Uudised
-
NATO Afganistani vägede asejuhataja tänas Eestit silmapaistva panuse eestNATO juhitud julgeolekujõudude ISAF asejuhataja, Ühendkuningriigi kindralleitnant Adrian Bradshaw, tänas kohtumisel Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega Afganistani pealinnas Kabulis Eestit märkimisväärse panuse eest NATO kõige tähtsamasse operatsiooni.
„Eesti sõdurid on vapralt võidelnud õlg-õla kõrval Ühendkuningriigi sõduritega rahutus Lõuna-Afganistanis,“ ütles kindralleitnant Bradshaw. „Me oleme usaldusväärsele liitlasele, Eestile, väga tänulikud selle silmapaistva ja Eesti rahvaarvu arvestades suure panuse eest NATO operatsioonil Afganistanis.“
Eesti kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras sai ISAFi peakorteris põhjaliku ülevaate julgeolekuolukorrast Afganistanis. Kindralleitnant Bradshaw sõnul on Afganistani enda julgeolekujõudude võimekus tänu ISAFi toetusele tõusnud ja Afganistani Rahvuslikud Julgeolekujõud suudavad uutes piirkondades vastutust üle võtta. Liitlasriikide toetus ja panus on kindralleitnant Bradshaw sõnul arengu tagamiseks jätkuvalt oluline.
NATO väljaõppemissiooni Afganistanis ülem Ameerika Ühendriikide kindralleitnant David Bolger andis kaitseväe juhatajale ülevaate Afganistani julgeolekujõudude väljaõppe hetkeolukorrast ja plaanidest.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras lendas Afganistani möödunud pühapäeval, et kohtuda seal teenivate Eesti kaitseväelastega ja liitlasriikide esindajatega.
Hetkel teenivad Afganistanis Helmandi provintsis jalaväekompanii Estcoy-13, rahvuslik logistiline toetuselement NSE-12 ja staabiohvitserid. Estcoy-13 ülesanne Afganistanis Helmandi provintsis on tagada kohaliku elanikkonna julgeolek ning soodustada arengu- ja ülesehitustöid oma vastutusalal Nad-e-Ali piirkonnas, kus kompanii mehitab patrullbaasi Wahid ning selle läheduses asuvaid kontrollpunkte. Kabulis teenib sõjaväepolitsei lähikaitsemeeskond.
Eesti kaitseväelased osalevad NATO juhitud rahvusvaheliste julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis alates 2003. aastast. -
Eesti laevakaitsjad koolitasid burundilasiNädalavahetusel lõppes kahepäevane laevakaitsealane koolitus Mombasas, kus Eesti laevakaitsemeeskond jagas oma teadmisi 25 burundilasele.
„Nad tundusid väga motiveeritud ja teotahtelised. Et tegemist oli vaid kahepäevase väljaõppega, siis ei saanud tegeleda süvaõppega, aga andsime neile edasi laevakaitse põhiprintsiibid ning selgitasime asja olemust. Peale meie väljaõpet peavad nad ise edasi treenima, mida neile ka südamele panime,“ ütles kolmanda laevakaitsemeeskonna ülem vanemleitnant Indrek Reinbach. „Burundi ei ole mereriik, seega polnud paljudel koolitatavatel eelnevat merekogemust. Küll aga olid enamus neist sõjaväelased. Eelmisel korral koolitasime Ugandast pärit sõjaväelasi.“
Koolituse esimesel päeval oli õppe teoreetiline osa ning teisel päeval praktiline. Esimesel päeval rääkisid Eesti laevakaitsjad burundilastele peamiselt üldisest olukorrast piraadiohtlikul alal, laevakaitse protseduuridest ja tutvustasid lahingureegleid. Teisel päeval suundusid õppurid praktilist väljaõppe osa saama juba AMISOMi egiidi all sõitva kaubalaeva peale, kus nad ka reaalselt teenima hakkavad. Burundilased harjutasid laevakaitset laeval ja laeva kõrval sadamahoones enesekaitset ehk isikute kinnipidamist, läbiotsimist ja kahjutuks tegemist.
Samal ajal külastas Eesti laevakaitsemeeskonda Eesti mereväe ülema kohusetäitja kaptenleitnant Ivo Värk, kellega koos olid mereväe staabi esindaja kaptenmajor Mati Terve ja järgmise Eesti laevakaitsemeeskonna ülema kapten Venno Slugen ning Eesti aukonsul Keenias Kadri Humal-Ayal. Koolitus lõppes prantsuse laeva ahtritekil tseremooniaga, kus laeva komandör ja Eesti mereväe ülem andsid burundilastele üle vastavad sertifikaadid.
