Uudised
-
Kaptenleitnant Sepper võttis üle mereväe juhtimiseTäna, 23. juulil andis mereväe senine ülem mereväekapten Igor Schvede pidulikul tseremoonial mereväe juhtimise üle kaptenleitnant Sten Sepperile.
„Selleks, et meie Eesti oleks kaitstud nii maal, merel ja õhus, tuleb teha tarka koostööd nii kaitseväe sees, tsiviilpartnerite kui liitlastega,“ ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tseremoonial peetud kõnes. „Merevägi ei ole üksi. Meie mereväelaste selja taga on kogu Eesti kaitsevägi. Eesti merevägi on osa liitlaste suurest merevägede kogukonnast, kellega seovad samad väärtused ja tõekspidamised. Eesti merevägi on usaldusväärne partner nii NATO miinitõrjeüksuses ja Euroopa Liidu piraaditõrje operatsioonil, kui ka Läänemere-äärsete liitlasriikide miinitõrjekogukonnas. Liitlased hindavad meie mereväelaste professionaalsust.“
Mereväebaasis peetud tseremooniale olid üles rivistatud mereväe aluste Admiral Cowan ja Sakala meeskonnad ning Kaitseliidu Tallinna malevkonna orkester. Lisaks kaitseväe juhatajale, kaitseväe peastaabi ülemale ja õhuväe ülemale olid kohal liitlasriikide esindajad.
Kaptenleitnant Sten Sepper teenib Eesti kaitseväes alates 1993. aastast ja saab esimeseks mereväe ülemaks, kes on alustanud oma kaitseväeteenistust Eesti kaitseväes. Ta on lõpetanud Soome Riigikaitse Kõrgkoolis nii mereväeohvitseri kursuse kui ühend- ja kindralstaabiohvitseri kursuse ning kaitsnud samas magistrikraadi.
Kaptenleitnant Sepperil on pikk meresõidu kogemus, ta on teeninud mereväes mitme laeva komandörina, Miinilaevade Divisjoni ülemana, mereväe staabi operatiivosakonna ülemana ja Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON ülemana. Kaptenleitnant Sepperi viimane amet enne mereväe ülemaks saamist oli meresõjaoperatsioonide lektor Balti Kaitsekolledžis.
Mereväe senine ülem mereväekapten Igor Schvede jätkab teenistust Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjana. -
Neljas laevakaitsemeeskond suundub operatsioonileTäna, 23. juulil asub neljas Eesti laevakaitsemeeskond Saksamaalt Wilhelmshavenist teele Euroopa Liidu piraatluse vastasele operatsioonile Atalanta.
“Meie meeskonna väljaõppetase on ääretult kõrge – näiteks prantslased kutsusid meie meeskonda mitte laevakaitsemeeskonnaks vaid eriüksuseks, sest et meie väljaõppetase sarnaneb prantslaste eriüksuse väljaõppele,” ütles Mereväebaasi staabiülem kaptenmajor Mati Terve. “Nii prantslastelt kui sakslastelt on meie laevakaitsemeeskondade kohta tulnud vaid positiivset tagasisidet – selle märgiks on ka siiani kestev ja tulevikus jätkuv koostöö.”
Kümneliikmelise laevakaitsemeeskonna liikmed omavad lahingukogemusi muuhulgas ka Afganistanist.
„Mina hindan meie meeskonda viie palli süsteemis hindele viis. Me oleme selleks missiooniks valmistunud pool aastat ja enam paremat ettevalmistust, kui me saime, on raske tahta,“ ütles meeskonna ülem kapten Venno Slugen. „Meie eesmärk on lisaks aluste kaitsemisele teha palju koostööd sakslastega, et õppida neilt ja anda edasi ka enda kogemusi.“
9. jaanuarist jaanipäevani kestnud väljaõppe läbinud Eesti üksus asub teenima Saksa mereväe fregatil Sachsen. Missioonieelse väljaõppe lõppfaas toimus 6.-16. juunini Saksamaal, kus mehed läbisid laevakaitsemeeskonna praktika- ja protseduuride-, pantvangisituatsioonide lahendamise-, helikopteri- ja mereohutusalase treeningu. Väljaõppel ühtlustasid laevakaitsjad eestlaste ja sakslaste taset ning tegevusmustreid.
Esimene Eesti laevakaitsemeeskond käis välisoperatsioonil samuti Saksa üksusega, teine ja kolmas meeskond teenis koos Prantsuse mereväelastega.
Euroopa Liidu piraatluse vastase operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb operatsioonil alates 2010. aasta teisest poolest. -
Haavatud kaitseväelased kogunevad perepäevalKaitseväe tugikeskus koostöös Vigastatud Sõjameeste Ühinguga korraldab vigastatud kaitseväelastele perepäevad.
„Perepäevade eesmärk on anda vigastatutele ja nende lähedastele võimalus kogemuste vahetamiseks. Paljudel on rääkida oma edulugu, kuidas vaatamata algsetele raskustele elavad vigastatud nüüd koos oma lähedastega igati täisväärtuslikku ja normaalset elu,“ ütles Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane.
Kolmepäevasel üritusel saavad viisteist vigastatud kaitseväelast koos oma pereliikmetega matkata merel kajakitega, sõita mootorpaadiga, õppida sukelduma, proovida kalapüüki võrguga ning meisterdada käsitöökojas. Samuti võisteldakse sportpüssi ja vibu laskmises. Perepäevadel tutvustatakse kaitseväelastele ka invaspordi võimalusi ja vajadusel nõustab nii kaitseväelasi kui nende pereliikmeid psühholoog.
Kaitseväe tugikeskus on perepäevasid, kus jagatakse sõdurite lähedastele teavet missioonipiirkonnas teenijate psühhosotsiaalse toetuse ja nendega suhtlemisvõimaluste kohta, korraldanud sel aastal viieteistkümnel korral. Samuti on kuuel korral korraldatud vigastatutele teatrikülastusi.
Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühhosotsiaalne toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. Tugikeskus on administratiivselt Kaitseväe Logistikakeskuse koosseisus alludes aga erialaselt kaptenmajor Toomas Kasemaa juhitavale Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna tugiteenuste jaoskonnale. -
Õhuvägi tähistas 93. aastapäevaÕhuväelased tähistasid täna Ämari lennubaasis piduliku rivistusega oma väeliigi 93. aastapäeva.
"Eesti riigikaitse seisab kahel alussambal: esmane iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse koos liitlastega. Õhuvägi on peamine panustaja Eesti riigikaitse teise alussambasse meie heade liitlaste kollektiivkaitsevõime maaletoojana,” ütles õhuväe ülema kohustustes olev õhuväe staabi ülem kolonelleitnant Jaak Tarien.
Kolonelleitnant Tarien lisas, et õhuvägi on sillaks Eesti ja tema liitlaste vahel ning koostöös liitlastega tagab õhuvägi selle, et Eesti riik oleks usutavalt kaitstud.
Aastapäeva rivistusel Ämari lennubaasis ausamba „Viimane lend“ juures autasustas kolonelleitnant Tarien väljapaistvamaid väeliigi kaitseväelasi ja riigiametnikke õhuväe teeneteristiga, tänukirjaga ning meenetega. Õhuvägi pidas meeles ka veterane ja tutvustas neile uuenevat lennubaasi.
Rivistuse järel said külalised näha õhushowd ja olid seejärel oodatud õhuväe ülema vastuvõtule.
2010. aasta sügisel valmis Ämari lennubaasi rekonstrueerimise mahukaim projekt – lennuliiklusala, mis sisaldab uut lennurada, valgussüsteemi, perroone ja ruleerimisteid. Möödunud kevadel said baasis valmis söökla, ühiselamu, pääsla, tuletõrje- ja päästehoone ning julgeolekukeskus. Sama aasta mais alustati meditsiinikeskuse, reisijate- ja kaubaterminali, õhuturbe valvelennukite angaari ja transpordimasinate autopark-garaaž/töökoja ehitusega. Kasutaja käsutusse on hooned planeeritud anda selle aasta lõpuks. -
Brigaadikindral Sirel andis maaväe juhtimise üle kolonel TiganikuleTäna, 19. juulil andis maaväe senine ülem brigaadikindral Indrek Sirel pidulikul tseremoonial maaväe juhtimise üle kolonel Artur Tiganikule.
„Suurima väeliigina mängib maavägi esmase iseseisva kaitsevõime tagamises peaosa,“ ütles tseremoonial peetud kõnes kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. „Brigaadikindral Indrek Sirel on seda vastutust auga kandnud ja ma olen kindel, et kolonel Artur Tiganik viib maaväe väljaõppe ja valmisoleku järgmisele tasemele."
Kaitseväe juhataja lisas, et maavägi peab mõjuma Eesti inimestele usutavalt. „Eesti rahvas peab nägema ja uskuma, et meie riik on kaitstud,“ ütles brigaadikindral Terras.
Piduliku tseremoonia lõpus andis kaitseväe juhataja brigaadikindral Sirelile üle ohvitserimõõga. „Meenutagu see mõõk teile teie kohustusi ja kutset ning kandke auga Eesti ohvitserimõõka nii kodus kui võõrsil,“ ütles brigaadikindral Terras mõõka üle andes.
Kirde kaitseringkonna Tapa linnakus peetud tseremooniale olid üles rivistatud maaväe ja maaväe üksuste liputoimkonnad ning kaitseväe orkester. Kohale olid tulnud lisaks kaitseväe juhatajale Ühendkuningriigi suursaadik, maaväe üksuste ülemad ja –staabiülemad, Läti maaväe ülem, Leedu maaväe staabiülem, Briti-, Ameerika Ühendriikide- ja Soome kaitseatašeed.
Kolonel Artur Tiganik (41) on lõpetanud Rjazani Kõrgema Õhudessantvägede Kooli, Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ja kaitsnud magistrikraadi Ameerika Ühendriikide Sõjakolledžis.
Kolonel Tiganik on teeninud Kalevi Üksik-Jalaväepataljonis alates rühmaülemast kuni pataljoniülemani, Kaitsejõudude Peastaabis staabiohvitserina, Scoutspataljoni ülemana, NATO operatsioonil Afganistanis ISAF-i peakorteris staabiohvitserina ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema asetäitjana. 2006. kuni 2009. aastani teenis kolonel Tiganik 1. jalaväebrigaadi ülemana ning alates 2009. aastast teenis ta Maaväe staabiülemana.
Brigaadikindral Indrek Sirel jätkab teenistust NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse (Allied Joint Force Command Brunssum) väljaõppeosakonna (J7) ülema ametikohal. -
Peaminister Ansip tunnustas Afganistanis teenivaid Eesti kaitseväelasiPeaminister Andrus Ansip kohtus Helmandi provintsis Camp Bastionis ning patrullbaasis Wahid teenivate Eesti kaitseväelastega.
„Afganistanis teenivad Eesti kaitseväelased ei võitle ainult Afganistani stabiilsuse ja julgeoleku tagamise, vaid ühtlasi meie oma riigi julgeoleku eest,“ ütles Ansip, kelle sõnul on need enam kui 2000 Eesti sõdurit, kes on teeninud sõjalistel välisoperatsioonidel ja saanud tunda reaalset sõdurielu, Eesti kaitsevõime oluline jõud. Peaminister tänas kohtumisel kaitseväelastega ka kõigi koduseid, kelle toetuseta oleks välismissiooni ohtlikes tingimustes olemine veelgi raskem. Mälestuseks kinkis peaminister sõduritele Eesti Panga meenemündi.
Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi andis peaministrile ülevaate Helmandi provintsi arengust viimastel aastatel ning Eesti kontingendi tegevusest piirkonnas. Patrullbaasis Wahid rääkis ESTCOY-14 ülem major Eero Aija jalaväekompanii tegevusest, kompanii ülesandeks on kaitsta kohalikke elanikke ning hoida eemal mässulisi. Major Aija hinnangul on kohalik külaelu muutunud oluliselt rahulikumaks. Kui neli aastat tagasi oli piirkond suuresti Talibani mõju all, siis täna on oma kodudesse naasnud 6000 afgaani ning sügisel avatakse lastele renoveeritud kool. Major Aija sõnul on koostöö Afganistani armee ja politseiga muutunud aina paremaks. Ka Afganistani armee väljaõpe ja varustus on oluliselt parem kui aastal 2006, mil Ansip külastas missioonipiirkonda esimest korda. Patrullbaasis Wahid tutvus valitsusjuht ka sõdurite elamistingimustega.
Peaminister kinnitas kaitseväelastele, et nii kohtumisel Afganistani president Hamid Karzai kui ka Suurbritannia pataljoni ülema Mick Astoni, Edela regionaalse väejuhatuse ülema USA kindralmajor C.M. Gurganuse ning Helmandi väekoondise ülema brigaadikindral Dag Chalmersiga, on talle alati kiidetud meie sõdurite head ettevalmistust, motiveeritust ning usaldusväärsust. Ka briti sõduritel, kellega koos eestlased teenivad, jätkus eestlaste jaoks vaid kiidusõnu. „Võib julgelt väita, et Eesti sõdurid on siin heas mõttes tuntud,“ ütles Ansip.
ESTCOY-14 alustas teenistust selle aasta maist. Kokku on hetkel Afganistanis koos tsiviilisikutega ligi 160 eestlast. Peaminister tänas ka Bastioni sõjaväehaiglas töötavaid Eesti kirurge ning teisi tsiviilisikuid, kes on otsustanud anda oma teadmiste ja oskustega panuse Afganistani riigi arengusse. Ansip kavatseb õhtupoolikul külastada ka Camp Bastionis asuvat haiglat, kus töötavad neli Eesti meedikut. -
Kirde kaitseringkonda asus teenima ligi 600 noortJuulikuise kutsega asus Kirde kaitseringkonnas aega teenima 594 noormeest ja kaks neidu.
„Mulle on kallid ja tähtsad oma riik, kodu ja perekond. Leian, et iga mehe kohus on vajadusel kaitsta seda, mis talle kallis ja tähtis on. Ajateenistus annab parima võimaluse selle oskuse omandamiseks,“ ütles õhutõrjepataljonis teenistust alustav Joonas Annus.
Kirde kaitseringkonna väljaõppejaoskonna ülema kohusetäitja major Marek Koitla sõnul on järgmised kümme nädalat uutele sõduritele ehk kõige pingelisemad ja keerulisemad, sest tuleb harjuda kaitseväelise korraga ja õppida tegutsema meeskonnana.
Neiud ja 457 noormeest asusid aega teenima Tapa linnakus, ülejäänud 137 kutsealust läbivad ajateenistuse Viru jalaväepataljonis.
Ligi kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja -teadmised. Sõduri baaskursus lõpeb rännakuga, kus kontrollitakse kursusel omandatud teadmisi. Seejärel asuvad Kirde kaitseringkonna sõdurid õppima autojuhi- või jaoülema erialale. -
Estcoy sulges järjekordse kontrollpunktiAfganistanis Helmandi provintsis teeniv Eesti jalaväekompanii sulges eile tänu paranenud julgeolekuolukorrale oma vastutusalal kontrollpunkti Limbang ja andis sealse majapidamise üle kohalikele elanikele.
„Kontrollpunkti Limbang sulgemine näitab seda, et oleme oma tegevusega suutnud tagada piisava julgeoleku, et me ei pea enam selles külas ISAFi kohalolekut hoidma, vaid saame toetuda kohalikule politseile ja armeele,“ ütles Estcoy-14 ülem major Eero Aija. „Limbangi sulgemine annab meile täiendavad võimalused tegutseda nendes asukohtades, kus julgeolekuolukord pole nii hea ja suruda mässulised välja ka sealt, kuhu siiani ei ole koalitsioonijõud ulatunud.“
Estcoy-14 ülem lisas, et eelmised kompaniid on teinud head tööd ja suutnud julgeolekuala laiendada ning praegune kompanii on seda olukorda hoidnud.
„Kuigi sulgeme Limbangi, siis patrullid külastavad seda piirkonda jätkuvalt ning toetavad kohalikku elanikkonda ja politseid julgeoleku tagamisel,“ ütles Estcoy-14 ülem major Eero Aija.
Lahingugrupi pioneerid võtsid kontrollpunktis maha kõik sealsed kindlustused ning valdus antakse kohalikele elanikele tagasi samas seisukorras nagu see oli kontrollipunkti rajamise hetkel. Kontrollpunkti Limbang rajas jalaväekompanii Estcoy-12 eelmisel suvel.
Alates maist tagab kohalikele elanikele Helmandi provintsis turvalist elu jalaväekompanii Estcoy-14, keda toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-13. Praegu teenib NATO juhitud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude koosseisus Afganistanis ligi 150 Eesti kaitseväelast.
Video kontrollpunktist: http://youtu.be/tGtY5BxpArI -
Peaminister Ansip tutvus Lõuna kaitseringkonna staabiga LuunjasPeaminister Andrus Ansip külastas täna Lõuna kaitseringkonna staapi Tartumaal Luunjas, kus ta kohtus teenivate kaitseväelastega ja tutvus nende teenistusega.
"Lõuna kaitseringkond on teinud väga head tööd nii kaitseväelaste väljaõppes kui ka mobilisatsiooni korraldamises," ütles valitsusjuht pärast kohtumisi. Peaministri sõnul oli kohtumisel jutuks võimalik seaduse täpsustamine, et oleks paremini sõnastatud rahuajalt sõjaajale üleminek.
Lõuna kaitseringkonna staabiülem kolonelleitnant Hando Tõevere andis peaministrile ülevaate kaitseringkonna ülesannetest ja rollist laiapõhjalises riigikaitses. Peaminister tutvus ka Luunjas asuvate kaitseväe ladudega.
Peaminister Ansipit saatsid külaskäigul Lõuna Kaitseringkonda kaitseväe juhataja ülesannetes Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe ja maaväe ülem brigaadikindral Indrek Sirel.
Lõuna kaitseringkond hõlmab viit Lõuna-Eesti maakonda – Tartu, Viljandi, Põlva, Võru ja Valga. Lõuna kaitseringkonna ülema alluvuses on ringkonna staap, Kuperjanovi jalaväepataljon, staabi- ja tagalakeskus, operatiivstruktuuris ja maakondade Kaitseliidu malevad. -
Küberkaitsekeskus sai uue ülemaTäna, 13. juulil andis NATO küberkaitse kompetentsikeskuse senine juht kolonel Ilmar Tamm pidulikul tseremoonial keskuse juhtimise üle kolonel Artur Suzikule.
Kolonel Tamm, kes on NATO küberkaitse kompetentsikeskust juhtinud alates selle loomisest 2008. aastal, märkis oma lahkumiskõnes, et võimalus keskusega koos kasvada ja areneda on olnud hindamatu kogemus.
„Iga organisatsiooni edu ja jätkusuutlikkus tulenevad selle inimestest ja meeskonnavaimust. Teiega on olnud au ja privileeg koos töötada, sest teie olete need, kes teevad Küberkaitse kompetentsikeskuse suurepäraseks. Ma loodan teiega kokku puutuda ka tulevikus,” ütles kolonel Tamm. „Ma soovin kolonel Artur Suzikule edu ja palun teil toetada teda nagu te toetasite mind ajal, mil ma juhtisin Küberkeskust.“
Kolonel Artur Suzik, kes siiani teenis kaitseväes side- ja juhtimissüsteemide osakonna ülemana, tervitas oma uut meeskonda ja tunnustas enda eelkäija poolt tehtud tööd.
„Keskus on kasvanud aastate eest välja käidud ideest tunnustatud organisatsiooniks. Oma kogemustest side- ja juhtimissüsteemide osakonna ülemana tean, et keskuse toetus NATO liikmesriikidele ja keskuse partneritele on küberkaitse valdkonnas olnud fenomenaalne,“ ütles kolonel Suzik. „On väga põnev liituda keskuse meeskonnaga, näha selle tööd seestpoolt ja saada järgnevatel aastatel keskuse tööd juhtida.“
Kolonel Tamm andis pidulikul tseremoonial kolonel Suzikule üle NATO küberkaitse kompetentsikeskuse lipu ja istutas oma teenistusaega märkima jääva tammepuu. Kolonel Ilmar Tamm asub edasi õppima Ühendkuningriikides Londonis, sealses kolledžis Royal College of Defence Studies.
2008. aastal asutatud NATO küberkaitse kompetentsikeskus on Tallinnas asuv rahvusvaheline sõjaline organisatsioon, mille missioon on parendada NATO liikmesriikide ja keskuse partnerite suutlikkust, koostööd ja infovahetust küberkaitse teemadel.