Uudised
-
Eestlased Afganistanis autasustasid Ühendkuningriigi relvavendaAfganistanis teeniva Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi andis Pimoni patrullbaasis korraldatud pidulikul rivistusel üle teenetemärgi Maaväe ohvitseri kuldrist Ühendkuningriigi kolonelleitnandile Mick Astonile.
Kolonelleitnant Aston pälvis teenetemärgi Eesti üksuste Estcoy-14 ja Estcoy-13 juhtimise ja tugeva toetamise eest. Lisaks on ta eestlastega koos Afganistanis teeninud 2007. Aastal.
„Estcoy-14 on agressiivne ja professionaalne - just selline nagu üks jalaväekompanii olema peab,“ ütles kolonelleitnant Aston teenetmärki vastu võttes. Hetkel oma teenistust Afganistanis lõpetava kolonelleitnant Astoni sõnul on ta tunnustusest liigutatud ning et tal oli au eestlastega koos teenida.
Kolonelleitnant Margus Koplimägi ütles teenetemärki üle andes, et kolonelleitnant Aston oskas maksimaalselt ära kasutada eestlaste tugevaid külgi ning erinevaid võimekusi, näiteks meditsiinitoetust, aga ka teisi valdkondi. „Ühendkuningriigi üksused on oma operatsioonideks meilt meditsiinilist toetust küsinud,“ tõi kolonelleitnant Koplimägi näite.
Kolonelleitnant Aston andis kompanii ülemale major Eero Aijale üle pataljoni sümboli - viikingi kuju. See on esimene kord kui pataljoni sümbol antakse lahingugruppi kuuluvale mitte-briti üksusele.
Maaväe Ohvitseri kuldristi antakse vanemohvitseridele ja kõrgematele ohvitseridele. Kahekümne aasta jooksul on Ohvitseri kuldristi antud 81 vanemohvitserile. -
Kindral Laidoneri jooksu võitis SuurtükiväepataljonNeljapäeval 48 võistkonna osavõtul peetud XIII Kindral Johan Laidoneri Olümpiateatejooksu võitis üldarvestuses Suurtükiväepataljon, läbides 8x750 m raja ajaga 19.46,8. Kahel viimasel aastal võitjaks tulnud Staabi- ja Sidepataljon sai ajaga 20.02,7 teise ja Vahipataljon 20.16,0ga kolmanda koha.
Võistkondade koondarvestuses oli jätkuvalt parim Staabi- ja sidepataljon.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul on kolmeteistkümnendat korda korraldatav jooks kindral Laidoneri tõekspidamiste elujõuliseks tunnistuseks, mille üle ta ise siirast heameelt tunneks. “Oma mitmekülgse tegevusega mõistis Laidoner ühiste tegemiste jõudu tervikliku ühiskonna ülesehitamisel,” ütles brigaadikindral Terras kindral Laidoneri meenutades.
Kaitseväe Logistikakeskus toetas Viimsi mõisapargis XIII kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooksu korraldamist jooksuradade ettevalmistamise ning sõdurisupi jagamisega.
„Loodame selle väikese logistilise näpuharjutusega valmistada rõõmu spordisõpradele nii kaitseväes kui reservväelaste hulgas. Kuid hea tuju ning võitlustahte peab ikka igaüks ise kaasa võtma,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Kaheksas erinevas võistlusklassis jooksid kaitseväelased, kaitseliitlased, noorkotkad-kodutütred, põhikoolide ja gümnaasiumide õpilased, akadeemiliste organisatsioonide, spordiklubide ja ettevõtete esindajad. Kokku osales jooksul 48 võistkonda, neist 20 kaitseväest.
Kaheksaliikmelised võistkonnad läbisid kokku 6-kilomeetrise raja ümber mõisapargi, iga võistleja sai joosta 1500 meetrit.
Teatejooksu korraldavad Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti spordiselts Kalev ja kaitsevägi.
-
Afganistanis teenivad Eesti piloodid täitsid esimese teenistusülesandeAfganistanis teenivad Eesti õhuväe kopteripiloodid täitsid eile oma esimese teenistusülesande lennates UH-60 Black Hawk tüüpi kopteritel.
„Meie ülesandeks oli meedikute transport Camp Bastioni välihaiglasse,“ ütles vanemlendur kapten Martin Noorsalu. „Paari nädala jooksul on meie ülesanneteks vedada lasti, posti ja inimesi, et koguksime piirkonnas kogemusi ja tutvuksime vajalike sihtkohtadega,“ lisas ta. Pärast tutvumislende hakkavad piloodid lendama meditsiinilise evakuatsiooni üksuse koosseisus.
