Uudised
-
Mereväe nooremallohvitser hukkus teenistusülesannete täitmiselTäna hukkus miinitõrjeoperatsioonil Miinilaevade Divisjoni tuukrigrupi tuuker maat Marko Knaps (22).
Kaitsevägi avaldab kaastunnet teenistusülesannete täitmisel hukkunud allohvitseri perele, lähedastele ja teenistuskaaslastele.
Tuuker maat Knaps oli sukeldumas Kakumäe tipust poolteist miili merel ja täitmas lennukipommide demineerimisega seotud teenistusülesandeid. Pommide toimetamisel ohutusse kohta ei vastanud maat Knaps kaasteenijate kontrolltõmmetele. Sukeldunud valmidustuuker avastas maat Knapsi 23 meetri sügavuselt põhjast teadvusetuna. Pinnale toodud tuukril puudusid elutunnused, koheselt alustati elustamist, mida jätkati kaldale jõudmiseni. Kaldal võttis elustamise üle kiirabi.
Maat Knaps sündis 1989. aastal. Ta läbis ajateenistuse aastatel 2010-2011 Mereväebaasis ning asus seejärel teenima Miinilaevade Divisjoni. Miinilaevade Divisjonis teenis ta relvastusmaadina miinijahtijal Sakala ning alates 2011. aasta augustist tuukrigrupi tuukrina.
Eesti merevägi demineeris 7. augustil Eesti vetes alanud miinitõrjeoperatsiooni käigus II maailmasõja aegseid lõhkekehi. Miinitõrjeoperatsioon viidi läbi Väinameres Hari kurgu, Soela väina ning Viire kurgu aladel ning Tallinnas Kakumäe lahes. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkekeha.
Kaitseministeeriumi veebilehel www.kmin.ee on avatud elektrooniline kaastundevalduste raamat. -
Kolonelleitnant Tarien võttis brigaadikindral Saarelt üle õhuväe juhtimiseKolonelleitnant Jaak Tarien võttis täna pidulikul tseremoonial Ämari lennubaasis üle Eesti õhuväe juhtimise brigaadikindral Valeri Saarelt.
„Ma tänan brigaadikindral Valeri Saart pühendunud ja väljapaistva teenistuse eest Eesti õhuväe ülemana,“ ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. „Tänapäeva Eesti õhuvägi on paljuski brigaadikindral Saare nägu. Tunnustust vääriv on õhuväelaste uhkus oma valitud eriala üle ning asjalikkus, millega Eesti õhuväge on üles ehitatud. Õhuväe areng on olnud meeskonnatöö tulemus. Õhuväe ülemal on olnud väärt meeskond, keda usaldada, kellele toetuda,“ lisas kaitseväe juhataja.
Brigaadikindral Terrase sõnul on kolonelleitnant Jaak Tarieni nimetamine õhuväe ülemaks selge märk organisatsiooni järjepidevusest ning kinnitus sellest, et kestlik areng õhuväes jätkub. „Kolonelleitnant Tarien esindab Eesti ohvitseride uut põlvkonda, kelle väljaõppe, hariduse ning töökogemuse baasilt on julge tunne edasi minna,“ ütles brigaadikindral Terras.
„On suur au astuda neisse jalajälgedesse ning jätkata seda vastutusrikast ja rasket tööd,“ ütles kolonelleitnant Jaak Tarien õhuväe juhtimise vastutust üle võttes.
Värske õhuväe ülem nimetas Eesti õhuväe peaülesandena katkematut koostööd meie NATO liitlastega. „Eesti õhuväe operaatorite poolt toodetud õhupilti edastatakse ööpäevaringselt NATO õhukaitsekeskustesse ning see tagab meie liitlastele pideva teadlikkuse meie piirkonna olukorrast,“ ütles kolonelleitnant Tarien.
Kolonelleitnant Tarieni sõnul hakkab lõpetamisjärgus olev Ämari lennubaas täitma kahte väga olulist rolli Eesti riigikaitses: „Esiteks, kui meie NATO liitlased hakkavad sagedasti Eesti kohal lendama, on see meie võimalikule vastasele selgeks märgiks, et Eesti ei ole üksi vaid on osa NATOst. Teiseks, kui sellisest heidutusest ei peaks piisama, on Ämari lennubaas see punkt, kustkaudu saab kõige kiiremini sisse tuua NATO liitlaste abivägesid, mis vastase rünnaku tõrjuvad.“
Õhuväe panust Eesti riigikaitsesse ühe lausega kokku võttes ütles kolonelleitnant Tarien: „Eesti õhuväge ei saa mõõta selle järgi, mitu lennukit meil endal on, vaid selle järgi, milline NATO liitlasriikide lahingvõime on valmis Ämarisse saabuma.“
Jaak Tarien (38) on lõpetanud USA Õhujõudude Akadeemia, kaitsnud magistrikraadi USA Õhujõudude Staabikolledžis. Ta on lõpetanud ka Balti Kaitsekolledži kõrgema juhtimiskursuse.
Kolonelleitnant Tarien on teeninud Leedus BALTNETi Regionaalse õhuseire koordinatsioonikeskuse Eesti meeskonna ülemana, Regionaalse õhuseire koordinatsioonikeskuse aseülemana, Õhuväe õhuseire divisjoni staabiülema ja ülemana ning staabiohvitserina NATO arendusväejuhatuse ülema juures.
Aastatel 2008–2009 teenis kolonelleitnant Tarien Eesti kaitseväe õhuväe staabi operatiiv-, planeerimis- ja väljaõppeosakonna ülemana ning alates 2009. aastast õhuväe staabiülemana.
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab väeliikide ülemad ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.
Brigaadikindral Valeri Saar jätkab teenistust Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
-
Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili valiti New Westminster Kolledži auliikmeksBalti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili valiti New Westminster Kolledži auliikmeks seoses tema väljapaistvate juhtimisomadustega kõrgema sõjalise koolitajana. Kolledži nõukokku valitakse oma senises tegevuses silma paistnud inimesed.
“Auliikmeks saamine tähendab mulle suurt rahvusvahelist tunnustust”, ütles brigaadikindral Kiili.
Brigaadkindral Kiili sõnul sai tema nõukokku valimisel tõenäoliselt määravaks praegune teenistus Balti Kaitsekolledži ülemana ning lõputöö Ameerika Ühendriikide Maaväe sõjakolledžis. „Minu lõputöö teema oli tänapäeva julgeoleku keskkonnas rakendatav juhtimismudel, mis on sümbioos võrgupõhise juhtimise ja ülesandepõhise juhtimise filosoofiatest“, ütles kindral Kiili. Brigaadkindrali sõnul toob auliikme staatus kaasa sõjalise juhtimise alase loengute pidamise ning juhtimist käsitlevate õppekavade ja moodulite hindamist.
New Westminster Kolledž on 2011. aastal Kanadas, Vancouveris rajatud annab kõrgetasemelist õpet diplomaatidele, valitsuse ja äriringkonna juhtidele.
Kolledžil on rahvusvaheliste auliikmete valimisprogramm. Auliikmeteks valitakse inimesed nende juhtimisoskuste põhjal relvajõududes, äris, hariduses ja valitsuses.
Brigaadikindral Kiili alustas teenistust kaitseväes 1993. aastal Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülemana. Ta on olnud Rahuoperatsioonide Keskuse ja Maaväe staabi ülem ning Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja. 1996. aastal osales ta ÜRO missioonil Liibanonis. Aastatel 2000 – 2003 teenis Kiili NATO Regionaalse väejuhatuse staabis Northwoodis, aastatel 2008 - 2010 oli ta Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.
