Uudised
-
Kaitseväe juhataja avas Euroopa sõjaväelaste lahtised meistrivõistlused poksisKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras avas täna Võrus esimesed Euroopa sõjaväelaste lahtised meistrivõistlused poksis.
„Nii nagu spordis, on ka kaitseväeteenistuses olulised tahtejõud ja sihikindlus,“ ütles brigaadikindral Terras avakõnes. Kaitseväe juhataja sõnul on kahevõitluse alad ja oma riigi teenimine sarnased, kuna mõlemad nõuavad julgust, tahet ja pühendumust. „Nii kaitseväeteenistuses kui kahevõitluse aladel on lisaks füüsilisele vastupidavusele oluline vaimne tugevus,“ lisas ta.
Meistrivõistlustel osalevad sõjaväelastest poksijad Brasiiliast, Saksamaalt, Ukrainast, Iraagist, Namiibiast, Tuneesiast, Hollandist, Austriast, Lätist, Valgevenest, Soomest ning Eestist.
Eestit esindab võistlustel staabi-ja sidepataljoni spordirühma reamees Ainar Karlson, kes võitis möödunud aastal sõjaväelaste maailmameistrivõistlusel Rio de Janeiros hõbemedali.
Samuti astuvad võistlustulle reamees Rain Karlson, kes sai 2011. a sõjaväelaste maailmameistrivõistluste 5. koha ning staabi- ja sidepataljonis aega teenivad reamehed Deniss Kormilin ja Kirill Serikov, kes võitsid Euroopa Üliõpilaste Meistrivõistluste. Moskvas 2011. aastal pronksmedali ning 2012. aasta Eesti meistrid reamehed Nikolai Tšaškin ja Stanislav Perfilov.
Võistluste eelringid leiavad aset täna ja homme. Poolfinaalid algavad neljapäeval ning finaalmatšid peetakse laupäeval Võru spordikeskuses.
-
Kirde ja Põhja kaitseringkonna ajateenijad andsid truudusetõotuse
Eile tõotasid Eesti riigile truudust 443 Kirde kaitseringkonna suurtükiväe-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis juulikuus teenistust alustanud noormeest ja üks neiu. Tallinnas Jüriöö pargis andsid esimest korda ühiselt truudusetõotuse Vahipataljoni ja mereväe ajateenijad.
„Olete edukalt läbinud esimese sõjalise kursuse ja teist on saanud sõdurid, olete välja teeninud õiguse kanda vormi ja kuuluda meie vennaskonda,“ ütles truudusetõotust vastu võtnud suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Kaarel Mäesalu ja lisas, et lisaks kohustele kaasnevad ajateenistusega ka võimalused: „Teil on võimalus olla eemal oma igapäevastest muredest ja kasutada aega iseenda jaoks. Kaheksa kuud hiljem seisate te rivis tugevamana, targemana ning uute sõprade võrra rikkamana.“
Kõige paremini läbisid sõduri baaskursuse reamees Tanel Tilk pioneeripataljonist, reamees Andres Kaldvee õhutõrjepataljonist ning reamees Andres Lang suurtükiväepataljonist.
Mereväebaasi ülem kaptenmajor Tarmo Sepp rõhutas, et tegemist oli ajaloolise päevaga, kuna esmakordselt andsid truudusetõotuse mereväe ajateenijad koos Vahipataljoni ajateenijatega.
Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduri baaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.
Sel nädalal andsid truudusetõotuse veel logistikapataljoni 95 sõdurit ning 169 ajateenijat 1. Jalaväebrigaadist. Kuperjanovi jalaväepataljoni ja Viru pataljoni sõdurid andsid vande möödunud nädalal.
Pärast baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist jätkavad ajateenijad eriala-ja allüksuse väljaõppega.
-
Scoutspataljoni kolonnid liiguvad Adaži polügoonile õppusele Teraskilp
Scoutspataljoni soomukitest ja sõjaväemasinatest koosnevad kolonnid alustavad homme õhtupoolikul liikumist õppusele Teraskilp Adaži polügoonil Lätis.
Sõjaväemasinad alustavad liikumist pühapäeval kell 18 Paldiskist 45-minutiliste vahedega. Igas kolonnis on kuni 30 masinat, viimased sõidukid lahkuvad Paldiskist kell 20.15. Kolonnid kasutavad liikumiseks Paldiski ja Pärnu-Ikla maanteed, mööduvad Pärnust mööda ringteed ning peatuvad Uulus ja Iklas. Sõidukite kiirus on kuni 60 kilomeetrit tunnis ja pikivahed kuni 100 meetrit. Politsei julgestab kolonne kogu rännaku ulatuses.