Kapten Rene Kallis ja kapten Martin Noorsalu alustasid teenistust Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadis Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostööprogrammi raames alates 2011. aasta suvel. Piloodid läbisid Blackhawk kopteri tüübi- ja tasemekoolituse, kus harjutasid lendamist öövaatlusseadmetega, tulekustustuslende ja vintsimist, lendamist formatsioonis ja ripplastiga ning taktikalist madallendu. Afganistani operatsiooniks valmistumisel läbisid Eesti piloodid ka kõrgmägedes lendamise koolituse.
Eesti piloodid teenivad Afganistanis detsembri lõpuni, seejärel naasevad nad Ameerika Ühendriikidesse, kus jätkavad Marylandi Rahvuskaardi 29. Lahinglendude Brigaadis staabiohvitseridena 2014. aasta juulini. Eesti õhuväe piloodid osalevad rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil esimest korda peale taasiseseisvumist.
Kokku osaleb rahvusvahelises programmis neli Eesti õhuväelast - lisaks Ameerika Ühendriikidele õpivad kaks pilooti alates möödunud aasta veebruarist Ühendkuningriigis. Kõik neli pilooti on läbinud Saksamaal turbiinmootoritega kopterite baasväljaõppe, instrumentaallennu koolituse ja öövaatlusseadmetega lendamise koolituse. Pärast programmi lõppu naasevad piloodid Eestisse, kus jätkavad kogemuste jagamist ja õpetamist.
Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi osariigi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaartlased on andnud olulise panuse Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel tervikuna ja eriti Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisesse. Sajad kaitseväelased ja kaitseliitlased on saanud erinevad koolitusi Ameerika Ühendriikides. Marylandi rahvuskaardi instruktorid on osalenud kümnetel väljaõppeüritustel Eestis.
Eesti kopteripiloodid teenivad Afganistanis Helmandi provintsis Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadi koosseisus. -
Kõrgema sõjakooli lõpetas üheksa nooremleitnantiKaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe andis täna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas nooremleitnandi auastmetunnused kätte üheksale värskelt Kõrgema Sõjakooli teise nooremohvitseride kursuse lõpetanud ohvitserile.
Varsema tsiviilkõrgharidusega nooremohvitserid arvati Eesti ohvitserkonna sekka pärast kolmteist kuud kestnud sõjalist väljaõpet.
„Väikeriik peab võimalikult hästi ära kasutama kõigi kodanike, nii praeguste kui ka tulevaste kaitseväelaste senist ettevalmistust, haridust ja soovi kaitseväes teenida,“ ütles peastaabi ülem tsiviilkõrgkoolide lõpetanud ohvitseridele. Kaitseväe Peastaabi ülema sõnul on paljudel meie liitlasriikidel aastatepikkune tsiviilkõrgkoolide lõpetanute kaasamise kogemus, mis on Eesti-suuruse riigi jaoks eriti väärtuslik.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus tõdes, et kõrghariduse baasil nooremohvitseride ettevalmistamise kursus on tänaseks Eesti sõjandushariduse maastikul kinnistunud ning seda paindlikumaks muutnud. „See on lisavõimalus neile oma riiki teenida, kes on kutsumuse ja soovi ohvitseriks saada avastanud tsiviilkõrghariduse omandamise järgselt,“ ütles kolonel Ermus.
Nooremohvitseride kursuse õppurid õppisid kursuse vältel juhtima rühma ja kompaniid ning kasutama relvastust ja tehnikat rühma tasemel. Lisaks omandasid ohvitserid teadmisi sõjaajaloost ja julgeolekupoliitikast, reaal- ja ühiskonnateadustest, lahingutoetusest ning pedagoogikast. Kursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Kristo Tamm.
Kaheksa värske nooremohvitseri teenistus jätkub maaväe üksustes rühmaülema ametikohtadel, üks lõpetaja jätkab teenistus mereväes. Järgneva kolme aasta jooksul tuleb neil läbida viiekuuline erialakursus, mis võimaldab spetsialiseeruda pioneeri-, side-, logistika-, suurtüki-, õhutõrje või jalaväe erialale.
Ohvitseride kursuse lõpetanute seas on näiteks geograafia, õigusteaduse, majanduse ja ehituse erialal kõrghariduse omandanuid. Tänavu alustas kolmandal nooremohvitseride kursusel õpinguid 10 kõrgharidusega noort.
Nooremohvitseride kursusele kandideerimise eelduseks on kõrgharidus ning läbitud ajateenistus. Kursus valmistab ette maaväe või õhuväe nooremohvitsere rahu-ja sõjaaja ametikohtadel teenimiseks, selle lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
Samalaadsed kursused on kasutusel Ameerika Ühendriikides, Ühendkuningriigis ning teistes liitlasriikides. -
Reamees Rain Karlson pääses meistrivõistluste finaaliReamees Rain Karlson alustas eile Euroopa sõjaväelaste lahtisi meistrivõistlusi poksis võimsalt kui võitis mitmekordse Brasiilia meistri ning 2011. aasta sõjaväelaste MMi pronksimehe Rafael Duarte Lima punktidega 18:11.
Kaks esimest raundi kulgesid Karlsoni juhtimisel. Esimese raundi võitis ta 6:2 ja teise 7:3. Kolmandas raundis võitis brasiillane 6:5.
Võiduga pääses reamees Rain Karlson laupäeval toimuvasse finaali, kus kohtub sakslase Gottlieb Weissiga.
Meistrivõistlustel osalevad sõjaväelastest poksijad Brasiiliast, Saksamaalt, Ukrainast, Iraagist, Namiibiast, Tuneesiast, Hollandist, Austriast, Lätist, Valgevenest, Soomest ning Eestist.
-
Ühtlustamiskursuse edukalt läbinud noorkadetid asusid õppetööleTeisipäeva hommikusel rivistusel tunnustas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu ühtlustamiskursusel parimaid tulemusi näidanud ohvitseriõpingute alustajaid.
Kõrgemas Sõjakoolis tänavu õppetööd alustanud põhikursuse kadetid ning nooremohvitseride kursuse kuulajad lõpetasid kuu aega väldanud ühtlustamiskursuse lõpurännakuga reedel, 21. septembril.
Kursusekaaslaste hinnangule tuginedes kuulutati parimaks meeskonnaliikmeks nooremohvitseride kursuse õppur Kadri Rodima. Ühtlustamiskursuse parimaks noorkadetiks osutus pärast kõigi hinnangute kokkuarvestamist Marek Hendrikson.
Marek Hendriksonile andis Kõrgema Sõjakooli ülem üle ka läinud aastal Õhuväe ülema poolt välja pandud meene – olulise lennukiosa, millega kaasnes tund aega lendu õppereaktiivhävitajaga Ämari lennubaasis.
„Kuu aega väga intensiivset tegevust mugavustsoonist väljaspool oli oluline ühtlustamaks erinevatest väeosadest tulnud ning erinevaid relvasüsteeme kasutama õppinud kaitseväelaste tegutsemist jao koosseisus, et nad saaksid nüüd kohe asuda rühma tasemel õppe juurde,“ ütles kolonelleitnant Mati Tikerpuu tänavu õpinguid alustava 53 tulevase ohvitseri ühtlustamiskursusest rääkides.
„Samas andis ühtlustamiskursus nii kursuseülemaile kui instruktoreile hea ülevaate igaühe juhiomadustest ning meeskonnatöö oskustest,“ lisas ta
Tänavu võeti õppurid Kõrgemasse Sõjakooli põhikursusele vastu gümnaasiumi lõpuhinnete, akadeemiliste võimete testi, üldfüüsiliste katsete tulemuste ning kutsesobivusvestluse alusel.
Sõjakooli ülema sõnul on võimalik täheldada ühiskonnas üldist tendentsi, et füüsiliselt ollakse nõrgemad kui eelmine aastakäik. Samas rõõmustab varasemat kaitseväelist juhtimiskogemust omavate õppurite arvukus. -
Kaitseväe juhataja autasustas Hollandi suursaadikut kaitseväe teenetemärgigaKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras autasustas täna ametist lahkuvat Hollandi suursaadikut Maurits Robbert Jochemsit Kaitseväe teenetemärgiga, mis on kaitseväe kõrgeim autasu.
Brigaadikindral Terras tunnustas suursaadikut panuse eest Balti õhuturbemissiooni tagamisse ning Tallinnas asuva NATO Kooperatiivse Küberkaitsekeskuse arengusse. “Kaitsevägi on tundnud Hollandi suursaadiku tugevat isiklikku toetust Balti õhuturbemissiooni stabiilsuse tagamisel ning Hollandi ühinemisele küberkaitsealase koostööga,” brigaadikindral Terras teenetemärki üle andes.
Holland ühines NATO küberkaitsekeskusega selle aasta aprillis, olles üheteistkümnes riik, mis osaleb keskuse igapäevatöös ja juhtimises. Hollandi hävitajad on osalenud Balti õhuturbemissioonil.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks. Teenetemärki antakse tunnustuseks panuse eest kaitseväe arengusse ning riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete eest.
Enne Eestisse suunamist on suursaadik Jochems teeninud muuhulgas NATO asepeasekretärina operatsioonide ning planeerimise alal. Samuti on ta täitnud ajutiselt NATO tsiviilesindaja kohustusi Afganistanis ja asub nüüd püsivalt sellele ametikohale. -
Võrus algavad Euroopa sõjaväelaste lahtised meistrivõistlused poksisVõrus algavad Euroopa sõjaväelaste lahtised meistrivõistlused poksis
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras avab täna Võrus esimesed Euroopa sõjaväelaste lahtised meistrivõistlused poksis.
Meistrivõistlusetlustel osalevad sõjaväelastest poksijad Brasiiliast, Saksamaalt, Ukrainast, Iraagist, Namiibiast, Tuneesiast, Hollandist, Austriast, Lätist, Valgevenest, Soomest ning Eestist.
Eestit esindab võistlustel Staabi-ja Sidepataljoni spordirühma reamees Ainar Karlson, kes võitis möödunud aastal sõjaväelaste maailmameistrivõistlusel Rio de Janeiros hõbemedali.
Samuti astuvad võistlustulle reamees Rain Karlson, kes sai 2011. a sõjaväelaste maailmameistrivõistluste 5. koha ning staabi- ja sidepataljonis aega teenivad reamehed Deniss Kormilin ja Kirill Serikov, kes võitsid Euroopa Üliõpilaste Meistrivõistluste. Moskvas 2011. aastal pronksmedali ning 2012. aasta Eesti meistrid reamehed Nikolai Tšaškin ja Stanislav Perfilov.
Võistluste eelringid leiavad aset täna ja homme. Poolfinaalid algavad neljapäeval ning finaalmatšid peetakse maha laupäeval Võru spordikeskuses. -
Merevägi lõhkas Kakumäe lahes 18 lennukipommiMereväe tuukrid lõhkasid täna pärastlõunal Tallinnas, Kakumäe lahes 18 II Maailmasõja-aegset lennukipommi. Demineerimistööd viidi läbi kahe kilomeetri kaugusel Kakumäe poolsaare tipust.
Lõhkamise kooskõlastas merevägi Keskkonnaameti, Veeteede Ameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Demineerimistööd jätkuvad homme, kui ilmastikuolud seda lubavad. Merevägi loodab ümberkaudsete elanike mõistvale suhtumisele.
Miinitõrje ja miinisõjavõime arendamine on Eesti mereväe põhitegevusalad. Spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp moodustab osa mereväe miinitõrjevõimekusest.
Lisaks on mereväe käsutuses kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat ja miiniinfokeskus, mille ülesandeks on Eesti vete miinisõjaga seonduvate andmebaaside haldamine ning täiendamine.
Eesti osaleb aktiivselt Läänemere-äärsete riikide miinitõrje-alases infovahetuses. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud üle 850 lõhkekeha. -
Riigikaitsekomisjon tunnustas kaitseväe logistikute töödTäna Kaitseväe Logistikakeskust külastanud Riigikogu riigikaitsekomisjoni delegatsioon tunnustas kaitseväe logistikute senist tegevust kogu kaitseväge hõlmava tugisüsteemi välja arendamisel.
„Näen perspektiivi ja vajadust meie sõjaväelogistika edasiarendamisel väeliigi tasemel keskseks asutuseks,“ ütles riigikaitsekomisjoni aseesimees Aivar Riisalu, kelle sõnul on kaitseväe ja Kaitseliidu materiaal-tehniline kindlustatus nii oluline valdkond, et seda saab usaldada üksnes kogenud spetsialistide kontrolli ja juhtimise alla.
Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe tutvustas riigikaitsekomisjonile sõjaväelogistika ülesandeid ja üksuste struktuuri ning korraldas ringkäigu materjaliteenistuse Suur-Sõjamäe ladudes ning töökodades.
Materjaliteenistuse spetsialistid andsid komisjoni liikmetele ülevaate arendustegevusest kaitseväe riide- ja erivarustuse valdkonnas, samuti külastasid Riigikogu liikmed, tehnika- side -ja relvastuse remonditöökodasid.
Kaitseväe Logistikakeskuse ülesandeks on kogu kaitseväe hangete, raamatupidamise, vedude, toitlustamise ja meditsiinilise toetuse korraldamine. Keskus korraldab kaitseväe taristu haldamist, tehnika ja relvastuse hooldust ja remonti, lahinguteenindustoetust ning valmistab ette logistikaülesannetega reservüksuseid.
Esimest korda külastas riigikaitsekomisjon logistikakeskust 2010. aastal.