Brigaadikindral Kiili on lõpetanud Balti Kaitsekolledži esimese lennu 2000. aastal, NATO Kaitsekolledži Roomas ja Ameerika Ühendriikide Maaväe sõjakolledži. -
President Ilves: Eesti eest võidelnud sõdurid peavad tundma Eesti toetustPresident Toomas Hendrik Ilves ja olümpiavõitja Gerd Kanter kohtusid 11. augustil Briti armee Headley Court'i taastusravikeskuses ravil viibiva kuue Afganistanis raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelasega.
„Neil päevil, kui räägime palju meie olümpiasportlaste suurtest saavutustest, ei tohi me unustada neid, kes hoiavad Eesti lippu au sees lahinguväljal. Te olete kangelased, kes väärivad riigi rõhutatud tuge ning kogu ühiskonna toetust ja mõistmist," ütles president Ilves.
Ta tänas Suurbritanniat kui Eesti liitlast NATO operatsioonil Afganistanis meie vigastatud kaitseväelastele kaasaegsete, edukate ravi- ja rehabilitatsioonivõimaluste pakkumise eest.
„See kergendab oluliselt meie sõdurite edasist elu vigastuse järel ning on aidanud arendada vastavat süsteemi ka Eestis," sõnas riigipea.
President Ilves meenutas, et Eesti kaitseministeerium koostab veteranipoliitika aluseid, mille eesmärgiks on kõigi meie kaitseväe välisoperatsioonidel sõdinute ühiskondlik tunnustamine ja professionaalne toetamine.
„Veterani ja tema perekonna toetamine välisoperatsiooni eel, ajal ning järel peab olema kaitseministeeriumi ja kaitseväe ühine hool, et keegi Eesti eest võidelnutest ei tunneks end sellesama Eesti poolt hüljatuna," rõhutas president Ilves, kelle sõnul tasuks kaaluda ka Iraagis või Afganistanis vigastatud sõdurite töövõimetuspensioni suurendamist.
„Mitmed neist jätkavad oma tööd kaitseväes, aga kõigil pole see paraku võimalik," lisas riigipea.
Olümpiakangelane Gerd Kanter julgustas meie sõdureid vigastusest hoolimata ja ehk isegi vigastuse kiuste oma eluga tarmukalt edasi minema.
„Me oleme teiega mõneti sarnased – me mõlemad vajame lisaks treenitusele ka hästi palju eneseusku ja siis kolmas katse õnnestubki," ütles Kanter. „Olen uhke, et Eestil on sellised sõdurid."
Riigipea ning kettaheite olümpiavõitja ja Londoni olümpiamängude pronksmedalimees Kanter kinkisid Eesti kaitseväelastele Eesti olümpiakoondise dressipluusid.
Alates 1995. aastast on kaitseväe välisoperatsioonidel osalenud ligi 2300 Eesti kaitseväelast, 130 sõdurit on saanud lahinguväljal vigastada, neist 34 raskelt. -
Ämaris mälestati eestlasest Vietnami sõja lahingulenduritÕhuvägi ja Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis viisid Ämari Lennubaasis läbi eestlasest USA piloodi major Aado Komendanti ja tema lennumeeskonna liikme kolonelleitnant Charles M. Wallingu hukkumise 46. aastapäevale pühendatud mälestustseremoonia.
„Tänane tseremoonia on oluline kõigile sõjas osalenuile,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar. „Sõdurile on väga oluline teada, et riik hoolib oma kaitseväelastest ja ei jäta mingil juhul oma sõdureid maha. Sellest räägib ka fakt, et Ameerika Ühendriigid tegid Vietnamisse kolm reisi, et isegi üle neljakümne aasta hiljem leida täna mälestatavate kangelaste säilmed ja matta need kodusesse mulda,“ lisas brigaadikindral Saar.
Täna hommikul maeti 1941. aastal Paides sündinud Aado Kommendant Arlingtoni sõjaväekalmistule Ameerika Ühendriikides. 8. augustil 46 aastat tagasi (1966) tulistati tema hävitaja Vietnamis alla. USA kaitseministeeriumi sõjavangide ja kadunud isikute büroo (DPMO) teatas 11. juunil käesoleval aastal, et on tuvastatud kahe Vietnami sõjas kadunuks jäänud sõjaväelase säilmed ning andnud need üle perekondadele matmiseks täiemõõduliste sõjaväeliste auavalduste saatel. Üks neist tuvastatud isikutest oli eestlane Aado Kommendant.
Aado Kommendant sündis 9. augustil 1941 aastal Järvamaal Peetri kihelkonnas Nurmsi külas Meeri ja Verner Kommendandi peres.
Aado Kommendant lahkus Eestist 1944 aastal koos vanematega. Esmalt jõuti Saksamaale, kus elati 1950. aastani põgenikelaagris, 1950. aastal jõudis kolmelapseline pere Ameerika Ühendriikidesse. 1960. aastal lõpetas Aado Kommendant Lakewoodi keskkooli, 1964. aastal Miami ülikooli Floridas majandusjuhtimise erialal. Samal aastal astus ta tegevteenistusse, eesmärgiga saada pärast viieaastase sõjaväeteenistuse lõppu tsiviilpiloodiks.
Teenistust USA õhujõududes alustas Aado Kommendant leitnandi auastmes ning peale kahte aastat lennukoolis teenis ta alates 1966. aasta juulist Vietnamis 557. taktikaliste hävitajate eskadrillis, mis baseerus Cam Rhani lahe ääres.
1966. aasta 8. augustil olid õhusõiduki kapten Charles M. Walling ja relvasüsteemide operaator Aado Kommendant hävitus-pommituslennukiga F-4C Phantom õhutoetusmissioonil Vietnami Song Be provintsis. Samas piirkonnas viibinud ameeriklased teatasid, et nägid lennukit alla kukkumas, kuid ükski langevari ei avanenud. Otsingu ja päästeoperatsioon õnnetusele järgnenud päevadel edu ei toonud.
Järgmisel hommikul, leitnant Kommendanti 25. sünnipäeval teatasid relvajõudude esindajad tema vanematele, et nende poeg on jäänud teadmata kadunuks.
Major Aado Kommendant on autasustatud USA autasudega Distingushed Flying Cross, Air Medal ja Purple Heart. -
Vahetus Lahingukooli ülemMajor Madis Nõmme võttis täna Meegomäel korraldatud pidulikul rivistusel kapten Aimar Tomingult üle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli juhtimise.
"Nii õppijate kui ka õpetajatena oleme kohustatud tegema kõik selleks, et kaitseväelist väljaõpet arendatakse ja antakse aina edasi,“ ütles major Madis Nõmme rivistusel. "Lahingukooli kaaderkoosseis on teinud selle nimel suurepärast tööd ning loonud soodsa lähtekoha edasiminemiseks,“ lisas major Nõmme.
Major Nõmme teenib Kaitseväes 1996. aastast. Ta on lõpetanud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse ning omandanud magistrikraadi sõjakooli keskastmekursusel. Käesoleval aastal lõpetas major Nõmme Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse.
Major Nõmme on teeninud erinevatel ametikohtadel pioneeripataljoni pioneerikoolis, alates rühmaülemast kuni pioneerikooli ülemani. Samuti on ta olnud pioneeriteenistuse lektor Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme -
Kaitseminister külastab Logistikakeskuse LogistikapataljoniKolmapäeval, 08. augustil kell 13.00 külastab kaitseminister Urmas Reinsalu logistikapataljoni, et tutvuda ajateenijate elamistingimustega ja sõjaväelogistikute käsutuses oleva taristu hetkeseisuga.
„Ajateenijate elamistingimused peavad paranema, see on olulisim investeeringute objekt järgnevatel aastatel. Tahan kanda hoolt selle eest, et kõik ajateenijad saaksid väljaõppe
kaasaegsetes tingimustes,“ ütles kaitseminister Urmas Reinsalu.
Logistikapataljonis võtavad kaitseministrit vastu kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja Logistikakeskuse ülema ülesannetes kolonelleitnant Gunnar Havi. Logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Ragnar Koemets tutvustab kaitseministrile pataljoni ülesandeid ning väeosa teenistus- ja väljaõppevõimalusi. Samuti lõunastavad minister ja kaitseväe juhataja koos ajateenijatega.
„Kogu Eesti sõjaväelogistika jaoks on ümberkolimine võimalus parendada tervikuna väljaõppe kvaliteeti kui ka logistikaalaseid võimekusi, mida kõike hetkel takistab vananenud taristu. Uus kaitseväelinnak tähendab meie jaoks nii klassiruume ja kasarmuid ajateenijatele, kuid ka tehnikaremonditöökodasid, laohooneid ja -platse, sõiduõpetusalasid, sportimisvõimalusi,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülema ülesannetes kolonelleitnant Gunnar Havi.
Kolonelleitnant Havi lisas ka, et loodetavasti lahendatakse ümberkolimisega ära ka Tallinnas Marja tänaval paikneva Logistikakeskuse logistikakooli ruumipuudus: „See aga tähendab täiendavaid klassiruume, tehnikaremonditöökodasid väljaõppeks ning majutuskohtasid elukutselistele kaitseväelastele.“
Kui logistikapataljonis koolitatakse reservväelasi sõjaaja üksusteks, siis logistikakoolis valmistatakse ette logistikuid nii lahingüksuste toetamiseks Afganistanis kui ka erialaspetsialiste reservüksuste kui ka operatiivstruktuuride tarvis. Läinud aastal õpetati logistikapataljonis välja 145 reservväelast ning logistikakooli läbis erinevaid koolitusi enam kui 400 kaitseväelast.
Pärast logistikapataljoni külastamist suundub kaitseminister tutvuma Vahipataljoni elamis- ja teenistustingimustega. Peaminister Andrus Ansip ja endine kaitseminister Mart Laar käisid tutvumas logistikapataljoni taristu olukorraga eelmise aasta oktoobris.
-
Afganistanis teenivad sõdurid nautisid kodumaise rokkbändi esinemistTäna pärastlõunal andis Afganistanis teenivatele Eesti kaitseväelastele meeleoluka kontserdi ansambel The Belka.
„Tulime siia esinema hea meelega ja uhkusetundega. Need mehed riskivad siin oma eluga ka meie, väikese Eesti riigi bändi eest,“ ütles The Belka solist ja liider Ivo Orav. „Loodan, et suutsime selle kontserdiga kaitseväelaste ellu siin natukene vaheldust tuua ja tuju lõbusamaks teha.“
Rokkbänd The Belka esitas kontserdil oma kahe viimase plaadi „Mehega teiselt planeedilt“ ja „Kiviaeg“ repertuaari.
Kaitseväe Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi sõnul on eesti ansamblite esinemine Afganistanis väga tänuväärt tegevus.
„See maandab sõdurite pingeid, eriti just praegu, peale kolme pikka kuud teenistust. Me võtame seda kui Eesti ühiskonna tänu meie senise teenistuse eest siin Afganistanis,“ ütles kolonelleitnant Koplimägi.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast ja staabiohvitseridest. Alates maist teenib Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-14, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-13. -
Logistikapataljon saab uue ülemaTäna kell 13 algaval pidulikul tseremoonial annab Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni ülema kohusetäitja kapten Avo Virk üle pataljoni juhtimise ja lipu kolonelleitnant Ragnar Koemetsale.
„Selles pataljonis ettevalmistatavatest reservväelastest sõltub otseselt kaitseväe sõjaaja logistika võimekus. Samuti näeme oma ajateenijates potentsiaalset järelkasvu meie sõjaväelogistikutest kaaderkoosseisule. Seega vastutab pataljoniülem oma igapäevase juhtimisega kaitseväe võitlusvõime ja sõjaväelogistika tuleviku eest,“ ütles Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Käesoleva aasta algusest logistikapataljoni ülema kohusetäijaks olnud kapten Avo Virk jätkab teenistust pataljoni staabiülemana.
„Kapten Avo Virk on teinud vaatamata oma lühikesele ametisolekule ära väga suure töö, mille krooniks oli kevadel reservtranspordipataljoni õppekogunemise läbiviimine. Tema kogemused on nüüd hädavajalikud uute reservüksuste veelgi paremaks ettevalmistamiseks,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.
Kolonelleitnant Ragnar Koemets (36) on riigikaitsega seotud kaitseliitlasena alates 1993. aastast. Pärast teenistust rühma- ja kompaniiülemana Vahipataljonis suunati ta 1999. aastal teenistusse erinevatele ametikohtadele Kaitseliidu Peastaabis, Kaitsejõudude Peastaabis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes. 2007. aastal oli ta välisoperatsioonil Iraagis NATO väljaõppemissioonil.
Kolonelleitnant Koemets on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia ning Ameerika Ühendriikide Maaväe Juhtimis- ja Staabikolledži. Ta on täiendanud oma teadmisi erinevatel koolitustel Saksamaal, Itaalias, Türgis ja Hollandis. Kolonelleitnant Koemetsa riigikaitselisi teeneid on tunnustatud teiste seas Kaitseliidu teenetemedali 3. klassi ja eriteenete klassi medalitega ning kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga. Tema perekonnas kasvab kolm last.
PILDIL: Kolonelleitnant Ragnar Koemets
-
Kolonelleitnant Enno Mõts võttis üle Kirde kaitseringkonna juhtimiseTäna andis Kirde kaitseringkonna senine ülem kolonelleitnant Martin Herem Kirde kaitseringkonna Tapa linnakus peetud pidulikul rivistusel ringkonna juhtimise ja lipu üle kolonelleitnant Enno Mõtsale.
„Kolonelleitnant Herem on väga suurelt panustanud kaitseväe ja Kirde kaitseringkonna arengusse. Ta on olnud mulle suureks eeskujuks,“ ütles Kirde kaitseringkonna uus ülem kolonelleitnant Enno Mõts. Kolonelleitnant Mõts lisas, et on väga rahul ringkonna eelmise ülema tööga. Oma ametiajal plaanib Kirde kaitseringkonna uus ülem esmalt rolli sisse elada ja seejärel hakata tehtut edasi arendama.
Maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ütles, et ringkonna loomine, juhtimine ja arendamine, mida juhtis neli aastat Kirde kaitseringkonna ülemana teeninud kolonelleitnant Martin Herem, oli ellu viidud väga professionaalselt.
„On väga suur au seda tööd jätkata, samas kaasneb sellega ka tohutu vastutus. Ma olen kindel, et kolonelleitnant Mõts viib koostöös Kirde kaitseringkonna teenistujatega ringkonna järgmisele tasemele, tugevdades sellega ka kaitseväge tervikuna,“ ütles kolonel Tiganik.
Kolonelleitnant Enno Mõts on teeninud erinevatel ametikohtadel Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Suurtükiväegrupis staabiülema ning ülemana. Viimased seitse aastat teenis ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes erinevatel ametikohtadel, viimati taktika õppetooli ülemana. Kolonelleitnant Enno Mõts on osalenud sõjalisel välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas BALTSQN-3 Eesti kontingendi vanemana.
Kolonelleitnant Martin Herem jätkab teenistust Kaitseväe juhtaja reservis. Sügisest alustab ta õpinguid Balti Kaitsekolledžis.