leedu kaitsekoostöö terviklik – liitlased näevad meid koos Poola ja teiste Läänemere-äärsete riikidega ühtse regioonina,” ütles brigaadikindral Terras. “Seda põhimõtet järgivad nii lähiaastate õppuste kava kui edasine koostöö eri valdkondade ja staapide vahel.”
Kaitseväe juhatajad toetasid 2013. aastal ühise staabielemendi loomist, mis hakkab omavahelist koostööd senisest tõhusamalt korraldama. Kolme riigi kaitseväe ülene staabielement moodustatakse töögruppide põhjal, mis praegu koordineerivad Eesti, Läti ja Leedu igapäevast kaitsealast koostööd. Samuti leppisid kaitseväe juhatajad kokku, et hakkavad sünkroniseerima suuremaid õppusi.
Kaitseväe juhatajad otsustasid jätkata Balti Kaitsekolledzi õppimis- ja õpetamisvõimaluste laiemat tutvustamist NATO, Euroopa Liidu ja Põhjala riikides ning toetada kolledzit kõrgetasemeliste esinejate ja ekspertidega.
Kaitseväe juhatajate kohtumisele järgneb kaitseministrite kohtumine selle aasta lõpus.
Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.
Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolledz BALTDEFCOL. Samuti osalevad Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased üksteise väeliigipõhistel kursustel. -
Kaitsevägi kutsub Lennusadamasse isadepäevale
Kaitsevägi koos teiste jõustruktuuridega kutsub kõiki huvilisi pühapäeval, 11. novembril Lennusadamasse Kõikide Laste Isadepäeva pereüritusele.
Päev algab kell 11 ja lõpeb kell 17. Ürituse peaesinejateks on Ott Lepland ja Liis Lemsalu, lisaks neile esinevad Kaitseväe ja Kaitseliidu orkester ning Politsei- ja Piirivalveameti orkester koos Bonzo ja Marvi Vallastega. Tantsuetendustega esineb Märt Agu tantsukool.
“Päeva üks eesmärke on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka õpetaja ja kasvataja rolli ühiskonnas,“ ütles ürituse peakorraldaja kapten Viljar Kurg, kelle sõnul soovivad korraldajad pakkuda peredele huvitavat tegevust, tutvustada oma organisatsioone ning näidata, et isa on nii oma pere kui kogu ühiskonna kaitsja.
Päeva jooksul saavad lapsed osa võtta erinevatest võistlusmängudest, näha soomukeid Sisu ja Mamba, 122-mm ja 155-mm haubitsaid, Päästeameti pommirobotit ja erisõidukeid ning külastada Mereväe ja piirivalve laevu Admiral Cowan, Kindral Kurvits ja Ristna.
Sissepääs isadepäevale on lastele tasuta, laste saatjatele ja pereliikmetele maksab sissepääs ühe euro, teised täiskasvanud saavad Lennusadamat külastada vastavalt hinnakirjale. Piletimüügist saadav tulu annetatakse Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingule.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldavad Kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S.
Lisainfo ja kava www.isadepaev.ee -
Ämaris lõpeb Eestist juhitud 2100 osalejaga NATO suurõppusTäna lõpeb Ämari lennubaasis üle nädala kestnud õppus Steadfast Juncture, mille käigus juhtis NATO Napoli väejuhatuse staap Eestist enam kui 2100 sõjaväelase tegevust üle Euroopa.
Õppuse käigus hindas NATO Euroopa Vägede Peakorter Napoli staabi valmisolekut juhtida järgmisel aastal alliansi reageerimisjõude.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul oli Steadfast Juncture´i näol tegemist suurima, tähtsaima ja kõrgeima tasemega õppusega, mille NATO Eestis kunagi korraldanud on.
NATO Napoli väejuhatuse ülema, Ühendriikide admirali Bruce Clingani sõnul on lõppenud õppus enam kui aasta tagasi alanud väljaõppe kulminatsiooniks ja alliansi põhiväärtuste kehastuseks.
Esmakordselt oli reageerimisjõudude sertifitseerimiseks läbi viidud õppusel kasutusel stsenaarium Skolkan. Ligi kaks aastat ettevalmistatud uus stsenaarium vastab moodsa sõjapidamise tingimustele, muuhulgas tuli õppusel osalejatel korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi, tagada küberkaitset.
NATO Napoli väejuhatus alustas õppuse planeerimist 2011. aasta septembris. Eestist juhitud õppusele eelnesid maa-, mere- ja õhuväe komponentide õppused Noble Ardent, Noble Ledger, Noble Mariner. Steadfast Juncture´i kokkuvõtted tehakse kolme kuu jooksul.
Eesti oli õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO operatiivtasandi staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalesid Eesti Kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustas Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.
Itaalias Napolis asuv ühendväejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamiseks ülesandeks on viia läbi sõjalisi operatsioone rahu, julgeoleku ja liikmesriikide territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Eelmisel aastal vastutas Napoli väejuhatus alliansi Liibüa operatsiooni läbi viimise eest. Napolis asus ka operatsiooni Unified Protector juhtstaap.
