Uudised
-
Kaitsevägi atesteerib erakorraliselt haridusnõuetele mittevastavaid ohvitsere ja allohvitsere
Alates 3. septembrist alustavad vahetud ülemad nende ohvitseride ja allohvitseride erakorralist atesteerimist, kes ei vasta Kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud haridusnõuetele, ega saa enam teenida senistel sõjaliste juhtide ametikohtadel.
2000. aastal vastu võetud Kaitseväeteenistuse seadus sätestab, et alates selle aasta septembrist peab kõigil Kaitseväes ja Kaitseliidus tegevteenistuses olevatel ohvitseridel olema kõrgharidus ning allohvitseridel keskharidus.
Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Peeter Länsi sõnul puudutab erakorraline atesteerimine kaheksat allohvitseri ja 49 ohvitseri, kellest kuus on vanemohvitserid. Atesteerimise käigus kontrollivad ülemad, kas atesteeritavatel ohvitseridel on kõrgharidust ja allohvitseridel keskharidust tõendav diplom. Need, kes haridusnõuetele ei vasta, tunnistatakse ametikohale mittevastavaks ja peavad sõjalise juhi ametikohalt lahkuma.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul tuleb Kaitseväeteenistuse seadust tingimusteta täita, ent Kaitsevägi proovib leida võimaluse, et riigikaitsele ei läheks kaduma sõjalise juhi ametikohal teeninud kaitseväelaste aastatepikkused teenistuskogemused.
Atesteerimise käigus pakutakse haridusnõuetele mittevastavatele nooremohvitseridele võimalust jätkata teenistust vanemallohvitseri ametikohal. Ohvitserile jääb õigus kanda ohvitseri auastmetunnuseid ning säilib vastav auastmetasu. Ta määratakse allohvitseri ametikohale, ta täidab allohvitseri ülesandeid ning talle makstakse allohvitseri ametikoha järgset teenistustasu.
Kuus vanemohvitseri, kes ei vasta haridusnõuetele, peavad kaitseväeteenistusest lahkuma ning saavad võimaluse kandideerida vabadele ametnike ametikohtadele, nendega sõlmitakse käsundusleping.
Allohvitseridele, kel ei ole keskharidust, on atesteerival ülemal võimalus pakkuda sõduri ametikohta. Allohvitser määratakse sõduri ametikohale, ta täidab sõduri ülesandeid ning talle makstakse sõduri teenistustasu, kuid tal on õigus kanda talle antud allohvitseri auastmetunnuseid ning säilib vastav auastmetasu.
2000. aastal kehtima hakanud Kaitseväeteenistuse seadus ajatas haridusnõude 2004. aastani. Hiljem pikendati haridusnõude täitmist veel kaks korda: 2008. aastani ja 2012. aastani.
2008. aastal koostati Kaitseväes individuaalne õppekava kõigile ohvitseridele, kel ei olnud kõrgharidust, eelmise aasta augustis räägiti nende kõigiga uuesti. Sel suvel vestles personaliosakonna ülem kolonel Peeter Läns isiklikult kõikide ohvitseridega, kel oli oht, et nad ei omanda kõrgharidust 1. septembriks.
Kaitseväelased, kes atesteeritakse ametikohale mittevastavaks ja peavad seetõttu kaitseväeteenistusest lahkuma, saavad kompensatsiooniks ühe kuu ametipalga.
-
Miinijahtijad Sakala ja Admiral Cowan osalevad suurel Läänemere mereväeõppuselEesti miinijahtijad Sakala ja Admiral Cowan osalevad 3.-12. septembrini Taani vetes läbi viidaval õppusel Danex-NoCo (Danish Exercise - Northern Coast), mis on üks suuremaid mereväeõppusi Läänemerel.
Danex-NoCo on Taani-Saksamaa ühine mereväeõppus, millest võtab osa pea 50 sõjalaeva 15 riigist, sealhulgas NATO miinitõrjegruppi ja Balti Miinitõrjeeskaadrisse (BALTRON) kuuluvad alused. Eesti miinijahtija Sakala osaleb õppusel NATO miinitõrjegrupi ning Admiral Cowan BALTRONi koosseisus.
Õppuse eesmärgiks on harjutada koostööd rannikulähedastel operatsioonidel. Õppus on jagatud kahte faasi: esimeses faasis harjutavad osalevad üksused omavahelist koostööd viies läbi erinevaid side- ja manööverdamisharjutusi.
Teises faasis harjutatakse stsenaariumipõhiselt tegevust ebastabiilses piirkonnas. Näiteks tuleb miinitõrjelaevadel puhastada laevateid miinidest olukorras, kus valitsevad erinevad asümmeetrilised ohud ning kus laevu rünnatakse kas paatidest, lennukitelt või muul viisil.
Õppus viiakse läbi Bornholmi saare lähistel ning Skagerraki ja Kattegati väinades. Kokku on esindatud 17 riigi mereväelased. Euroopa riikide laevastikele lisaks võtavad õppusest osa laevad Venemaalt ja Ameerika Ühendriikidest.
Lisaks sõjalaevadele võtavad õppusest osa Taani, Saksamaa, Ameerika Ühendriikide, Prantsusmaa ja Rootsi lennukid ja helikopterid, samuti tuukri -ja toetusüksused. -
Kaitseväe juhataja avas sõjakooli õppeaasta loenguga laiapindsest riigikaitsestKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras avas täna Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes õppeaasta loenguga laiapindsest riigikaitsest ning kaitseväe lähiaja eesmärkidest ja ülesannetest.
Brigaadikindral Terras rõhutas, et riigikaitse on valdkond, mis pole pelgalt sõjaline, vaid puudutab paljusid eluvaldkondi, seetõttu tuleb Eesti riigikaitse aluseks võtta laiapindne lähenemine, mis hõlmab kõiki asjassepuutuvaid ühiskonna sektoreid. „Tarvis on paremat ametkondadevahelist koordinatsiooni, koostööd erasektori ning vabakondadega riigi julgeolekule olulistes küsimustes,“ ütles brigaadikindral Terras.
Kaitseväe juhataja tõi lähituleviku ülesannetest rääkides esile vajaduse panustada kaitseväe inimvara kestlikkusse, samuti struktuuride selgusse ning taristu kaasajastamisse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus rõhutas oma kõnes õppuritele ja kadettidele vajadust kasutada kooliaega enda igakülgseks arendamiseks ning kogutud teadmiste kriitiliseks analüüsiks.
„Tänane ja homne kaitsevägi vajab erudeeritud ja laia silmaringiga ohvitsere, kes on võimelised arenema. Koolis õppimise aeg on antud teile enda kui ohvitseride ja allohvitseride arendamiseks. Kasutage seda ratsionaalselt, küsige, mõelge, arutlege ja vaielge. See on aeg katsetamiseks ja õppimiseks, see on aeg, mil võib veel teha vigu,“ ütles kolonel Ermus õppuritele.
Kolonel Ermus andis avaaktusel üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rinnamärgid, millega õppeasutused tunnustavad oma allüksustes teenivaid isikuid. Tänavu said rinnamärgi kauaaegne taktika õppetooli juht ning õppematerjalide looja Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts ning kauaaegsed õppejõud major Antek Kasemaa ja major Raigo Paimla.
Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu andis üle Kadetitähed kadetikogu tegevuse ja arengu toetamise eest kadettveeblile Viktor Bubnovile, kadettseersantidele Janari Jaansole, Priit Lillemetsale ja Margus Nellisele ning kadettidele Annes Kallele ja Rene Bienele.
Aktusel anti üle ka kadetikogu igaaastaselt väljaantavad karikad parimatele õppejõududele. Tänavu olid nendeks vanemveebel Tanel Otsus, kapten Olavi Punga, kapten Mika Raudvassar, major Tamur Kusnets ja major Kaspar Saul.
Täna hommikul marssis pea 240 Kõrgema Sõjakooli kuulajat ja kadetti ning Lahingukooli õppurit kooliaasta alguse puhul läbi Tartu linna. Kadetid ja õppurid hüüdsid Raekoja platsil rivistusel elagu ülikoolilinnale Tartule ning tervitasid peahoonest möödamarsil ka Tartu Ülikooli. -
Ämari Lennubaas hakkab kasutama keskkonnasõbralikke elektriautosidKaitsevägi võttis eile AS-ilt Silberauto üle seitse elektrimootoriga autot, mida hakkab kasutama Ämari Lennubaas.
Autod üle andnud AS Silberauto Mitsubishi müügi- ja turundusjuhi Mihkel Külaotsa sõnul on Silberautol hea meel, et nii nõudlikul alal kui seda on riigikaitse, usaldatakse elektriautosid. Seeläbi annavad riigikaitsjad omapoolse panuse innovaatilise tehnoloogia juurutamisse, aidates samas säästa keskkonda.
“Oluline on, et elektriautode programmi läbi saab Eesti endale maailma ühe kõige tihedama ja uuenduslikuma kiirlaadijate taristu ning enim elektriautosid elaniku kohta,” ütles Külaots. “Riigikaitse seisukohalt on ilmselt tähtis ka see, et elektrisõidukite üha laialdasem kasutuselevõtt vähendab Eesti sõltuvust imporditavast autokütusest.”
Elektriautod vastu võtnud Ämari Lennubaasi tagalaeskadrilli ülem kapten Steven Linkovi sõnul on Lennubaasil kolm mõjuvat põhjust selles riiklikus projektis osaleda. “Esiteks ei kata Lennubaasis hetkel kasutada olev masinapark ära vajadusi igapäevategevuste toetamiseks, teiseks on vahemaad Lennubaasi territooriumil ideaalsed elektriautode eelistamiseks diiselmootoriga masinatele ja kolmandaks soovime Lennubaasis aidata kaasa Kaitseministeeriumi keskkonnapoliitika täitmisele, mis näeb ette keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutusele võtmist.“
Projekti kaitseministeeriumi poolse eestvedaja Andres Ideoni sõnul soovib kaitseministeerium astuda samme riigikaitsest tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks. „Pilootprojekt Lennubaasis peab näitama lähitulevikus elektriautode sobivust riigikaitsestruktuurides kasutamiseks,“ ütles Ideon.
Valitsus sõlmis 2011. aastal Mitsubishi Corporationiga lepingu 10 miljoni AAU ulatuses saastekvoodi müügiks, et algatada Eesti elektromobiilsuse programm. Programm koosneb kolmest osast: riigiasutuste poolt 507 elektriauto Mitsubishi iMiEV kasutusele võtmine, toetusskeemi väljatöötamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraisikutele elektriautode ostu toetamiseks ning kogu riiki katva elektriautode laadimistaristu rajamine.
Lennubaasi osalus elektriautode projektis sai alguse möödunud aasta lõpus. Kaitseväele üle antud elektriautod riigiasutustele üleantud autode järjekorras viimaste hulgas. AS Silberauto on projekti strateegiliseks partneriks.
Täna on Eestis kuus elektriautode kiirlaadimisjaama, mis kõik asuvad Tallinnas. Sel aastal on plaan rajada üle Eesti 160 elektriautode kiirlaadimisjaama.
-
Vahetus eestlaste teenistuskoht AfganistanisAfganistanis teenivad ja äsja puhkuselt naasnud jalaväekompanii Estcoy-14 kaitseväelased kolisid patrullbaasi Pimon, et alustada senisest erinevate ülesannete täitmist.
Enne puhkust Eestis andsid Estcoy-14 kaitseväelased patrullbaasi Wahid ja kontrollpunkti 17 üle Briti üksustele ning kümnepäevaselt puhkuselt Eestist naastes võttis kompanii Briti üksustelt üle samuti Helmandi provintsis Nad-e Ali piirkonnas paikneva patrullbaasi Pimon. Kui seni oli Eesti jalaväekompanii peamine ülesanne kindla vastutusala hoidmine, siis nüüdsest hakkab kompanii tegutsema operatiivüksusena.
