Uudised
-
Mereväe ülemaks saab kaptenleitnant Sten SepperKaitseministri kohuseid täitev haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo nimetas kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase ettepanekul alates 23. juulist mereväe uueks ülemaks kaptenleitnant Sten Sepperi.
Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt nimetab väeliikide ülemad ametisse kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.
Sten Sepper (41) teenib Eesti kaitseväes alates 1993. aastast ning saab esimeseks mereväe ülemaks, kes on alustanud oma kaitseväeteenistust Eesti kaitseväes. Ta on lõpetanud Soome Riigikaitse Kõrgkoolis nii mereväeohvitserikursuse kui ühend- ja kindralstaabiohvitseri kursuse ning kaitsnud samas magistrikraadi.
Kaptenleitnant Sepperil on pikk meresõidu kogemus, ta on teeninud mereväes mitme laeva komandörina, Miinilaevade Divisjoni ülemana, mereväe staabi operatiivosakonna ülemana ja Balti riikide ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON ülemana. Praegu teenib kaptenleitnant Sepper Balti Kaitsekolledžis meresõjaoperatsioonide lektorina.
Mereväe senine ülem mereväekapten Igor Schvede jätkab pärast õpingute lõppu USAs teenistust kaitseväe peastaabis. -
Lätis lõpeb Scoutspataljoni õppus Gungnir
Täna lõpeb Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni õppus Gungnir kompanii lahinglaskmistega, homme varahommikul asuvad üksused koduteele.
Pataljoni kolm kolonni hakkavad Lätist kodu poole liikuma homme hommikul kell kuus. Esimene kolonn sõidab Iklast läbi kella kaheksa paiku, koduväeossa Paldiskis jõuab viimane kolonn kell üks päeval.
Kolonnid liiguvad marsruudil Ikla – Pärnu – Kanama – Saue – Keila - Paldiski. Ligi 70 masinast koosnevad kolonnid liiguvad kiirusega 70 kilomeetrit tunnis.
Jalaväekompanii Estcoy-14 jaoks oli Gungnir väljaõppe viimane harjutus enne välisoperatsioonile Afganistani suundumist mais. Õppusest võttis osa ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljonist, Vahipataljonist, Viru pataljonist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja lahingukoolist.
Estcoy-14 Afganistani-operatsiooni eelne õppusteseeria algas 5.-9. märtsini Läänemaal ja Harjumaal korraldatud õppusega Gleipnir, kus üksused harjutasid koostööd jao ja rühma tasandil. 19.-30. märtsini harjutas Estcoy-14 Sirgalas õppusel BAM Afganistanis enamlevinud taktikalisi olukordi ning koostööd logistilise toetusüksusega.
-
Kaitseväe juhataja külastas Scoutspataljoni õppust GungnirKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras külastas täna Lätis Adazi polügoonil Scoutspataljoni õppust Gungnir ning jälgis mais Afganistani suunduva jalaväekompanii Estcoy-14 lahinglaskmisi.
„Kõige olulisem on, et Eesti sõdurid tuleksid Afganistanist tervelt tagasi,“ ütles brigaadikindral Terras. „Peame valmistama neid võimalikult hästi ette operatsioonil ootavateks ülesanneteks, pöörama tähelepanu nii isevalmistatud lõhkekehadele kui teistele Afganistanis valitsevatele ohtudele.“ Märtsis Afganistani külastanud kaitseväe juhataja sõnul lihvivad instruktorid õppusel Gungnir samu lahingutegevuse elemente, mis on olulised praegu Helmandis teeniva jalaväekompanii Estcoy-13 operatsioonide edukaks läbi viimiseks.
Brigaadikindral Terras kinnitas, et lahinglaskmised näitasid Scoutspataljoni sõdurite professionaalsust, samuti oli kaitseväe juhataja rahul Adaži polügoonil lahinglaskmiste läbi viimise võimalustega. „Kasutame ka lähitulevikus Adazi polügooni, ehkki eesmärk võiks olla Eestisse vastavate tingimuste loomine,“ lisas ta.
Brigaadikindral Terras kohtus Adazis Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Raimonds Graubega, järgmise Afganistani suunduva kontingendi ülema kolonelleitnant Margus Koplimägiga ning Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karusega.
Gungnir on jalaväekompanii Estcoy-14 viimane harjutus enne välisoperatsioonile Afganistani suundumist. Õppusest võtab osa ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljonist, Vahipataljonist, Viru pataljonist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja lahingukoolist.
Estcoy-14 Afganistani-operatsiooni eelne õppusteseeria algas 5.-9. märtsini Läänemaal ja Harjumaal korraldatud õppusega Gleipnir, kus üksused harjutasid koostööd jao ja rühma tasandil. 19.-30. märtsini harjutas Estcoy-14 Sirgalas õppusel BAM Afganistanis enamlevinud taktikalisi olukordi ning koostööd logistilise toetusüksusega. Gungnir on kompanii Afganistani-eelsetest õppustest viimane.
-
Logistikapataljon tähistab sünnipäevaTäna, 9. aprillil tähistab Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma loomise 93. aastapäeva.
„Logistikapataljon on sõjaväelogistikute sepikoda, sest siin valmistatakse ette meie reservsõjaväelogistikuid, kelleta ei oleks mõeldav Eesti iseseisev kaitsevõime ega ka kaitseväe osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. „See pataljon võib olla uhke oma instruktorite üle, kellest paljud on väga pikaajalise teenistuskogemusega ning osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.“
Täna kell 12.30 - 16.00 on Logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla sõjaväelogistikutest reservväelasi ja pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi.
Logistikapataljoni külalised saavad tutvuda üksuse ajaloo ja igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakub pataljon külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel. Külaliste meelt lahutab Kaitseväe Orkestri juures tegutsev ajateenijate rokkansambel Katta kuulmine!. Ilusa ilma korral maandub pataljoni territooriumile ka õhuväe kopter.
Viimase kümne aasta jooksul on logistikapataljonis ette valmistatud enam kui 3000 reservsõjaväelogistikut, aastatel 2003-2008 operatsiooni „Iraagi Vabadus“ tarvis viis logistikute meeskonda ning alates 2006. aastast NATO ISAF missiooni tarvis Afganistanis 12 rahvusliku toetuselemendi (NSE) meeskonda. Samuti on pataljonis õpetatud alates 2008. aastast Kõrgema Sõjakooli logistika erialale spetsialiseerunud kadette.
Logistikapataljon on 9. aprillil 1919 loodud Soomusautode kolonni järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a. formeeriti väeosa ümber Auto-Tanki Divisjoniks, 1928. a. Auto-Tanki Rügemendiks. 1992. a. suvel hakati looma Kaitsejõudude Peastaabi autokompaniid, mis 1997. a. formeeriti ümber tagalapataljoniks. 2002. a. moodustati Kaitseväe Logistikakeskuse tagalapataljon. See muudeti 2005. a. Kaitseväe Logistikakeskuse Lahinguteenindustoetuse Väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a. kannab üksus nime Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon. -
Vahipataljoni ajateenijad harjutavad LäänemaalSel nädalal harjutavad Vahipataljonis teenivad sõdurid Läänemaal, Piirsalu ja Lintsi kandis erinevaid lahinguülesandeid.
„Tahame esimese õppekompanii jalaväerühmadele ja miinipildujarühmale läbi viia välilaagri, et harjutada kompanii kaitselahingu ja rünnaku ettevalmistamist ning läbiviimist,“ ütles Vahipataljoni 1.õppekompanii ülem leitnant Aavo Väljak.
Esmaspäevast reedeni kestva kaitselahingu ja rünnaku väljaõppe laagri eesmärgiks on õpetada kompanii rühmad kokku töötama lahinguülesannete täitmiseks. Lõpptulemusena peavad jalaväekompanii rühmad oskama ette valmistada ning läbi viia kaitselahinguid ja rünnakut vastavalt kompanii ülema käskudele.
Välilaagrist võtab osa 154 Vahipataljoni 1.õppekompanii ajateenijat ja 12 kaadrikaitseväelast. Harjutusala kasutavad kaitseväelased heaperemehlikult ja ei kahjusta olemasolevat infrastruktuuri ega taimestikku.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige sõjaväepolitsei ning jalaväe üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu 385 ajateenijat ning 60 kaadrikaitseväelast.
-
Suurtükiväepataljon korraldab Männikul õppuseSuurtükiväepataljon sõidab täna õhtul Männiku harjutusalale õppusele, kus pataljoni allüksused harjutavad koostööd ja kontrollivad juhtimissüsteemide toimimist.
„Männikul on meil võimalik harjutada suurtükiväe allüksuste tegevust võrdlemisi reaalsetes maastikuoludes, mis kindlasti paneb ajateenijatest ülemaid rohkem mõtlema ja esitab väljakutse kõikidele pataljoni liikmetele,” rääkis õppuse ülem kapten Tasa. Varasematel aastatel on pataljoni tasemel õppust korraldatud Rutja lennuväljal või Tapa linnaku lähiümbruses.
Neljapäevani kestvast õppusest võtab osa ligi 250 kaitseväelast. Lisaks Männiku harjutusvälja õppealadele kasutavad suurtükiväelased paiknemiskohtadena Kaitseliidu Harju ja Tallinna malevatele kuuluvaid territooriume Männikul ja Nõmmel. Väiksemad allüksused võivad liikuda Kiili, Kohila ja Kose valdades.
Väljaõppe käigus ei kasutata lahinglaskemoona, samuti ei kasutata väljaspool kaitseväe harjutusalasid imitatsioonivahendeid.
Suurtükiväepataljoni kolonnid hakkavad Tapalt liikuma täna õhtul kell 19. Kaheksa 155-mm haubitsat ja 50 sõjaväemasinat sõidavad marsruudil Tapa – Loobu – Kuusalu – Loo – Jüri - Luige-Männiku. Masinad ja haubitsad sõidavad gruppidena, Männikule jõuavad üksused kell 22.
Õppus lõpeb motoriseeritud rännakuga Tallinnast Männikult Tapale 12. aprilli hilisõhtul. -
Lätis algab Scoutspataljoni õppus Gungnir
Homme algab Lätis Adaži polügoonil Scoutspataljoni taktikaline õppus Gungnir, mis on jalaväekompanii Estcoy-14 viimane harjutus enne välisoperatsioonile Afganistani suundumist.
Õppusest võtab osa ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljonist, Vahipataljonist, Viru pataljonist, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest ja lahingukoolist. Õppuse käigus viiakse läbi lahinglaskmised.
„Lahinglaskmised on missioonieelse väljaõppe osa. Kuna Eestis pole võimalik manööverüksustega lahinglaskmisi teha, teeme seda Adaži polügoonil,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.
Scoutspataljoni 91 sõjaväemasinast ja soomukist koosnevad kolonnid alustavad liikumist Paldiskist kell 7 ning sõidavad marsruudil Paldiski – Kanama – Harutee – Pärnu – Ikla. Sõidukid on jagatud kolme kolonni, viimane kolonn jõuab Ikla piiripunkti kell 12.30.
Sõjaväemasinate maksimaalne sõidukiirus on 80 kilomeetrit tunnis. Kolonnid teevad peatusi, et tsiviilsõidukeid mööda lasta.
Estcoy-14 Afganistani-operatsiooni eelne õppusteseeria algas 5.-9. märtsini Läänemaal ja Harjumaal korraldatud õppusega Gleipnir, kus üksused harjutasid koostööd jao ja rühma tasandil. 19.-30. märtsini harjutas Estcoy-14 Sirgalas õppusel BAM Afganistanis enamlevinud taktikalisi olukordi ning koostööd logistilise toetusüksusega. Gungnir on kompanii Afganistani-eelsetest õppustest viimane. -
Helmandi väekoondise ülem Eesti sõduritele: olete meie parimad liitlased
Ametist lahkuv Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Patrick Sanders külastas eile Eesti kaitseväelasi Camp Bastioni sõjaväebaasi Lõuna-Afganistanis ja tänas neid tehtud töö eest.
„Viimaste aastate jooksul on Eesti kompanii tegutsenud kõige tulisemates punktides Afganistanis,“ ütles brigaadikindral Sanders. „Eesti ei ole seadnud piiranguid oma kompanii kasutamisele ja nagu ajalugu on näidanud, saavutavad Eesti võitlejad keerulistes kohtades varem või hiljem edu - seda nii maastikul kui kohalike elanike hulgas.“
Helmandi väekoondise ülem tõstis esile Eesti kompanii leitud isevalmistatud lõhkekehade ja relvapeidikute silmapaistvat koguarvu, mis on suurem, kui mistahes teisel Helmandi väekoondise kompaniil ja üks suuremaid kogu Rahvusvaheliste Julgeolekujõudude ISAF Edela väejuhatuses.
Tänaseks on Estcoy-13 viinud läbi 700 patrulli, leidnud kokku 62 relvapeidikut ning teinud kahjutuks 72 isevalmistatud lõhkekeha.
Brigaadikindral Sandersi sõnul on eestlaste vastutusalal asuv Loy Mandah küla ja selle ümbrus olnud viimastel aastatel kõige rahutum Talibani tugipunkt, kust veel aasta tagasi inimesed pea täielikult lahkusid. „Tänu Eesti kompanii loodud turvatsoonile elab külas täna juba mitu tuhat inimest,“ ütles brigaadikindral Sanders. „Kui külastasin jaanuaris suuroperatsiooni Talvevõit käigus Loy Mandah küla ja küsisin kohalikelt külavanematelt, kuidas saaksime paremini kohaliku elu arengut toetada, öeldi mulle: „Hoidke eestlased külas sees,““ lisas ta. Praegu ehitatakse Loy Mandah külas koolimaja ja kliinikut, avatud on turg.
Brigaadikindral Patrick Sanders annab Helmandi väekoondise juhtimise lähipäevil üle brigaadikindral Doug Chalmers’ile.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis alates 2003. aasta märtsikuust.
-
Logistikapataljon tähistab sünnipäevaEsmaspäeval, 9. aprillil tähistab Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon piduliku rivistuse ja lahtiste uste päevaga oma loomise 93. aastapäeva.
„Logistikapataljon on sõjaväelogistikute sepikoda, sest siin valmistatakse ette meie reservsõjaväelogistikuid, kelleta ei oleks mõeldav Eesti iseseisev kaitsevõime ega ka kaitseväe osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe. „See pataljon võib olla uhke oma instruktorite üle, kellest paljud on väga pikaajalise teenistuskogemusega ning osalenud erinevatel rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel.“
9. aprillil kell 12.30 - 16.00 on Logistikapataljon Tallinnas, Marja 4 avatud kõigile huvilistele. Eriti oodatakse külla sõjaväelogistikutest reservväelasi ja pataljoni endiseid teenistujaid ning kutsealuseid noormehi.
Logistikapataljoni külalised saavad tutvuda üksuse ajaloo ja igapäevategevustega, kaitseväes kasutusel olevate relvadega, transpordivahenditega ja varustusega, kaitseväe majutusoludega välitingimustes ning osaleda õhkrelvade laskmise võistlusel. Samuti pakub pataljon külalistele sõdurisuppi ja kuuma teed ning ringsõitu kaitseväe sõidukitel. Külaliste meelt lahutab Kaitseväe Orkestri juures tegutsev ajateenijate rokkansambel Katta kuulmine!. Ilusa ilma korral maandub pataljoni territooriumile ka õhuväe kopter.
Viimase kümne aasta jooksul on logistikapataljonis ette valmistatud enam kui 3000 reservsõjaväelogistikut, aastatel 2003-2008 operatsiooni „Iraagi Vabadus“ tarvis viis logistikute meeskonda ning alates 2006. aastast NATO ISAF missiooni tarvis Afganistanis 12 rahvusliku toetuselemendi (NSE) meeskonda. Samuti on pataljonis õpetatud alates 2008. aastast Kõrgema Sõjakooli logistika erialale spetsialiseerunud kadette.
Logistikapataljon on 9. aprillil 1919 loodud Soomusautode kolonni järeltulija. Selle nime all osaleti ka Vabadussõjas. 1923. a. formeeriti väeosa ümber Auto-Tanki Divisjoniks, 1928. a. Auto-Tanki Rügemendiks. 1992. a. suvel hakati looma Kaitsejõudude Peastaabi autokompaniid, mis 1997. a. formeeriti ümber tagalapataljoniks. 2002. a. moodustati Kaitseväe Logistikakeskuse tagalapataljon. See muudeti 2005. a. Kaitseväe Logistikakeskuse Lahinguteenindustoetuse Väljaõppekeskuseks. Alates 2009. a. kannab üksus nime Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljon. -
Kaitseväe juhataja kohtus Afganistani suunduvate kirurgidega
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna nädala lõpus Afganistani suunduva kaitseväe kirurgide meeskonnaga.
Kaitseväe teise Afganistani lähetatavasse kirurgide meeskonda kuuluvad üldkirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kardiokirurg major Arno Ruusalepp, ortopeed major Alo Rull, anestesioloog major Lauri Kõrgvee ja anesteesiaõde veebel Karmen Maurus Tartu Ülikooli Kliinikumist.
„Eesti Reservohvitseride Kogu ja reservohvitseridest arstide panus meie sõjameditsiini arendamisesse on olnud märkimisväärselt tulemuslik,“ ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. „Liitlased hindavad Eesti arste usaldusväärsete ja väga professionaalsete kolleegidena, kes on oodatud meeskonnaliikmed kolmanda taseme välihaiglasse Camp Bastionis Lõuna-Afganistanis.“
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis nelja nädala pikkuse koostööõppe Ühendkuningriigi meedikutega. Major Tepp ja major Kõrgvee on teeninud Camp Bastioni sõjaväehaiglas 2011. aastal, teised meeskonnaliikmed lähevad välisoperatsioonile esmakordselt.
Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut. Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.
„Eesti kirurgid saavad Afganistanis hindamatu sõja- ja katastroofimeditsiini kogemuse,“ ütles Afganistani suunduva meeskonna liige major Alo Rull ning lisas, et Camp Bastioni haiglas on 95% haigusjuhtudest erinevate traumadega patsiendid, mis on märkimisväärselt suurem hulk kui tsiviilmeditsiinis, samuti on erinev traumade iseloom. Major Rulli sõnul aitab katastroofimeditsiini kogemus meedikuid suurõnnetuste korral tõhusamalt reageerida. „Möödunud aasta näitas, et õnnetused, mis vajavad katastroofimeditsiini kogemusega arste, võivad aset leida ka heaoluriikides nagu Norra,“ lisas ta.
Brigaadikindral Terrase sõnul on koostöö Eesti raviasutuste ja Kaitseväe meditsiiniteenistuse vahel läinud Eesti sõjameditsiini arendamisel viimastel aastatel üha edukamaks.
„Loodame, et teil ei lähe neid kogemusi, mida te Afganistanist saate, kodus Eestis mitte kunagi vaja, aga parem on katastroofideks korralikult valmistuda“ ütles brigaadikindral Terras. „Eesti riik vajab teie sõja- ja katastroofmeditsiini oskusi ning reaalseid kogemusi., mida saate oma ametivendadega kodus jagada. Eesti sõdurid Afganistanis ütlevad, et nad tunnevad ennast lahinguväljal kindlamalt, kui teavad, et Eesti arstid teenivad Camp Bastioni välihaiglas.“
Kaitsevägi on alustanud sõja- ja katastroofimeditsiini aine õpetamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kursuse lõpetajad saavad baasväljaõppe, et toime tulla katastroofide ja sõja korral.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea tunnustas teenistusse asuva kirurgide meeskonna tööandjaid Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Tartu Ülikooli kliinikumi, samuti varasematel aastatel välisoperatsioonidel osalenud arstide tööandjaid Ida-Tallinna Keskhaiglat ning Soome Seinäjoki haiglat, kes on võimaldanud oma arstidel ja õdedel kaitseväe teenistuses osaleda.
Möödunud aastal saatis Eesti välisoperatsioonile Afganistani esimes kirurgide meeskonna. Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.
Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis.