Uudised
-
Kolonelleitnant Enno Mõts võttis üle Kirde kaitseringkonna juhtimiseTäna andis Kirde kaitseringkonna senine ülem kolonelleitnant Martin Herem Kirde kaitseringkonna Tapa linnakus peetud pidulikul rivistusel ringkonna juhtimise ja lipu üle kolonelleitnant Enno Mõtsale.
„Kolonelleitnant Herem on väga suurelt panustanud kaitseväe ja Kirde kaitseringkonna arengusse. Ta on olnud mulle suureks eeskujuks,“ ütles Kirde kaitseringkonna uus ülem kolonelleitnant Enno Mõts. Kolonelleitnant Mõts lisas, et on väga rahul ringkonna eelmise ülema tööga. Oma ametiajal plaanib Kirde kaitseringkonna uus ülem esmalt rolli sisse elada ja seejärel hakata tehtut edasi arendama.
Maaväe ülem kolonel Artur Tiganik ütles, et ringkonna loomine, juhtimine ja arendamine, mida juhtis neli aastat Kirde kaitseringkonna ülemana teeninud kolonelleitnant Martin Herem, oli ellu viidud väga professionaalselt.
„On väga suur au seda tööd jätkata, samas kaasneb sellega ka tohutu vastutus. Ma olen kindel, et kolonelleitnant Mõts viib koostöös Kirde kaitseringkonna teenistujatega ringkonna järgmisele tasemele, tugevdades sellega ka kaitseväge tervikuna,“ ütles kolonel Tiganik.
Kolonelleitnant Enno Mõts on teeninud erinevatel ametikohtadel Kuperjanovi jalaväepataljonis ja Suurtükiväegrupis staabiülema ning ülemana. Viimased seitse aastat teenis ta Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes erinevatel ametikohtadel, viimati taktika õppetooli ülemana. Kolonelleitnant Enno Mõts on osalenud sõjalisel välisoperatsioonil Bosnia- ja Hertsegoviinas BALTSQN-3 Eesti kontingendi vanemana.
Kolonelleitnant Martin Herem jätkab teenistust Kaitseväe juhtaja reservis. Sügisest alustab ta õpinguid Balti Kaitsekolledžis. -
Baltic Bikini jõudis eduka lõpuniTäna varahommikul lõppes Pärnus Balti riikide merepäästeõppuse Baltic Bikini 2012 aktiivne osa, millest võttis osa ligi 100 õhuväelast Eestist, Lätist ja Leedust. Õppust toetasid Politsei- ja piirivalveamet, Eesti merevägi ja merepäästekeskused.
„Õppused läksid väga hästi ja isegi ilm, mille alt vedamist me väga kartsime, osutus lõppkokkuvõttes väga heaks,“ ütles õppuse läbiviija vanemveebel Janek Tauram. „Ajakavalt oleme olnud ideaalselt graafikus ja ka riikidevaheline koostöö on sujunud kaunis hästi. Pisut tuleb parandada sisemist kommunikatsiooni, aga eks see aegamisi areneb ja täiustub.“
Baltic Bikini raames harjutasid õhusõidukite meekonnaliikmed tegevust lennuõnnetuse korral ning õhuväe, mereväe, piirivalve ja merepäästekeskused päästealast koostööd. Õppuste läbiviija sõnul on igal piloodil oluline omada vee all õhusõidukist põgenemise ja päästetud saamise kogemust, kuna sattudes reaalsesse olukorda tuleb tegutseda instinktide ja kogemuste põhjal.
Õppusel osalejad harjutasid nii päeval kui öösel kahe meetri sügavusel vee all õhusõiduki kabiini imiteerivas raudpuuris turvarihmadest vabanemist ja puurist väljumist. Veepinnale jõudnuna pidid „hädalised“ end päeval mereväe miinijahtija Admiral Cowan pardale toimetama, öösel vintsisid õppusel osalejad veest välja Piirivalve lennusalga Agusta Westland ja lätlaste MI-17.
Baltic Bikini on Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede merepäästeõppus, mida korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Esimene Baltic Bikini viidi läbi 2004. aastal Leedus, Eestis korraldati sama õppus 2006. aastal. Esimestel aastatel toetas õppust Taani õhuvägi, kes aitas välja õpetada instruktoreid ning käivitada ühtlustusprogrammi päästetehnika ja väljaõppe osas. -
1. jalaväebrigaadi juhib kolonelleitnant Aron KalmusAlates tänasest võtab Paldiskis asuva 1. jalaväebrigaadi juhtimise üle kolonelleitnant Aron Kalmus.
Kolonelleitnant Kalmus teenib kaitseväes 1993. aastast. Enne brigaadiülema ametikohta teenis kolonelleitnant Kalmus maaväe staabi väljaõppeosakonna ülemana. Ta on muuhulgas teeninud Kalevi üksik-jalaväepataljonis, Vahipataljonis ja maaväe staabis. Kolonelleitnant Kalmus on osalenud rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Iraagis. Ta on lõpetanud Soome Riigikaitse Kõrgkooli.
Teda on autasustatud kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest, maaväe ohvitseri kuldristiga, maaväe staabi rinnamärgiga, mälestusmedaliga „10 aastat taastatud kaitseväge“ ja rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga.
1. jalaväebrigaadi senine ülem kolonelleitnant Urmas Nigul jätkab teenistust Ameerika Ühendriikides Eesti esindajana NATO arengu- ja ümberkujundusväejuhatuse juures.
1. Jalaväebrigaad on Paldiskis asuv maaväe üksus, mille koosseisu kuuluvad staap, Scoutspataljon, Tagalapataljon, Kalevi jalaväepataljon, staabikompanii ja sidekompanii. -
Õhuväelased harjutavad merepäästetTäna algab Pärnus Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede ühine merepäästeõppus Baltic Bikini 2012.
Viiepäevase õppuse eesmärk on harjutada õhusõidukite meekonnaliikmete tegevust lennuõnnetuse korral ning õhuväe, mereväe, piirivalve ja merepäästekeskuste päästealast koostööd. Õppusel harjutavad merepäästet Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede ning piirivalve õhusõidukite meeskonnad.
Õppust toetavad Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan ja mereväe tuukrigrupp, lisaks osalevad Politsei- ja piirivalveameti kaatrid ja vabatahtlik merepääste. Kopteritest on pidevalt kohal Läti MI-17 ja vahetult enne pääste algust lendab Tallinnast hädasignaali peale välja Piirivalve lennusalga Agusta Westland.
Õppuse käigus harjutatavad osalejad juhtimis- ja sideprotseduure ning ellujäämisprotseduure, mida õhusõidukite meeskonnad peavad oskama juhul, kui sõiduk maandub vette. Õppus korraldatakse avamerel, et tagada harjutamine võimalikult reaalses olukorras. Esmakordselt viiakse meeskonnaliikmetele läbi öine treening.
Baltic Bikini on Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede merepäästeõppus, mida korraldatakse igal aastal erinevas Balti riigis. Esimene Baltic Bikini viidi läbi 2004. aastal Leedus, Eestis korraldati sama õppus 2006. aastal. Esimestel aastatel toetas õppust Taani õhuvägi, kes aitas välja õpetada instruktoreid ning käivitada ühtlustusprogrammi päästetehnika ja väljaõppe osas. -
Eesti tõi Euroopa meistrivõistlustelt meeskondliku hõbemedaliEesti neljaliikmeline võistkond pälvis Bulgaarias, Veliko Tarnovos peetud Euroopa meistrivõistlustel vintrelva praktikal-laskmises maailma absoluutsesse tippu kuuluva Soome meeskonna järel hõbemedali.
Hõbedasse meeskonda kuulusid Madis Reier, Armin Meesit, Margus Riso Kaitseliidu Harju malevast ning Mario Merirand kaitseväest. Eesti esindus tuli hõbedale klassis semi auto standard.
Võistkonna kapteni Armin Meesiti sõnul ei ole Soome praktikal-laskuritele täna maailmas vastast. Põhjanaabrid on alaga tegelenud pikka aega ning nende teed ala tippu on toetanud nii Soomes töötav Lapua laskevahendite tehas kui Soome Vabariik. „Pean meie saavutust häbenemata maksimumiks, kuna nii tihedas konkurentsis ja nii kõrgetasemelise koosseisuga, kus ühes divisjonis võistleb 99 ning teises 179 ala tõelist meistrit, ei ole medalivõitjaks lihtne tulla.“
Semi auto standard divisjonis võisteldakse niinimetatud „lahtise sihikuga“ vintrelvadega. Võistluste teises divisjonis – semi auto open, võisteldakse optilise sihikuga vintrelvadega. Võistlustel on lubatud kasutada poolautomaatseid vintrelvi ning seda ala peetakse laskesportlaste „F1 alaks“, kus loeb viimse detailini lihvitud laskevilumus, ohutu ja määrustikupärane relva käsitsemine, täpsus ning väga kiire reaktsioon. Laskedistantsid ühel sooritusel varieeruvad kahest kuni kolmesaja meetrini ning märkidena kasutatakse nii paber, metall kui ka purunevaid märke.
20.-29.juulini peetud Euroopa Meistrivõistlustel osales sportlasi 28st riigist. Soome ja Eesti järel tuli semi auto standard divisjonis kolmandale kohale Norra. Individuaalarvestuses läks kolmikvõit Soome laskuritele, Eesti parimana jäi napilt nelja punktiga pronksmedalita Madis Reier. -
Vigastatud kaitseväelased lähevad Saksamaale jalgrattatuurileKaitseväe tugikeskus koostöös Ameerika Ühendriikide mittetulundusorganisatsiooniga Wounded Warrior Project korraldab sõjalistes operatsioonides vigastada saanud kaitseväelastele Saksamaal Hambachtalis rattasõidulaagri.
„Meie ühiseks eesmärgiks on julgustada vigastatuid sõdureid elama täisväärtuslikku elu. Eesti sõdurid on tugeva vaimuga, ei lase ennast haletseda ning otsivad elult uusi väljakutseid. Tänu liitlassuhetele teiste NATO riikidega saame pakkuda jalgrattaspordi näol jälle ühe võimaluse ja idee elust rõõmu tundmiseks,“ ütles Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane.
Viiepäevasel üritusel saavad seitse Eesti kaitseväelast koos poolesaja teiste NATO relvajõudude vigastatud sõduriga külastada jalgratastel Maini jõe äärse Frankfurdi erinevaid piirkondasid.
„Eks vigastatu elus edasiminek sõltub eelkõige ikka mehest endast ja millised eesmärgid ta endale seab. Kuid sellised üritused näitavad, et meie liitlased ning kaitsevägi hoolivad oma sõduritest. Mina lähen sellele üritusele lõõgastuma, leidma uusi sõpru ja teistega kogemusi vahetama,“ ütles rattasõidulaagrisse minev nooremseersant Randel Õunpuu.
Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühhosotsiaalne toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. Tugikeskus on administratiivselt Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisus alludes aga erialaselt kaptenmajor Toomas Kasemaa juhitavale Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna tugiteenuste jaoskonnale. -
Eesti piloodid valmistuvad operatsiooniks AfganistanisLähinädalatel suunduvad Eesti õhuväe kaks kopteripilooti välisoperatsioonile Afganistani, kus hakkavad tegema evakuatsioonilende.
“Afganistanis tahan praktikas kinnistada õpitut ning koguda teadmisi ja kogemusi meditsiinilise evakuatsiooni kopterite opereerimisest sõjaolukorras,“ ütles vanemlendur kapten Martin Noorsalu. „Samuti ootan rahulikku teenistust ja võimalikult vähe ohvreid.“
Õhuväe kopetripiloodid kapten Rene Kallis ja kapten Martin Noorsalu lõpetasid sel nädalal aastase koolituse Ameerika Ühendriikides Marylandi Rahvuskaardi Aberdeeni harjutusväljal ning suunduvad peagi sõjalisele operatsioonile Afganistani. Eesti piloodid hakkavad teenima Helmandi provintsis meditsiinilise evakuatsiooni üksuses, kus lendavad UH-60 Black Hawk tüüpi kopteritel. See on esimest korda peale taasiseseisvumist, kui Eesti õhuväe piloodid osalevad rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil.
Kapten Kallis ja kapten Noorsalu alustasid teenistust Ameerika Ühendriikide Marylandi Rahvuskaardi lahingulendude brigaadis 2011. aasta suvel. Piloodid läbisid Blackhawk kopteri tüübi- ja tasemekoolituse, kus harjutasid lendamist öövaatlusseadmetega, tulekustustuslende ja vintsimist, samuti lendamist formatsioonis ja ripplastiga ning taktikalist madallendu. Afganistani operatsiooniks valmistumisel läbisid Eesti piloodid ka kõrgmägedes lendamise koolituse.
„Senine väljaõpe on kulgenud edukalt, oleme omandanud palju uusi teadmisi ja oskusi suurte transpordikopterite käitamises. Minu, kui piloodi jaoks on see olnud kui üks väike samm edasi, aga Eesti õhuväe jaoks suur samm järgmisele tasemele,“ ütles kapten Noorsalu.
Kapten Kallis ja kapten Noorsalu teenivad Marylandi Rahvuskaaardi lahinglendude brigaadis Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostööprogrammi raames, mille eesmärgiks on hõlbustada teadmiste ja kogemuste toomist Eestisse, et riik saaks välja arendada oma modernse kopteriprogrammi.
Kokku osaleb rahvusvahelises programmis neli Eesti õhuväelast - lisaks Ameerika Ühendriikidele õpivad kaks pilooti alates möödunud aasta veebruarist Ühendkuningriigis. Kõik neli pilooti on läbinud Saksamaal turbiinmootoritega kopterite baasväljaõppe, instrumentaallennu koolituse ja öövaatlusseadmetega lendamise koolituse. Pärast programmi lõppu naasevad piloodid Eestisse, kus jätkavad kogemuste jagamist ja õpetamist.
Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi osariigi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaartlased on andnud olulise panuse Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel tervikuna ja eriti Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisesse. Sajad kaitseväelased ja kaitseliitlased on saanud erinevad koolitusi Ameerika Ühendriikides. Marylandi rahvuskaardi instruktorid on osalenud kümnetel väljaõppeüritustel Eestis. -
Sõjaväekirurgid jõudsid Afganistanist kojuKevadel Camp Bastioni välihaiglas teenistust alustanud teine kaitseväe kirurgide meeskond saabus tagasi koju.
„Meie kliinilisi otsuseid aktsepteeriti ja kirurgilisi oskusi hinnati kõrgelt. Üldiselt toimis haiglas tiimi töö väga hästi. Palju otsuseid sündiski ühiselt arstide arvamusi ära kuulates ja erinevaid kogemusi kokkuvõttes,“ ütles kardiotorakaalkirurg major Arno Ruusalepp. „Õppisin väga palju ja samas sain oma kliinilist kogemust vahendada ka briti ja ameerika kolleegidele.“
Kaitseväe Afganistani lähetatud kirurgide meeskonda kuulusid anestesioloog major Lauri Kõrgvee Tartu ülikooli kliinikumist, üldkirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti regionaalhaiglast, kardiotorakaalkirurg major Arno Ruusalepp Tartu ülikooli kliinikumist, ortopeed major Alo Rull Tartu ülikooli kliinikumist ja õde vanemveebel Karmen Maurus Tartu ülikooli kliinikumist.
"Tunnustan meie kirurgide meeskonda nende pühendumuse ja kire eest oma elukutsele, nad on eeskujuks kõigile meile, sest nad on reservväelased, kes tulid oma vabast tahtest meid siia aitama,“ ütles kaitseväe Afganistani kontingendi ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi. „Me peame jõudma selleni, et tekiks järjepidevus Camp Bastioni välihaigla alalisel mehitamisel Eesti kirurgide ja õe näol. Algus selleks on tehtud ja ma usun, et sellel on tulevikku, kuna taolist kogemust, mida saavad meedikud siin, ei saa kusagil kodus."
Sõjaväekirurgide meeskonnas õena teeninud vanemveebel Karmen Mauruse sõnul on selle kogemuse juures oluline veel oma kogemuste edasi andmine teistelegi ning olla Afganistanis kohapeal toeks oma sõduritele.
„Camp Bastioni sõjaväehaiglas teenitud aeg on olnud huvitav ja arendav. Paljustki erineb see minu igapäevatööst, seega on see olnud väljakutsuv ja enesetäiendust andev kogemus,“ ütles vanemveebel Maurus. „Samuti on see kogemus andnud suurema meeskonnatöö tunnetuse ja koostöö kogemuse rahvusvahelisel tasandil. Isiklikul tasandil on laiendanud silmaringi ning oskusi ja teadmisi.“
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis koostööharjutuse Ühendkuningriigi meedikutega. Kolmekuulisel välisoperatsioonil töötasid arstid ja õde koos brittide ja ameeriklastega võrdväärsetena ning said kogemusi lahingvigastustega kannatanutega tegelemiseks haigla erakorralise meditsiiniosakonnas ning intensiivraviosakonnas. Järjekorras teine kirurgide meeskond alustas teenistust Afganistanis käesoleva aasta aprillikuus.
Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke. Camp Bastioni laiendatud välihaigla on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. -
Algasid sisseastumiskatsed Kõrgemasse SõjakooliTäna algasid sisseastumiskatsed Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli, kuhu esitas tänavu õppima asumiseks avalduse 165 kandidaati.
„Ohvitseri elukutse ei ole lihtne, aga see on huvitav ja täis erinevaid väljakutseid. Samas ma tahan teile südamele panna, et see sisaldab ka vastutust oma riigi, kaasvõitlejate ja perekonna ees,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus sisseastujatele.
Reedeni kestval katseteperioodil peavad põhikursusele rakenduskõrgharidusõppesse kandideerijad sooritama akadeemilise võimekuse testi ja üldfüüsilise testi ning läbima kutsesobivusvestluse. Aastase nooremohvitseride täiendusõppekursuse sisseastumiskatseteks on kutsesobivusvestlus, üldfüüsiline test ning inglise keele test. Keskastmekursusele magistriõppesse kandideerijad peavad läbima kutsesobivusvestluse.
Rakenduskõrghariduse tasemel saab kandideerida maaväe, mereväe ja õhuväe ja õppesuunale. Õppeaeg maaväe suunal on kolm aastat, mereväe suunal koostöös Eesti Mereakadeemiaga kolm aastat ja õhuväe õppesuunal kestavad õpingud koostöös Eesti Lennuakadeemiaga kolm ja pool aastat.
Kõrgharidust omavatel noortel, kel ajateenistus läbitud, on võimalik õppida Kõrgemas Sõjakoolis mereväe-, maaväe- ja õhuväeohvitseriks aastasel nooremohvitseride täiendusõppekursusel.
KVÜÕA Kõrgemasse Sõjakooli vastuvõetutega sõlmitakse tegevteenistusleping ning neile kehtivad kõik kaitseväeteenistusest tulenevad sotsiaalsed garantiid. Põhi- ja täiendusõppekursuste lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme, pärast seda jätkub nende teenistus maaväe, mereväe või õhuväe üksustes. Keskastmekursuse lõpetajad saavad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule. -
Neljas laevakaitsemeeskond suundub operatsioonileTäna, 23. juulil asub neljas Eesti laevakaitsemeeskond Saksamaalt Wilhelmshavenist teele Euroopa Liidu piraatluse vastasele operatsioonile Atalanta.
“Meie meeskonna väljaõppetase on ääretult kõrge – näiteks prantslased kutsusid meie meeskonda mitte laevakaitsemeeskonnaks vaid eriüksuseks, sest et meie väljaõppetase sarnaneb prantslaste eriüksuse väljaõppele,” ütles Mereväebaasi staabiülem kaptenmajor Mati Terve. “Nii prantslastelt kui sakslastelt on meie laevakaitsemeeskondade kohta tulnud vaid positiivset tagasisidet – selle märgiks on ka siiani kestev ja tulevikus jätkuv koostöö.”
Kümneliikmelise laevakaitsemeeskonna liikmed omavad lahingukogemusi muuhulgas ka Afganistanist.
„Mina hindan meie meeskonda viie palli süsteemis hindele viis. Me oleme selleks missiooniks valmistunud pool aastat ja enam paremat ettevalmistust, kui me saime, on raske tahta,“ ütles meeskonna ülem kapten Venno Slugen. „Meie eesmärk on lisaks aluste kaitsemisele teha palju koostööd sakslastega, et õppida neilt ja anda edasi ka enda kogemusi.“
9. jaanuarist jaanipäevani kestnud väljaõppe läbinud Eesti üksus asub teenima Saksa mereväe fregatil Sachsen. Missioonieelse väljaõppe lõppfaas toimus 6.-16. juunini Saksamaal, kus mehed läbisid laevakaitsemeeskonna praktika- ja protseduuride-, pantvangisituatsioonide lahendamise-, helikopteri- ja mereohutusalase treeningu. Väljaõppel ühtlustasid laevakaitsjad eestlaste ja sakslaste taset ning tegevusmustreid.
Esimene Eesti laevakaitsemeeskond käis välisoperatsioonil samuti Saksa üksusega, teine ja kolmas meeskond teenis koos Prantsuse mereväelastega.
Euroopa Liidu piraatluse vastase operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb operatsioonil alates 2010. aasta teisest poolest.