Kui sel aastal Eestis ja eelmisel aastal Leedus toimunud Steadfast Juncture´i näol oli tegu arvutipõhise staabiõppusega, siis järgmisel aastal Lätist juhitavale NATO reageerimisjõudude sertifitseerimisõppusele Steadfast Jazz on kaasatud ka allüksused.
Vaata lisaks:
-
-
-
Ühendkuningriigi kindral: eestlaste juhtimine Afganistanis on privileegÜhendkuningriigi kindral: eestlaste juhtimine Afganistanis on privileeg
Täna Eestit külastanud järgmine Helmandi Väekoondise ülem brigaadikindral Rupert Jones kinnitas kohtumisel 1. Jalaväebrigaadi ja Scoutspataljoni juhtkonnaga, et Eesti üksusega koos teenimine on briti ülemate jaoks privileeg.
„Oleme eestlastega koos treeninud, sõdinud ja ka ohvreid toonud“ ütles brigaadikindral Jones, kelle sõnul seob eesti ja briti sõdureid vastastikune austus. “Vägede juhtimine sõjas on au iga ülema jaoks, kuid juhtida teisest rahvusest üksusi ja mõista nende tausta on eriline eelis.“ lisas ta.
Helmandi Väekoondise järgmine ülem külastas täna pärastlõunal 1. Jalaväebrigaadi Paldiskis ning jälgis Estcoy-16 väljaõpet.
Hommikupoolikul kohtus brigaadikindral Jones Kaitseväe Peastaabi ülema kolonel Peeter Hoppega ning Maaväe ülema kolonel Artur Tiganikuga, kellega arutas Eesti ja Ühendkuningriigi üksuste koostöö üksikasju Helmandis, Afganistani julgeolekujõududele vastutuse üleandmise ja Afganistanist väljumisega seotud küsimusi.
Helmandi Väekoondise ülema ametikohale määratud Ühendkuningriigi ohvitserid külastavad Eestit, et saada ülevaade nende alluvuses teenima hakkavast kompaniist enne välisoperatsioonile suundumist. Samuti on Ühendkuningriigi väekoondise ülemad käinud Eestis tegemas kokkuvõtteid pärast operatsiooni lõppu - sel nädalal kohtus 2011. aastal Afganistanis teeninud Estcoy-12-ga Ühendkuningriigi Kuningliku Merejalaväe ülem kindralmajor Ed Davis, oktoobris kohtus Estcoy-13 kaitseväelastega brigaadikindral Patrick Sanders.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.
-
NATO õppuse staapides harjutab koostööd 20 Eesti spetsialisti1.-8. novembrini korraldatava NATO õppuse Steadfast Juncture 2012 staapides Eestis, Ühendkuningriigis ja Norras täidavad õppuse kriisireguleerimise stsenaariumist tulenevaid ülesandeid neliteist kaitseväe kontaktohvitseri ja kuus valitsusasutuste esindajat.
„Eesti Kaitseväele on peamiseks õppuselt saadavaks väärtuseks eelkõige otsese sõjalise koostöö harjutamine, seda nii alliansi sõjaliste staapide kui ka riigisiseselt jõustruktuuridega,“ ütles õppuse Steadfast Juncture 2012 Eesti-poolne planeerija kolonelleitnant Avo Veske. „Arusaamine teineteise tööprotseduuridest ning vastastikuste töörutiininde ühtlustamine on aluseks sujuvale koostööle võimaliku kriisi ajal.“
Seitse staabiohvitseri ja staabiallohvitseri osalevad õppusel Ühendkuningriigis NATO Napoli staabile alluvates maaväe- ja õhuväe komponentide staapides ning logistikastaabis. Neli staabiohvitseri täidavad ülesandeid Norras NATO ühendsõjakeskuses.
Ämaris lennubaasis tegutseva NATO Napoli staabi juures teenivad kontaktohvitseridena kolm Eesti staabiohvitseri ja kuus spetsialisti Kaitseministeeriumist, Politsei- ja Piirivalveametist ja Riigikantseleist.
Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse ja operatsioonide osakonna nõuniku Kuno Peegi sõnul tuleb neil õppusel esindada Eesti valitsusasutusi ja selgitada NATO staapidele Eesti ametkondade toimeprotsesse. „Eesti saab õppusega testida oma valmisolekut pakkuda vastuvõtva riigi toetust,“ lisas Peek.
Lisaks sõjamängus osalemisele on Eesti õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO Napoli väejuhatuse staabile kogu taristu ja logistilise toetuse Ämaris lennubaasis. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ja sõjamängu ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
Steadfast Juncture 2012 on arvutipõhine staabiõppus, mille käigus hinnatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal alliansi reageerimisjõude. Õppusel harjutatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staapide tegevust väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel.
NATO staabil tuleb täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid, teiste seas humanitaarabi osutamine, katastroofiabi organiseerimine ja küberkaitse. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele koostegutsemisvõime saavutamiseks erinevates piirkondades paiknevate NATO üksuste vahel. Õppusel osalevad staabid paiknevad lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriikides ja Prantsusmaal. Õppust kontrollitakse Norrast NATO ühendsõjakeskusest.
2013. aastal asub NATO Napoli ühendväejuhatus üheks aastaks juhtima alliansi reageerimisjõude. NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksuse võimekusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.