Uudised
-
Kuperjanovi jalaväepataljon viib ajateenijatele läbi nooremallohvitseride õpetSuuremale osale Kuperjanovi jalaväepataljonis hetkel teenistuses olevatest ajateenijatest lõppes täna nooremallohvitseride kursuse esimene nädal. Pataljoni luurekompanii ajateenijad on nooremallohvitseridele vajalikke teadmisi saanud juba septembri teisest poolest.
Nooremallohvitseride kursusel osalejatele jagavad Kuperjanovi jalaväepataljoni kaadrikatseväelased teadmisi üksikvõitleja ja allüksuse taktikalisest juhtimisest, relvaliikide koostööst, omadest üksustest ja ka võimaliku vastase tegutsemisest.
Ajateenijate väljaõpe viiakse läbi klassi- ja välitingimustes. Klassitundides omandatud teooria kinnistatakse ja harjutatakse läbi maastikul.
Nooremallohvitseride kursuse ülema kapten Lauri Kriisa sõnul antakse ajateenijatele kuue õppenädala jooksul vajalikud taktikalised baasteadmised ja läbitakse õppe erinevates lahinguliikides.
„Tulevane jaoülem peab lisaks oma ülesannetele teadma kuidas tegutseb nii kompanii kui ka jalaväepataljon,“ ütleb kapten Lauri Kriisa.
Taktikaliste teadmiste juurde hinnatakse terve kursuse vältel ka tulevase nooremallohvitseri olemust – hoiakut, käitumist, distsipliinist kinnipidamist. „Kui ajateenija ei suuda isegi kellaaegadest kinni pidada, siis allohvitseride hulka tal asja pole,“ sõnas kapten Kriisa.
Kursusest võtab osa 190 ajateenijat Kuperjanovi jalaväepataljonist, lisaks on kursusel ajateenijaid ja kaadrikaitseväelasi mereväest ja Tagalapataljonist, kokku osaleb kursusel üle 200 kaitseväelase. Praegused nooremallohvitseride kursusel osalejad lõpetavad oma kursuse detsembris kahe ööpäevase lõpurännaku ja vande andmisega.
Koos nooremallohvitseride kursusega lõpetavad ajateenijatena sõduri baaskursuse detsembris järgmise nädala alguses pataljoni saabuvad kutsealused. Kursused läbinud ajateenijad moodustavad edaspidi allüksused, kus jaoülemateks on praegu sõjalise juhtimise väljaõpet saavad ajateenijad. Hilisema viie kuu jooksul saavad jaoülematest ajateenijad väärtusliku juhtimiskogemuse, mida peale teenistust on võimalik rakendada erinevates eluvaldkondades. -
Eesti, Läti ja Leedu peastaapide ülemad arutasid sõjalist koostöödEesti, Läti ja Leedu kaitseväe peastaapide ülemad kolonel Peeter Hoppe, brigaadikindral Andis Dilans ja brigaadikindral Vilmantas Tamosaitis arutasid eile ja täna Kaunases sõjalise koostöö küsimusi ning otsustasid esitada kaitseväe juhatajatele ettepanekud koostöö edendamiseks.
Peastaapide ülemad arutasid väljavaateid Balti Kaitsekolledzi õppimis- ja õpetamisvõimaluste laiemaks tutvustamiseks NATO, Euroopa Liidu ja Põhjala riikides ning otsustasid jätkata kolledži toetamist kõrgetasemeliste esinejate ja ekspertidega.
Samuti lubasid Läti ja Leedu ülemad ühineda Eesti kavatsusega panustada 2015. aastal Põhjala Lahingugruppi vähemalt 50-mehelise üksusega.
Peastaapide ülemad otsustasid esitada kaitsevägede juhtidele nelja aasta ühisõppuste plaani ning arutasid harjutusalade ühise kasutamise, hariduse ning väljaõppealase koostöö ning NATO õhuturbemissiooni, Balti miinitõrjeeskaadri ja teiste koostööprojektide arengut.
Peastaapide ülemate kohtumise eesmärk on ette valmistada Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajate kohtumist sel sügisel Leedus ning sellele järgnevat kaitseministrite kohtumist aasta lõpus.
Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti - Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.
Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolledž BALTDEFCOL.
-
Sõja- ja katastroofimeditsiini alase väljaõppe leping sai allkirjadEile, 4. oktoobril allkirjastasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorid Tartus sõja- ja katastroofmeditsiini alase õppe läbiviimiseks koostöölepingu. Leping hõlmab lisaks õppetöö korraldamisele ka lõputööde juhendamist ja retsenseerimist ning teadustööd.
Lepingu kohaselt on sõja-ja katastroofmeditsiini kursust võimalik läbida esialgselt valikainena, alates 2014. aastast on see õppeaine õe ja ämmaemanda põhiõppe üliõpilastele kohustuslik.
Lepingu allkirjastamisel rõhutas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus, et kolme kõrgkooli koostöö on hea näide panustamisest laiapindsesse riigikaitsesse, millesse iga osapool saab anda seda, mida ta kõige paremini valdab. „Kokkuvõtteks oleme me nii katastroofideks kui ka sõjaks paremini ette valmistatud ning meil jääb vaid loota, et meil neid oskuseid päris kriisiolukorras kunagi vaja ei läheks,“ ütles kolonel Aarne Ermus.
„Kolme kooli vahelises koostöös on võimalik antud kursuse raames omandatud teadmisi ja oskusi rakendada õdede ja ämmaemandate igapäevases töös,“ ütles Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus. „Meenub mõne aasta tagune aeg kui Kaitseministeerium tutvustas kõrgkoolide juhtidele Eesti riigikaitsesüsteemi ning see andis arusaamise, miks nii palju kaitsekulutustesse tuleb panustada,“ lisas ta.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits avaldas heameelt, et kolme kõrgkooli koostöölepingu allakirjutamine kinnitas juba toimuvat koostööd. „Tänaseks on esimesed õe ja ämmaemanda õppesuuna lõpetajad juba selle kursuse läbinud. Täna allkirjastatud koostöölepingul on ka kaugemale ulatuv kodanikukasvatuslik mõju, sest meie tervishoiutöötajate ettevalmistatus tegutsemiseks eriolukordades on seni olnud puudulik,“ ütles ta.
Sõja- ja katastroofimeditsiini kursus annab tulevastele tervishoiutöötajatele erinevate praktiliste kogemuste kõrval ka ülevaate kaitseväes kasutuses olevast meditsiinivarustusest ning kriisiolukorras käivitatavast meditsiinikorraldusest. Kaitseministeeriumi eestvõttel käivitatud sõja- ja katastroofimeditsiini alane väljaõpe algas sisuliselt juba läinud aastal, kui alustati samasuguse kursuse läbiviimist kõigile Tartu Ülikoolis neljandal kursusel õppivatele arstitudengitele.
Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide Kõrgkooli õe ja ämmaemanda rakenduskõrgharidusõppe tudengid hakkavad omandama Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuses sõja- ja katastroofimeditsiini alaseid teadmisi ja oskusi nädalaste tsüklite kaupa. -
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused sõlmivad Tartu ja Tallinna tervishoiukõrgkoolidega koostööleppeKaitseväe Ühendatud Õppeasutused, Tartu Tervishoiu Kõrgkool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kirjutavad homme Tartus alla sõja- ja katastroofmeditsiini alase koostöölepingu. Viimane hõlmab lisaks õppetöö korraldamisele ka lõputööde juhendamist ja retsenseerimist ning teadustööd.
Esialgu valikainena käivitatav sõja-ja katastroofmeditsiini kursus on alates 2014. aastast kõigile meditsiiniõe kutse omandajaile kohustuslik. Alates möödunud aastast on sama väljaõppe läbinud kõik Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas neljandal kursusel õppivad arstitudengid.
„Kursuse eesmärgiks on, et kõik tulevased meedikud omandaksid ühtsetel alustel teadmised ning oskused sõja- ja katastroofiolukorras arstiabi osutamiseks,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste meditsiinikeskuse ülem major Ahti Varblane.
Major Varblase sõnul on väljaõpe eelkõige praktilise suunitlusega ning sellesse on kaasatud neljanda aasta arstitudengid ning kolme ja pooleaastast meditsiiniõe kutseõpet lõpetavad olevad meditsiiniõed. „Kaitsevägi on huvitatud vastava väljaõppe saanud meedikute reservi loomisest ning samas on kaitseväe meedikud kõige suuremate välimeditsiini kogemuse kandjatena ainsad, kes saavad sellealaseid teadmisi oma noortele kolleegidele edasi anda,“ lisas ta.
Tulevaste meditsiiniõdede ning arstide sõja- ja katastroofmeditsiinialane väljaõpe on valdavalt praktilist laadi. KVÜÕA Meditsiinikeskus kasutab väljaõppe läbi viimiseks erinevaid mannekeene ja simulaatoreid. Lisaks tutvustatakse meedikutele ka kaitseväe kasutuses olevat meditsiinivarustust ning antakse ülevaade arstiabi korraldusest kriisioluolukorras.
Major Varblase sõnul on seni läbiviidud kursused olnud meedikute seas nõutud, sest nende käigus kasutatavad tänapäevased matkevahendid annavad neile võimaluse seniõpitut reaalolukorrale väga sarnaselt läbi proovida. -
Ämari Lennubaasis maandus Tšehhi õhuväe hävitajaÄmari Lennubaasis maandus täna Tšehhi õhuväe hävitaja JAS-39 Gripen, et tuua siia Tšehhi õhuväe delegatsioon.
Visiidi eesmärgiks oli saada ülevaade baasi majutus- ja toitlustusvõimalustest, hooldusangaaridest, kiireageerimisvalmiduses olevatest lennukite angaaridest, kütuselaost ning relvastuse hoidmise võimalustest.
Balti riikidele õhuturvet tagavad NATO riikide hävitajad baseeruvad Leedus Šiaulai lennuväljal, kuid eriolukordades saavad lendurid kasutada ka teisi Balti riikide lennuvälju.
Tagamaks võimaliku maandumise ohutuse, tutvuvad lennukite meeskonnad eelnevalt võimalike tagavaralennuväljadega.
-
Eesti ja USA sõlmisid erioperatsioonide alase koostööleppe
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja USA Euroopa erivägede ülem kindralmajor Michael S. Repass kirjutasid täna alla koostöömemorandumi Eesti eriüksuse saatmise kohta NATO operatsioonile Afganistanis ning osalesid erioperatsioonide üksusele lipu annetamise tseremoonial.
„Tänane päev on oluline nii Eestile, Ameerika Ühendriikidele kui NATO-le,“ ütles kindral Repass, kes kinnitas, et Eesti ja USA jätkavad koostööd erioperatsioonide vallas ja NATO operatsioonil Afganistanis.
Kaitseminister Urmas Reinsalu nentis, et eriüksuste roll tänapäeva sõjapidamises kasvab pidevalt. "Eestile on eriüksuse arendamine oluline nii välisoperatsioonidel osalemiseks kui ka Eesti iseseisva kaitsevõime tagamiseks, mistõttu on tänase koostöömemorandumi sõlmimine oluline samm edasi," ütles Reinsalu.
Kaitseväe eriüksuse juhtimise võttis täna üle kolonelleitnant Riho Ühtegi, kes seni teenis Eesti kaitseatašeena Gruusias.
„Eriüksuse loomisega on Eesti Kaitsevägi astunud suure sammu edasi,“ ütles kolonelleitnant Ühtegi, kelle sõnul kasvab eriüksuste roll nüüdisaegses sõjapidamises pidevalt. „Kõik tulevikku vaatavad riigid püüavad saavutada minimaalsete ressurssidega maksimaalseid tulemusi, eriüksused on tõhus vahend selle saavutamiseks,“ lisas ta.
Kolonelleitnant Ühtegi sõnul näitab täna annetatud lipp, et 2009. aastal loodud üksus on saanud lahinguvalmis.
Kaitseväe ja Ameerika Ühendriikide Euroopa erivägede koostöömemorandum sätestab Eesti eriüksuse tegevuse ja koostöövormid Afganistanis ning logistilise ja meditsiinilise toetuse üksikasjad.
Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöö raames teenivad Afganistanis Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadis kaks Eesti kopteripilooti. 2010. aastal kinkisid Ameerika Ühendriigid Eestile 80 81-mm miinipildujat ja neli Raven tüüpi mehitamata luurelennukit ning viisid läbi isevalmistatud lõhkekehade vastase tegevuse väljaõpet. Eesti jalaväelased teenisid USA Armee üksustega koos Iraagis ning on teeninud koos merejalaväelastega Afganistanis.
USA on toetanud Eesti kaitseväelaste väljaõpet erinevatel kursustel alates 1990-ndate algusest ning erineva varustuse ja sidevahendite muretsemist pea 70 miljoni USA dollari ulatuses. Ameeriklased toetavad proteesikeskuse loomist Ida-Tallinna Keskhaigla juurde, kust hakkavad abi saama nii kaitseväelased kui teised abivajajad. Alates möödunud aastast osaleb USA NATO Küberkaitsekeskuse töös. -
Scoutspataljon naaseb Lätist õppuselt Teraskilp
Homme hommikust keskpäevani liiguvad teekonnal Ikla-Paldiski Adazi polügoonilt koju pöörduvad kaitseväe sõidukite kolonnid.
Esimene 25-sõidukiline kolonn jõuab Ikla kaudu Eestisse kell seitse, teine jõuab Iklasse pool tundi hiljem ja kolmas kell kaheksa. Sõjaväemasinad kasutavad liikumiseks Pärnu-Ikla ja Paldiski maanteed, Pärnust möödutakse ringtee kaudu. Viimane kolonn jõuab Paldiskisse keskpäeval.
Kolonne julgestavad politsei ja sõjaväepolitsei. Sõidukid peatuvad Iklas, Uulus ja Orgital. Vajadusel tehakse lisapeatusi, et tavaliiklejaid mööda lasta. Sõidukite kiirus on kuni 60 kilomeetrit tunnis ja pikivahed kuni 100 meetrit.
Lätis Adaži polügoonil korraldatud õppus Teraskilp oli järgmisena Afganistani suunduva kontingendi viimane suurem õppus. Selle eesmärgiks oli harjutada lahinglaskmist kõikidest jalaväekompanii Estcoy-15 käsutuses olevatest tulirelvadest nii jao, rühma kui kompanii suuruste üksustega.
Õppus kulmineerus esmaspäeval pataljoni lahinglaskmisega, kus lisaks Estcoy varustuses olevatele relvadele kasutati ka raketikompleksi Milan ja 120-millimeetrisi miinipildujaid. Sama suure üksusega viisid Eesti kaitseväelased lahinglaskmisi läbi viimati 2006. aastal.
-
Kaitseväe poksijad said Euroopa sõjaväelaste meistrivõistlustelt kaks hõbedat ja pronksiTäna lõppesid Võrus Euroopa sõjaväelaste lahtised meistrivõistlused poksis.
Kehakaalus kuni 91 kilogrammi sai Eesti poksija reamees Rain Karlson hõbeda, kulla võitis punktidega 13:11 Gottlieb Weiss Saksamaalt.
Kehakaalus kuni 49 kilogrammi sai hõbemedali Staabi- ja sidepataljonis aega teeniv reamees Kirill Serikov.
Kehakaalus kuni 81 kg sai reamees Ainar Karlson pronksi. Võitis Kevin Künzel Saksamaalt, teiseks jäi Ville Hukkanen Soomest.
„Tegemist oli viimase kahekümne aasta kõige kõrgetasemelisema poksivõistlusega Eestis,“ ütles võistluse peakorraldaja major Heino Märks, kelle sõnul läks võistlus korda ning Võru sai näha maailmatasemel poksijaid.
Meistrivõistlustel osalesid sõjaväelastest poksijad Brasiiliast, Saksamaalt, Ukrainast, Iraagist, Namiibiast, Tuneesiast, Hollandist, Austriast, Lätist, Valgevenest, Soomest ning Eestist.
Eestit esindasid veel staabi- ja sidepataljonis aega teenivad reamehed Deniss Kormilin ja 2012. aasta Eesti meistrid reamehed Nikolai Tšaškin ja Stanislav Perfilov.
-
Põhja Kaitseringkond harjutas koos Kaitseliidu Tallinna malevaga sisejulgeoleku tagamist28. kuni 29. septembrini harjutas Põhja Kaitseringkond koos Kaitseliidu Tallinna malevaga sisejulgeoleku tagamist väeosades. Harjutuse käigus testiti Kaitseliidu Tallinna maleva malevkondade valmisolekut ja reageerimist erinevatele ohuolukordadele.
Põhja Kaitseringkonna julgeoleku ohvitseri kapten Tanel Kurisoo sõnul oli tegemist esmakordse koostööharjutusega, mis oli uudseks kogemuseks mõlemale osapoolele. “Tulevikus on plaanis taolisi harjutusi kindlasti korrata ning omavahelist koostööd tugevdada,“ lisas kapten Kurisoo.
Õppuse stsenaariumi kohaselt palus Põhja kaitseringkonna operatiivkorrapidaja, Rahumäe tee 4a asuva linnaku kaitsmiseks Kaitseliidu Tallinna malevalt abi.
„Pärast häiresignaali saamist kogunesid allüksused eelnevalt kokkulepitud kogunemiskohtadesse, kus kontrolliti nende varustatust ja relvastust ning seejärel asuti täitma erinevaid sisekaitselisi ülesandeid,“ ütles Kaitseliidu Tallinna maleva pealik kapten Valjo Tooming.
Malevkondade tegevust juhtis ja hindas Kaitseliidu Tallinna maleva staap. Linnaku kaitsmisel tegi Tallinna malevaga koostööd Vahipataljoni häiregrupp. Vastaspoole ehk sissetungijatena tegid harjutuse kaasa Vahipataljoni ajateenijad.
-
Eesti valmistub NATO õppuse tagamiseksNATO korraldab 27. oktoobrist – 8. novembrini Ämaris Lennubaasis arvutipõhise kriisireguleerimise staabiõppuse Steadfast Juncture 2012, mille käigus hinnatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse valmisolekut juhtida 2013. aastal alliansi reageerimisjõude.
“Eesti on valmis vastu võtma NATO reageerimisjõude,” ütles Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja operatiivalal mereväekapten Igor Schvede. „Õppuse tagamisega annab Eesti olulise panuse järgmiseks aastaks NATO reageerimisjõudude ettevalmistusse.“
Eesti on õppuse korraldamisel vastuvõtva riigi rollis, mille käigus valmistatakse ette ühendväekoondise staabi ja logistilise toetuse staabi vastuvõtmine ning nende tegevuse tagamine välioludes.
Õppusel harjutatakse NATO Napoli ühendväejuhatuse ja sellele allutatud väekomponentide staapide tegevust väiksemamahulise ühendoperatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel NATO artikkel 4 raames. Õppus põhineb väljamõeldud stsenaariumil ning sellel keskendutakse juhtimisele koostegutsemisvõime saavutamiseks erinevates piirkondades paiknevate NATO üksuste vahel.
Õppusel osalevad staabid hakkavad paiknema lisaks Eestile Itaalias, Ühendkuningriikides ja Prantsusmaal. Õppust kontrollitakse Norrast NATO ühendsõjakeskusest. Eestisse tulevate staapide isikkoosseisu moodustavad ligi 300 alliansi erineva liikmesriigi staabiohvitseri ja staabiallohvitseri.
2013. aastal asub NATO Napoli ühendväejuhatus üheks aastaks juhtima alliansi reageerimisjõude. Eesti panustab järgmisel aastal NATO reageerimisjõududesse liikumise ja transpordi koordinatsioonimeeskonna, demineerimismeeskonna ning luuretoetus- meeskonnaga.
Itaalias Napolis asuv ühendväejuhatus on üks kahest NATO operatiivtasandi juhtimisorganist, mille peamiseks ülesandeks on planeerida tegevusi ja viia läbi sõjalisi operatsioone rahu, julgeoleku ja liikmesriikide territoriaalse sidususe tagamiseks. Samuti vastutab Napoli ühendväejuhatus liikumisvabaduse tagamise eest maailma meredel.
NATO reageerimisjõud (NRF, NATO Response Force) on kõrge valmisolekuga maa-, mere- ja õhuväe ning eriüksuse võimekusi koondav ligi kolmeteistkümnest tuhandest kaitseväelasest koosnev väekontingent. Põhja-Atlandi Nõukogu võib rakendada reageerimisjõude sõjaliste ülesannete täitmisel maailma erinevates paikades ning nad peavad olema võimelised vastu seisma tänapäeva asümmeetrilistele ohtudele.