Uudised
-
Vahipataljoni lahtiste uste päevale jätkus huvilisi terveks päevaksReedel 23. märtsil toimunud igakevadine Vahipataljoni lahtiste uste päev osutus külaliste seas taas väga populaarseks ja huvilisi jätkus väeossa terveks päevaks.
Enamik külalisi oli Vahipataljoni lahtiste uste päevale saabunud Tallinnast, kuid oli ka neid, kes olid tulid kaugemalt, näiteks Raplast. Lisaks käisid Vahipataljonil külas ka mitmed organisatsioonid, kooliõpilased ja lasteaialapsed ning külaliste seast ei puudunud ka ajateenijate vanemad, sõbrad, sugulased ja tuttavad.
„On vaja, et lapsed õpiksid juba varakult distsipliini ning poisid näeksid ja saaksid teada seda, mis neid kunagi tulevikus ees ootab,“ ütles lasteaiakasvataja Astrid Kinkari, kelle sõnul ootasid lapsed väeosa külastust väga.
Rapla noortekotkaste ja kodutütarde esindaja reservseersant Margus Oksa sõnul tuleb aga lapsi juba nooruses harida, et oma riiki peab kaitsma ja tuleb näiedata neile milliseid vahendeid meil selleks on. „Riigikaitsmisest algab ju isamaa ja ka kodumaa armastus,“ ütles Margus Oks.
Vahipataljoni lahtiste uste päev algas reedel kell 12 vahetult pärast ajateenijate truuduse tõotuse tseremooniat ja kestis kuni kella neljani õhtul. Lahtiste uste päevale olid kutsutud nii ajateenijate sõbrad ja pereliikmed, kui ka kooliõpilased, lasteaialapsed, organisatsioonid ja kõik teised huvilised, kes soovisid sõdurieluga tutvuda.
Igal täistunnil esitlesid Vahipataljoni ajateenijad kaitseväes õpitud oskusi: auvahtkond näitas erinevaid liikumisi ning jalavägi demonstreeris jao kiirrünnakut. Lisaks esinemiste vaatamisele said külalised tutvuda ajateenijate elamistingimustega ning osaleda õhkrelvast laskmise võistlusel. Kogu päeva jooksul oli avatud näidisvälilaager, külalised said tutvuda kaitseväes kasutusel olevate tehnika ja käsitulirelvadega ning jaheda ilma leevenduseks pakkus väliköögimeeskond sooja teed ja ning sõdurisuppi. Meeleolu ülevalhoidmiseks esines külalistele Kaitseväe orkester ja ajateenijate rokkansambel „Katta kuulmine!“.
Põhja Kaitseringkond korraldab koostöös Vahipataljoni, Kaitseväe orkestri ning staabi- ja tagalakeskusega lahtiste uste päevi kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Lisaks sellele külastab väeosa aasta jooksul keskmiselt 20 haridusasutust. Samuti korraldab väeosa välilaagreid riigikaitsekursusest osavõtvatele õpilastele. -
Vahipataljonis algas järjekordne nooremallohivtseride kursusTäna hommikul algas Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis järjekordne nooremallohvitseride kursus, kus asus õppima kokku 82 ajateenijat, kaadrikaitseväelast ja ametnikku.
Lisaks Vahipataljoni kaitseväelastele osalevad nooremallohvitseride kursusel veel ajateenijad, kaadrikaitseväelased ja ametnikud Staabi- ja sidepataljonist, 1.jalaväebrigaadi tagalapataljonist, Scoutspataljonist, mereväest ja Õhuväest.
Nooremallohvitseride kursus kestab kokku 12 nädalat ning jaguneb baaskursuseks ja erialakursuseks. Baaskursusel omandavad tulevased allohvitserid jaoülema üldteadmisi. Erialakursusel õpitakse juba edasi kas jalaväe või sõjaväepolitsei eriala.
Nooremallohvitseride kursuse eesmärk on õpetada ajateenijaid täitma jaoülema ülesandeid rahu- ja sõjaajal. Kursusel omandab ajateenija lisaks varem omandatule teadmisi jao taktikast, pedagoogikast, sõjaväepsühholoogiast, juhtimisest, meditsiinist ja sidepidamisest ning õpib neid jaoülemana rakendama. Kursuse jooksul teevad ajateenijad eksamid, lõpuharjutuse ja rännaku, mille tulemuste alusel otsustatakse allohvitseriks saamine.
Praegused nooremallohvitseride kursusel osalevad Vahipataljoni ajateenijad alustasid oma teenistust kaitseväes käesoleva aasta jaanuaris ja nende teenistus kestab 11 kuud.
-
Eesti, Läti ja Leedu peastaapide ülemad arutasid sõjalist koostöödKaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe kohtus kahepäevasel töövisiidil Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, et arutada kolme Balti riigi kaitsevägede omavahelist koostööd.
Kolonel Hoppe hindas koostööd Läti brigaadikindral Andis Dilansiga ja Leedu kolonel Vilmantas Tamosaitisega konstruktiivseks ja ütles, et taolised kohtumised on juba saanud traditsiooniks.
„Kolme Balti riigi peastaabi ülemate omavaheline koostöö sujub väga hästi ja sellised töökohtumised on meil juba traditsiooniks saanud,“ ütles kolonel Hoppe. „Meie staabid on need kohtumised hästi ette valmistanud ja nii mööduvad meie arutelud väga konstruktiivselt.“
Kolonel Hoppe lisas, et sellele aitab kaasa ka üksteise hea tundmine, oma Läti ja Leedu ametivendi tunneb ta juba aastaid.
Eesti, Läti ja Leedu peastaapide ülemad arutasid seekordsel kohtumisel õpperajatiste ja harjutusalade ühise kasutamise võimalusi, samuti NATO õhuturbemissiooni, kolme riigi koostööprojektide ning sõjalise hariduse ja väljaõppe arengut. Samuti arutati NATO miinitõrjegrupi jaoks üksuste ettevalmistamist läbi ühise miinitõrjeeskaadri BALTRON.
Eesti, Läti ja Leedu alustasid peatselt pärast iseseisvuse taastamist regulaarseid kohtumisi kaitsekoostöö arutamiseks. Esimese sõjalise koostööprojekti – Balti pataljoni - initsiatiivile pandi alus aastatel 1993-1994. Idee algatajateks olid kolme riigi kaitseväge juhatajad ning peagi pälvis see Lääneriikide laialdase toetuse. Lähtudes Balti pataljoni rajamisel käsutatud kontseptsioonist algatasid Eesti, Läti ja Leedu järgnevalt mitmeid uusi sõjalisi koostööprojekte.
Praegu on Eesti, Läti ja Leedu pikaajalisteks kaitsealasteks koostööprojektideks õhuseiresüsteem BALTNET, miinitõrjeeskaader BALTRON ja Tartus tegutsev Balti kaitsekolledž. -
Läänemal lõpeb sõjaväelogistikute väliharjutusTäna lõpeb Kiltsi lennuväljal, Läänemaal logistikapataljoni väliharjutus „Roolivõim 2012“, üksuse kolonnid alustavad koduväeossa Tallinnasse liikumist keskpäeval.
Kuni kümnest kaitseväe sõidukist koosnevad logistikapataljoni kolonnid liiguvad kell 12-18 marsruudil Kiltsi lennuväli – Haapsalu – Vana Haapsalu maantee – Niitvälja – Paldiski maantee – Keila – Paldiski maantee – Tallinn.
Viiepäevasel õppusel harjutasid ajateenijatest sõjaväelogistikud tegutsemist olukordades, kus motoriseeritud rännakul puruneb sõidukil rehv, teel leitakse taksitus, satutakse liiklusõnnetusse või kui tuleb evakueerida katkist sõidukit. Samuti harjutati kolonnide julgestamist ja tegutsemist sattumisel vaenlase varitsusele.
Logistikpataljonis teenib praegu 138 ajateenijat. Väliharjutusele „Roolivõim 2012“ järgneb kolmenädalane allüksusekursus, kus ajateenijatest sõjaväelogistikud õpivad transpordivahenditega allüksuste maastikule paigutamist ja tegutsemist erinevates taktikalistes situatsioonides. -
Kaitseväe juhataja: olete Afganistanis Eestit hästi teeninudKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras kohtus eile ja täna Afganistanis Helmandi provintsis teenivate Eesti sõdurite, allohvitseride ja ohvitseridega.
“Olete teeninud Eesti riiki ja rahvast hästi,“ ütles brigaadikindral Terras patrullbaasis Wahid Eesti sõduritele. „Siinpool Hindukuši tagate teie Eesti iseseisvust ning võitlete vapralt meie rahva iseseisvuse ja vabaduse eest. NATO otsustas veebruaris pikendada tähtajatult õhuturvet Eestis, Lätis ja Leedus. Teie valatud higi ja veri on selle Eestile nii tähtsa otsuse taga. NATOl on Eesti sõdurite suhtes absoluutne respekt. Olete tõestanud tervele maailmale, et Eestil on väga head ja eeskujulikud sõdurid.”
Kaitseväe juhataja ütles sõduritele, et Nad-e-Ali piirkonna elanike hulgas tehtud avaliku arvamuse uuringu kohaselt on elanike turvatunne viimase pooleteise aasta jooksul oluliselt tõusnud ja elanikud pöörduvad küladesse tagasi.
Kaitseväe juhataja külastas patrullbaasi Wahid ja kontrollpunkte ning tutvus põhjalikult Eesti sõdurite teenistusega Nad-e-Ali piirkonnas. Eile osales Eesti jalaväekompanii Estcoy-13 pataljoni lahingugrupi operatsioonil.
Šoti rügemendi 3. pataljoni lahingugrupi, mille koosseisus Estcoy-13 võitleb, ülem kolonelleitnant Ed Fenton andis brigaadikindral Terrasele ülevaate olukorrast tulises Nad-e-Ali piirkonnas.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras lendas Afganistani möödunud pühapäeval, et kohtuda seal teenivate Eesti kaitseväelastega ja liitlasriikide esindajatega.
Praegu teenivad Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-13, rahvuslik logistiline toetuselement NSE-12 ja staabiohvitserid. Estcoy-13 ülesanne Afganistanis Helmandi provintsis on tagada kohaliku elanikkonna julgeolek ning soodustada arengu- ja ülesehitustöid oma vastutusalal Nad-e-Ali piirkonnas, kus kompanii mehitab patrullbaasi Wahid ning selle läheduses asuvaid kontrollpunkte. Kabulis teenib sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskond.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Ajateenijad vandusid truudustTäna andsid sõdurivande Põhja ja Kirde kaitseringkondades oma teenistust jaanuaris alustanud ajateenijad.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis teenivad 123 sõdurit andsid vande Tallinnas Jüriöö pargis.
Vahipataljoni staabiülem major Keiu Püümets ütles pidulikul rivistusel, et noorsõdurite vandeandmine muistsel lahinguväljal Jüriöö pargis on saanud heaks traditsiooniks.
Lisaks andsid täna sõdurivannet üle 60 Kirde kaitseringkonna ajateenija, kellest tulevikus saavad kursuse eduka lõpetamise korral nooremallohvitserid ehk suvel ja sügisel ajateenistusse tulevate noormeeste ülemate abilised.
“Esimesed kümme nädalat õpetasid teile distsipliini ja üksikvõitleja jaoks vajalikke oskusi. Ka järgnevate teenistuskuude jooksul saate oma võimed proovile panna ja ennast arendada. Eelkõige selleks, et vajadusel oleksite võimelised oma kodumaad kaitsta ja sealjuures ka ellu jääma,“ ütles täna Kirde kaitseringkonna staabiülem kolonelleitnant Tarmo Metsa.
Sõdurivandega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Sõduri baaskursus on ajateenistusse kutsutud sõduri jaoks esmatasandi õpe, kus värskele ajateenijale antakse üksikvõitleja teadmised ja oskused. Pärast sõduri baaskursuse lõpetamist ja kaitseväelase tõotuse andmist jätkavad ajateenijad oma teenistust eriala- ja allüksuse väljaõppes.
Mereväe baasikaitsekompanii 101 ajateenijat andsid sõdurivande nädal tagasi, 16. märtsil. -
Afganistani kaitseväe juhataja: Eesti sõduritel on suur südaAfganistani kaitseväe juhataja kindral Sher Mohhamad Karimi andis Kabulis Eesti Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasele ülevaate Afganistani julgeolekujõude arengust ning lähematest plaanidest Lõuna-Afganistanis.
„Eestil on väga head sõdurid,“ ütles kindral Karimi. „Minu vägedel on väga head suhted Eesti sõduritega. Me usaldame teid. Ei ole tähtis, kui suur on rahvas või kui rikas riik on, tähtis on milline on rahva sisu ja süda. Eestil ja Eesti sõduritel on suur süda.“
Kindral Karimi sõnul on julgeolekuolukord Afganistanis tervikuna läinud paremaks, vastane on tagasi surutud, valitusvastased väsivad ning rahva usaldus Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastu tõuseb. Ilmade soojenedes on oodata valitsusvastaste aktiivsuse tõusu, ent Afganistani julgeolekujõud suurendavad oma kohalolekut võtmetähtsusega piirkondades. Afganistani julgeolekujõud kavatsevad keskenduda vägede kvaliteedi ja võimekuse tõstmisele.
Kindral Karimi sõnul on Afganistani julgeolekujõud on järjest enamates Afganistani piirkondades valmis vastutust üle võtma, ent vajavad liitlaste ja NATO toetust ning strateegilist partnerlust ka pärast 2014. aastat.
Kindral Karim lisas, et sõdu on võimalik lõpetada siis, kui rahulikel elanikel on võimalik seaduslikult raha teenida, oma maa majandus üles ehitada ja toita oma peret.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-13 teenib ja võitleb Nad e Ali piirkonnas külg külje kõrval Afganistani armee kompaniiga. Estcoy-13 ülema major Kaido Kivistiku sõnul on neil Afganistani sõduritega töine ja lugupidav vahekord. Afganistani armee allüksuste komandöridele meeldib Eesti kompaniiga patrullida, sest nad hindavad Eesti jalaväe paindlikkust, mobiilsust ja julgust.
Afganistani kaitseväe juhataja tuletas meelde, et Eesti Vabariigi ja Afganistani riigi vahelise suhtluse algus ulatub 1932. aastasse. -
Vahipataljon kutsub lahtiste uste päevaleHomme, 23.märtsil kutsub Põhja kaitseringkond taas lahtiste uste päevale Vahipataljoni, kus külalistele tutvustatakse väeosa elu ja pakutakse mitmesugust meelelahutust.
Vahipataljoni väravad avatakse kõigile huvilistele juba päeval kell kaksteist ja need on avatud õhtul kella neljani. Päeva jooksul saavad külalised näha erinevaid etteasteid ja osaleda laskevõistlusel.
Nii näiteks on saavad külalised ülevaate sõdurite päevakavast ning tutvuda kasarmu ja olmetingimustega ning üles on seatud ka välilaager koos kõigi sinna juurde kuuluvate elementidega. Kõigil on võimalus vaadata Vahipataljoni ajateenijate demonstratsioonesinemisi ning relvastuse väljapanekul tutvustatakse huvilistele Eesti kaitseväes kasutuses olevaid käsi- ja tulirelvi.
Piduliku meeleolu loomiseks mängivad külalistele kaitseväe orkester ja Vahipataljoni ajateenijate rockansambel Katta Kuulmine!. Samuti on üles rivistatud vähendatud aukompanii kõigi kolme väeliigi vormides. Lisaks pakub väliköögimeeskond kõigile külalistele sõdurisuppi ja sooja teed.
Põhja kaitseringkond avab Vahipataljoni uksed igal aastal kahel-kolmel korral. Lisaks sellele külastab väeosa aasta jooksul keskmiselt 20-30 haridusasutust. Samuti korraldab pataljon riigikaitsekursuse õpilastele välilaagreid.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige sõjaväepolitsei ning jalaväe üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. Vahipataljonis teenib praegu 385 ajateenijat ning 60 kaadrikaitseväelast. -
Vabariigi President ülendas Neeme Väli kindralmajoriksPresident Toomas Hendrik Ilves kirjutas täna alla käskkirjale anda kaitseväe juhataja ettepanekul brigaadikindral Neeme Välile kindralmajori sõjaväeline auaste.
Kindralmajor Väli teenib praegu Eesti sõjalise esindajana NATO peakorteris Brüsselis. Eesti on tema kandidatuuri esitanud NATO rahvusvahelise sõjalise struktuuri poliitika ja planeerimise osakonna direktori ametikohale.
Kindralmajor Neeme Väli on sündinud 1. juunil 1965 Paides. Ta on lõpetanud Bundeswehri staabi- ja juhtimisakadeemia Saksamaal ning Tartu Ülikooli Õigusinstituudi.
Kindralmajor Väli on teeninud Kaitseliidus kompaniiülema, malevapealiku, peastaabi ülema ja Kaitseliidu ülema kohusetäitjana. Ta on olnud kaitseväe juhataja nõunik, kaitsejõudude peastaabi vanemohvitser, NATO Põhja-Euroopa väekoondise staabi vanemohvitser, kaitsejõudude peastaabi planeerimise ja analüüsiosakonna ülem ning peastaabi ülema esimene asetäitja ning kaitseväe peastaabi ülem. -
Sõjakool kutsub koolivaheajal küllaHomme, 21.märtsil ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool huvilisi tutvuma ohvitseriks õppimise võimalustega ning vaatama kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud fotonäitust.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Kõrgema Sõjakooli lahtiste uste päeval räägivad põhikursuse kadetid külalistele riigikaitsest, kadetielust, tutvustavad õppe- ja eluruume, õppeasutuste sõjamuuseumi ja relvastust. Kadetikasiinos räägitakse sõjakoolide vahelisest rahvusvahelisest koostööst ning ajaloolistest traditsioonidest. Huvilised saavad infot sisseastumiseksamite ja õppimisvõimaluste kohta.
Samuti on külalistel võimalik vaadata kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud fotonäitust “Kakskümmend”, mis annab ülevaate kaitseväe arengust aastatel 1991-2011. Sõjakooli uksed on avatud kell 9-15, ringkäigud algavad täistundidel ja pooltundidel.
Traditsiooniliselt korraldavad Tartu kõrgkoolid kevadisel koolivaheajal koos lahtiste uste päevi, et erinevate gümnaasiumide abituriendid saaksid tutvuda edasiõppimisvõimalustega Tartus. Lisaks KVÜÕA Kõrgemale Sõjakoolile, ootavad huvilisi ka Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool.
Tartu kõrgkoolide ühise lahtiste uste päeva puhul on Tallinna ja Tartu vahel sõitmas erirong ning mitmest maakonnakeskusest on tulemas eribussid. Lähem teave www.sojakool.ee/tule-kulla/
KVÜÕA Kõrgem Sõjakool on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere kaitseväele ja Kaitseliidule. Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auaste.
Riigikaitselist haridust edendavaid lahtiste uste päevi korraldab Kõrgem Sõjakool peaaegu igal kuul. Sellel poolaastal saavad huvilised kadettide elu ja tegemistega tutvuda veel 20. aprillil ja 18. mail.