Uudised
-
Ühendkuningriigi endine väekoondise ülem kohtus Estcoy-13-gaEsmaspäeval külastas 1. Jalaväebrigaadi endine Helmandi Väekoondise ülem, Ühendkuningriigi brigaadikindral Patrick Sanders ning kohtus Afganistanis tema alluvuses teeninud Estcoy-13 liikmetega.
Brigaadikindral Sanders meenutas sõbralikus õhkkonnas ühist teenistust Afganistanis, andis ülevaate praegusest operatsiooni seisust ja tulevikuväljavaadetest ning tundis huvi Estcoy-13 liikmete käekäigu vastu pärast nende missiooni lõppu.
„Mul oli suur au teiega koos teenida. Meil oli eestlastega väga hea ja lähedane suhe, parim nende liitlaste hulgas, kellega koos ma teenisin,“ ütles brigaadikindral Sanders. „Te olite kuradi hea kompanii.“
Brigaadikindral Sanders kohtus oma Eesti-visiidi käigus veel Riigikogu riigikaitsekomisjoniga, pidas Balti Kaitsekolledžis loengu kõrgemale juhtimiskursusele (Higher Command Studies Course) ning kohtus kolledži ülema brigaadikindral Meelis Kiiliga.
Brigaadikindral Sanders jätkab praegu teenistust Ühendkuningriigi kaitseministeeriumi välisoperatsioonide osakonna ülemana (Head of Overseas Operations in the British Ministry of Defence). -
Brigaadikindral Terras kavandas Ühendkuningriigi ametivennaga sõjalist koostööd
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna Londonis Ühendkuningriigi kaitseväe juhataja kindral sir David Richardsiga, kellega kavandas edasist sõjalist koostööd.
Brigaadikindral Terras kinnitas kindral Richardsile, et Eesti on huvitatud tihedast sõjalisest koostööst Ühendkuningriigi relvavandadega ka pärast käimasoleva operatsiooni lõppemist Afganistanis.
Kindral Richardsi sõnul on need riigid ja rahvad, kellega koos Ühendkuningriik on kandnud Lõuna-Afganistanis lahingute raskust, ka pärast rasket missiooni valitud partnerid. Ühendkuningriik kavatseb alustada kõrgel tasemel konsultatsioone, kuidas pärast 2014. aastat jätkata sõjalist koostööd Eestiga.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et Eesti vajab NATO nähtavat kohalolekut. „Tähtis on arendada õhuvägede koostööd, et kasutada ära hiljuti valminud Ämari lennnuvälja kõiki võimalusi,“ ütles brigaadikindral Terras.
Eesti üheks eesmärgiks on jagada NATO Balti õhuruumi ühisturbe kohustusi, mille eest on juba kaheksa aastat vastutust kandnud Leedu. Õhuturbe rotatsioon suurendaks tuntavalt NATO positsioone Balti riikides ja aitaks kaasa riikide valmisolekule teenindada kriisisituatsioonis NATO õhujõude.
Kaitseväe juhataja tänas kindral Richardsit abi eest vigastatud Eesti sõdurite ravimisel ja taastusravi korraldamisel. Brigaadikindral Terras tõstis ühe koostööprojektina esile Afganistanis asuva Camp Bastioni kolmanda taseme haigla mehitamist Eesti arstidega, mille tagajärjel on arenenud koostöö Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja kaitseväe meedikute vahel ning Eestis on hakatud andma sõjaväemeditsiini alast haridust.
„Katastroofimeditsiini alase kogemuse Eestisse toomine on väärtuslik ja kasulik kogu meie tervishoiu arengule,“ ütles brigaadikindral Terras ning lisas, et Eesti on huvitatud koostöö jätkamisest, et anda sõjameditsiini ja kirurgia alast koolitust Eesti arstidele ja residentidele 2013. aastal ning pärast Afganistani operatsiooni lõppu 2014. aastal. „Koostöö tulemusena on Eesti otsustanud luua haavatute hooldekeskuse, kus me vajame Suurbritannia tuge ja kogemust, et keskus tulemuslikult tööle panna,“ sõnas Terras.
Täna pärastlõunal kohtus brigaadikindral Terras Headley Courti taastusravikeskuses ravil olevate Eesti kaitseväelastega.
-
Kaitseväe juhataja tunnustas NATO kindralit Kaitseväe teenetemärgiga
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tunnustas täna Eestit külastanud NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülemat kindral Wolf Langheldi Kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest Eesti riigikaitse tugevdamisel.
NATO Ühendväejuhatust alates 2010. aastast juhtinud kindral Langheld kinnitas, et on rahul Eesti panusega nii NATO operatsioonidesse Afganistanis ja Kosovos kui ühendväejuhatuse tegevuses. „NATO on edukas tänu iga üksiku riigi panusele, mis teebki meid tugevaks - Eesti on ühe riigi panuse heaks näiteks,“ ütles kindral Langheld.
Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem arutas kohtumisel Kaitseväe Peastaabis muu hulgas välisoperatsioonidega seotud küsimusi ning NATO ülesandeid Afganistanis pärast 2014. aastat. Pärastlõunal kohtus kindral Langheld kaitseminister Urmas Reinsaluga.
„NATO on alustanud planeerimist 2014. aasta järgseks tegevuseks Afganistanis, mis tähendab rõhuasetust väljaõppele, nõustamisele ja toetavatele missioonidele,“ ütles kindral Langheld viidates USA, Jaapani, Saksamaa ja Ühendkuningriigi juhtimisel Tokyos tehtud otsusele jätkata Afganistani abistamist ka pärast NATO vägede lahkumist 2014. aastal. „ Mul on hea meel, et Eesti kui tugev ja usaldusväärne partner järgib NATO missiooni Afganistanis,“ ütles kindral Langheld.
Kindral Langheld on juhtinud Brunssumi väejuhatust alates 2010. aastast, Eestit külastas ta väejuhatuse ülemana 2011. aastal.
Hollandis Brunssumis asuv väejuhatus on üks kolmest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamine ülesanne on Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF tegevuse pikaajaline planeerimine. Lisaks koordineerib väejuhatus Balti õhuturbe missiooni ning vastutab kollektiivkaitse küsimuste eest. Brunssumi väejuhatuses teenivad mitmed Eesti ohvitserid ja allohvitserid.
-
Brigaadikindral Terras: suurimaks väärtuseks kaitseväes on sellega vabatahtlikult liitunud inimesedKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras esines täna Roostal kõrgematel riigikaitsekursustel loenguga laiapindsest riigikaitsest ning kaitseväe ees lähiajal seisvatest ülesannetest.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et Eesti riigi kaitsmist tuleb käsitleda laiemalt kui vaid läbi sõjalise prisma. “Riigikaitse hõlmab kogu ühiskonda, lisaks jõuametkondadele kannavad olulist rolli teised riigiametid, era- ja valitsusvälised asutused,” ütles Terras, kelle sõnul vajab riigikaitse senisest paremate ametkondadevahelist koordinatsiooni ja mõsitsmist, et sõjaline kaitse on osa laiemast riigikaitse käsitlusest.
Kaitseväe juhataja tõi lähituleviku ülesannetest rääkides esile vajaduse panustada kaitseväe inimvara kestlikkusse ning rõhutas Kaitseliidu ja vabatahtliku kaitsetegevuse olulisust. “Suurimaks väärtuseks riigikaitses on sellega vabatahtlikult liitunud inimesed,” ütles brigaadikindral Terras. “Riigi julgeolek algab kodaniku julgeolekust, kui inimene tunneb end turvaliselt, on ta valmis andma oma panuse kogukonna ja riigi julgeolekusse,” lisas ta.
Kõrgemad riigikaitsekursused on kaks korda aastas Kaitseministeeriumi korraldatavad kuuepäevased kursused, kus osalejad saavad ülevaate riigikaitsest kui tervikvaldkonnast. Loengutes käsitletakse julgeoleku-, kaitse- ja välispoliitikat, riigikaitse üldist korraldust, rahvusvahelist julgeoleku- ja riigikaitsealast koostööd, kaitseväe ülesehitust ja ülesandeid ning teisi teemasid. Kaitseministeerium korraldab kõrgemaid riigikaitsekursusi alates 1999. aastast.
-
Kaitseväe juhataja autasustas MMA Rajul edukat esinenud mereväelastKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras andis täna kaitseväe juhataja eeskujuliku teenistuse risti nädalavahetusel Tartus, MMA (sportliku vabavõitluse) Raju võistlusel edukalt esinenud vanemmadrus Jüri Jõgistele.
Jõgiste alistas võitlusringis Venemaad esindanud Aleksei Jakovlevi teises raundis tehnilise nokaudiga kolmest nelja-minutilistest raundist koosnenud võistlusel.
Vanemmadrus Jüri Jõgiste (22) on viienda Eesti laevakaitsemeeskonna liige, kes alustas teenistust mereväes ajateenijana miinijahtijal Ugandi. Sportliku vabavõitlusega on ta tegelenud ligi kuus aastat. Ta on Soome amatööride lahtiste meistrivõistluste võitja aastal 2009 ja saavutanud samal võistlusel II koha 2010. a.
“Laevakaitsemeeskonna ettevalmistus ei ole jätnud küll palju võimalust trenni teha, kuid väljaõppe intensiivus aitas kindlasti kaasa senise vormi säilitamisele,” ütles Jõgiste, kelle sõnul kaitseväe ja mereväe esindamine tekitas küll aukartust, kuid võistlus ise oli lihtsam kui oodata võis.
Lisaks on vanemmadrus Jõgiste 2012. a Kaitseväe meister kreeka-rooma maadluses kuni 66-kg kehakaalus ajateenijate arvestuses ja sama võistluse üldarvestuse hõbedamees.
Sportlik vabavõitlus (ingl k Mixed Martial Arts ehk MMA) on kahevõitlusala, mille eesmärgiks on selgitada sportlikus keskkonnas välja parim võitleja. Sportliku vabavõitleja eesmärk on vastane kas nokautida või sundida vastane alla andma läbi alistusvõtte. See on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala - poksi, maadluse ja judo - ning teised kahevõitlusalad. -
Eesti demineerija sai kõrge NATO autasuAfganistanis teeninud Eesti demineerimismeeskonna ülem leitnant Martin Meos pälvis teenistuse eest Afganistanis 2011. aasta teisel poolel NATO kõrge autasu - eriteenete medali.
„Leitnant Meose juhitud demineerimismeeskond tegi Afganistanis kahjutuks pea sada isevalmistatud lõhkekeha, millega säästis vähemalt sama palju inimelusid,“ ütles samal ajal Afganistanis teeninud Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Anto Kergand. Kontingendi ülema sõnul oli leitnant Meose edu pandiks kõrge professionaalsus ning koostöö jalaväekompaniiga, kellelt saadud info põhjal isevalmistatud lõhkekehad leiti.
„Meie tegevus Afganistanis ei olnud ainult sõjaline, olime pigem kõikide seal olevate inimeste, nii sõjaväelaste kui kohalike julgeolekut suurendav meeskond,“ ütles Meos oma töö kohta ja lisas, et kõrget tunnustus on pigem tänuavaldus demineerimismeeskonna kõikide liikmete tehtud panusele.
Koos leitnant Meosega sai medali nelikümmend kaitseväelast NATO riikidest ja väeüksustest, kandidaadid kiidab heaks NATO peasekretär.
Eesti demineerimismeeskond teenis Afganistanis Helmandi Väekoondise isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegemise keskuses. Kontingendi ülema sõnul oli nende tulemusrikas tegevus eeskujuks kõigile isevalmistatud lõhkekehade kahjutuks tegijatele.
Eriteenete medaliga autasustatakse NATO operatsioonidel osalenud kaitseväelasi, kes on üles näidanud nõutavast oluliselt suuremat initsiatiivi ja pühendumust ning kelle panus on olnud oluline nii nende kaasvõitlejate kui NATO jaoks tervikuna. Medalit antakse välja alates 2003. aastast kaks korda aastas.
Varem on NATO eriteenete medali pälvinud kolm eestlast: kolonelleitnant Eero Kinnunen teenistuse eest kompaniiülemana Afganistanis 2008. aastal, kolonel Ilmar Tamm teenistuse eest NATO Maavägede staabis Heidelbergis 2008. aastal ning major Ülo Isberg teenistuse eest teabeohvitserina NATO treeningmissioonil Iraagis 2009. aastal.
-
Kirde Kaitseringkonnas sai kaitseväelane vigastada
Täna hommikul sai keskpolügoonil vigastada Kirde Kaitseringkonna kaadrikaitseväelane. Tema elu ei ole ohus.
Kaitseväelane sai vigastada pioneeriväljaõpet läbi viies, kui tema käes plahvatas karbist välja võtmisel miini sütik.
Vigastatule anti kiirelt esmaabi ja ta toimetati Rakvere haiglasse, kus ta on praegu arstide hoole all. Kaitsevägi teavitas juhtunust tema lähedasi.
Kirde Kaitseringkonna ülem keelas koheselt plahvatuse põhjustanud sütiku partii kasutamise ja on alustanud juhtumi uurimist.
Kaitsevägi ei avalda haavatu nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
-
Õhuvägi harjutas NATO õhuturbeharjutusel otsingu- ja päästetöid
Õhuvägi viis täna koostöös merepäästekeskuse, Politsei -ja Piirivalveameti lennusalga päästekopteri, lennuliiklusteenistuse ja Norra päästekeskusega läbi otsingu- ja päästeõppuse NATO õhuturbeharjutuse BRTE (Baltic Region Training Event) raames. Otsingu- ja päästetöid koordineeris Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.
Harjutuse stsenaariumi kohaselt tuli hätta sattunud Eesti õhuväe õppereaktiivlennuki L-39 meeskonnal aktiveerida hädaabi raadiosaatja ning katapulteeruda. Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus informeeris seejärel juhtunust Eesti lennuliiklusteenistust ja Norras asuvat päästekeskust. Saabunud päästekopter võttis pardale hätta sattunud lennukipiloodid ja toimetas nad Ämari lennubaasi.
Tänane otsingu- ja päästeoperatsioon oli osa eile alanud kahepäevasest õppusest, millest võtsid osa lisaks Balti riikide üksustele Tšehhi hävitajad Gripen ja õppereaktiivlennukid L-159, Soome hävitajad Hornet, Ameerika Ühendriikide tankurlennuk KC-135 ning NATO hoiatus- ja juhtimissüsteemiga (Airborne Warning and Control System AWACS) varustatud lennuk E-3A.
Õppuse raames viisid Eesti kohal läbi tuvastuslennu Soome hävitajad, samuti viidi Eesti õhuruumis läbi tankimine õhus tankurlennukilt KC-135, Tsehhi õppereaktiivlennukid toetasid Adazi polügooni kohal õhutuletoetuse juhtide väljaõpet. Eesti ja Läti õhuruumis juhtis tegevust Ämari õhuoperatsioonide juhtimiskeskus.
BRTE sarja harjutuste eesmärgiks on anda Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede seire- ja juhtimiskomponentidele regulaarselt võimalus harjutada õhukaitse-alast koostööd ning protseduure liitlaste õhuväeüksustega. Käesolev õhuturbeharjutus oli järjekorras kolmeteistkümnes.
Balti õhuturbeharjutusi on korraldatud alates 2008. aasta oktoobrist. Lisaks otsingu- ja päästeoperatsioonidele on varem õhuturbeõppustel harjutatud rahvusvaheliste abipakkide kohaletoimetamist, õhuruumi kontrolli tagamist elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
Balti õhuturbeharjutusi planeerib ja viib ellu NATO liitlasriikide õhuvägede staap Saksamaal Ramsteinis. NATO liikmesriigid turvavad Balti riikide õhuruumi alates 2004. aasta aprillist.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO nn targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärgiks säästa alliansi liikmete ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt. Selle aasta Chicago tippkohtumisel otsustas Põhja-Atlandi Nõukogu muuta Balti riikide õhuturbe missiooni tähtajatuks.
-
Kaitseministeeriumi avalike suhete juhina alustab kolonelleitnant Peeter Tali
Kaitseväe Peastaabi teavitusosakonna senine ülem kolonelleitnant Peeter Tali jätkab tänasest tegevteenistust Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhatajana. Peastaabi teavitusosakonnna juhtimise võtab üle kolonel Aivar Jaeski, tema asetäitjana alustab Vallo Toomet.
Kaitseministeeriumi kantsleri Mikk Marrani sõnul on ministeeriumi ja Kaitseväe koostöö kogu valitsemisala hõlmava strateegilise kommunikatsiooni arendamises viimastel aastatel pidevalt süvenenud. „Usun, et kolonelleitnant Tali suudab selle saavutuse kinnistada. Samuti süvendab veel ühe Kaitseväe vanemohvitseri lisandumine Kaitseministeeriumi juhtkonna ridadesse veelgi ministeeriumi ja Kaitseväe tihedat koostööd,“ ütles kantsler Marran.
„Tahan rakendada ajakirjanduses, teavitustöös ning Kaitseväes saadud teadmisi ja kogemusi kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegilise kommunikatsiooni arendamiseks,“ ütles kolonelleitnant Peeter Tali. „Kaitsevägi on viimase kümne aastaga tohutult arenenud, tänu millele on märgatavalt tõusnud kaitseväe
usaldusväärsus ning kasvanud meie rahva kaitsetahe.“
Kolonelleitnant Peeter Tali juhtis teavitustööd Kaitseväes alates 2000. aastast.
Kaitseväe Peastaabi teavitusosakonna ülema ametikohale asub kolonel Aivar Jaeski. Kolonel Jaeski on teeninud kaitseväes üle 20 aasta. Ta on olnud Tagalapataljoni ja Rahuoperatsioonide keskuse ülem, osalenud operatsioonil Iraagi Vabadus ja välisoperatsioonil NATO vägede koosseisus Afganistanis, teeninud Eesti esinduses NATO ja Euroopa Liidu juures ning olnud NATO Brunssumi ühendväejuhatuse staabis strateegilise kommunikatsiooni juhtiv ohvitser.
Kaitseväe meediasuhtluse valdkonna võtab üle Kaitseväe Peastaabi teavitusosakonna ülema asetäitja ametikohale asuv Vallo Toomet. Reservohvitser Vallo Toomet on töötanud ajakirjanduses üle 25 aasta, lisaks ajakirjanikutööle on tal kogemused televisiooni ja trükimeedia juhtimisest. Ta on kolmel korral osalenud reservohvitseride võistkonnas üheks maailma raskemaks peetaval sõjalis-sportlikul Erna retkel.
Avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Kaitseväe usaldusväärsus institutsioonide järjestuses ajalooliselt kõige kõrgemal, teisel kohal. 92 protsenti küsitletutest toetab ajateenistust ja 77 protsenti peab vajalikuks relvastatud vastupanu osutamist juhul kui Eestit rünnatakse.
Kaitseministeeriumi uueks pressiesindajaks saab Artur Jugaste, kellel on mitmeaastane kommunikatsioonialane kogemus erasektorist. Jugaste on varem töötanud ka Kaitseväe Peastaabi teavitusosakonnas. Ta on lõpetanud Stockholmi Ülikooli meedia ja kommunikatsiooni erialal.
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna eelmine juhataja Hannes Kont asus augustist tööle Siseministeeriumi asekantslerina.
-
Reservmereväelased harjutavad sadamakaitsetMereväe baasikaitsekompanii viib sel nädalal läbi reservväelaste õppekogunemise raames õppuse Läänemaal Rohuküla sadamas ja Kiltsi lennuväljal ning lahinglaskmised Klooga laskeväljal.
„Baasikaitsekompanii õppekogunemise põhiülesandeks on sadamakaitse, samuti oleme meelde tuletanud taktikalisi oskusi ja viime läbi laskeõpet,“ ütles reservkompanii ülem vanemleitnant Franek Persidski õppekogunemise senise käigu kohta.
Õppekogunemisest võtab osa 102 kunagist baasikaitsekompanii ajateenijat. Õppekogunemise käigus harjutavad nad dessandi läbiviimist, merevaatlust ja sadamakaitset.
Õppust toetavad mereväe laevad. Õhuväe helikopterid, Politsei- ja Piirivalveameti Haapsalu kordon ja Kaitseliidu Lääne malev osutavad baasikaitsekompaniile vastutegevust.
10. ja 11. oktoobril kasutavad reservväelased õppuse lõppfaasis Rohuküla sadamas ja Kiltsi lennuväljal imitatsioonivahendeid. Kaitsevägi loodab kohalike elanike mõistvale suhtumisele.
Reedel, 12. oktoobril viib baasikaitsekompanii Klooga laskeväljal läbi üksuse lahinglaskmised. Kaitsevägi tuletab harjutusalade ümbruses ringiliikujatele meelde, et harjutusaladele minnes tuleb väga hoolikalt jälgida seal kehtivaid liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid.