Uudised
-
Scoutsrännakul võistles rekordarv osalejaidScoutspataljoni aastapäeva puhul Pakri poolsaarel korraldatavast traditsioonilisest Scoutsrännakust võttis täna osa ligi 1400 inimest.
Pataljoni taasloomise üheteistkümnendale aastapäevale pühendatud sõjalis-sportliku rännaku võitis ajaga 2:50:05 Tartu maleva Tamme malevkonna kaitseliitlane reamees Alo Rand, kes osales Scoutsrännakul kolmandat korda.
„Sel aastal oli rännakul üle ootuste palju osavõtjaid, samuti oli võistlejate seas palju ajateenijaid,“ ütles võistluse peakorraldaja leitnant Rauno Mäe. „Viimaste nädalate ilm tegi raja varasemast pisut keerulisemaks, kuid võitja tulemus oli siiski üsna rekordilähedane.“
Sel aastal üheksandat korda korraldatud Scoutsrännakule olid kutsutud osalema kõigi jõustruktuuride esindajad ja tsiviilisikud.
Rännaku juhendi kohaselt peavad osalejad läbima umbes 30 kilomeetrise marsruudi kandes 15 kilogrammi kaaluvat varustust. Kaitseväelastel kuulub varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti peavad kaitseväelased läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kannavad juhendi kohaselt 15 kilogrammi raskust seljakotti.
Rännakurajal olid vee- ja teejaotuspunktid ning kahekümnendal kilomeetril mustikasupp. Pärast finišeerimist pakuti osalejatele 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni sööklas sooja sõdurisuppi.
Eelmistel aastatel on rännakul osalenud tuhatkond kaitseväelast, kaitseliitlast, politseinikku, päästeametnikku ja tsiviilisikut. -
Kaitseväe juhataja kohtus Afganistani suunduvate kirurgidega
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus täna nädala lõpus Afganistani suunduva kaitseväe kirurgide meeskonnaga.
Kaitseväe teise Afganistani lähetatavasse kirurgide meeskonda kuuluvad üldkirurg major Jaan Tepp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kardiokirurg major Arno Ruusalepp, ortopeed major Alo Rull, anestesioloog major Lauri Kõrgvee ja anesteesiaõde veebel Karmen Maurus Tartu Ülikooli Kliinikumist.
„Eesti Reservohvitseride Kogu ja reservohvitseridest arstide panus meie sõjameditsiini arendamisesse on olnud märkimisväärselt tulemuslik,“ ütles kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras. „Liitlased hindavad Eesti arste usaldusväärsete ja väga professionaalsete kolleegidena, kes on oodatud meeskonnaliikmed kolmanda taseme välihaiglasse Camp Bastionis Lõuna-Afganistanis.“
Reservväelastest meedikud läbisid enne teenistuse algust Afganistanis nelja nädala pikkuse koostööõppe Ühendkuningriigi meedikutega. Major Tepp ja major Kõrgvee on teeninud Camp Bastioni sõjaväehaiglas 2011. aastal, teised meeskonnaliikmed lähevad välisoperatsioonile esmakordselt.
Camp Bastioni laiendatud välihospidal on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut. Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud Rahvusvaheliste Julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.
„Eesti kirurgid saavad Afganistanis hindamatu sõja- ja katastroofimeditsiini kogemuse,“ ütles Afganistani suunduva meeskonna liige major Alo Rull ning lisas, et Camp Bastioni haiglas on 95% haigusjuhtudest erinevate traumadega patsiendid, mis on märkimisväärselt suurem hulk kui tsiviilmeditsiinis, samuti on erinev traumade iseloom. Major Rulli sõnul aitab katastroofimeditsiini kogemus meedikuid suurõnnetuste korral tõhusamalt reageerida. „Möödunud aasta näitas, et õnnetused, mis vajavad katastroofimeditsiini kogemusega arste, võivad aset leida ka heaoluriikides nagu Norra,“ lisas ta.
Brigaadikindral Terrase sõnul on koostöö Eesti raviasutuste ja Kaitseväe meditsiiniteenistuse vahel läinud Eesti sõjameditsiini arendamisel viimastel aastatel üha edukamaks.
„Loodame, et teil ei lähe neid kogemusi, mida te Afganistanist saate, kodus Eestis mitte kunagi vaja, aga parem on katastroofideks korralikult valmistuda“ ütles brigaadikindral Terras. „Eesti riik vajab teie sõja- ja katastroofmeditsiini oskusi ning reaalseid kogemusi., mida saate oma ametivendadega kodus jagada. Eesti sõdurid Afganistanis ütlevad, et nad tunnevad ennast lahinguväljal kindlamalt, kui teavad, et Eesti arstid teenivad Camp Bastioni välihaiglas.“
Kaitsevägi on alustanud sõja- ja katastroofimeditsiini aine õpetamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kursuse lõpetajad saavad baasväljaõppe, et toime tulla katastroofide ja sõja korral.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea tunnustas teenistusse asuva kirurgide meeskonna tööandjaid Põhja-Eesti Regionaalhaiglat ja Tartu Ülikooli kliinikumi, samuti varasematel aastatel välisoperatsioonidel osalenud arstide tööandjaid Ida-Tallinna Keskhaiglat ning Soome Seinäjoki haiglat, kes on võimaldanud oma arstidel ja õdedel kaitseväe teenistuses osaleda.
Möödunud aastal saatis Eesti välisoperatsioonile Afganistani esimes kirurgide meeskonna. Varasematel aastatel on Camp Bastioni haiglas teeninud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss.
Kaitseväe suurimal ja raskeimal välisoperatsioonil Afganistanis teenib ligi 165 kaitseväelast. Suurem osa Eesti kontingendist tegutseb Lõuna-Afganistani Helmandi provintsis. -
Pioneerid panid tõkked proovileTäna panid pioneeripataljoni kaitseväelased kaitseväe keskpolügoonil proovile enda rajatud ning looduses leiduvad tõkked, et näidata pioneeritõkete tõhusust ja erinevate sõidukite maastikuvõimekust.
Pioneeripataljoni ülem major Marek Värk jäi esitlusüritusega väga rahule ja lisas, et sõjaolukorras näeksid tõkked välja teistmoodi: „Need oleksid täiendatud miinidega, nende lähedal asuks varitsusüksus või kilomeetrite kaugusel paiknevad suurtükkide torud oleksid valmis tõkke taha kinni jäänud üksust hävitama.”
Üle 700 kaitseväelase said näha, kui tõhusad on looduslikud ja pioneeritõkked ning kui palju need mõjutavad roomik- või ratassõidukit. Esitlusel prooviti erinevate sõidukitega ületada nii looduslikke tõkkeid (nõlvad, soine ala, mets) kui ka pioneeripataljoni koolitatud kaitseväelaste poolt ehitatud barrikaad- ja vaotõket ning tankitõrjekraavi ja lõhutud teed.
Pioneeripataljoni ajateenija aspirant Siim Rõõmus ütles, et väga hea oli näha, kuidas tema rühma poolt ehitatud tõkked masinad seisma panid.
„Tõkestamise kursusel õppisime erinevaid tõkestamisemeetodeid ja hiljem lihvisime oma oskusi ka praktikas ning nüüd nägime, kui tõhusad meie tehtud tõkked on. Aga selleks, et oma tööd perfektselt osata, jääb isegi üheteistkümnest kuust väheks,” leidis aspirant Rõõmus.
Kokku osales esitlusüritusel 11 sõidukit: soomukid Sisu XA-180, Sisu XA-188, BTR ja Mamba Alvis, maastikusõidukid GTT ja BV 206, veoautod MAN ja MB Unimog, teelaotusmasin FSG, tank T-55 ning sillatank MTU-55. -
NATO sõjaline komitee valis kindralmajor Neeme Väli NATO sõjalise staabi ülema asetäitjaks
NATO sõjaline komitee valis täna Eesti kindralmajor Neeme Väli NATO rahvusvaheline sõjalise staabi ülema esimese asetäitja ning poliitika ja planeerimise osakonna direktori ametikohale.
Eesti esitas kindralmajor Väli kandidatuuri poliitika ja planeerimise osakonna direktori ametikohale selle aasta alguses. NATO sõjalise staabi poliitika ja planeerimise osakonna direktor on samaaegselt NATO sõjalise staabi ülema kindralleitnant Jürgen Bornemanni esimene asetäitja. See on kõige kõrgem NATO ametikoht, kuhu on Eesti ohvitser valitud.
Kindralmajor Väli teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Aastatel 2007-2011 oli ta Kaitseväe Peastaabi ülem. Ta on teeninud NATO Põhja-Euroopa Väekoondise staabis aastatel 2000-2003 ja erinevatel ametikohtadel kaitseväes, olnud Kaitseliidu staabiülema ja Kaitseliidu ülema kohusetäitja. Praegu teenib kindralmajor Väli Eesti sõjalise esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures ametikohal Brüsselis.
Neeme Väli on lõpetanud Bundeswehr'i staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning Tartu Ülikooli Õigusinstituudi.
Kindralmajor Välit on autasustatud Kotkaristi IV klassi, Kaitseliidu Valgeristi II klassi ja Kaitseväe teenetemärkidega.
NATO poliitika ja planeerimise osakond töötab välja NATO sõjalise staabi strateegilised plaanid ja kontseptsioonid ning koordineerib koostööd NATO poliitilise staabiga. Poliitika ja planeerimise osakond juhib NATO kahe strateegilise väejuhatuse ning Brunssumi, Napoli ja Lissaboni ühendväejuhatuste planeerimisalast tegevust. -
Brigaadikindral Terras pidas Gruusia riigikaitsekursuste avaloenguGruusias töövisiidil olev Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kõneles esimeste Gruusia riigikaitsekursuste avaloengus riigikaitsest, riikluse ehitamisest ja julgeoleku väljakutsetest.
"Julgeolek algab igast inimesest, tema perekonnast, kogukonnast ja töökohast, oma roll on selles täita kursuste raames loodavatel suhtevõrgustikel," ütles brigaadikindral Terras kursuslastele,"riikliku julgeoleku nurgakivideks on inimesed, kel on julgeolekust ühine arusaam, ühised teadmised ja ühtne ettevalmistus." Brigaadikindral Terras kinnitas, et käimasolev kursus on heaks näiteks, kuidas julgeolek ja inimeste turvatunne arenevad.
Brigaadikindral Terras kõneles laiapõhjalisest riigikaitsest, tuues näiteid Soomest ja Eestis, ning julgeoleku väljakutsetes muutuvas maailmas.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras on 1-3. aprillini töövisiidil Gruusia Vabariigis. Brigaadkindral Terras kohtub Gruusia kaitseväe juhataja kindralmajor Devi Tchankotadzega, Gruusia parlamendi julgeoleku- ja kaitsekomisjoni esimehe Givi Targamadzega, Gruusia esimese asekaitseministri Nodar Kharshiladzega, Gruusia asekaitseministri Andro Barnoviga, NATO kontaktbüroo juhataja William Lahuega ja külastab Gruusia sõjaväebaasi Krsanisis.
Eesti Kaitseministeerium alustas kõrgemate riigikaitsekursuste korraldamist Soome nõunike kaasabil 1999. aastal. Varasematel aastatel kutsus Soome oma Eesti-projekti raames eestlasi osalema Soome kõrgematel riigikaitsekursustel. Lisaks sellele korraldas Soome Riigikaitse Kõrgkool 1997. aastal Eesti arvamusliidritele Soome riigikaitsekursuste erikursuse.
Eesti kõrgemad riigikaitsekursused on kaks korda aastas korraldatavad kuuepäevased kursused, kus antakse ülevaade laiapõhjalisest riigikaitsest kui tervikvaldkonnast.
Kõrgemad riigikaitsekursused on lõpetanud ligi tuhat inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.
Loengutes käsitletakse julgeoleku-, kaitse- ja välispoliitikat, riigikaitse üldist korraldust, rahvusvahelist julgeoleku- ja riigikaitsealast koostööd, kaasaegseid sõdasid, Eesti Kaitsejõudude ülesehitust ja ülesandeid, riigikaitse seadusandlikku keskkonda, riigikaitsealast koostööd Eestis ning mitmeid teisi teemasid. Laialdast käsitlemist leiab Eesti liikmelisus NATOs ja Euroopa Liidus ning selle tähendus Eesti riigikaitsele.
-
Lõppes sõjakooli aastapäevale pühendatud patrullvõistlusKõrgema sõjakooli 93. aastapäevale pühendatud patrullvõistluse võitjaile tõi edu rahulik lähenemine ja stabiilsus. Täna jätkub kooli sünnipäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.
Eile toimunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäevale pühendatud kuuenda patrullvõistluse võitis võistkond kuhu kuulusid Eesti kadetid Sander Saarik, Mert Meiessaar ja Nikolai Morozov ning Raine Hirvisaari Soomest ja Aurimas Ašmontas Leedust.
„Meile tõi edu hea meeskonnatöö ja rahulik lähenemine ülesannetele, sest kuigi me ei olnud parimad üheski kontrollpunktis olid meie tulemused stabiilselt head,“ ütles kadett Mert Meiessaar 3. õhuväe põhikursuselt. „Samuti meeldis väliskadetidele see, et segavõistkonnad andsid hea võimaluse juba aastapäevapidustuste algul omavahel vahetumalt suhelda.“
Esimeseks tulnud võistkond läbis raja 180 trahvipunktiga, teise koha saavutas 240 trahvipunktiga võistkond koosseisus Allar Olesk, Rein Adoson ja Wolfgang Lang Eestist, Indra Zvejsalniece Lätist ning Stefan Zitsmann Saksaamaalt. Kolmandana lõpetas 290 trahvipunktiga võistkond kuhu kuulusid kadetid Oskar Kivisiv, Ivan Nebogatov ja Mark Valma Eestist, Nicolai Jensen Taanist ning Esa Takala Soomest.
Patrullvõistlus toimus Tartu vallas ning võistlusraja orienteeruv pikkus oli 16 kilomeetrit. Kontrollpunktides tuli viieliikmelistel võistkondadel lahendada piiratud aja jooksul erinevaid sõjalis-sportlikke ülesandeid, mis eeldasid head meeskonnatööd, sõdurioskusi ja nutikust. Kõik startinud 11 võistkonda läbisid raja edukalt. Lisaks eestlastele osalesid patrullvõistlustel Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu sõjakoolide õppurid.Võistlus lõppes viktoriiniga sõjakooli kadetikasiinos.
Täna jätkub KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 93. aastapäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.
KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919. Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal. -
Liitlased harjutasid Balti õhuruumi kaitsmistEile lõpetati Leedus Šiauliai õhubaasis järjekorras üheteistkümnes õhuturbeharjutus, millel seekord osalesid lisaks NATO liitlastele ka Rootsi ja Soome õhuväelased.
Harjutuse esimesel päeval mängiti Eesti pinnal läbi päästeoperatsioon, mille käigus otsiti Ämari lennubaasi lähedusest katapulteerunud piloote. Eesti õhuväelased viisid otsingu- ja päästeoperatsiooni läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga, mis otsis piloote päästekopteriga Agusta-Westland AW-139.
„Meie jaoks oli oluline näha just seda, kuidas harjutuse käigus töötab koordinatsioon, side ja info edastamine. Kõik töötas hästi. Päästekopter leidis piloodid, vintsisid nad pardale ja tõi Ämari lennubaasi,“ ütles õhuväe staabi väljaõppeosakonna ülem major Toomas Kuiv. „See oli kasulik harjutus, saime kaardistada, kuidas me sellist operatsiooni läbi saame viia ning kui kiiresti toimivad meie standardprotseduurid ja infovahetus."
Ta lisas, et sellisel kujul ja koostöös politsei- ja piirivalveametiga päästeoperatsiooni pole õhuväelased varem harjutanud ning tulevikus kavatsevad nad sarnaseid harjutusi veel teha, kuhu kaasavad ka oma partnereid.
Koos Eesti õhuväelastega ja lennusalgaga osalesid otsingu- ja päästeoperatsioonis veel Leedus Karmelavas asuv õhuseirekeskus, merepäästekeskus, lennuliiklusteenistus ja Norra päästekeskus. Hädaolukorda sattunud lennukit imiteeris Saksa Õhuväe F-4 Phantom ja katapulteerunud piloote Eesti õhuväelased.
Lisaks harjutati õppusel sideta lennukiga ühenduse loomist ja selle eskorti suveräänse riigi õhuruumist NATO vastutusalasse, lennuki üleandmistoiminguid õhus ning lennujuhtimiskeskuste vahelist koordinatsiooni. Õppuse esimesel päeval harjutati ühenduse loomist ja eskorti Rootsi õhuruumist Leetu ning teisel päeval korrati sama stsenaariumi Soome õhuruumis. Soome õhuväelased osalesid õhuturbeharjutusel esimest korda.
„See on olnud järjekordne silmapaistev võimalus harjutamaks Balti riikide õhuruumi kaitsmiseks vajaminevaid protseduure,“ ütles hetkel Balti riikide õhuruumi turvavate Saksa õhuväelaste ülem kolonelleitnant Holger Radmann. „Rootsi ja Soome osalemine andis meile realistliku võimaluse harjutada üleandmisprotseduure rahvuslike õhuruumide piiridel.“
Rootsi ja soome hävitajate ülesanne oli lennuki tuvastamine, kontrolli alla võtmine ja eskort. Rahvusvaheliste vete kohal võtsid lennuki üle NATO õhuturbehävitajad, kes eskortisid lennuki ohutu maandumispaigani. Ühenduseta lennukit mängis Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Õppusel osalesid hetkel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvavad Saksa Õhuväe hävitajad F-4 Phantom, Rootsi hävitajad JAS-39 Gripen, Soome hävitajad F-18 Hornet ja Leedu transpordilennuk C-27 Spartan. -
Sõjakool tähistab 93. aastapäevaKaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab koos väliskülalistega nädala lõpul 93. aastapäeva piduliku jalutuskäigu, patrullvõistluse ja kadetiballiga.
„Sõjakooli aastapäeva tähistamisel on väga tähtis koht ohvitseride kasvatamise traditsioonide edasikandmisel ning see hõlmab ohvitseriks olemise mõlemat poolt – taktik ja juht maastikul ning džentelmen ballisaalis,“ ütles Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.
Sõjakooli 93. aastapäeva tähistamine algab homme kell 9 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste peahoone juurest, Riia tn 12, kadettide piduliku jalutuskäiguga Raekoja platsile koos kaitseväe orkestriga. Jalutuskäik kulgeb mööda Riia, Võru, Akadeemia, Vanemuise ja Ülikooli tänavaid. Tagasi peahoonesse liigutakse Küüni ja Riia tänava kaudu.
Jalutuskäigule järgneb sõjakooli rahvusvaheline sõjalis-sportlik patrullvõistlus, mille avab kell 9.20 Tartus Raekoja platsil (KVÜÕA) ülem kolonel Aarne Ermus.
Patrullvõistlus viiakse läbi Tartu valla territooriumil ja võistlusraja pikkus on orienteeruvalt 16 kilomeetrit. Esimene võistkond stardib Lähtelt 11.15, võistluse finiš on KVÜÕA matkekeskuse tagumises väravas. Võistlusrajal on ülesanded, mis eeldavad sõjalise juhtimise põhioskuste tundmist, meeskonnatööd, sõdurioskusi ja nutikust.
Järjekorranumbrilt kuuendal patrullvõistlusel osaleb tänavu kokku
11 võistkonda. Lisaks eestlastele osalevad võistlusel Soome, Rootsi, Taani, Saksamaa, Poola, Läti ja Leedu sõjakoolide õppurid. Võistkonnad on koostatud segaprintsiibil – kaks välismaalast erinevatest riikidest ja kolm erineva õppeaasta kadetti Eestist.
„Patrullvõistlust ei võida see, kes on eraldivõetuna kõige kiirem, tugevam ja targem, vaid see, kes suudab olemasoleva meeskonna kõige paremini tööle panna. Tahame kadette juba varakult harjutada tegutsema koostöös liitlastega ning kasvatada ühtlasi ka nendevahelist sisemist sidet,“ ütles Tikerpuu.
Laupäeval, 31. märtsil kulmineerub KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli
93. aastapäeva tähistamine traditsioonilise kadetiballiga.
Sõjakooli aastapäeva tähistamine praegusel moel sai alguse 1998. aastal, kui esimene põhikursus korraldas teisele põhikursusele kadetiballi. Traditsiooniliselt veavad aastapäevaüritust sõjakooli juhtkonna kõrval ka teise õppeaasta kadetid.
KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli sünnipäevaks loetakse 3. aprilli 1919, kui tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja, mis pani aluse Eesti Vabariigi sõjakoolile. 1923. aastal liideti see koos teiste sõjaväeliste koolidega Sõjavägede Ühendatud Õppeasutisteks. -
Järgmine Helmandi väekoondise ülem kohtus Eesti kaitseväelastegaTäna lõpetab oma visiidi Eestisse sügisel Afganistanis Helmandi provintsis teenistust alustava Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Robert Bruce.
Brigaadikindral Bruce külastas teisipäeval Ida-Virumaal Sirgalas õppust BAM, kus välisoperatsiooniks harjutavad järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvad Estcoy-14 ja NSE-13. Brigaadikindral Bruce tutvus õppusega ning kohtus Scoutspataljoni ülema kolonelleitnant Vahur Karusega ja üksuses teenivate kaitseväelastega. Brigaadikindral Bruce’i saatis külaskäigul õppusele BAM maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
19.- 30. märtsini läbi viidaval õppusel BAM harjutavad järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel. Õppusel osaleb üle 330 kaitseväelase.
Täna hommikul kohtus brigaadikindral Bruce Kaitseväe Peastaabi ülema kolonel Peeter Hoppega ning maaväe ülema kolonel Indrek Sireliga.
Sellest sügisest Helmandi väekoondise juhtimist alustav brigaadikindral Robert Bruce on alates 2011. aastast Ühendkuningriigi maaväe 4. mehhaniseeritud brigaadi ülem. Eesti kaitseväelased teenisid Helmandis 4. mehhaniseeritud brigaadi alluvuses ka 2010. aastal.
Helmandi väekoondise koosseisus teenivad Suurbritannia, Taani ja Eesti kaitseväelased. -
Liitlased harjutavad Balti õhuruumi kaitsmistNATO Õhuvägede väejuhatus korraldab 27. ja 28. märtsil Balti riikide õhuruumis koos Rootsi ja Soome õhuväelastega järjekorras üheteistkümnenda õhuturbeharjutuse.
Osalevad üksused harjutavad sideta lennukiga ühenduse loomist ja selle eskorti suveräänse riigi õhuruumist NATO vastutusalasse, lennuki üleandmistoiminguid õhus ning lennujuhtimiskeskuste vahelist koordinatsiooni. Õppuse esimesel päeval harjutatakse ühenduse loomist ja eskorti Rootsi õhuruumist Leetu ning teisel päeval korratakse sama stsenaariumi Soome õhuruumis.
Rootsi ja soome hävitajate ülesanne on lennuki tuvastamine, kontrolli alla võtmine ja eskort. Rahvusvaheliste vete kohal võtavad lennuki üle NATO õhuturbehävitajad, kes eskordivad lennuki ohutu maandumispaigani. Ühenduseta lennukit mängib Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Harjutuse esimesel päeval mängitakse Eesti pinnal läbi päästeoperatsioon, mille käigus otsitakse Ämari lennubaasi lähedusest katapulteerunud piloote. Eesti õhuväelased viivad otsingu- ja päästeoperatsiooni läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga, mis otsib piloote päästekopteriga Agusta-Westland AW-139.
Koos Eesti õhuväelastega ja lennusalgaga osalevad otsingu- ja päästeoperatsioonis veel Leedus Karmelavas asuv õhuseirekeskus, merepäästekeskus, lennuliiklusteenistus ja Norra päästekeskus. Hädaolukorda sattunud lennukit imiteerib Saksa Õhuväe F-4 Phantom ja katapulteerunud piloote Eesti õhuväelased.
Balti õhuturbeharjutused on rutiinne harjutustesari NATO õhuturbeprotseduuride õppimiseks ja kordamiseks. Harjutustesari tagab Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede koostöö ja sulandumise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO korraldas esimese Balti õhuturbeharjutuse 2008. aasta oktoobris.
Õppusel osalevad hetkel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvavad Saksa Õhuväe hävitajad F-4 Phantom, Rootsi hävitajad JAS-39 Gripen, Soome hävitajad F-18 Hornet ja Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud abisaadetiste toimetamist tundmatusse piirkonda õhuteid pidi, õhuruumi kontrolli elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
Balti riikide õhuväelased mehitavad Karmelava Õhuseirekeskust Leedus, mis juhib ning toetab õppusel osalevaid lennukeid. Praegu teenib Karmelavas kokku üksteist Eesti õhuväelast.