Uudised
-
Teenistust alustas üle saja tulevase sõjaväelogistikuKäesoleva nädala algul saabus juulikuise eelkutsega Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni aega teenima 106 kutsealust.
„See, kuivõrd iga mees võidab oma teenistusajast kaitseväes, sõltub eelkõige temast endast. Mõistlik on aga kasutada seda aega oma ala parimate spetsialistide käe all õppimiseks, meeskonnatöö ja juhtimiskogemuse saamiseks ning eluaegsete sõprussidemete sõlmimiseks,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni väljaõppeohvitser leitnant Rodion Sorokin.
„Mind on ikka huvitanud tehnika ja logistika. Et olen lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis transpordi eriala, loodan kaitseväes ennast selles valdkonnas veelgi täiendada ja seejärel minna edasi
magistrantuuri logistika eriala õppima,” ütles logistikapataljonis ajateenistust alustanud Ilja Karaidarov.
Ligikaudu kolmekuulise sõduri baaskursuse jooksul omandavad uued ajateenijad kõik üksikvõitleja põhioskused ja teadmised ning saavutavad edasise teenistuse jätkamiseks vajaliku füüsilise vormi. Sõduri baaskursus lõppeb rännakuga, mille käigus kontrollitakse eelneva 11 nädala jooksul omandatud teadmisi.
Sõduri baaskursuse järel asuvad Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni sõdurid õppima autojuhi-, sidespetsialisti-, parameediku- või jaoülema erialasid. -
Kaitseväelased Afganistanis said kodumaist suppiEesti toiduettevõte Põltsamaa Felix näitas oma toetust Afganistanis teenivatele kaitseväelastele saates neile kodumaiseid purgisuppe.
„Väga mõnus üllatus. Hea, värske ja ikkagi kodumaine asi,“ ütles Estcoy-14 2. rühma sihtur seersant Joosep Aasamets. „Hea on veel see, et need supid ei sisalda peekonit, mida siin tihti sööme, ja neis on päris liha. Vahelduseks ülihea.“
Põltsamaa Felix saatis Afganistanis teenivatele kaitseväelastele 150 purki herne-, borši- ja seljanka suppi. Supipurgid jõudsid sõduriteni eile ja jagati rühmade vahel.
„Hea meel on, kui Eesti ettevõtted meie kaitseväelasi kodust kaugel toetavad. Lisaks on see meestele hea vaheldus, sest kontrollpunktides toituvad nad peamiselt inglaste toiduratsioonidest, mis on erinev meile harjumuspärasest toidust,“ ütles logistilise toetuselemendi NSE-13 ülem kapten Rivo Aavel.
Praegune kaitseväe Afganistani kontingent alustas teenistust Helmandi provintsis käesoleva aasta maikuus. -
Kaitsevägi võtab kasutusele Eestis toodetud sõdurisaapadKaitseväe Logistikakeskuse poolsaabaste riigihanke NATO toetusagentuuri kaudu võitis Eesti ettevõte AS Samelin. Esmajärjekorras saavad uued poolsaapad ajateenijad.
„See on hea näide kodumaise firma läbilöögivõimest rahvusvahelisel turul ning samuti näitab see, kuivõrd palju kasu on meil erinevate NATO organisatsioonidega lõimumisest,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse hanketeenistuse juhataja Neeme Kass.
Logistikakeskus ostis NATO toetusagentuuri vahendusel 12 000 paari AS Samelini tehases Tartus toodetud poolsaapaid. Kolme aasta jooksul hangib logistikakeskus veel ligi 30 000 paari poolsaapaid .
AS Samelin on 2007. aastast valmistanud jalatseid NATO armeeüksustele, sealhulgas Norra Kuningriigi ja Saksamaa Liitvabariigi relvajõududele. -
Selgusid Eesti meistrid vintrelva praktikal-laskmisesNädalavahetusel selgitati Võrumaal Nursipalus Eesti meistrid vintrelva praktikal-laskmises. Võistluse korraldas Eesti Praktikal-laskmise Ühingu liikmeks olev Kaitsejõudude Spordiklubi.
Kuueteistkümnest laskeharjutusest koosnenud võistlus tõi kokku välisvõistlejaid Soomest, Rootsist, Poolast, Tsehhist, Sloveeniast, Norrast, Belgiast ja Hollandist, kes hindasid võistlust heaks proovikiviks enne juuli lõpus Bulgaarias toimuvaid Euroopa meistrivõistlusi.
Üldarvestuses võidutsesid nii Semi-Auto Open kui Semi-Auto Standard divisjonides Soome laskurid. Eesti laskuritest jõudis üldarvestuses poodiumile Margus Riso Kaitsejõudude Spordiklubist.
Eesti meistrivõistluste arvestuses kujunesid tulemused järgmiseks:
Semi-Auto Open divisjon:
I koht: Villiko Nurmoja laskespordiklubist Kaitsejõudude Spordiklubi
II koht: Meelis Unt laskespordiklubist Kaitsejõudude Spordiklubi
III koht: Jan Kumann laskespordiklubist Toonela Tuletoojad
Semi-Auto Standard divisjon:
I koht: Margus Riso laskespordiklubist Kaitsejõudude Spordiklubi
II koht: Madis Reier laskespordiklubist Kaitsejõudude Spordiklubi
III koht: Armin Meesit laskespordiklubist Kaitsejõudude Spordiklubi
Semi-Auto Open divisjoni I koha pälvis valitsev Euroopa meister Raine Peltokoski (FIN), II koha Hannu Uronen (FIN) ja III koha Teemu Rintala (FIN).
Semi-Auto Standard divisjoni I koha saavutas Mika Riste (FIN), II koha Margus Riso (EST) ning III koha Mikale Kaislaranta (FIN).
Semi-Auto Open divisjoni võistkondlikus arvestuses pälvis I koha Team Open Finland (FIN) koosseisus Raine Peltokoski, Hannu Uronen, Tuukka Jokinen, Jarkko Laukia. II koha saavutas Team Helsinki (FIN) koosseisus Teemu Rintala, Mika Heino, Ahti Muhonen, Taisto Takkumaki. III koha saavutas Kaitsejõudude Spordiklubi võistkond KJSK Open I (EST) koosseisus Villiko Nurmoja, Meelis Unt, Tarvo Planken, Marek Sooman.
Semi-Auto Standard divisjoni võistkondliku arvestuse I koht läks võistkonnale Team Std Finland (FIN) koosseisus Mika Riste, Mikael Kaislaranta, Mikael Ekberg, Mikko Kuisma. II koha saavutas Kaitsejõudude Spordiklubi võistkond KJSK Standard I (EST) koosseisus Margus Riso, Madis Reier, Armin Meesit, Mario Merirand. III koha saavutas LaSa Standard (FIN) koosseisus Ilkka Siitonen, Mika Friari, Esa Siitonen, Ville Broman.
Tänavused Eesti meistrivõistlused vintrelva praktikal-laskmises olid järjekorras alles teised. Käsirelva meistrivõistlusi on korraldatud alates 2006. aastast. Võistluse tulemuste ja piltidega saab tutvuda kodulehel www.estonianopen.com
-
Balti riikides lõpeb liitlaste vastuvõtuõppus Baltic Host
Täna lõpeb samaaegselt Eestis, Lätis ja Leedus liitlasvägede vastuvõtuõppus Baltic Host, mis on viimane Balti riikides juunis korraldatud rahvusvahelistest õppustest.
Kuue päeva jooksul harjutasid Eesti, Läti, Leedu, Saksa-Hollandi korpuse, rahvusvaheliste staapide ja tsiviilametkondade esindajad samaaegselt Tartus, Riias ja Nemencines koostööd olukorras, kus riiki saabuvad liitlaste väeüksused ning testisid õigusaktide, lepingute ja koostööprotseduuride paikapidavust.
Õppusel osalesid lisaks Balti riikide kaitseväelastele Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, kaitse- ja siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Tallinna lennujaama esindajad, samuti Poola, Saksamaa, Prantsuse, USA Euroopa Väejuhatuse kaitseväelased. Kokku võttis õppusest osa üle 300 inimese seitsmest riigist ja viiest rahvusvahelisest staabist.
Õppusteseeria algas 4.-23. juunini kestnud õppusega BALTOPS, mille käigus võtsid Eesti kaitseväelased Paldiski sadamas vastu Ameerika Ühendriikide eelasetuslaeva John P. Bobo ning harjutasid koos USA merejalaväelastega tehnika ja varustuse maale toimetamist ning lahingukorda seadmist.
11. -22. juunini Eestis ja Lätis korraldatud koostööõppuse Saber Strike raames harjutasid üksused Afganistani operatsiooniks. Tapal paiknes õppuse juhtstaap, Ämari lennuväljal asusid ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135, samuti võtsid Ämari ja Tallinna lennuväljad vastu rea õppustega seotud transpordilende.
Eesti on olnud sel aastal Balti riikides korraldatud õppuste planeerimisel juhtrollis. Kokku on rahvusvahelised õppused toonud Balti riikidesse üle 2000 liitlaste kaitseväelase.
-
NATO kindral: Baltic Host oli meile väärtuslik kogemus
Täna lõppenud liitlasvägede vastuvõtuõppusel Baltic Host kinnitasid õppuse juhid, et Balti riigid suudavad liitlasi vastu võtta ning tagada vajadusel vägede ja tehnika sujuva liikumise.
„Täna lõppenud õppusteseeria näitas, et kui Balti riikidesse tulevad liitlaste üksused, siis takistusi nende vastuvõtuks pole,“ ütles õppuse üldjuht kolonel Ants Kiviselg, kelle sõnul näitasid õppused ära ka valdkonnad, millele edaspidi tähelepanu pöörata. „Baltic Host tõi välja olukorrad, kus riigid ja ametkonnad peavad omavahelist tegevust kiirelt koordineerima,“ ütles Kiviselg. „Näiteks peame otsustama, kuidas kaasata vajadusel teiste ametkondade esindajaid kiirelt kaitseväe tegevuse toetamisse. See vajab nii üksteise tööpõhimõtete kui vastutusvaldkondade head tundmist,“ lisas ta.
Õppusel osalenud Saksa-Hollandi korpuse logistikastaabi ülem brigaadikindral Philippe Lesimple kinnitas, et NATO üksuste jaoks oli Baltic Host väärtuslik kogemus.
„Korraga kolmes riigis korraldatud õppusel osalemine koostöös tsiviilametkondadega oli meile kasulikuks väljakutseks,“ ütles brigaadikindral Lesimple. Tema sõnul oli saadud kogemus teretulnud, kuna korpus siirdub 2013. aastal ISAFi operatsioonile Afganistani ning õppusel sai logistikastaap harjutada põhijõudude saabumist operatsioonialale.
Saksa-Hollandi korpus osales Balti riikides korraldatud õppusel esmakordselt. Lisaks NATO vägede logistikastaabi rollile tõi korpus kaasa õppuse sidesüsteemid ning korraldas nende samaaegse kasutamise Eesti, Läti ja Leedu sidesüsteemidega.
Baltic Host oli viimane Balti riikides juunis korraldatud rahvusvahelistest õppustest.
Lõppenud õppuse käigus harjutasid Eesti, Läti, Leedu, Saksa-Hollandi korpuse, rahvusvaheliste staapide ja tsiviilametkondade esindajad samaaegselt Tartus, Riias ja Nemencines ametkondade ja riikide vahelist koostööd olukorras, kus riiki saabuvad liitlaste väeüksused ning testisid õigusaktide ja koostööprotseduuride paikapidavust.
Õppusel osalesid lisaks Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelastele Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, kaitse- ja siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Tallinna lennujaama esindajad, samuti Poola, Saksamaa, Prantsuse, USA Euroopa Väejuhatuse kaitseväelased. Kokku võttis õppusest osa üle 300 inimese seitsmest riigist ja viiest rahvusvahelisest staabist.
Õppusteseeria algas 4.-23. juunini kestnud õppusega BALTOPS, mille käigus võtsid Eesti kaitseväelased Paldiski sadamas vastu Ameerika Ühendriikide eelasetuslaeva John P. Bobo ning harjutasid koos USA merejalaväelastega tehnika ja varustuse maale toimetamist ning lahingukorda seadmist.
11. -22. juunini Eestis ja Lätis korraldatud koostööõppuse Saber Strike raames harjutasid üksused Afganistani operatsiooniks. Tapal paiknes õppuse juhtstaap, Ämari lennuväljal asusid ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135, samuti võtsid Ämari ja Tallinna lennuväljad vastu rea õppustega seotud transpordilende.
Eesti on olnud sel aastal Balti riikides korraldatud õppuste planeerimisel juhtrollis. Kokku on rahvusvahelised õppused toonud Balti riikidesse üle 2000 liitlaste kaitseväelase.
-
Haiglajuhid: Camp Bastioni haiglast on palju õppidaSel nädalal külastasid Afganistanis Camp Bastioni sõjaväehaiglat Eesti haiglate juhid, kelle hinnangul on sealsest haiglatööst ning militaarsest meditsiinisüsteemist palju õppida.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ning Eesti haiglate liidu juht Urmas Sule said põhjaliku ülevaate Camp Bastioni sõjaväehaigla osakondade tööst, arutasid Eesti tervishoiu võimalusi sõjameditsiini panustamisel ning tutvusid seal teeniva Eesti sõjaväekirurgide meeskonna tööga.
„Eesti väiksuse tõttu pole meil võimalik samalaadset kaitseväe meditsiinisüsteemi luua, seetõttu on väga oluline, et tsiviil- ja militaarsektorid teeksid koostööd,“ ütles Urmas Sule. Sule kinnitas, et huvi selles valdkonnas on vastastikune. „Haiglatel on Eesti riigi julgeoleku tagamisel oluline roll, sest peame suutma meditsiinilist toetust tagada häda- ja kriisiolukordades.“
Haiglajuhtide sõnul on Camp Bastioni haiglas teenimine arstidele ja õdedele unikaalne võimalus eelkõige sealse traumakäsitluse, kannatanute hulga ja vigastuste erisuse tõttu. „See annab suure praktilise kogemuse, mis tuleb kasuks igapäevatöös ja mida saab anda edasi kolleegidele kodus. Samuti on ääretult oluline rahvusvahelises meeskonnas töötamise kogemus,“ ütles Sule.
Tõnis Allik tunnustas Afganistanis teenivate Eesti arstide ja õdede tööd „Nii nagu Eesti sõdur on end rahvusvahelises plaanis lahinguväljal tõestanud, nii on Eesti tervishoiutöötajad tõestanud end sõjaväehaiglas töötades. Tänu nende tööle on järgmistel siia tulijatel ehk pisut parem ja lihtsam. Nad on väga tublilt hakkama saanud ja hea on näha kui hästi neisse suhtuvad meie liitlased.“
Praegu teenib Camp Bastioni sõjaväehaiglas teine kirurgide meeskond, samuti on haiglas töötanud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss. Kõige enam arste ja õdesid on Camp Bastioni haiglasse tulnud Tartu Ülikooli Kliinikumist. „Kliinikumi arengule on võimalus sõjaväehaiglas teenida väga positiivne, tahaksime selle jätkumist,“ ütles Mart Einasto, kelle sõnul on välisoperatsioonilt naasnud alati täis motivatsiooni ja innovaatilisi ideid.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea lisas, et need arstid ja õed, kes on Camp Bastioni haiglas teeninud, on tõelised Eesti meditsiini patrioodid ja teinud väga silmapaistvat tööd.
Kaitseväe kirurgide meeskonnas Afganistanis teenivad kardiokirurg major Arno Ruusalepp, ortopeed major Alo Rull, anestesioloog major Lauri Kõrgvee ja anesteesiaõde veebel Karmen Maurus.
Camp Bastioni laiendatud välihaigla on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut. Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.
-
Mati Raidma: kollektiivkaitses on olulised nii abi andmise kui vastuvõtmise oskus
Täna liitlasvägede vastuvõtuharjutust Baltic Host külastanud riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma kinnitas, et liitlaste vastuvõtu oskus on sama oluline kollektiivkaitse osa kui osalus rahvusvahelistel operatsioonidel.
„Eesti riigikaitse kaks alustala on iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse - lisaks valmisolekule teistele appi minna, peame olema valmis ise abi vastu võtma,“ ütles Raidma. Riigikaitsekomisjoni esimees lisas, et abi vastuvõtt ei puuduta ainult kaitseväge, vaid kogu ühiskonda ning selleks peavad valmis olema nii riigi ametkonnad kui ka seadusandlus.
Samaaegselt Tartus, Riias ja Nemencines toimuvat õppust külastasid täna Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras, riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, Saksa-Hollandi korpuse ülem kindralleitnant Ton van Loon ning rahvusvaheliste staapide juhtivad ohvitserid ja kaitseatašeed.
Kaitseväe Peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe sõnul on kaitsevägi juba alustanud kolme suurõppuse järelduste ja kokkuvõtete tegemisega. „Õppused on näidanud, et meil on kompetentsi vägesid vastu võtta ja koos staabitööd teha - rahvusvaheliste staapide juhtimine on alati keerukam ühe riigi staapidest,“ ütles Kaitseväe Peastaabi ülem, kolonel Peeter Hoppe, kes lisas, et õppused tõid välja ka vajaduse kaitsta keerukaid sidesüsteeme ja olla valmis kasutama lisaks nüüdisaegsetele ka traditsioonilisi juhtimisvahendeid.
Eile algas õppusel Baltic Host aktiivne faas, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased harjutavad liitlasvägede vastuvõtuprotseduure ning koostööd tsiviil- ja sõjaväevõimude, ametkondade ning riikide vahel olukorras, kus riiki saabuvad liitlaste väeüksused.
Kolme riigi kaitseväe, rahvusvaheliste staapide ja tsiviilametkondade esindajad harjutavad läbi võimalikud olukorrad suurte väeüksuste samaaegsel saabumisel kolme riiki, testivad õigusaktide, lepingute ja koostööprotseduuride paikapidavust.
Õppusel osalevad Eesti, Läti, Leedu ning Saksa-Hollandi korpuse kaitseväelased, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, kaitse- ja siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Tallinna lennujaama esindajad, samuti Poola, Saksamaa, Prantsuse, USA Euroopa Väejuhatuse kaitseväelased. Kokku võtab õppusest osa üle 300 inimese seitsmest riigist ja viiest rahvusvahelisest staabist.
27.juunist 2.juulini kestev Baltic Host on kolmas sel kuul Eestis ja Balti riikides korraldatav liitlaste vastuvõtuõppus.
Juuni algul Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt korraldatud õppustel Saber Strike ja Baltops võtsid Balti riikide kaitseväed, lennuväljad ja sadamad reaalselt vastu liitlaste maa-, mere- ja õhuväeüksuseid.
Õppusteseeria algas 4.-23. juunini kestnud õppusega BALTOPS, mille käigus võtsid Eesti kaitseväelased Paldiski sadamas vastu Ameerika Ühendriikide eelasetuslaeva John P. Bobo ning harjutasid koos USA merejalaväelastega tehnika ja varustuse maale toimetamist ning lahingukorda seadmist.
11. -22. juunini Eestis ja Lätis korraldatud koostööõppuse Saber Strike raames harjutasid üksused Afganistani operatsiooniks. Tapal paiknes õppuse juhtstaap, Ämari lennuväljal asusid ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135, samuti võtsid Ämari ja Tallinna lennuväljad vastu rea õppustega seotud transpordilende.
Eesti on olnud sel aastal Balti riikides korraldatud õppuste planeerimisel juhtrollis. Kokku on rahvusvahelised õppused toonud Balti riikidesse üle 2000 liitlaste kaitseväelase.
-
Balti riikides algas liitlaste vastuvõtuõppus Baltic Host
Täna hommikul algas nii Tartus, Riias kui ka Nemencines samal ajal toimuva õppuse Baltic Host aktiivne faas, mille käigus Eesti, Läti ja Leedu kaitseväelased harjutavad liitlasvägede vastuvõtuprotseduure ning koostööd tsiviil- ja sõjaväevõimude, ametkondade ning riikide vahel olukorras, kus riiki saabuvad liitlaste väeüksused.
„Liitlaste vastuvõtt on keerukas logistiline tegevus, mida tuleb harjutada samamoodi kui teisi sõjalisi operatsioone,“ ütles õppuse Baltic Host Eesti poolne juht kolonel Ants Kiviselg, kelle sõnul testib käimasolev õppus nii rahvusvaheliste staapide, siseriiklike partnerite kui ettevõtete koostöövõimet.
Õppuse käigus harjutavad kaitseväe ja tsiviilametkondade esindajad läbi võimalikud olukorrad suurte väeüksuste samaaegsel saabumisel kolme riiki, testivad õigusaktide, lepingute ja koostööprotseduuride paikapidavust.
Õppusel osalevad Eesti, Läti, Leedu ning Saksa-Hollandi korpuse kaitseväelased, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, kaitse- ja siseministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, terviseameti ja Tallinna lennujaama esindajad, samuti Poola, Saksamaa, Prantsuse, USA Euroopa Väejuhatuse kaitseväelased. Kokku võtab õppusest osa üle 300 inimese seitsmest riigist ja viiest rahvusvahelisest staabist.
27.juunist 2.juulini kestev Baltic Host on kolmas sel kuul Eestis ja Balti riikides korraldatav liitlaste vastuvõtuõppus.
Juuni algul Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt korraldatud õppustel Saber Strike ja Baltops võtsid Balti riikide kaitseväed, lennuväljad ja sadamad reaalselt vastu liitlaste maa-, mere- ja õhuväeüksuseid.
Õppusteseeria algas 4.-23. juunini kestnud õppusega BALTOPS, mille käigus võtsid Eesti kaitseväelased Paldiski sadamas vastu Ameerika Ühendriikide eelasetuslaeva John P. Bobo ning harjutasid koos USA merejalaväelastega tehnika ja varustuse maale toimetamist ning lahingukorda seadmist.
11. -22. juunini Eestis ja Lätis korraldatud koostööõppuse Saber Strike raames harjutasid üksused Afganistani operatsiooniks. Tapal paiknes õppuse juhtstaap, Ämari lennuväljal asusid ründelennukid A-10 ja tankurlennukid KC-135, samuti võtsid Ämari ja Tallinna lennuväljad vastu rea õppustega seotud transpordilende.
Eesti on olnud sel aastal Balti riikides korraldatud õppuste planeerimisel juhtrollis. Kokku on rahvusvahelised õppused toonud Balti riikidesse üle 2000 liitlaste kaitseväelase.
-
Kindral Bartels: Eesti sõdureid hinnatakse kõrgeltEestis visiidil viibiv NATO sõjalise komitee esimees kindral Knud Bartels tunnustas täna NATO Küberkaitsekeskuses korraldatud pressikonverentsil Eesti sõdurite kõrget kvaliteeti.
„Eesti sõdurid võitlevad Afganistanis Helmandi provintsis, kus neid hinnatakse väga kõrgelt,“ ütles kindral Knud Bartels. „Täna hommikuse pärja asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile avaldasin austust neile, kes on langenud Eesti vabaduse eest.“
Vabadussõjas sõdis Eesti vabaduse eest ka Taani vabatahtlikest koosnev kompanii. Kindral Bartels ütles, et me ei tohi kunagi unustada neid, kes on maksnud kõige kõrgemat hinda.
NATO sõjalise komitee esimees kinnitas, et kaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini SKP-st näitab Eesti riigi pühendumise tõsidust nii kaitseväe kui ka poliitiliselt tasemel.
Kindral Bartels rõhutas ka rahvusvaheliste õppuste olulisust ja ütles, et õppused näitavad NATO liikmesriikide võimet koostööd teha. „Kuigi meil on erinev keele- ja kultuuritaust, suudame me tänu ühistele väärtustele koostööd teha erinevates sõjalistes valdkondades ja operatsioonides,“ ütles kindral Bartels.
Tänavu on Eestis korraldatud juba kolm rahvusvahelist õppust. 11-22. juunini kestnud USA Euroopa Väejuhatuse õppus Saber Strike, 4-23. juunini harjutasid USA merejalaväelased koos Eesti kaitseväelastega liitlasvägede tehnika ja varustuse kohaletoimetamist ja lahingukorda seadmist õppusel BALTOPS. 27. juunil Tartus alanud staabiõppusel Baltic Host harjutavad Eesti, Läti ja Leedu liitlasvägede vastuvõttu.
Pärast pressikonverentsi külastas kindral Bartels Ämari lennubaasi. Eile sai kindral Bartels põhjaliku ülevaate Eesti sõjalisest riigikaitsest, kohtus Vabariigi Presidendi, kaitseministri ja kaitseväe juhatajaga.
Kohtumistel kindral Knud Bartelsiga oli arutluse all olukord ja arengud NATO operatsioonil Afganistanis, Eesti panus NATO sõjalisse struktuuri ja operatsioonidesse, NATO tegevus Läänemere piirkonnas ja tulevikuplaanid. Kindral Bartels sai Kaitseväe Peastaabis põhjaliku ülevaate Eesti riigikaitse hetkeolukorrast ja arengukavadest.
Kindral Bartels külastab NATO sõjalise komitee esimehena Eestit esmakordselt. Oma praeguses ametis on ta selle aasta algusest. Bartels külastas Eestit ka eelmisel aastal Taani kaitseväe juhatajana.
NATO sõjaline komitee on NATO kõrgeim sõjaline juhtorgan, kuhu kuuluvad kõikide liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee ülesanne on NATO sõjalise poliitika ja strateegia väljatöötamise juhtimine, suuniste andmine NATO strateegilistele väejuhatustele ning poliitiliste juhtstruktuuride nõustamine sõjalistes küsimustes. NATO sõjalise komitee esimehe ametikoht on kõrgeim sõjaväelase ametikoht NATOs. NATO sõjalise komitee esimees kõneleb sõjalise komitee, ehk kõigi NATO riikide kaitseväe juhatajate nimel ja teeb sel viisil NATO poliitilisele juhtkonnale kuuldavaks 28 riigi kindralite ja admiralide - sõjaliste ekspertide hääle.