Õppus Teraskilp on Afganistani suunduva kontingendi viimane õppus enne välisoperatsioonile suundumist. Õppus kestab 24. septembrist 2. oktoobrini, selle eesmärgiks on lahinguliste oskuste lihvimine.
„Kui õppusel BAM oli läbivaks teemaks suhtlemine ja koostöö kohalikega, siis Teraskilp keskendub pigem lahingulistele tegevustele,“ ütles õppuse läbiviija major Tarmo Kundla.
Scoutspataljon viib õppuse käigus läbi lahinglaskmised kõigist Estcoy kasutuses olevatest relvadest: õppuse käigus lasevad kaitseväelased automaadist Galil, raskekuulipildujast Browning ja kuulipildujast MG-3, 81-mm ja 120-mm miinipildujatest ning tankitõrjesüsteemist Milan. Lahinglaskmisi harjutatakse jao, rühma ja kompanii suuruste üksustega. Lisaks laskmistele jätkavad Scoutspataljoni kaitseväelased taktikaliste harjutuste läbiviimist.
Kontingent suundub Afganistani novembris.
-
Kaitsevägi palub seenelistel ja marjulistel järgida Kaitseväe harjutusaladel ohutusnõudeid
Kaitsevägi tuletab loodussõpradele ja seenelistele meelde, et kaitseväe harjutusaladele minnes tuleb väga hoolikalt jälgida seal kehtivaid liikumispiiranguid ja ohutusnõudeid. Kaitsevägi juhib tähelepanu, et ohutusmärgistuse lõhkumine või varastamine on otseselt seotud ohuga Eesti inimeste elule ja tervisele ning palub ohutusmärgistuse rikkumisest teatada harjutusala haldajale või kohalikku kaitseringkonda.
„Kaitsevägi ei takista harjutusaladel liikumist, kui seal ei viida parajasti läbi laskeharjutusi ja õppusi. Kuid kindlasti ei tohi sinna minna, kui toimuvad laskmised. Parim viis tagamaks oma turvalisust on enne harjutusaladele sisenemist uurida, kas seal käib parajasti väljaõpe või mitte,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna ülem kapten Kaupo Kaiv.
Kaitseväe harjutusalasid haldav Kaitseväe Logistikakeskus edastab teavet harjutusaladel toimuvate õppuste ja laskmiste kohta kohalikele
ajalehtedele, omavalitsuste veebilehekülgedele, ning avaldab infot kaitseväe harjutusväljade veebileheküljel ning harjutusväljadel olevatel informatsioonitahvlitel.
Vältimaks inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triipudega postidega. Laskmiste ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning
paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.
Harjutusväljade veebileheküljel http://harjutusvali.mil.ee informeeritakse vähemalt 7 päeva ette mis kuupäevadel ja kellaaegadel ning mis relvadest mingil harjutusalal lastakse. Samuti saadetakse kaks korda kuus kohalikele ajalehtedele nagu Harju Elu, Võrumaa Teataja ja Põhjarannik avaldamiseks informatsioon järgneval kahel nädalal harjutusväljadel toimuvast tegevustest. Harjutusaladega piirnevatele kohalikele omavalitsustele edastatakse nende veebilehekülgedel avaldamiseks kord kuus harjutusvälja järgneva 30 päeva tegevuskava. Lisaks on paigutatud harjutusväljade sissesõiduteede juurde informatsioonitahvlid, kus on samuti nädal aega varem olemas teave harjutusväljal toimuva kohta.
Nii internetileheküljel, kohalikes ajalehtedes, omavalitsuste
veebilehekülgedel kui informatsioonitahvlitel on harjutusväljade
vastutvate isikute kontaktnumbrid, kellelt saab igaüks soovi korral küsida täiendavat informatsiooni.
„Ohutuse tagab õppuste läbiviija, kuid vastutus lasub igal juhul ka harjutusalale tulnud seenelisel, matkajatel, loodushuvilistel. Seetõttu on väga oluline, et siiski kogemata õppuste või laskmiste ajal
harjutusaladele sattunud inimesed kuulaksid vastuvaidlematult kõiki kaitseväelaste korraldusi,“ ütles kapten Kaivo Kaiv.
Juuli lõpus sõitis üks perekond Kaitseväe Klooga harjutusvälja
territooriumil, järgmisel päeval avastas pereisa autolt kuuliauku
meenutava kahjustuse. Politsei ja Piirivalveamet alustas kriminaalasja, kuid tänaseni pole süüdlast tuvastatud. Kannatanu ütluste kohaselt võis juhtunu toimuda Klooga harjutusvälja territooriumil. Samal ajavahemikul oli Klooga laskeväljal laskeharjutus automaadist Galil, kuulipildujast MG3 ja granaadiheitjast Carl Gustav.
28. augustil pöördus pereisa 1. Jalaväebrigaadi poole ja palus hüvitada tekkinud varaline kahju summas 641 eurot ja 7 senti. Avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud riigivastutuse seadusega, mille kohaselt võib kannatanu, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Olgugi, et käsitletava juhtumi raames ei ole käesolevaks ajaks süüdlast tuvastatud, ei saa välistada, et kahju tekkis alal, mille eest vastutab Kaitsevägi ning seetõttu otsustas Kaitsevägi 12. septembril perekonnale hüvitada autoremondikulud.
Kaitseväe käsutuses on kuus harjutusvälja: Kaitseväe keskpolügoon, Nursipalu, Sirgala, Kikepera, Klooga ja Männiku harjutusväljad. Harjutusväljade peamine ülesanne on Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe tagamine.
Täna kell 13.00 demonstreerib Kaitseväe Logistikakeskuse harjutusalade jaoskonna ülem kapten Kaupo Kaiv ajakirjanikele Männiku harjutusvälja märgistust. Kogunemine kell 12.45 Männikul, Valdeku ja Silikaltsiidi tänava nurgal. Palume osalusest teatada hiljemalt täna 21. septembril kella 12.00ks aadressil Marek.Miil[at]mil.ee või helistada 53 325 910. -
Eesti õhuväelased koordineerisid NATO õppusel õhusõidukite tegevustEile lõppes Tšehhi lõunaosas NATO õhuvägede ühisõppus Ramstein Rover 2012, mille käigus said Eesti õhuväelased koordineerida kõiki õppusel osalenud lennukeid ja helikoptereid ning kasutada nende laskemoona.
Õppuse käigus harjutasid õhutulejuhid liitlasriikide õhu- ja kaudtule toetuse tagamist simulatsioonikeskuses, tsiviiloludes hoone hõivamist ja sealt õhutuletoetuse koordineerimist ning laskeväljal liitlaste kopterite-, hävitus- ja ründelennukite ning miinipilduja tule koordineerimist.
Eesti õhutulejuhtimise meeskonna ülema leitnant Ivo Kõivu sõnul leiavad õppusel saadud kogemused rakendust õhutulejuhtide teenistuses ISAF-i üksuste koosseisus Afganistanis.
Õppusel kasutati osalejariikide õhuvägede 33 lennuvahendit, teiste seas pommitajat B-52, ründelennukeid A-10 Thunderbolt II, hävitajaid F-16 ja koptereid Mi-17 ning Mi-24. Lisaks osalesid õppusel õppereaktiivid L-39 Albatros, mida kasutab ka Eesti õhuvägi.
Õppuse Ramstein Rover 2012 keskpunkt on Namesti lennubaas Tšehhi lõunaosas. Lisaks hõlmas õppus Libava, Boletice ja Piseki piirkondi. Õppust juhtis NATO õhuväekomponendi väejuhatus Ramsteinis.
Kokku osales õppusel üle 460 kaitseväelase 16-st NATO liikmesriigist. -
NATO Euroopa Vägede ülemjuhataja: NATOl on tegevusvariandid Eesti kaitseks olemasTäna ja eile Eestit külastanud NATO Euroopa Vägede ülemjuhataja admiral James Stavridis kinnitas kohtumisel kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, et NATO-l on olemas nii ressursid, tegevusvariandid kui kavatsus Balti riikide kaitseks.
Iga-aastase Balti kaitsekonverentsi ABCD (Annual Baltic Defence Conference) raames Eestit külastanud admiral Stavridis arutas Eesti kaitseväe juhatajaga Euroopa julgeolekuküsimusi ning võimalusi liitlaste nähtavuse suurendamiseks Eestis.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja tunnustas Eesti otsust jätkata nõu ja toetusega Afganistani missiooni pärast 2014. aastat ning kiitis Eesti otsust kaitseotstarbeliste ressursside kulutamisel.
“Eesti on suurepärane näide, kuidas üks riik saab panustada alliansi tegevusse - Eesti kaitseväelaste professionaalne tegevus ISAFi operatsiooni alates 2003. aastast, samuti varasem osalus Kosovos ning NATO Küberkaitsekeskuse rajamise initsiatiiv on muljetavaldavad,” ütles Stavridis.
Admiral Stavridis kohtus konverentsi ajal peaminister Andrus Ansipi, kaitseminister Urmas Reinsalu ja välisminister Urmas Paetiga.
Selle aasta ABCD (Annual Baltic Conference on Defence) konverentsi teemaks oli Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jõudmine strateegilisele ristteele. Konverentsil räägiti viimase kümne aasta sõdade ja konfliktide õppetundidest ning probleemidest, mis on jäänud tähelepanuta. Samuti vaadeldi järgnevat kümmet aastat, analüüsiti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika võimalusi julgeoleku tagamisel. Konverentsi korraldasid Kaitseministeerium ja Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
-
Lõppes Afganistani kontingendi hindamisõppus BAM
Täna lõppes Ida-Virumaal Sirgalas järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva kontingendi õppus BAM, mille eesmärgiks oli harjutamine tööks operatsioonipiirkonnas ja üksuste valmisoleku hindamine.
Kaitseväe sõidukite kolonnid alustasid tagasiteed Sirgalast Paldiskisse mööda Peterburi maanteed, Tallinna ringteed ja Paldiski maanteed täna hommikul kell 6.15. Sõidukid liiguvad kolmes kolonnis, igaühes umbes kolmekümmend sõidukit. Viimane kolonn jõuab Paldiskisse kell 12. Sõjaväemasinate maksimaalseks liikumiskiiruseks on 80 kilomeetrit tunnis, sõidukid hoiavad kuni 100-meetrist pikivahet võimaldamaks möödasõite.
Õppuse käigus harjutasid Scoutspataljoni kaitseväelased tegevust vastasega kontakti sattumisel ja isevalmistatud lõhekehade leidmisel, haavatu evakueerimist, suhtlemist kohalikega ning koostööd Afganistani julgeolekujõududega. Õppuse läbiviija, Scoutspataljoni staabiülema major Tarmo Kundla sõnul olid läbi mängitud olukorrad võimalikult sarnased operatsioonidele Afganistanis. „Kohalike elanikega suhtlemine on operatsioonipiirkonnas kriitilise tähtsusega,” ütles Kundla. Tema sõnul planeerisid õppust varasema välisoperatsioonikogemusega kaitseväelased, samuti etendasid Scoutspataljoni sõdurid vastasjõudude ja Talibani võitlejaid. Kohalikke elanikke ja Afganistani jõustruktuure kehastasid Vahipataljoni ajateenijad.
Õppusel osalenud Ameerika Ühendriikide vaatleja kapten Luke Pereira sõnul oli BAM üles ehitatud sarnaselt USA samalaadsetele õppustele. „Kasutame samuti rollimängijaid, kes etendavad kohalikke sõjaväelasi, politseinikke ning tsiviilelanikke,” ütles Pereira, kes kiitis osalenute kiiret õppimisvõimet ja varasemate kogemuste oskuslikku kasutamist. “Teie kaitseväelaste oskused ja välisoperatsioonidelt kogutud teadmised on nähtavad igal sammul ning nad jätkavad enda arendamist iga päev,” ütles kapten Pereira.
Lisaks Ameerika Ühendriikide vaatlejatele harjutasid õppusel sidealast koostööd Eesti kontingendiga Ühendkuningriigi kaitseväelased.
Estcoy-15 ülem kapten Tõnis Metjer jäi kompanii väljaõppega rahule. „Nägin, kuidas üksus muutus iga päevaga üha paremaks ja töötas paremini kokku,” ütles Metjer.
Lisaks õppusel BAM osalenud 1. Jalaväebrigaadi üksustele toetasid harjutuse läbiviimist õhuväe helikopterid, isevalmistatud lõhkekehade demineerimismeeskond Kirde kaitseringkonnast ning Põhja Kaitseringkonna Vahipataljon.
Pärast BAMi läbivad üksused viimase suurema õppuse Teraskilp Lätis, Afganistani suundub kontingent novembris.
-
Kaitseväelased saavad soodushinnaga külastada kino ArtisEile õhtul kino Artis külastanud kuuskümmend Vahipataljoni ajateenijat olid esimesed kaitseväelased, kes Kaitseväe ja kino Artis vahelise kokkuleppe kohaselt said vaadata filmi „Puhastus“ soodushinnaga.
Kino Artis pakub tänavu sügisest kaitseväelastele kinokülastusel erihinda. Erinevalt tavapiletihinnast maksab kinopilet kaadrikaitseväelastele tunnistuse ettenäitamisel neli eurot ja viiskümmend senti ning ajateenijatele grupile alates neljakümnest vaatajast seansil kolm eurot ja viiskümmend senti.
„Relvajõudude liikmetele tehtavad soodustused on levinud praktika kogu maailmas ja meil on hea meel, et kino Artis on lisandunud nende organisatsioonide perre, kes annavad oma panuse kaitseväeteenistuse väärtustamisse Eestis,“ ütles Kaitseväe Peastaabi tsiviil-militaarkoostöö jaoskonna ohvitser nooremleitnant Marek Kohv.
„Korraldame ajateenijatele kinokülastusi, et pakkuda nende igapäevasele väljaõppele vahelduseks meelelahutust ja laiendada nende silmaringi,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras.
Kino külastanud reamees Andreas Kinki sõnul paneb „Puhastus“ vaatajaid mõtlema Eesti ja meie rahva ajaloole ning minevikule.
Kino Artis on Euroopa filmide kino ning filmivalik erineb sageli teiste kinode omast. Filmide seast leiab nii tõsisemaid lugusid, kui kergemaid komöödiaid. Kõik filmid linastuvad originaalkeeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. -
Kaitseväe juhataja õnnitles Euroopa meistriks tulnud sõudjaidKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras õnnitles sõudmise Euroopa meistrivõistlustel kulla võitnud Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonda.
Brigaadikindral Terras helistas Eestile kulla toonud sõudjatele ja tunnustas nende saavutust. Kaitseväe juhataja avaldas lootust, et kuldmedal inspireerib sõudjaid pingutama ka maailmameistri tiitli ja olümpiamedali nimel.
Eesti neljapaat koosseisus kapral Kaspar Taimsoo, kapral Tõnu Endrekson, kapral Andrei Jämsä ja politsei sõudja Allar Raja alustasid sõitu võimsalt ning kasvatasid pidevalt edumaad. Lõpuks edestati teise koha saanud Ukraina paatkonda rohkem kui kolme sekundiga.
Kaitseväelastest paatkonna liikmetele oli see teine EM-kuld (Endrekson ja Jämsä võitsid esimese kulla 2008. aastal neljapaadis ja Taimsoo 2009. aastal kahepaadis).
Kaitseväe spordirühm tegutseb alates 2006. aasta 1. veebruarist Staabi- ja Sidepataljoni koosseisus. Spordirühma eesmärgiks on spordi populariseerimine kaitseväes ja ühiskonnas tervikuna. Spordirühma kuulub praegu 19 tippsportlast. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.
Täna õhtul Tallinna Lennujaama saabuvaid Euroopa meistreid tervitab Kaitseväe orkester ning Staabi- ja Sidepataljoni ülem major Aleksei Latt. -
Viru jalaväepataljoni ajateenijad andsid truudusetõotuse
Täna andsid sõdurivande 130 Viru jalaväepataljoni juulis teenistust alustanud ajateenijat.
"Iga inimene on meie väikse kodumaa jaoks tähtis, iga sõdur on Kaitseväe jaoks oluline. Olen kindel, et teist saavad tublid sõdurid, kelle peale võib meie riik kindel olla. Täna on teil õigus enda üle uhkust tunda," ütles pidulikul rivistusel Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Eero Kinnunen.
A-kompanii ülem leitnant Viljar Niinepuu kiitis ajateenijaid ja ütles, et terve sõduribaaskursuse vältel oli tunda, et noormehed tahavad õppida ning pingutavad selle nimel, et endast parimat anda.
Truudusetõotuse teksti luges oma kaasvõitlejate nimel ette sõduri baaskursuse parim lõpetaja reamees Eik-Eerich Uibo.
Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp - sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.
Pärast nädalast puhkust naasevad ajateenijad oma väeosadesse, kus algavad sõidukijuhtide ning nooremallohvitseride kursused.