„Uus ülesanne esitab meie kompaniile uued väljakutsed, sest valmisoleku kompanii tegutseb lahingugrupi tervel vastutusalal, seda nii soomukitel aga ka helikopteritel,“ ütles kaitseväe Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. „Peame olema targalt aktiivsed ehk me peame oma operatsioonid väga hästi läbi mõtlema, mis nõuab väga head eelnevat ettevalmistust luureandmete kogumise ja vastase analüüsi näol.“
Kontingendi ülema sõnul lisab vastutusala muutumine värvi kompanii igapäeva tegemistele. „Vaatamata oluliselt suurenenud tegevusruumile püüame oma uue kodu ümbruse ikkagi turvalisena hoida,“ ütles kolonelleitnant Koplimägi.
Afganistanis Helmandi provintsis on eestlased kõige pikemalt teeninud patrullbaasis Wahid, mille võttis brittidelt üle jalaväekompanii Estcoy-9 novembris 2009 ning tänavu augustis andis Estcoy-14 baasi taas brittidele. Ka Pimonis on eestlased varem asunud – Estcoy-8 kaitseväelased teenisid samuti operatiivüksuses ja paiknesid Pimonis 2009. aastal maist novembrini.
-
Eesti saatis ära maat Marko KnapsiEesti saatis täna hommikul Pärnu Eliisabeti kirikust viimsele teekonnale Kakumäel miinitõrjeoperatsioonil teenistuskohustusi täites surma saanud tuuker maat Marko Knapsi.
"Vabariigi Presidendina mälestan ma teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsi. Eesti kodanikuna tunnen ma leinavalu, et traagiliselt lahkus noor vapper mees, poeg ja vend, hinnatud kamraad oma teenistuskaaslastele,“ ütles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves. „Kaitseväelase hukkumine teenistuskohustuste täitmisel siinsamas kodus puudutab valusalt meid kõiki. Eesti on väike riik ja iga meie sõdur on meile tähtis, teenigu ta siinsamas Soome lahe kaldal või eemal Afganistanis" .
Vabariigi President sõnas, et Marko Knaps hukkus operatsioonil, mida saab nimetada ka lahinguülesandeks ja mille eesmärgiks on muuta Läänemeri meile kõigile turvalisemaks. Keegi ei tea täpselt, kui palju lõhkemata mürske ja meremiine on tiheda laevaliiklusega Soome lahe põhjas. Arvatakse, et maailmasõdades lasti Läänemerre üle 150 000 meremiini, neist 80 000 Soome lahte. Kahekümne aastaga on miinitõrjeoperatsioonide käigus leitud Eesti vetest ligi 700 lõhkekeha.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul on tuukri elukutse väga tugevate ja vaprate meeste valik. Iga vee alla minek on väljakutse ja iga veealune demineerimisoperatsioon on piirsituatsioon.
„Maat Marko Knaps oli tugev ja vapper mees. Nii kehalt kui vaimult,“ ütles Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras Pärnus Eliisabeti kirikus. „Ta oli julge ja täitis oma kohust. Tuukri lahinguväli on vee all sügavustes. Maat Knaps sukeldus selleks, et meie rannikumeri oleks meile kõigile ohutum. Maat Marko Knaps jäi igavesti ustavaks vabale Eestile.“
Riiklikul leinatalitusel Pärnus Eliisabeti kirikus olid teenistuses hukkunud allohvitserile langenud viimset austust avaldamas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseminister Urmas Reinsalu ja Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, Mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper, Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste väeliikide ülemad, Ameerika Ühendriikide maaväeatašee ja mereväeatašee Eestis, kaitseväelased, sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Riiklikul leinatalitusel teenis mereväe kaplan leitnant Tõnis Kark koos Pärnu praosti Enn Auksmanniga. Maat Knapsi auks oli Eliisabeti kiriku ette üles rivistatud saateüksus.
Maat sängitati kaitseväeliste austusavaldustega Alevi kalmistule Pärnus kalmistule . Kaitseväe väeüksustes üle Eesti on maat Knapsi mälestuseks riigilipid heisatud leina märgiks poolde lipumasti.
Miinilaevade divisjoni tuukrigrupi tuuker maat Marko Knaps hukkus 16. augustil Kakumäel miinitõrjeoperatsiooni käigus. Maat Knaps sukeldus Kakumäe tipust poolteist miili merel ja täitis lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid.
-
Eesti ja Poola kaitseväe juhatajad kavandasid sõjalist koostöödEesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Poola kaitseväe juhataja kindral Mieczysùaw Cieniuch arutasid Tallinnas Eesti ning Poola sõjalist koostööd.
„Näen Poola ja Eesti edasise sõjalise koostöö raskuspunkte eelkõige õhuturbe alastes ühistreeningutes ja ühisõppustes, mis on kas rahvuslikud, kahepoolsed või NATO juhitud,” ütles täna oma ametliku visiidi Eestisse lõpetanud Poola kaitseväe juhataja kindral Mieczysùaw Cieniuch.
Kindral Mieczysùaw Cieniuch’i sõnul areneb sõjaline koostöö Poola ja Eesti vahel hästi ja jõudsalt. Poola ja Eesti sõjaline koostöö on läinud järjest tihedamaks. Poola saatis oma esindaja NATO küberkaitsekeskusesse Tallinnas, Poola hävitajad osalevad aktiivselt juba mitmenda rotatsiooniga Eesti õhuturbes, Poola sõjalaevad on osalenud miinitõrjeoperatsioonidel Eesti vetes, Poola ohvitserid teenivad Balti Kaitsekolledþis. Eesti on saatnud oma ohvitserid teenima NATO Kirdekorpusse, mis asub Poolas.
“Eestil on väga professionaalne kaitsevägi, väga hästi organiseeritud mobilisatsioonisüsteem ja Kaitseliit,” ütles kindral Cieniuch. “Oskan Eesti riigikaitsesüsteemi tänase ülesehituse kohta öelda ainult positiivset. Eesti kaitsejõud on kindlasti valmis täitma neile pandud ülesandeid.”
Lisaks kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasele, kes Poola kaitseväe juhataja külla kutsus, kohtus kindral Mieczysùaw Cieniuch ametliku visiidi käigus kaitseminister Urmas Reinsaluga, külastas Ämari Lennubaasi ja NATO küberkaitsekeskust. Kindral Mieczysùaw Cieniuch asetas eilsel Molotov Ribbentropi pakti aastapäeval pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ja Poola allveelaeva Orzel mälestustahvli ette. -
Vabariigi President annab teenistusülesande täitmisel hukkunud maat Marko Knapsile Kotkaristi teenetemärgiPresident Toomas Hendrik Ilves tegi otsuse anda miinitõrjeoperatsioonil hukkunud kaitseväelasele, Eesti mereväe miinilaevade divisjoni tuukrile, maat Marko Knapsile postuumselt Kotkaristi kuldristi teenetemärk.
Eesti vetes toimunud miinitõrjeoperatsiooni käigus demineeris Eesti merevägi Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi. 16. augustil oli 22-aastane maat Knaps sukeldumas Kakumäe tipust poolteist miili merel ja täitmas lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid. Pommide toimetamisel ohutusse kohta ei vastanud maat Knaps kaasteenijate kontrolltõmmetele. Sukeldunud valmidustuuker avastas maat Knapsi 23 meetri sügavuselt põhjast teadvusetuna.
Marko Knaps läbis ajateenistuse aastatel 2010-2011 Mereväebaasis ning asus seejärel teenima miinilaevade divisjoni, kus teenis relvastusmaadina miinijahtijal Sakala ja alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuukrina.
-
Eestisse saabus ametlikule visiidile Poola kaitseväe juhatajaTäna alustas kolmepäevast visiiti Eestis Poola kaitseväe juhataja kindral Mieczysław Cieniuch, kes viibib siin Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase kutsel.
„Me tahame süvendada Poola ja Eesti kaitsealast koostööd,“ ütles brigaadikindral Riho Terras. „Poola mängib Läänemere julgeolekuruumis ülitähtsat rolli ja on Eesti oluline liitlane NATOs. Oleme Poolale tänulikud toetuse eest,“ lisas brigaadikindral Terras.
Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase sõnul seovad Poolat ja Eestit ühine ajalugu ja meie rahvaid sarnane saatus. Eesti on olnud Poola kuningriigi osa. Vene tsaaririigi lagunedes kuulutasid nii Eesti kui Poola 1918. aastal välja riikliku iseseisvuse, millele järgnes Vabadussõda. Enne II maailmasõda tegid Poola ja Eesti tihedalt sõjalist koostööd. Paljud Eesti sõjaväelendurid olid õppinud Poola lennuväekoolides. Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti tulemusel kaotasid Poola ja Eesti riigid iseseisvuse, poolakad ja eestlased vabaduse. Poola sõltumatu ametiühinguliikumine Solidaarsus andis eelmise sajandi kahel viimasel kümnendil jõudu ja lootust vastupanuvõitlusele Eestis.
Poola kaitseväe juhataja auks oli Kaitseväe peastaabi ette üles rivistatud Vahipataljoni aukompanii. Täna sai Poola kaitseväe juhataja Kaitseväe Peastaabis ülevaate Eesti sõjalisest riigikaitsest ja kaitseväe arengust. Pärast ametlikku kohtumist istutas kindral Mieczysław Cieniuch Kaitseväe peastaabi hoone ette tamme.
Visiidi jooksul kohtub kindral Mieczysław Cieniuch kaitseminister Urmas Reinsaluga, külastab Ämari Lennubaasi ja NATO küberkaitsekeskust. Kindral Mieczysław Cieniuch asetab mälestuspärjad Vabadussõja võidusamba jalamile ja Poola allveelaeva Orzeli mälestustahvli ette.
1951. aastal sündinud kindral Cieniuch alustas kaitseväe karjääri 1970. aastal tankivägede ohvitserikoolis Poolas Poznanis ning on teeninud oma sõjaväelise karjääri jooksul soomusüksuste kõigi tasandite ametikohtadel. Aastatel 1990-1992 õppis ta kindralstaabi akadeemias Moskvas. Pärast seda on kindral Cieniuch teeninud erinevatel ühendstaabi tasandi ja sõjalis-strateegilistel ametikohtadel, nõustades Poola kaitseministrit sõjalistes küsimustes ning esindades Poolat NATO ja EL juures. Kindral Cieniuch on teeninud Poola kaitseväe kindralstaabi ülema ametikohal, mis on kõrgeim sõjaline ametikoht Poolas, alates 2010. aastast.
Viitseadmiral Tarmo Kõuts külastas Poolat ametlikul visiidil 2006. aastal. Täna alanud Poola kaitseväe juhataja ametlik visiit on esimene pealesõjaaegne nii kõrgetasemeline Poola väejuhi ametlik külaskäik Eestisse.
Poola eelmine kaitseväe juhataja kindral Franciszek Gągor hukkus koos Poola toonase presidendi Lech Kaczyńskiga 10. aprillil 2010 Smolenski lähedal lennuõnnetuses, kui nad olid teel Katõni massimõrva mälestusüritusele. Nõukogude Liit mõrvas Katõnis tuhandeid vangi langenud Poola ohvitsere.
-
Afganistanis teenivad eestlased tähistasid taasiseseisvumispäevaAfganistani Helmandi provintsis Camp Bastionis teenivad kaitseväelased tähistasid taasiseseisvumispäeva grillimise ja eesti muusika saatel.
„Saime korraks aja maha võtta ja mõelda, miks me siin oleme. Mõelda, et võibolla ongi vaja toetada oma lahingüksusi nii kaugel maal, lootes kindlustada oma tegevusega kindlustunnet ja rahulikku elu iseseisvas Eestis,“ ütles Eesti Afganistani kontingendi logistilise toetuselemendi NSE-13 ülem kapten Rivo Aavel.
Praegu on logistikutel varustuse, relvastuse ja sidevahendite hooldamise ning masinate aastahoolduse tegemise tõttu pikad ja töömahukad päevad. Seega tähistasid Eesti kaitseväelased vabariigi taasiseseisvumist töövaba pärastlõuna ja tagasihoidliku grilliõhtuga.
1991. aastal toimunud sündmuste tähistamisest võtsid koos rahvusliku toetuselemendi kaitseväelastega osa ka Eesti Afganistani kontingendi juhtkond ja staabiohvitserid.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates maist tagab Helmandi provintsis kohalikele elanikele turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-14, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-13.