Uudised
-
Eestit külastas Ühendkuningriigi Kuningliku Merejalaväe ülemEile ja täna külastas Eestit Ühendkuningriigi Kuningliku Merejalaväe ülem kindralmajor Ed Davis, kes oli merejalaväe brigaadi ülem Helmandi provintsis 2011. aastal ning kelle alluvuses teenis ka Eesti jalaväekompanii Estcoy-12.
Kuningliku Merejalaväe ülem kohtus täna Paldiskis 1. Jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Aron Kalmuse, Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karuse ja Estcoy-12 kaitseväelastega, kellega tegi kokkuvõtteid lõppenud välisoperatsioonist ning külastas langenud kaitseväelase kapral Agris Hutrofi perekonda.
„Oleme töötanud selle nimel, et Helmandi Väekoondise ning brigaadi ülemad, kelle alluvuses Estcoy teenima hakkab, külastaksid enne välisoperatsioonile suundumist Eestit ja saaksid kompaniist korraliku ülevaate, samuti teeme samade ülematega kokkuvõtteid pärast operatsiooni lõppu,“ ütles kolonelleitnant Karus.
Kindralmajor Davis tõi Estcoy-12 saavutustena välja Nad-e-Ali piirkonnas saavutatud stabiilsuse ning üle andmise Afganistani võimudele enne kavandatud aega ning tänas Eesti kompanii võitlejaid nende poolt antud panuse eest.
Eile kohtus kindralmajor Davis Kaitseväe Peastaabi ülema kolonel Peeter Hoppe ja Maaväe ülema kolonel Artur Tiganikuga, kellega arutas Eesti ja Ühendkuningriigi üksuste senist koostööd, veteranidega seonduvaid küsimusi.
Oktoobris viibis Eestis Helmandi Väekoondise endine ülem brigaadikindral Patrick Sanders. Kuningliku Merejalaväe ülem on varem Eestit külastanud 2010. aastal.
Kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast. -
Eestit külastas NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitjaEile ja täna Eestit külastanud NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Sir Richard Schirreff kohtus kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, kellega arutas NATO õppuseid ja operatsioone.
Kaitseminister Reinsalu rääkis Sir Schirreffiga Ämari Lennubaasis peetavast NATO õppusest Steadfast Juncture, mille läbiviimise toetamise eest kindral Eestit tunnustas.
„Eesti soov on, et taolisi õppusi korraldataks regulaarsemalt. Need on väga olulised, et tagada NATO riikide vägede koostöövõime ka pärast Afganistani missiooni lõppemist 2014. aastal,” ütles Reinsalu.
Minister Reinsalu arutas Sir Schirreffiga ka NATO Afganistani missiooni tulevikku. Kaitseministri sõnul on Eesti põhimõtteliselt valmis panustama Afganistani ka pärast 2014. aastat.
Eile kohtus Sir Schirreff Kaitseväe Peastaabis kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, kellega arutas Balti õhuturbega seotud küsimusi ja NATO ülesandeid Afganistanis pärast 2014. aastat.
Kindral Schirreff ja brigaadikindral Terras tõdesid, et liitlased on saavutanud ISAFi operatsiooni käigus silmapaistva koostöövõime ning NATO edasiste õppuste programm peab toetama liitlaste koostöövõime säilitamist ja arendamist.
Samuti andis Sir Schirreff täna Balti Kaitsekolledžis loengu „Heaolu, stabiilsus, julgeolek ja juhtimine“, milles kõneles lähiaastatel Euroopa Liidu ja NATO ees seisvatest väljakutsetest. „Euroopa Liit ja Lääne-Euroopa on elanud rahus ja stabiilsuses pea 70 aastat, kuid me ei saa seda pidada iseenesestmõistetavaks,“ ütles NATO Euroopa Vägede ülemjuhataja asetäitja loengus. Ta rõhutas NATO kollektiivkaitse põhimõtte „rünnak ühe vastu on rünnak kõigi vastu” jätkuvat aktuaalsust.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja kindral Sir Richard Schirreff külastas Eestit seoses õppusega Steadfast Juncture, mille käigus NATO Euroopa Vägede Peakorter hindab Napoli staabi valmisolekut juhtida järgmisel aastal 13 000 sõjaväelase suurusi reageerimisjõude. Napoli staap juhib käimasoleval õppusel Ämari lennubaasist madalama taseme staape Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis.
Kindral Schirreff lahkus Eestist täna õhtul. -
NATO admiral: Eesti toetus NATO reageerimisjõududele on tuntavTäna NATO reageerimisjõudude valmidusõppust Steadfast Juncture külastanud NATO Napoli Ühendväejuhatuse ülem admiral Bruce Clingan tunnustas Eesti panust Ämaris lennubaasis korraldatud õppuse õnnestumisel.
“Eesti kaitseväega koos harjutamine on olnud meie staabi jaoks privileeg,“ ütles admiral Clingan. „Käimasolev õppus on osa NATO reageerimisjõudude tavapärasest väljaõppest, mida peame suutma korraldada ükskõik millises paigas, Eesti toetus NATO reageerimisjõududele on tuntav,“ lisas ta tunnustades käimasoleva õppuse kõrval ka Eesti mereväe miinijahtijate ja küberkaitsealast tegevust.
Õppust külastasid täna ka Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, NATO Euroopa vägede Ülemjuhataja asetäitja, Ühendkuningriigi kindral Sir Richard Shirreff, NATO Napoli Väejuhatuse juhtkond ja mitme riigi diplomaatilised esindajad.
Kokku said õppusest Steadfast Juncture ning Ämari lennubaasi võimalustest vastu võtta rahvusvahelisi üksusi ülevaate pea 30 kindrali ja admirali auastmes sõjaväelast.
1.-8. novembrini korraldataval õppusel Steadfast Juncture hindab NATO Euroopa Vägede Peakorter Napoli staabi valmisolekut juhtida järgmisel aastal 13 000 sõjaväelase suurusi reageerimisjõude, mis on valmis kiiresti suunduma kriisikoldesse, kus NATO neid vajab.
NATO staabil tuleb õppusel täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid, muu hulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond. 2010. aastal panustas Eesti NRF-i koos teiste Balti riikidega ühisesse jalaväepataljoni.
2013. aastal panustab Eesti reageerimisjõududesse transpordimeeskonna, demineerimismeeskonna ning luuretoetusmeeskonnaga.
-
Kaitseväe juhataja: Steadfast Juncture näitab, et Eesti on NATO-le võrdväärne partner
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna pärastlõunal NATO Napoli Ühendväejuhatuse ülema, Ameerika Ühendriikide admirali Bruce W. Clinganiga, kes külastab Eestit õppuse Steadfast Juncture raames.
"Asjaolu, et NATO reageerimisjõudude valmidusõppus korraldatakse Eestis, annab selge sõnumi: NATO on valmis vajadusel oma staabi tooma Eestisse ning juhtima siit sõjalisi operatsioone," ütles brigaadikindral Terras. "NATO usaldab meie võimekust sellise operatsiooni läbiviimisel ning toetamisel."
Kaitseväe juhataja ja NATO ühendväejuhatuse ülem tõdesid, et liitlasväed on saavutanud viimaste aastate operatsioonidel Afganistanis, aga ka Liibüas väljapaistva koostöövõime nii staapide kui vägede tasandil ning arutasid NATO ees seisvate ülesannete täitmist kaitse-eelarvete kärpimise valgusel.
Admiral Clingan ja brigaadikindral Terras käsitlesid kohtumisel NATO õppuste programmi ja seotust reageerimisjõudude ette valmistamisega laiemalt. Admiral Clingan tunnustas Eestit senise panuse eest reageerimisjõududesse rõhutades eriti mereväe miinijahtijate panust.
Alanud õppusel Steadfast Juncture hindab NATO Euroopa Vägede Peakorter Napoli staabi valmisolekut juhtida järgmisel aastal 13 000 sõjaväelase suurusi reageerimisjõude, mis on valmis kiiresti suunduma kriisikoldesse, kus NATO neid vajab. NATO Napoli staabil tuleb õppusel täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid, muu hulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond. 2013. aastal annab Eesti NATO reageerimisjõudude käsutusse demineerimismeeskonna.
-
Kaitseminister: NATO reageerimisjõudude võimekus on Eestile tähtisKaitseminister Urmas Reinsalu külastas täna Ämari lennubaasis läbiviidavat NATO õppust Steadfast Juncture, mille käigus hinnatakse Itaalias asuva väejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal alliansi reageerimisjõude.
NATO reageerimisjõud peavad olema valmis lühikese etteteatamisajaga Põhja Atlandi Nõukogu otsusel sõjalise jõuna sekkuma. „ Eesti jaoks oluline, et see jõud oleks suutlik ja jätkukestev,“ ütles Urmas Reinsalu. Kaitseministri sõnul Eesti sõjaline riigikaitse rajatud Eesti esmasele iseseisvale kaitsevõimele ja NATO kollektiivkaitsele.
Reinsalu sõnul on tegemist esimese NATO operatiivtasandi väejuhatuse õppusega Eesti pinnal. „Meie jaoks on oluline siit saadav vastuvõtva riigi kogemus,“ sõnas kaitseminister.
NATO väejuhatuse ülem Kanada kindralleitnant Marquis Hainse andis Eesti kaitseministrile põhjaliku ülevaate NATO Napoli ühendväejuhatuse tegevusest õppuse planeerimisel ja juhtimisel, ning õppuse käigust. Kindralleitnant Marquis Hainse tunnustas Eesti vastuvõtva riigi toetust ja Eesti kaitseväelaste eeskujulikku panust õppuse korraldamisel.
Arvutipõhisel õppusel harjutavad NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staabid väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimist ja läbi viimist. NATO staabil tuleb täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid – sealhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Õppusel harjutavad staabid paiknevad lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Õppust kontrollib Norras paiknev NATO ühendsõjakeskus. Eestis tegutseva NATO ühendväekoondise staabis harjutavat personali arv on selle nädalaga kasvanud ligi viiesajani. Personali hulka kuuluvad erinevate liikmesriikide ohvitserid, allohvitserid ja NATO tsiviilametnikud.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO operatiivtasandi staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad Eesti Kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisu valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond.
Vaata lisaks:
-
Peastaabi ülema asetäitja kolonel Kiviselg läheb reservi
Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja toetuse alal kolonel Ants Kiviselg läheb alates 4. novembrist reservi.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kinkis kolonel Kiviseljale pikaajalise teenistuse eest kaitseväe juhataja raamitud lipu, Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe andis üle hinnalise kingituse.
“Viimased 20 aastat minu elust on olnud seotud Eesti kaitsejõududega, Eesti riigikaitse ülesehitamisega,” ütles kolonel Kiviselg . “See on olnud suur privileeg, õnn ja väljakutse. Aeg peab andma selgust selleski, miks üsnagi edukas spordiarst peale Barcelona olümpiamänge 1992. aasta sügisel reetis oma õpitud elukutse ning astus Kaitsejõududesse,” lisas ta.
Kolonel Kiviselg teenis aastatel 1992 kuni 1999 Piirivalveametis erinevatel ametikohtadel, aastatel 2000 kuni 2001 oli ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, aastatel 2001 kuni 2006 Kaitsejõudude Peastaabi personaliosakonna ülem. 2006. aastal määras tollane kaitseväe juhataja ta NATO Euroopa Liitlasvägede Peakorteri (SHAPE) juurde sõjalise esindaja ametikohale, kus ta teenis neli aastat. Eestis jätkas kolonel Kiviselg teenistust peastaabi ülema asetäitjana toetuse alal.
Kolonel Kiviselg rõhutas kaitseväe teenitud aega meenutades, et kuigi tema teenistuse parim osa jäi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhtimise aega, oli viimase kahekümne aasta üks kirkaimad hetki päev 2004. aastal, mil peastaabi eelsel riviplatsil kerkis sinimustvalge lipu kõrvale NATO lipp.
Head soovid andsid kolonel Kiviseljale kaasa Kaitseliidu ülem kolonel Kajari Klettenberg, mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper, logistikakeskuse ja Kaitseväe Peastaabi osakondade esindajad.
Kolonel Kiviselg lõpetas Tartu Ülikooli arstina 1979. aastal. Ta on lõpetanud Soome Maakaitsekõrgkooli Kõrgema juhtimise kursuse 2001. aastal ning täiendanud end mitmetel kursustel liitlasriikide sõjalistes õppeasutustes.Teda on autasustatud Kotkaristi kuldristiga, Kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest, piirivalve, Kaitseliidu, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kaitseväe Peastaabi teenetemärkidega.
-
NATO staap valmistub Eestis alliansi reageerimisjõudude juhtimiseksTäna algab Ämari lennubaasis ühenädalane NATO staabiõppus Steadfast Juncture, mille käigus hinnatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal liitlaste reageerimisjõude.
Arvutipõhisel õppusel harjutavad NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staabid väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimist ja läbi viimist. NATO staabil tuleb täita erinevaid kriisilahenduse ülesandeid – sealhulgas korraldada humanitaarabi andmist, organiseerida katastroofiabi ja korraldada küberkaitset. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ja sellel keskendutakse juhtimisele ja eri piirkondades paiknevate NATO üksuste koostöövõime saavutamisele.
Õppusel harjutavad staabid paiknevad lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal. Õppust kontrollib Norras paiknev NATO ühendsõjakeskus. Eestis tegutseva NATO ühendväekoondise staabis harjutab ligi 400 alliansi eri liikmesriigi ohvitseri ja allohvitseri.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, tagades NATO operatiivtasandi staabile kogu taristu ja logistilise toetuse. Lisaks osalevad Eesti Kaitseväe ja teiste riigiasutuste kontaktisikud õppuse stsenaariumist tulenevate ülesannete lahendamisel. Kokku panustab Eesti õppuse korraldusse ligi 300 kaitseväelase ja teenistujaga.
2013. aastal asub NATO Napoli ühendväejuhatus üheks aastaks juhtima alliansi reageerimisjõude.
NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.
Eestist on seni reageerimisjõudude koosseisu valmisolekus olnud mereväe miinijahtijad ning staabi- ja varustuslaev, demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja transpordimeeskond.
Vaata lisaks NATO Napoli väejuhatuse peakorteri kohta:
-
EL kaitseväe juhatajad arutasid, kuidas säilitada väheneva eelarvega liidu sõjalist võimekust
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna Brüsselis Euroopa Liidu Sõjalise Komitee istungil Euroopa Liidu kaitseväe juhatajatega.
Kokku tulnud kaitseväe juhatajatele tegi eelkõige muret, kuidas säilitada ja arendada Euroopa Liidu sõjalist võimekust olukorras, kus liikmesriikide kaitse-eelarved on järk-järgult vähenenud.
Brigaadikindral Terrase sõnul on koostöö ja ühiselt kasutatavate võimete arendamine kaitse-eelarve läbimõeldud kasutamise võtmeelemendiks, samuti rõhutas Eesti kaitseväe juhataja oma sõnavõtus küberkaitse olulisust.
Armeeejuhid arutasid Euroopa Liidu operatsioonidega Bosnia-Hertsegoviinas ja Somaalias seonduvaid küsimusi, ning keskendusid järgmisel aastal korraldatava Euroopa Liidu kaitseteemalise ülemkogu ettevalmistamisele.
Eesti osaleb Euroopa Liidu operatsioonil Atalanta laevakaitsemeeskonnaga 2010. aastast ning on osalenud EL operatsioonil Althea Bosnia-Hertsegoviinas.
Kaitseväe juhataja tänas koostöö eest Euroopa Liidu sõjalise komitee esimeest Rootsi kindralit Hakan Syreni, kellele lõppev kohtumine oli viimane. Kindral Syreni vahetab järgmisel nädalal välja Prantsuse kindral Patrick De Rousiers.
Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad liikmesriikide kaitsevägede juhatajad. Sõjalise komitee ülesandeks on nõustada sõjalistes küsimustes ELi Poliitika- ja Julgeolekukomiteed ning juhtida ELi Sõjalise Staabi tegevust.
Brigaadikindral Terras saabub Eestisse tagasi homme. -
Kaitsevägi korraldab Kõikide Laste Isadepäeva Lennusadamas
Kaitsevägi koos teiste jõustruktuuridega korraldab sel aastal Kõikide Laste Isadepäeva 11. novembril Lennusadamas.
