Uudised
-
Kaitseväe laskurid võitsid Belgias relvajõudude taktikal-laskmise meistrivõistlusedKaitsejõudude spordiklubi laskurid saavutasid eile ja üleeile Belgia Kuningriigis relvajõudude taktikal-laskmise meistrivõistlustel kolmikvõidu individuaalses arvestuses ja meeskondliku esikoha korrates möödunud aastast meeskondlikku ning esimese ja kolmanda koha võitu.
Esikoha individuaalses arvestuses võitis vanemveebel Dagnis Maiberg, teise koha saavutas kapral Meelis Unt, kolmandaks tuli leitnant Vladimir Kolotõgin. Võistkonna neljas liige leitnant Allar Eesmaa jäi viiendaks. Meeskondlikult saavutasid teise ja kolmanda koha Luksemburgi politsei ja Belgia relvajõudude esindusmeeskonnad.
Võistlus koosnes seitsmest erineva raskusastme ja pikkusega laskeharjutusest, millest kolm oli kohustuslik läbida püstoliga, kaks vintrelvaga ja ühel rajal olid kasutusel mõlemad relvad. Võistlejad pidid kandma välivormi, minimaalselt kaheksa kilogrammi kaaluvaid lahingrakmeid ja muud taktikaliseks tegevuseks vajalikku varustust.
„Olgugi, et seekordne võistlus oli eelmiste aastatega võrreldes tehnilisem, tõi Eesti meeskonnale edu taktikaline küpsus ja väga hea laskeoskus,“ ütles meeskonna vanem vanemveebel Maiberg
Võistlusel osalesid lisaks belglastele ja eestlastele kaks meeskonda Hollandi relvajõududest ja Luksemburgi politsei meeskond. Kokku alustas võistlust 189 kaitseväelast ja lõpetas 177.
Eesti ja Belgia relvajõudude laskespordialane koostöö sai alguse 2011. aastal kui spordiklubi võistkond osales esmakordselt taktikal-laskmise võistlusel Belgias. Sel suvel võõrustasid eestlased belglasi Nursipalu harjutusväljal korraldatud taktikal-laskmise karikavõistlustel.
-
Vahipataljon kutsub lahtiste uste päevale
Vahipataljon Tallinnas kutsub sel pühapäeval, 28. oktoobril kell 12-16 kõiki huvilisi lahtiste uste päevale.
Lahtiste uste päeva raames saavad külalised jälgida sõjaväepolitsei ja auvahtkonna ajateenijate demonstratsioonesinemisi ning kuulata kaitseväe orkestrit. Väeosa territooriumile on üles seatud tehnika- ja relvanäitus, välilaager ja meditsiinipunkt.
Huvilistel on võimalik osa võtta õhupüstoli laskevõistlusest ning kompaniiülemate infotunnist. Samuti saavad kõik soovijad tutvuda pataljoni olmetingimuste ja kasarmuga, kus ajateenijad tutvustavad oma päevakava. Külalistele pakutakse sõdurisuppi ja sooja teed.
Vahipataljon asub Tallinnas, Rahumäe tee 4a. Kohale toovad bussid nr. 23 ja 61 Tuisu või Energia peatusesse.
Põhja Kaitseringkond korraldab koostöös Vahipataljoniga avatud uste päevi kaks kuni kolm korda aastas. Lisaks külastab väeosa aasta jooksul keskmiselt 30-40 haridusasutust ja organisatsiooni. Väeosa korraldab ka välilaagreid riigikaitsekursusest osavõtvatele õpilastele.
Lahtiste uste päeva ajakava:
12.00 – 16.00 Välilaager
12.00 – 16.00 Kasarmu, päevakorra ja sõdurivarustuse tutvustamine
12.00 – 16.00 Kaitseväe relvastuse tutvustamine
12.00 – 16.00 Kaitseväe transpordivahendite väljapanek
12.00 – 16.00 Püstolivõistlus
12.00 – 16.00 Sõdurisupp
12.00 – 16.00 Auvahtkonna tutvustus
12.00 – 12.20 Kaitseväe orkestri esinemine
12.30 – 12.45 Sõjaväepolitsei demonstratsioon
12.50 – 13.20 Kompaniiülemate infotund
13.00 – 13.20 Kaitseväe orkestri esinemine
13.30 – 13.45 Sõjaväepolitsei demonstratsioon
13.50 - 14.20 Kompaniiülemate infotund
14.00 – 14.20 Kaitseväe orkestri esinemine
14.30 – 14.45 Sõjaväepolitsei demonstratsioon
14.50 - 15.20 Kompaniiülemate infotund
15.00 – 15.20 Kaitseväe orkestri esinemine
15.30 – 15.45 Sõjaväepolitsei demonstratsioon
-
Eesti laevakaitsemeeskond aitas kinni pidada Somaalia piraadidMereväe laevakaitsemeeskond aitas nädalavahetusel kinni pidada seitse piraatluses kahtlustatavat Somaalia kodanikku ning vabastada 21 Iraani meremeest.
Saksa mereväe fregatt Sachsen, mille pardal Eesti laevakaitsemeeskond teenib, oli suundumas Somaalias asuvast Bosaasost Mogadishusse, kui sai hädaabikutsungi Iraani kalalaevalt Al Jawar ning võttis seejärel suuna Somaalia rannikust 250 meremiili kaugusel asuvale alusele.
Sachseni meeskonnal õnnestus laeva asukoht kindlaks teha ja meeskonnaga kontakt saavutada. Samuti tehti kindlaks, et laeva meeskonda hoiti jõuga kinni kuus päeva. Laevakaitsemeeskond läks koos Sachseniga pardumismeeskonnaga kalalaevale ning pidas kinni seitse piraatluses kahtlustatud Somaalia kodanikku. Lisaks konfiskeeriti piraatidelt kuus AK-47 automaati ning granaadiheitja.
Vabastatud pantvangid läbisid meditsiinilise kontrolli, neile anti süüa ja juua. Laevakaitsemeeskonna ülema kapten Venno Slugeni sõnul olid piraadid noored, 19-30 aastased mehed, kes kinni pidamsiel vastupanu ei osutanud, kuigi olid relvastatud.
Eesti mereväe laevakaitsemeeskonna ülesandeks on Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste, eeskätt ÜRO Maailma Toiduprogrammi raames humanitaarabi vedavate laevade kaitsmine piraatide eest.
Meeskond läbis enne operatsioonile minekut laevakaitsemeeskonna kursuse, mille käigus õpiti väikeüksuste ja sõjaväepolitsei taktikat, pardumist helikopetrilt ja aluselt, käsivõitlust ning värskendati relvaõpet.
Euroopa Liidu operatsioon Atalanta alustas 2008. Aastal: reeglina osaleb operatsioonil korraga viis kuni kümme sõjalaeva koos patrull- ja luurelennukitega. Praegu osalevad operatsioonil Saksamaa, Hispaania, Itaalia alused, Hipsaania, Uksemburgi, Prantsusmaa, Rootsi lennukid ning Eesti laevakaitsemeeskond.
Atalanta operatsioonipiirkond on üle kahe miljoni ruutmiili (nelja miljoni ruutkilomeetri) suurune ala, mis ulatub Punase mere lõunaosast Adeni lahe ja India ookeani lääneosani. Atalanta tegutsemisajal pole ühtegi humanitaarabi laeva selles piirkonnas rünnatud.
Euroopa Liidu operatsioonidest on Eesti varem osalenud operatsioonil Althea Bosnia- Hertsegoviinas. Laevakaitsemeeskond saabub Eestisse tagasi oktoobri lõpus. -
Läänemere-äärsed riigid allkirjastavad mereseire alase koostöödokumendiSeitsme Läänemere-äärse riigi merevägede esindajad kirjutavad täna alla mereseire alasele koostöödokumendile, mis sätestab mereseire alase infovahetuse tingimused.
Sõlmitud koostöölepingu tulemusel kasutavad seitsme riigi mereväed ühist arvutipõhist monitoorimissüsteemi, mis võimaldab Läänemerel toimuva kohta operatiivselt infot vahetada. Rotatsiooni korras vastutab Eesti merevägi hetkel koostöökomitee tegevuse koordineerimise eest ja on ka Tallinnas aset leidva kohtumise korraldaja.
"Tehnilistes detailides kokku leppimine annab meile võimaluse tõhustada infovahetust ja täpsustada kuidas ning millistel tingimustel saame me kogutavat infot ka teiste Eesti ametkondadega jagada," ütles Mereväe staabi ülem kaptenleitnant Jüri Saska, kelle sõnul aitab sõlmitav lepe Eesti mereväel kujundada terviklikku merepilti Läänemerel toimuvast.
2009. aastal sõlmisid kaheksa Läänemere-äärset riiki: Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola mereseire-alase kokkuleppe, mille eesmärgiks on arendada meresõidu turvalisust, keskkonnaohutust ja rakendada mereõigusest tulenevaid kohustusi. Tallinnas alla kirjutatav dokument sätestab koostööd reguleeriva lepingu (SUCBAS, Sea Surveillance Co-operation Baltic Sea) tehnilised tingimused.
-
Sõjaväelogistikud aitavad noortel karjääri planeeridaKaitseväe Logistikakeskuse logistikakooli ülem major Paul Vaha peab täna Tallinna Tehnikaülikooli logistikainstituudi lahtiste uste päeval abiturientidele loengu Eesti sõjaväelogistikast.
„Meie eesmärgiks on selgitada noortele, et kui minnakse õppima logistikat, siis on võimalik sama valdkonnaga siduda nii oma kohustuslik kaitseväeteenistus kui ka tulevane elukutse sõjaväelogistikuna,“ ütles major Paul Vaha. „Koostöös Kaitseressursside Ametiga uuritakse praegu võimalusi, kuidas tulevikus Tehnikaülikooli logistikainstituuti õppima asuvaid kutsealuseid noormehi saaks suunata oma kaitseväeteenistust läbima Kaitseväe Logistikakeskusesse,“ lisas major Vaha.
Selle aasta veebruaris Tallinna Tehnikaülikoolis tööd alustanud logistikainstituut õpetab logistika ja transpordi planeerimist ning tarneahela juhtimist. Tavapärase õppe- ja teadustöö kõrval võimaldab instituut ettevõtetel ja avalikul sektoril tellida uuringuid ja analüüse või osaleda koostöös ülikooliga suurtes teadus-ja arendusprojektides.
Logistikakeskuse logistikakool on Tehnikaülikooli logistikainstituudile pakkunud välja rea bakalaureuse ja magistriõppe teemasid. Samuti hakkavad Logistikakeskuse logistikakooli instruktorid 2013. aasta sügisel korraldama logistikainstituudis humanitaar-militaarlogistika alase õppeaine läbiviimist.
Logistikakool loodi Kaitseväe Logistikakeskuse kooseisu 2003. aastal eesmärgiga ühtlustada ja parendada kaitseväe sõjaväelogistika alast väljaõpet.
-
Afganistani valitsusvastased ründasid Eesti jalaväekompaniidAfganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna hommikul Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis lahingoperatsiooni läbi viivaid Eesti kaitseväelasi.
Üks NATO operatsioonil osalev Eesti kaitseväelane sai käsitulirelvade kontaktis haavata. Rühma parameedik andis haavatule kiirelt esmaabi ning haavatu toodi helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse, kus teda opereeriti.
Haavatu elu ei ole ohus. Kaitseväelane helistas koju ja rääkis oma lähedastele juhtunust. Camp Bastioni välihaiglas ravil olevat kaitseväelast külastasid Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Edela väekoondise ülem Ameerika Ühendriikide merejalaväe kindralmajor Charles Gurganus ning soovisid haavatule kiiret paranemist.
Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuse täpset iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid. Eesti jalaväekompanii Estcoy-14 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mai algul. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast. -
Brigaadikindral Terras: peame toetama Afganistani armee võimekuse kasvu
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase kohtus eile Afganistani Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude (ISAF) ülema kindral John. R. Alleni ja Afganistani kaitseväe juhataja kindral Sher Mohammed Karimiga.
Kaitseväe juhataja hinnangul olid kohtumised viljakad ning aitasid konkretiseerida NATO, sealhulgas Eesti ja Afganistani jõudude edasist koostööd ja eesmärke 2014. aastani, mil NATO lahinguüksused pöörduvad Afganistanist tagasi koju.
Brigaadikindral Terras ütles pärast kohtumisi, et liitlasvägede juhatusel ja Afganistani sõjaväejuhtidel on selge arusaam, et NATO ei lahku täielikult Afganistanist ka peale 2014. aastat, kuid lõpetab otsesed sõjalised operatsioonid ning vähendab oma kontingenti mitmekordselt.
Kaitseväe juhataja hinnangul määravad edasise koostöö kolm põhimõtet. „NATO peamiseks funktsiooniks jääb Afganistani sõjaväe, politsei ja ka tsiviilstruktuuride väljaõpe ja toetus,“ ütles brigaadikindral Terras. „Teiseks, NATO ei saa lubada, et Afganistanis tõstaks pead rahvusvaheline terrorism ja Taliban. Selle takistamiseks ollakse valmis ka sõjaliste operatsioonidega sekkuma ja aidatakse kohalikke struktuure.“
Kolmanda olulise põhimõttena tõi kaitseväe juhataja välja, et kahe aasta jooksul, mis on jäänud 2014 aasta lõpuni, on vajalik saavutada olukord, kus Afganistani rahvuslik armee kontrollib riigis olukorda ning legitiimne valitsus järgib head valitsemistava. Terras rõhutas, et Eesti lähtub oma tegevuses liitlastega samadest põhimõtetest ja eesmärkidest.
Afganistani kaitseväe juhataja kindral Sher Mohhamed Karimi ütles brigaadikindral Terrasele, et Eesti sõdurid on oma kohuseid täitnud eeskujulikult ja tõhusalt ning tema rahvas on tänulik toetuse eest. „Eesti kaitseväelased on oma tasakaaluka tegutsemisega saavutanud kohalike elanikega usaldusväärse vahekorra ning koostöö Afganistani julgeolekujõududega sujub. Eesti sõdurid on olnud Afganistanis oodatud ning on oodatud ka tulevikus," ütles kindral Karimi, kes lubas peagi külastada ka Lõuna-Helmandis teenivat Eesti jalaväekompaniid.
Kindral Karimi sõnul on Afganistani julgeolekujõud valmis järjest üle võtma vastutuse julgeolekuolukorra üle. Kõige suurema väljakutsena nimetas Afganistani kaitseväe juhataja oma julgeolekujõudude veel välja arendamata õhutoetust, logistilist ja meditsiinilist toetust, tuletoetust ja soomusmanöövrivõimet. „Me kaitseme oma kodumaad iga hinnaga, ega luba terroristidel seda üle võtta ning muuta oma kasvulavaks," ütles kindral Karimi, kelle sõnul kasvab Afganistani julgeolekujõudude enesekindlus iga kuuga.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.
-
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna Afganistanis Eesti jalaväekompaniigaKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna Afganistanis Pimoni välibaasis Estcoy 14 kaitseväelastega. Eesti jalaväekompanii ülem major Eero Aija andis ülevaate olukorrast kompanii tegutsemisalal ja kompanii teenistusest.
Kaitseväe juhataja tänas sõdureid teenistuse eest ja rõhutas, et nende tegutsemine on jätnud sügava mulje liitlasvägede juhtidele. „Meie sõdurite vaprus, kohustetunne, eeskujulik väljaõpe ja kõrge moraal paneb paljusid minu ametivendi kadedust tundma.“
Brigaadikindral Terras kinkis neljale silma paistnud Estcoy 14 kaitseväelasele oma tunnustusmündi, Lisaks said Estcoy 14 kaitseväelased ülevaate Eesti uudistest ja kaitseväe arengusuundadest. Brigaadikindral Terrase sõnul tegelevad sõjaväelogistikud väga tõsiselt Eesti sõduritele uue varustuse hangetega. „See puudutab nii relvastust, vormiriietust, saapaid ja kõike seda, mis annab sõdurile eelise vaenlasega kohtudes,“ sõnas brigaadikindral Terras. „Samuti on eesmärgiks seatud tõsta kaitseväelaste palk tagasi 2008. aasta ehk kriisieelsele tasemele. Palgatõus rakendub 1. aprillist järgmisel aastal.“
Scoutspatalijoni tulevikust kõneledes ütles brigaadikindral Terras, et eesmärgiks on lähema paari aasta jooksul Scoutspataljon täielikult komplekteerida ja sertifitseerida NATO reageerimisjõudude tarvis.
Helmandi väekoondise juhataja Ühendkuningriigi brigaadikindral Robert Bruce andis Eesti kaitseväe juhatajale põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Afganistani Helmandi provintsist ning kõneles planeeritavatest sõjalistest operatsioonidest. Kohtumisel logistilise toetuselemendi ülema brigaadikindral Ewan McLayga oli kõne all varustuse välja viimine.
Brigaadikindral Riho Terras kohtus ka pataljoni lahingugrupi ülema Ühendkuningriigi kolonelleitnant Philip Kimberiga, kelle alluvuses Eesti kompanii teenib. Philip Kimberi sõnul on Ühendkuningriigi väejuhatusele tähtis, et Eesti kontingent jääks Afganistani vähemalt 2014 aasta lõpuni, sest Eesti sõduritele võib ta igas olukorras kindel olla.
Estcoy 14 koosseisus teenib praegu 120 sõdurit ja ohvitseri. Kontingent pöördub tagasi Eestisse selle aasta novembri lõpus. -
President Ilves kohtus Afganistani minevate kaitseväelastega
"Tänan teid teie valiku eest – valiku eest olla elukutseline kaitseväelane, kindlameelne, julge, lojaalne ja hooliv. Valiku eest minna Eesti kaitseväe operatsioonile Afganistanis," ütles president Toomas Hendrik Ilves kohtumisel NATO juhitud Afganistani-missioonile suunduva kompanii ESTCOY-15 ning toetusüksuse sõdurite ja ohvitseridega.
Riigipea nimetas kaitseväelaste missiooni ohtlikuks ja raskeks, lisades: "Samas annab mulle kindlust teadmine, et enam kui pooled teist on varemgi välismissioonil käinud, paljud ka Iraagis või Afganistanis. Seega väga keerulistel lahinguoperatsioonidel. Need kogemused on hindamatud ja nende jagamine kompanii sees aitab toime tulla ka neil, kellele praegune minek on esimene kord. Tean, et A-jalaväekompanii hüüdlause on "Teeme ära!" See tähendab, et teie jaoks ei ole ületamatuid takistusi."
President Ilves meenutas, et Eesti Afganistani kontingenti kiidetakse nii Afganistani Helmandi provintsis kui ka NATO peakorteris Brüsselis piirangute puudumise pärast – see lihtsustab oluliselt operatsioonide plaanimist ja on eeskujuks ka Ühendkuningriigi üksustele.
"Koostöö ning ühine lahingukogemus teiste liitlasvägedega, mille te Afganistanist saate, on väga vajalik Eesti julgeolekule üldisemalt," tõdes riigipea.
Afganistani olukorda hindas ta jätkuvalt keeruliseks ning pidas oluliseks sealse keskvalitsuse haldussuutlikkuse suurendamist, korruptsiooni ohjeldamist ja mässuliste mõjule vastu astumist.
"Kohalikud elanikud on konfliktist väsinud ning toetavad pigem poolt, kes on suuteline tagama neile rahu ja eluks vajalikke lahendusi nagu kohtuvõim, kauplemisvabadus ja muu säärane," ütles president Ilves.
Tema kinnitusel lähtub Eesti põhimõttest, et NATO on Afganistani operatsiooni tuleviku kujundamisel ühtne ning lähtub põhimõttest "koos mindi sinna ja koos tullakse sealt välja".
"Eesti lõpetab oma jalaväekompanii kasutamise Afganistanis koos Ühendkuningriikide kontingendiga hiljemalt ülejärgmisel aastal. Aga ma olen kindel, et meie kaitseväe välismissioonid ei lõpe, isegi kui lõpeb meie osalemine Afganistanis," kõneles riigipea.
Ta pidas äärmiselt oluliseks missioonisõdurite ja nende lähedaste igakülgset toetamist ning samuti tunnustamist: "Oluline on siin kodanikeühenduste, erinevate riigiasutuste ja ettevõtete kaasamine. Kui mõtlen tagasi Carolin Illenzeeri Fondi korraldatud heategevuskontserdile võidupüha eel Pärnus ning televaatajate ja raadiokuulajate rohketele annetustele, siis ma ei kahtle – ühiskonna toetus ja poolehoid kuulub meie sõduritele."
President Ilves tänas kaitseväelaste lähedasi nende mõistmise eest, sest: "Iga sõjamees teab, kui oluline on raskel hetkel perekonna ja lähedaste toetus. Soovin teie lähedastele kannatlikkust ja mõistmist teie toetamiseks! Teile, vaprad ohvitserid ja sõdurid, soovin aga palju jõudu ja sõduriõnne!"
ESTCOY-15 baseerub suuresti Scoutspataljoni vanimal, A-kompaniil, mis kasvas välja Balti riikide ühise üksuse, BALPAT-i Eesti kompaniist.
ESTCOY15 suundub Afganistani Helmandi provintsi eesmärgiga tegutseda manööverkompaniina, teostades operatsioone koostöös Afganistani julgeolekujõududega ning tagades stabiilsust ja julgeolekut oma vastutusalas, kus kompanii mehitab partullbaasi PIMON, kuid tegutseb kogu lahingugrupi vastutusalas.
Kogu üksusest omab varasemat missiooni kogemust 64% kaitseväelastest, kellel kokku on seljataga 190 erinevat välismissiooni. -
Riigikaitsekomisjon rõhutas Põhja Kaitseringkonna teenistustingimuste parandamise vajadustEile pärastlõunal külastas Riigikogu riigikaitsekomisjon Põhja kaitseringkonna staapi ja Vahipataljoni, et tutvuda ajateenijate ja kaaderkoosseisu olme- ning töötingimustega.
Riigikaitsekomisjoni liikmed tõdesid üksmeelselt, et Põhja Kaitseringkonna ja Vahipataljoni kaadrikaitseväelaste ning ajateenijate olme- ja teenistustingimused peavad kiiremas korras paranema ning praegustes tingimustes enam kauem jätkata ei saa.
„Eesmärk on, et aastaks 2014 peavad Põhja kaitseringkonna ja Vahipataljoni ajateenijate ning kaadrikaitseväelaste olme- ning töötingimuste puudused olema lahendatud,“ ütles Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma.
Põhja Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus andis riigikaitsekomisjoni liikmetele ülevaate kaitseringkonna hetkeseisust, arengust ja kitsaskohtadest ning Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras tutvustas pataljoni ülesandeid, struktuuri ning ajateenijate väljaõpet.
Külaskäik lõppes ringkäiguga Rahumäe tee kaitseväelinnakus, kus riigikaitsekomisjoni liikmed tutvusid ajateenijate elamis- ja olmetingimustega.
Vahipataljoni ja Põhja kaitseringkonda külastasid Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, aseesimees Aivar Riisalu, komisjoni liikmed Tõnu Juul, Lauri Laasi ja Ülo Tuulik.
Põhja kaitseringkond on maaväe ülema alluvuse kuuluv sõjaväeliselt korraldatud kaitseväe väeüksus, mille vastutusala on Tallinn, Harju ja Rapla maakonnad. Põhja kaitseringkonna struktuuri kuuluvad kaitseringkonna staap, Vahipataljon, kaitseväe orkester ning staabi- ja tagalakeskus.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige sõjaväepolitsei ning jalaväe üksuste väljaõpetamisele. Lisaks täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.
Esimest korda külastas Riigikogu riigikaitsekomisjon Vahipataljoni 2004.aasta alguses.