Laevakaitsealane koolitus toimus Aafrika Liidu Somaalia missiooni (AMISOM) raames. Eesti kaitseväelaste ülesanne on oma välisoperatsiooni ATALANTA raames ka AMISOMi laevade kaitse, seega koolitavad nad sealsete laevade meeskondi ka ise oma laevu kaitsma. -
Scoutspataljon harjutab Ida-Virumaal Afganistani operatsiooniksScoutspataljon alustab täna Ida-Virumaal Sirgalas kahenädalast õppust BAM, millel järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kontingent saab tegutseda situatsioonis, mis on võimalikult sarnane Afganistanis olevale.
„Scoutspataljon on taas jõudnud etappi, kus oleme valmis mehi välisoperatsioonile saatma,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus. „Kompanii on saanud korraliku ettevalmistuse. Nüüd harjutame veelkord kõik võimalikud Afganistanis ette tulevad olukorrad läbi ja ka hindame kompanii tegevust.“
19.-30. märtsini läbi viidav õppus on järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva Eesti kontingendi väljaõppeharjutus, mille kaudu kinnistavad kaitseväelased välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel. Õppuse käigus harjutavad jalaväekompanii Estcoy-14 ja rahvuslik logistiline toetuselement NSE-13 koostööd. Õppuse stsenaariumi aluseks on Afganistanis Helmandi provintsis enimlevinud taktikalised situatsioonid.
Õppusel osaleb üle 330 kaitseväelase. Lisaks Scoutspataljonile võtavad harjutusest osa õhuväe kopterimeeskond, tagalapataljoni ajateenijad, isevalmistatud lõhkekehade demineerimise meeskond ja Kaitseväe Logistikakeskuse kaitseväelased.
Õppusel osalejad liiguvad koduväeosadest Sirgala harjutusväljale Ida-Virumaal täna ja homme. -
Sõjaväelogistikud harjutavad tegutsemist eriolukordadesHomme algab Kiltsi lennuväljal, Läänemaal Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni väliharjutus „Roolivõim 2012“, kus ajateenijatest sõjaväelogistikud harjutavad tegutsemist ettearvamatutes olukordades.
Viiepäevasel õppusel harjutavad ajateenijatest sõjaväelogistikud tegutsemist olukordades, kus motoriseeritud rännakul puruneb sõidukil rehv, teel leitakse taksitus, satutakse liiklusõnnetusse või kui tuleb evakueerida katkist sõidukit. Samuti harjutatakse kolonnide julgestamist ja tegutsemist sattumisel vaenlase varitsusele.
„Sõjaväelogistikutest sõltub, kas lahinguüksused saavad õigel ajal ja kohas kätte oma varustuse, toidu ja laskemoona. Seetõttu lasub viimasel kui ühel autojuhil väga suur vastutus. Ka olukorras, kus autojuht on jäänud ilma oma allüksuse ülemata, peab ta iseseisvalt hakkama saama ja suutma oma saadetise lahinguüksuseni viia,“ ütles harjutuse üldjuht leitnant Rodion Sorokin logistikapataljonist.
Üksused liiguvad õppusele kuni kümnest kaitseväe sõidukist koosnevates kolonnides 19. märtsil ajavahemikus kell 12-16 marsruudil Tallinn – Paldiski maantee – Keila – Paldiski maantee – Niitvälja – Vana Haapsalu maantee – Haapsalu – Kiltsi lennuväli. Kolonnid liiguvad Tallinnasse tagasi reedel, 23. märtsil.
Logistikpataljonis teenib praegu 138 ajateenijat. Väliharjutusele „Roolivõim 2012“ järgneb kolmenädalane allüksusekursus, kus ajateenijatest sõjaväelogistikud õpivad transpordivahenditega allüksuste maastikule paigutamist ja tegutsemist erinevates taktikalistes situatsioonides. -
Möödub 20 aastat esimeste väeosade taasloomisestHomme, pühapäeval möödub kakskümmend aastat tänase Eesti kaitseväe esimeste väeosade - Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonide loomisest, mida Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab piduliku jalutuskäigu ja lahtiste uste päevaga.
Kuperjanovlased tähistavad pataljoni aastapäeva piduliku jalutuskäiguga Võru linnas pühapäeval kell 11. Kell 13-17 on pataljon avatud kõigile külastajatele, eriti oodatakse külla kõiki pataljonis teeninuid.
Külastajad saavad näha, kuidas pataljon on 20 aastaga arenenud, tutvustatakse allüksuseid ja olmetingimusi, maitsta saab sõdurisuppi. Siselasketiirus saavad kaitseväelaste juhendamisel täiskasvanud lasta sportrelvast ja lapsed õhkrelvast. Näha saab relvastuse ja tehnika näitust, esinevad kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel Katta Kuulmine!. Lastenurgas saavad lapsed joonistada ja muudki huvitavat teha.
Kalevi jalaväepataljon tähistas pataljoni kahekümnendat taasasutamise aastapäeva neljapäeval piduliku rivistusega.
Taasloodud Kuperjanovi jalaväepataljoni esimene ülem oli hilisem kindralleitnant Johannes Kert, pataljoni on juhtinud kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kalevi pataljonis alustasid teenistust Eesti kaitseväes praegune kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
Kalevi ja Kuperjanovi pataljonid loodi Vabadussõja käigus 1918. aasta detsembris ja taastati 18. märtsil 1992. aastal.
Praegune Kuperjanovi pataljon on ajateenijate arvult üks suuremaid väeüksusi, kus teenib üle 600 ajateenija. Kuperjanovi pataljonis valmistatakse ette jalaväe-, miinipilduja – ja luureüksusi.
Kalevi jalaväepataljon tegutses 2002. aastani Jägala sõjaväelinnakus ning taasloodi teistkordselt 1. jaanuaril 2009. aastal. Vahepealsetel aastatel kandis väeosa traditsioone edasi Kalevi üksik-jalaväepataljoni ohvitseride kogu, mis on aktiivne ka tänasel päeval. Pataljon tegutseb Paldiskis, 1. jalaväebrigaadi alluvuses, tema ülesandeks on osaleda kaitseväelaste ettevalmistamisel rahvusvahelisteks sõjalisteks operatsioonideks.
Kuperjanovi jalaväepataljoni lahtiste uste päevale tulijatel palutakse kaasa võtta isikuttõendav dokument ning end võimalusel registreerida (eriti gruppidel) tööpäeviti telefonil 717 53 04 või e-posti aadressil [email protected]. -
Logistikapataljon sai uue ülemaTäna andis Logistikapataljoni senine ülem kolonelleitnant Gunnar Havi pidulikul tseremoonial üle pataljoni juhtimise ja lipu kapten Avo Virkile.
„Logistikapataljonis õpetatakse välja nii reservsõjaväelogistikuid kui ka elukutselisi logistikuid. Just seetõttu kutsutakse seda väeosa sõjaväelogistikute sepikojaks. Kapten Virki juhtimisest, oskustest ja pühendumisest sõltub nüüd Logistikapataljoni käekäik. Selle pataljoni käekäik ning areng määravad omakorda nii Logistikakeskuse kui ka Eesti sõjaväelogistika tuleviku,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe pidulikul rivistusel.
Alates 2010. aastast Logistikapataljoni ülem olnud kolonelleitnant Gunnar Havi jätkab teenistust Logistikakeskuse staabiülemana. Pidulikul rivistusel tunnustas Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Koidumäe kolonelleitnant Havi senist tööd.
„Oma uuel ametikohal hakkate koordineerima kogu Logistikakeskuse tegevust. Teie vastutusala on nüüd kõikjal seal, kus teenivad Eesti sõdurid, olgu see siis väljaõppel Sirgala harjutusväljal, piraaditõrjeoperatsioonidel Somaalias või lahingutegevuses Afganistanis,“ ütles kolonel Kalev Koidumäe. Samuti soovis Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Havile tema uuel ametikohal saarlase sitkust ja jonnakust ning avaldas lootust, et uus staabiülem toob endaga kaasa oma hea huumorimeele.
Kolonelleitnant Gunnar Havi alustas teenistus piirivalves 1993. aastal. 2003. aastal suundus ta Põhja Piirivalve Piirkonna ülema asetäitja ametikohalt Scoutspataljoni, kus teenis erinevatel logistikaga seotud ametikohtadel. Kolonelleitnant Havi on lõpetanud KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli I keskastme kursuse 2001. aastal ning on ennast täiendanud pataljoni juhtimise ja planeerimise, staabiohvitseri ning vanemstaabiohvitseri kursustel. Kolonelleitnant Havi on osalenud välisoperatsioonidel Kosovos 2006. aastal ja Afganistanis 2007. aastal.
Kapten Avo Virk teenib kaitseväes alates 1998. aastast. Pärast rahuvalveoperatsiooni Bosnias teenis kapten Virk kaitseväe keskpolügooni ülema abina ja alates 2005. aastast keskpolügooni ülemana. 2009. aastast teenis ta Kirde kaitseringkonna operatiivjaoskonna staabiohvitserina. Kapten Virk on täiendanud ennast KVÜÕA-s nooremstaabiohvitseri ning BALTDEFCOL-is staabiohvitseri ja vanemstaabiohvitseri kursustel. Alates 2010. aastast on kapten Virk olnud Logistikapataljoni staabiülem. -
Kaitseväe juhataja on töövisiidil LeedusKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras on täna ja homme töövisiidil Leedus.