Isadepäeva pereürituse peaesinejateks on Ott Lepland ja Liis Lemsalu, kellele lisanduvad Kaitseväe ja Kaitseliidu orkester ning Politsei- ja Piirivalveameti orkester koos Bonzo ja Marvi Vallastega. Tantsuetendustega sisustab päeva Märt Agu tantsukool.
Kohapeal on võimalik näha soomukeid Sisu XA-188 ja Mamba, erinevaid relvi, külastada mereväe miinijahtijat Admiral Cowan, piirivalvealust Kindral Kurvits ning tutvuda pommirobotiga. Päeva jooksul korraldatakse lastele erinevad võistlusi ning loositakse välja auhindu.
Üritus algab kell 11 ning lõpeb kell 17. Sissepääs on lastele tasuta, laste saatjatele ja pereliikmetele maksab sissepääs ühe euro, teised täiskasvanud saavad Lennusadamat külastada vastavalt hinnakirjale. Piletimüügist saadav tulu annetatakse Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingule.
Isadepäeva traditsioon on alguse saanud 1910. aastal Ameerikast. Eestis tähistatakse isadepäeva novembri teisel pühapäeval. Kõikide Laste Isadepäeva eesmärgiks on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli. Eelmisel aastal toimus üritus Jõhvis.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldavad Kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S.
Lisainfo ja kava ürituse kodulehel www.isadepaev.ee
-
NATO staap saabub Eestisse õppuseleTäna keskpäeval saabus Eestisse ligi kakssada NATO Napoli väejuhatuse kaitseväelast, et valmistuda 1. novembril Ämaris lennubaasis algavaks arvutipõhiseks kriisireguleerimise staabiõppuseks Steadfast Juncture 2012.
“Meil on hea võimalus valmistada end Eestis ette NATO reageerimisjõude juhtimiseks 2013. aastal,“ ütles NATO Napoli väejuhatuse teavitusosakonna ülem mereväekapten Ike Skelton täna Tallinna Lennujaamas. “Õppusel paneme rõhku juhtimisprotseduuridele ning õppusestsenaarium sisaldab ülesandeid humanitaarabi osutamisest kuni küberkaitse valdkonnani.“
“Eesti on valmis vastu võtma NATO reageerimisjõude,” ütles Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja operatiivalal mereväekapten Igor Schvede. „Õppuse tagamisega annab Eesti olulise panuse järgmiseks aastaks NATO reageerimisjõudude ettevalmistusse.“
1.-8. novembrini korraldataval õppusel hinnatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal alliansi reageerimisjõude.
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, mille käigus valmistatakse ette NATO staabi vastuvõtmine ning selle tegevuse tagamine välioludes.
Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ning sellel keskendutakse juhtimisele koostegutsemisvõime saavutamiseks erinevates piirkondades paiknevate NATO üksuste vahel. Õppusel harjutatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staapide tegevust väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel.
Õppusel osalevad staabid hakkavad paiknema lisaks Eestile Belgias, Ühendkuningriikides ja Prantsusmaal. Õppust kontrollitakse Norrast NATO ühendsõjakeskusest. Eestis tegutsema hakkava NATO ühendväekoondise staabi isikkoosseisu moodustavad ligi 400 alliansi erineva liikmesriigi staabiohvitseri ja staabiallohvitseri.
2013. aastal asub NATO Napoli ühendväejuhatus üheks aastaks juhtima alliansi reageerimisjõude. Eesti panustab järgmisel aastal NATO reageerimisjõududesse transpordimeeskonna, demineerimismeeskonna ning luuretoetusmeeskonnaga.
Itaalias Napolis asuv ühendväejuhatus on üks kahest operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamiseks ülesandeks on planeerida tegevusi ja viia läbi sõjalisi operatsioone rahu, julgeoleku ja liikmesriikide territoriaalse sidususe tagamiseks. Samuti vastutab Napoli ühendväejuhatus liikumisvabaduse tagamise eest maailma meredel.
NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksuse võimekusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades.
Vaata lisaks NATO Napoli väejuhatuse peakorteri kohta: