Uudised
-
Vene Föderatsiooni lennuk tegi Eesti kohal vaatluslennu
Täna, 14. septembril tegi Eesti kohal Avatud taeva lepingu raames vaatluslennu Vene Föderatsiooni lennuk.
Vene Föderatsiooni ja Valgevene ühine vaatluslend sooritati rahvusvaheliselt sertifitseeritud lennukiga An-30B, mis on varustatud vertikaalse optilise panoraamfotokaameraga. Lennu ajal pildistatud film ilmutatakse Eesti esindaja juuresolekul Venemaal. Eesti saab filmist koopia.
Lennuki meeskonnas oli koos vaatlejatega 18 isikut ja lisaks kuus Eesti kaitseväelast, kes jälgisid vaatlejate tegevust ja marsruudist kinnipidamist. Kokku läbis lennuk 800-kilomeetrise marsruudi, mis on rahvusvaheliste nõuete kohaselt lubatud.
Vene Föderatsioon on sooritanud Eesti õhuruumis vaatluslende igal aastal alates 2005. aastast. Avatud taeva leping (Open Skies Treaty) on üks osa OSCE riikide julgeoleku- ja usaldusmeetmetest. Lepingu eesmärgiks on avatuse, julgeoleku ja usalduse arendamine riikide vahel, selle kitsam eesmärk on informatsiooni kogumine sõjalistest jõududest ning sõjalisest tegevusest.
Leping sätestab vaatluslendude läbiviimise leppega liitunud maade kohal ning informatsiooni kogumise õhust vaatlemise teel. Avatud taeva lepingus on määratletud protseduurid ning nii vastuvõtva kui ka inspekteeriva riigi õigused ja kohustused lendude sooritamisel.
Leping kirjutati alla 1992. aastal Helsingis ning see jõustus 2002. aastal. Avatud taeva lepinguga on ühinenud 33 OSCE riiki, nende hulgas kõik NATO riigid. Eesti ühines Avatud taeva lepinguga 2005. aastal. Lepinguga ühinemisel võttis Eesti Vabariik endale kohustuse vastu võtta kuni neli teiste lepinguosaliste riikide vaatluslendu oma territooriumi kohal aastas. -
Brigaadikindral Terras: loodavast proteesikeskusest võidavad kõik abivajajadKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna Ida-Tallinna Keskhaiglas Afganistanis vigastada saanud Eesti sõduritega ning autasustas Ameerika Ühendriikide majorit Christopher Mackinit kaitseväe teenemärgiga vigastatud sõduritele suunatud projekti Wounded Warrior (vigastatud sõjamees) juhtimise eest.
Brigaadikindral Terras kinnitas, et kaitsevägi teeb kõik tagamaks lahingus vigastada saanud kaitseväelastele parim võimalik ravi ja taastusravi ning rõhutas, et arendatavast projektist võidavad kõik abivajajad, mitte pelgalt kaitseväelased. “See on vähim, mida me teie heaks teha saame,” ütles brigaadikindral Terras sõduritega kohtudes.
Wounded Warrior on Ameerika Ühendriikide algatud projekt Ida-Tallinna Keskhaigla juurde loodava proteesikeskuse arendamiseks, samuti vigastatud kaitseväelaste ja nende perede toetamiseks.
Loodav proteesikeskus hakkab ühendama taastusravi, proteeside valmistamist ja remonti ning toetama lisaks kaitseväelastele kõiki, kes proteeside alal abi vajavad. Sama projekti raames on kaitseväe arstide, psühholoogide ja sotsiaaltöötajate kõrval osalenud koolitustel Ida-Tallinna Keskhaigla meedikud ja vigastatute pereliikmed.
“Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöö veteranide hoolekande alal, eriti loodava proteesikeskuse arendamisel, on eeskujuks kõigile Euroopa riikidele,” ütles viimased kolm aastat projekti juhtinud major Mackin.
Mackin juhtis enne Eestisse saabumist üksust, kuhu kuulus üle 300 Iraagi ja Afganistani konfliktides vigastada saanud kaitseväelase taastusravi perioodil enne järgmisesse teenistuskohta suundumist. Oma kogemustele toetudes on ta nõustanud kaitseväe tugiteenistusi ning aidanud üles ehitada lahingus vigastatud kaitseväelaste toetussüsteemi Eestis.
Loodav proteesikeskus alustab tegevust lähiaastatel. Lisaks ruumidele hõlmab see personali koolitust ja sisseseadet. Ameerika Ühendriigid rahastavad keskuse ruumide renoveerimist ja koolitust ning jagavad oma teadmisi ja kogemusi. Eesti poole kanda jääb keskuse sisustamine.
Vigastatud sõduritega kohtusid täna ka Riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea ning USA ja Eesti kaitsekoostööd koordineerivad ohvitserid.
Kaitseväe teenetemärk on asutatud Eesti rahvuslike kaitsejõudude ja Vabariigi 80. aastapäeva äramärkimiseks ning Eesti riigikaitse tugevdamisel osutatud teenete vääristamiseks. Teenetemärk on tänuks abi eest, innustuseks püüdlustes ja autasuks saavutuste eest -
Eesti õhutulejuhid harjutavad koostööd liitlastegaEesti õhutulejuhid harjutavad alates tänasest koostööd 16 NATO riigi õhuväelastega õppusel Ramstein Rover.
Täna hommikul Tšehhi lõunaosas alanud õppuse käigus lihvivad NATO riikide piloodid ja õhutulejuhid oma oskusi rahvusvahelises keskkonnas. Eestist osaleb õppusel õhutuletoetuse üksus.
Õppusel osalevad kaitseväelased mängivad läbi olukordi, kus maapinnal paiknevad õhutulejuhid peavad koordineerima lennuvahendite tegevust õhuruumis ja tagama maapealsetele üksustele tuletoetuse. „Selline õppus on vajalik, et tõhustada eri liitlasriikide õhutulejuhtide ja pilootide koostööd ning süvendada arusaama üksteise tööst,“ ütles leitnant Ivo Kõiv, kelle sõnul leiavad õppusel saadud kogemused rakendust õhutulejuhtide teenistuses ISAF-i üksuste koosseisus Afganistanis.
Kokku osaleb õppusel üle 460 kaitseväelase 16-st NATO liikmesriigist. Õppusel kasutatakse osalejariikide õhuvägede poolt kohale toodud 33 lennuvahendit, teiste seas pommitajaid B-52 ja ründelennukeid A-10 Thunderbolt II ning hävitajaid F-16. Lisaks osalevad õppusel õppereaktiivid L-39 Albatros, mida kasutab ka Eesti õhuvägi.
Õppuse Ramstein Rover 2012 keskpunkt on Namesti lennubaas Tšehhi lõunaosas. Lisaks hõlmab õppus Libava, Boletice ja Piseki piirkondi. Ramstein Rover kestab kuni 21. septembrini. Õppust juhib NATO õhuvägede väejuhatus Ramsteinis.
Eesti tulejuhid teenivad ISAF-i operatsioonil Afganistanis alates 2009. aastast. -
Algas järgmise Afganistani kontingendi õppus BAMTäna algas Ida-Virumaal Sirgalas 11 päeva pikkune õppus BAM, mille käigus järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv Eesti kontingent harjutab tegutsemist operatsioonipiirkonnas.
„BAM on õppus, kus kaitseväelastel on võimalik lihvida koostegevust ja kinnistada varem õpitut, et leida kindlus nii iseendas kui üksteises,“ ütles järgmise kontingendi ülem kolonelleitnant Toomas Möls, kelle sõnul on Eesti üksuste aastatepikkune tegutsemine rahvusvaheliste julgeolekujõudude ISAF koosseisus andnud teadmisi ja oskusi, mida samalaadsete õppuste ettevalmistamisel tõhusalt ära kasutatakse. „Lõpptulemusena on meie allüksused stabiilsed ja usaldusväärsed partnerid.“
20. septembrini kestval õppusel loovad kaitseväelased operatsioonipiirkonnale võimalikult lähedase keskkonna ja harjutavad tegutsemist erinevates olukordades. BAM-i stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enimlevinud taktikalised situatsioonid. Õppuse käigus kinnistavad kontingendi kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal, tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel. Omavahelist koostööd harjutavad jalaväekompanii Estcoy-15 ja logistiline toetuselement NSE-14.
Täna pärastlõunal jõudsid Sirgalasse esimesed Scoutspataljoni üksused. Homme kell 10 järgneb neile 30 sõidukist koosnev kolonn, mis jõuab Sirgalasse kella kolme paiku pärastlõunal. Kaitseväe sõidukid kasutavad liikumiseks Paldiski maanteed, Tallinna ringteed ja Peterburi maanteed. Liikumiskiiruseks on kuni 80 kilomeetrit tunnis, sõidukid hoiavad kuni 100-meetrist pikivahet võimaldamaks möödasõite tsiviilsõidukitele.
Sirgalast Paldiskisse tagasi suundub 80 sõidukist koosnev kolonn neljapäeval, 20. septembril kell kaheksa hommikul. -
Vigastatud kaitseväelased elavad kaasa Eesti-Rumeenia valikmänguleTänasele Eesti-Rumeenia valikmängule elavad Eesti Jalgpalliliidu kutsel kaasa sõjalistel operatsioonidel vigastatud kaitseväelased koos perede ja saatjatega.
Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplase sõnul on tegemist Riigikogu jalgpalli toetusgrupist alguse saanud tänuväärse initsiatiiviga, mis aitab vigastatud kaitseväelastel koduseinte vahelt välja tulla ja avalikest üritustest osa saada.
„Eriti südantsoojendav on meie jaoks seik, et üks haavatutest, kapral Tarmo Lepik, kes sai raskelt vigastada sõjalisel operatsioonil Afganistanis, oli ise enne paljulubav jalgpallur,“ ütles Siplane.
„Jalgpall on võtnud ühiskonnas laiema vastutuse kui ainult ühe ala sportlik arendamine, näeme oma tegevusel selgeid kultuurilisi ja vaimseid tasandeid. Ühiskonna ülesanne on toetada kõiki oma liikmeid ja pakkuda võimalust osaleda,“ märkis Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak.
Varem on vigastatud kaitseväelased kaasa elanud Eesti jalgpallikoondise kohtumisele Poolaga, samuti on tasuta teatrikülastusi võimaldanud No99, Ugala, Endla ja Rakvere teater.
Vigastatud kaitseväelaste toetamist ja koostööd erinevate organisatsioonidega korraldab Kaitseväe tugikeskus, mille ülesandeks sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühholoogiline ning sotsiaalne toetamine, samuti vigastatud kaitseväelaste toetus ja rehabiliteerimine. -
Kaitseväe juhataja autasustas Afganistanis teeninud sõjaväekirurgeKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras autasustas täna Kaitseväe Peastaabis Camp Bastioni sõjaväehaiglas teeninud kaitseväe kirurgide meeskonda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenu medaliga.
Afganistanis teeninud kirurgide meeskonda kuulusid kirurg Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kirurg major Arno Ruusalepp, anestesioloog major Lauri Kõrgvee, ortopeed major Alo Rull ja õde vanemveebel Karmen Maurus Tartu Ülikooli Kliinikumist.
„Tegemist on kogemusega, mida Eestist ei ole võimalik saada. Lisaks meditsiinilisele poolele annab rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemine ka enese rahvusvahelises meeskonnas kehtestamise kogemuse,“ ütles major Jaan Tepp pärast autasustamistseremooniat. „Heameel on tõdeda, et Eesti arstide tase erakorralise ja traumakirurgia vallas on rahvusvaheliselt võrreldav ja igati tasemel.“
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulisel välisoperatsioonil töötasid arstid ja õde koos Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide meedikutega ning said kogemusi lahingvigastustega kannatanute ravimisel haigla erakorralise meditsiini osakonnas ja intensiivraviosakonnas.
Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke. Camp Bastioni laiendatud välihaigla on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi.
Täna rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenu medalid saanud kirurgide meeskond oli järjekorras teine. Esimene meeskond teenis Camp Bastioni sõjaväehaiglas 2011. aastal. -
USA admiral autasustas Eesti kaitseväelasiEestis visiidil olev USA Euroopa väejuhatuse planeerimisosakonna ülema asetäitja kontradmiral Mark C. Montgomery külastas täna Kaitseväe Peastaapi ja autasustas kolme Eesti ohvitseri USA maaväe tunnustusmedaliga.
Kontraadmiral Montgomery tutvus kaitseväe arengute ja plaanidega ning kohtus kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega.
USA Euroopa väejuhatuse planeerimisosakonna ülema asetäitja autasustas kolme Eesti ohvitseri USA maaväe tunnustusmedaliga. Medali pälvisid Kaitseväe Peastaabi analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kolonelleitnant Mart Vendla, endine Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Eero Rebo ning major Margus Purlau.
Brigaadikindral Terras autasustas kaitseväe teeneteristiga riigikaitseliste teenete eest kolonelleitnant Kelly S. Lauritzeni ja kapten Joel C. Evansit USA Euroopa väejuhatuse planeerimisosakonnast, kes saatsid kontradmiral Montgomeryt visiidil.
Ennelõunal külastas kontraadmiral Montgomery kaitseministeeriumi, kus ta kohtus kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marraniga ning arutas Eesti ja Ameerika Ühendriikide kaitsekoostöö küsimusi. Lisaks rääkisid Marran ja Montgomery veel küberkaitsest, olukorrast Afganistanis ja Süürias ning USA kohaolekust Euroopas.
Enne USA Euroopa väejuhatuse planeerimisosakonna ülema asetäitja ametikohale määramist teenis kontradmiral Montgomery Ühendriikide mereväe operatsioonide ülema alluvuses ning vastutas strateegilise planeerimise eest.
Viitseadmiral Montgomery alustas oma teenistust Ühendriikide mereväes, kus enne staabitööle suundumist juhtis hävitajate eskaadrit. Ta on omandanud bakalaureuse ning magistrikraadi ajaloos ja politoloogias Pennsylvania ülikoolis. Praegusel ametikohal teenib ta 2010. aastast. -
Suurtükiväepataljoni reservõppekogunemine kulmineerus lahinglaskmistega
Suurtükiväepataljoni reservväelased viisid täna Kaitseväe keskpolügoonil läbi lahinglaskmised 122-millimeetristest haubitsatest.
Tänased lahinglaskmised olid pühapäeval alanud reservõppekogunemise kulminatsiooniks. Laskmise käigus harjutasid reservväelased manööverüksuste toetamist kaudtulega ning pidid tabama pea 9 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke.
„Nägin, et kõik patarei liikmed teavad oma kohta üksuses ning tabavad sihtmärke väga täpselt,“ ütles õppekogunemise läbiviija kapten Feliks Roodvee ja lisas, et kohale tulnud meeste moraal ja tahe riigikaitsesse panustada on märkimisväärne. „Tänavusel õppusel korraldasime reservväelastele ka vastutegevust, kus mehed pidid võitlema läbitunginud vastase manööverüksustega, keda kehastasid Scoutspataljoni elukutselised sõjaväelased. Mõlemad õppisid üksteiselt,“ ütles Roodvee.
Kokku võttis õppekogunemisest osa üle saja reservväelase, kelle seas oli nii Eesti Kaitseväes kui ka Nõukogude armees ajateenistuse läbinuid.
„Minu jaoks oli tõsine üllatus, et mehed, kes on ajateenistuse läbinud ligi neli aastat tagasi, mäletavad kõike hästi - järelikult on väljaõpe meie kaitseväes väga heal tasemel,“ ütles reservnooremleitnant Tiit Lees, kes teenis aega 1980-ndate keskel Kaliningradis. Tänavune reservõppekogunemine on tema jaoks esimene lähedasem kokkupuude Eesti Kaitseväega.
Reservõppekogunemine oli korraldatud kolmes etapis – esimesena kutsuti veebruari lõpus kohale ohvitserid, maikuus said oma teadmisi värskendada nii reservohvitserid kui -allohvitserid ning möödunud pühapäeval tuli kokku terve reservpatarei.
Suurtükiväepataljoni reservõppekogunemine lõpeb laupäeval.
-
Kalevi pataljoni ülem on kolonelleitnant Hannes AlesmaaAlates tänasest juhib Kalevi jalaväepataljoni kolonelleitnant Hannes Alesmaa.
„Kalevi pataljon on üks pikimate traditsioonidega väeosi Eestis, kust on välja kasvanud rida tänase kaitseväe arengus olulist rolli mängivaid ohvitsere,“ ütles kolonelleitnant Alesmaa. „On suur au juhtida nii väärika ajalooga väeosa, annan endast parima Kalevi pataljoni arendamisse.“
Kolonelleitnant Alesmaa teenib kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on lõpetanud Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse sõjalise juhtimise erialal ning Ameerika Ühendriikide Maaväe staabikolledži ühend- ja erioperatsioonide juhtimise erialal.
Kolonelleitnant Alesmaa teenis 2007. aastal sõjalisel operatsioonil Iraagis ja aastatel 2009 ning 2010 Afganistanis. Ta on teeninud erinevatel ametikohtadel Kalevi üksik-jalaväepataljonis, Scoutspataljonis, Balti pataljonis, Kaitseväe Peastaabis ja NATO keskväejuhatuses Brunssumis vanemstaabiohvitserina. Enne pataljoni ülema ametikohale määramist teenis kolonelleitnant Alesmaa Maaväe staabis.
Kolonelleitnant Alesmaad on autasustatud kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest, USA Maaväe teenetemedaliga ning mitmete väeosade ja rahvusvaheliste operatsioonide medalite ja rinnamärkidega.
Kalevi jalaväepataljon kuulub 1. Jalaväebrigaadi koosseisu. Pataljoni põhiülesandeks valmistada Eesti kontingendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi ette osalemiseks rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ning tagada missiooniüksuste logistiline toetamine. -
Kaitseväelased kohtusid Põlvamaa kohalike omavalitsuste juhtidegaLõuna kaitseringkonnas asuvate kaitseväe allüksuste ülemad kohtusid Põlvamaa kohalike omavalistuste juhtidega, et tutvustada kaitseväe tegevust kaitseringkonnas ja luua võimalused ning kontaktid edasiseks koostööks.
„Lisaks ametlikule suhtlusele pean ma vajalikuks kohtuda silmast-silma ja suhelda nende inimestega kelle maadel me väljaõpet läbi viime. See on viisakas nende suhtes ja me saame infot anda kes, miks ja kuidas nende maadel tegutseb,“ ütles Lõuna kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid.
Lõuna kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid ja Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas tutvustasid, milline on kaitseringkonna eesmärk ja ülesanded ning kuidas Kuperjanovi pataljonis ajateenijaid välja õpetatakse. Samuti rääkis Kaitseväe Lahingkooli ülem major Madis Nõmme kuidas erineb Lahingukooli väljaõpe väeosade tegevusest ja ettekanded lõpetas Kaitseliidu Põlva maleva pealik kapten Janel Säkk.
„Minu hinnangul on selline infojagamine väga vajalik, see annab võimalused kaasamiseks ja kontaktid koostööks, et saaks oma tööd planeerida,“ ütles Põlva maavanem Ulla Preeden. „Ma puutun oma ametikohal palju kokku näiteks Põlva malevaga kuid paljude valdade juhtidel ei ole nii head pilti toimuvast, kuna nad lihtsalt ei puutu sellega nii tihti kokku. See üritus on neile kasulik,“ lisas maavanem.
Lõuna kaitseringkond on siiani kohtunud Võrumaa kohalike omavalitsuste juhtidega ja tulevikus on plaanis ka kohtuda teiste kaitseringkonna omavalitsustega.
Kohtumise korraldajaks oli Lõuna Kaitseringkond, kes tutvustas omavalitsuste juhtidele kõiki kaitseväe üksusi, kes Põlvamaal väljaõpet läbi viivad. Lõuna Kaitseringkond hõlmab endas 5 maakonda – Tartumaa, Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Viljandimaa.