Brigaadikindral Terras kohtub Leedu kaitseministri Rasa Jukneviciene, kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pociuse ja Leedu seimi riigikaitsekomisjoni liikmetega.
Kaitseväe juhataja arutab oma Leedu kolleegidega Põhjala-Balti koostööd, Balti õhuturbe küsimusi, ning Balti miinitõrjeeskaadri BALTRON arenguid.
Samuti arutavad kaitsevägede juhid mõlema riigi üksuste osalust välisoperatsioonidel, eelkõige Afganistanis ning tegevust pärast 2014. aastat ja võimalikku koostööd.
Homme külastab kaitseväe juhataja Karmelava õhuturbekeskust, kus teenivad ka eesti õhuväelased ning motoriseeritud jalaväebrigaadi Raudhunt.
Brigaadikindral Terras ja kindralleitnant Pocius panevad pärjad tundmatu sõduri mälestusmärgi juurde Kaunases.
Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi homme õhtul. -
Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonid tähistavad taasloomise 20. aastapäeva
Sel pühapäeval möödub kakskümmend aastat tänase Eesti kaitseväe esimeste väeosade - Kalevi ja Kuperjanovi jalaväepataljonide loomisest.
„Taasloodud pataljon on nüüdseks 20-aastane, mis tähendab, et nagu inimene, on kaasaegne pataljon jõudnud õppides ja arenedes täiskasvanuikka,“ hindas praegust olukorda Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas ja lisas: „Kes on kord Kuperjanovi väeosa embleemi, meie ühtsuse ja lahutamatuse sümboli, välja teeninud, jääb kuperjanovlaseks kuni surmani.“
Kuperjanovlased tähistavad pataljoni aastapäeva piduliku jalutuskäiguga Võru linnas pühapäeval kell 11. Kell 13-17 on pataljon avatud kõigile külastajatele, eriti oodatakse külla kõiki pataljonis teeninuid.
Külastajad saavad näha, kuidas pataljon on 20 aastaga arenenud, tutvustatakse allüksuseid ja olmetingimusi, maitsta saab sõdurisuppi. Siselasketiirus saavad kaitseväelaste juhendamisel täiskasvanud lasta sportrelvast ja lapsed õhkrelvast. Näha saab relvastuse ja tehnika näitust, esinevad kaitseväe orkester ja ajateenijate ansambel Katta Kuulmine!. Lastenurgas saavad lapsed joonistada ja muudki huvitavat teha.
Kalevi jalaväepataljon tähistab pataljoni kahekümnendat taasasutamise aastapäeva neljapäeval piduliku rivistusega.
Taasloodud Kuperjanovi jalaväepataljoni esimene ülem oli hilisem kindralleitnant Johannes Kert, pataljoni on juhtinud kaitseväe peastaabi ülem kolonel Peeter Hoppe, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus ja Kaitseliidu ülem kolonelleitnant Raivo Lumiste. Kalevi pataljonis alustasid teenistust Eesti kaitseväes praegune kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja maaväe ülem kolonel Indrek Sirel.
Kalevi ja Kuperjanovi pataljonid loodi Vabadussõja käigus 1918. aasta detsembris ja taastati 18. märtsil 1992. aastal.
Praegune Kuperjanovi pataljon on ajateenijate arvult üks suuremaid väeüksusi, kus teenib üle 600 ajateenija. Kuperjanovi pataljonis valmistatakse ette jalaväe-, miinipilduja – ja luureüksusi.
Kalevi jalaväepataljon tegutses 2002. aastani Jägala sõjaväelinnakus ning taasloodi teistkordselt 1. jaanuaril 2009. aastal. Vahepealsetel aastatel kandis väeosa traditsioone edasi Kalevi üksik-jalaväepataljoni ohvitseride kogu, mis on aktiivne ka tänasel päeval. Pataljon tegutseb Paldiskis, 1. jalaväebrigaadi alluvuses, tema ülesandeks on osaleda kaitseväelaste ettevalmistamisel rahvusvahelisteks sõjalisteks operatsioonideks.
Kuperjanovi jalaväepataljoni lahtiste uste päevale tulijatel palutakse kaasa võtta isikuttõendav dokument ning end võimalusel registreerida (eriti gruppidel) tööpäeviti telefonil 717 53 04 või e-posti aadressil kupavalik[at]mil.ee. -
Kaitseväe juhataja: riigikaitse on enamat kui pelgalt sõjaline kaitse
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras esines eile õhtul Soomes Paasikivi Seltsis välispoliitika asjatundjatele ettekandega Eesti riigikaitse ees seisvatest ülesannetest.
Kaitseväe juhataja kõneles kuulajatele laiapõhjalise riigikaitse põhimõtetest, riigikaitse kümne aasta arengukava ette valmistamisest ja kaitseväe ees seisvatest valikutest.
„Oma riigi kaitsmine hõlmab endas lisaks sõjalisele kaitsele rea teisi olulisi tegureid – tsiviilstruktuuride toetuse, siseriikliku julgeoleku, elutähtsate teenuste käigushoidmise kriiside korral ja psühholoogilise kaitse,“ ütles brigaadikindral Terras. „Laiapõhjaline riigikaitse tähendab ka seda, et riigikaitseliste ülesannete kitsaskohtade likvideerimisega peaks hakkama tegelema need asutused ehk see osa ühiskonnast, kes ei ole varem riigikaitsega tegelenud.“
Kaitseväe juhataja rõhutas, et kuigi kaitsevägi peab olema paindlik seismaks vastu nüüdisaegsetele ohtudele, näiteks küberrünnakutele, ei ole konventsionaalsed ohud kuhugi kadunud. „Kaitsevägi peab olema võimeline arvestama hetkel valitseva julgeolekuolukorraga, meie sõjalised struktuurid peavad muutuma ja olema kohanemisvõimelised, kuid konventsionaalne sõjaline jõud jääb siiski kesksele kohale,“ ütles brigaadikindral Terras.
Brigaadikindral Terras tõstis oma ettekandes esile nelja kaitseväe arendamise ees seisvat jõupingutust – dubleerimise vähendamist, juhtimisstruktuuri arendamist, ühishangete läbiviimist koostöös teiste ametkondadega ning laiemat kaitsealast koostööd erasektoriga. „Riigikaitse kümne aasta arengukava ning kaitseväe võimearendus peavad arvestama majandussurutisest põhjustatud eelarve 17 protsendise vähenemisega viimaste aastate jooksul ning viima soovid tegelikkuse ja võimalustega tasakaalu,“ ütles brigaadikindral Terras. „Kaitseväe areng keskendub kindlalt sõjaliste võimete arendamisele ning konventsionaalsete jõudude juhtivale rollile.“
Paasikivi Selts loodi 1958. aastal Helsingis, et tugevdada ja stabiliseerida Soome välispoliitikat Soomes endas ja tutvustada seda teistes riikides. Selts koondab Soome välispoliitika arvamusliidreid, asjatundjaid ja huvilisi. Paasikivi seltsis on oma ettekannetega esinenud kõik Soome Vabariigi presidendid, teiste seas ka Urho Kekkonen ja Martti Ahtisaari.
Eesti kaitseväe juhataja asetas pärjad Hietaniemi kangelaskalmistule Soome sõdurite monumendile ja marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi hauale.
Täna külastab kaitseväe juhataja Uusimaa brigaadi, kus saab ülevaate rannikukaitsest ja ajateenistusest ning Soome Mereväe Soome lahe kaitseringkonna staapi, kus tutvub ametkondade vahelise koostööga merel.
Brigaadikindral Terrase visiit Soome on tema esimene ametlik visiit välisriiki. Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi neljapäeval.
-
Kaitseväe juhataja alustab ametlikku visiiti Soome
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras on alates tänasest ametlikul visiidil Soomes.
Brigaadikindral Terras kohtub Soome kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloisega ning Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetega, külastab Soome Mereväe Soome lahe kaitseringkonna staapi ning Uusimaa brigaadi.
Kaitseväe juhataja arutab oma Soome kolleegiga kahepoolse ja regionaalse koostöö küsimusi, saab ülevaate ametkondade vahelisest koostööst merel, Soome rannikukaitsest ja ajateenijate väljaõppest.
Täna õhtul peab brigaadikindral Terras ettekande Eesti riigikaitse ülesannetest mainekas Paasikivi seltsis, mis koondab Soome välispoliitika arvamusliidreid, asjatundjaid ja huvilisi ning tegeleb Soome välispoliitika-alase diskussiooni edendamise ja tutvustamisega.
Kaitseväe juhataja paneb pärjad Hietaniemi kalmistul marssal Mannerheimi ja sõdades langenute mälestuseks.
Brigaadikindral Terrase visiit Soome on tema esimene ametlik visiit välisriiki. Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi neljapäeval.