Uudised
-
Kaitseväe juhataja: riigikaitse on enamat kui pelgalt sõjaline kaitse
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras esines eile õhtul Soomes Paasikivi Seltsis välispoliitika asjatundjatele ettekandega Eesti riigikaitse ees seisvatest ülesannetest.
Kaitseväe juhataja kõneles kuulajatele laiapõhjalise riigikaitse põhimõtetest, riigikaitse kümne aasta arengukava ette valmistamisest ja kaitseväe ees seisvatest valikutest.
„Oma riigi kaitsmine hõlmab endas lisaks sõjalisele kaitsele rea teisi olulisi tegureid – tsiviilstruktuuride toetuse, siseriikliku julgeoleku, elutähtsate teenuste käigushoidmise kriiside korral ja psühholoogilise kaitse,“ ütles brigaadikindral Terras. „Laiapõhjaline riigikaitse tähendab ka seda, et riigikaitseliste ülesannete kitsaskohtade likvideerimisega peaks hakkama tegelema need asutused ehk see osa ühiskonnast, kes ei ole varem riigikaitsega tegelenud.“
Kaitseväe juhataja rõhutas, et kuigi kaitsevägi peab olema paindlik seismaks vastu nüüdisaegsetele ohtudele, näiteks küberrünnakutele, ei ole konventsionaalsed ohud kuhugi kadunud. „Kaitsevägi peab olema võimeline arvestama hetkel valitseva julgeolekuolukorraga, meie sõjalised struktuurid peavad muutuma ja olema kohanemisvõimelised, kuid konventsionaalne sõjaline jõud jääb siiski kesksele kohale,“ ütles brigaadikindral Terras.
Brigaadikindral Terras tõstis oma ettekandes esile nelja kaitseväe arendamise ees seisvat jõupingutust – dubleerimise vähendamist, juhtimisstruktuuri arendamist, ühishangete läbiviimist koostöös teiste ametkondadega ning laiemat kaitsealast koostööd erasektoriga. „Riigikaitse kümne aasta arengukava ning kaitseväe võimearendus peavad arvestama majandussurutisest põhjustatud eelarve 17 protsendise vähenemisega viimaste aastate jooksul ning viima soovid tegelikkuse ja võimalustega tasakaalu,“ ütles brigaadikindral Terras. „Kaitseväe areng keskendub kindlalt sõjaliste võimete arendamisele ning konventsionaalsete jõudude juhtivale rollile.“
Paasikivi Selts loodi 1958. aastal Helsingis, et tugevdada ja stabiliseerida Soome välispoliitikat Soomes endas ja tutvustada seda teistes riikides. Selts koondab Soome välispoliitika arvamusliidreid, asjatundjaid ja huvilisi. Paasikivi seltsis on oma ettekannetega esinenud kõik Soome Vabariigi presidendid, teiste seas ka Urho Kekkonen ja Martti Ahtisaari.
Eesti kaitseväe juhataja asetas pärjad Hietaniemi kangelaskalmistule Soome sõdurite monumendile ja marssal Carl Gustaf Emil Mannerheimi hauale.
Täna külastab kaitseväe juhataja Uusimaa brigaadi, kus saab ülevaate rannikukaitsest ja ajateenistusest ning Soome Mereväe Soome lahe kaitseringkonna staapi, kus tutvub ametkondade vahelise koostööga merel.
Brigaadikindral Terrase visiit Soome on tema esimene ametlik visiit välisriiki. Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi neljapäeval.
-
Kaitseväe juhataja alustab ametlikku visiiti Soome
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras on alates tänasest ametlikul visiidil Soomes.
Brigaadikindral Terras kohtub Soome kaitseväe juhataja kindral Ari Puheloisega ning Soome parlamendi riigikaitsekomisjoni liikmetega, külastab Soome Mereväe Soome lahe kaitseringkonna staapi ning Uusimaa brigaadi.
Kaitseväe juhataja arutab oma Soome kolleegiga kahepoolse ja regionaalse koostöö küsimusi, saab ülevaate ametkondade vahelisest koostööst merel, Soome rannikukaitsest ja ajateenijate väljaõppest.
Täna õhtul peab brigaadikindral Terras ettekande Eesti riigikaitse ülesannetest mainekas Paasikivi seltsis, mis koondab Soome välispoliitika arvamusliidreid, asjatundjaid ja huvilisi ning tegeleb Soome välispoliitika-alase diskussiooni edendamise ja tutvustamisega.
Kaitseväe juhataja paneb pärjad Hietaniemi kalmistul marssal Mannerheimi ja sõdades langenute mälestuseks.
Brigaadikindral Terrase visiit Soome on tema esimene ametlik visiit välisriiki. Kaitseväe juhataja saabub Eestisse tagasi neljapäeval.
-
Sõjaväelogistikud peavad Tallinnas konverentsiTäna arutavad koostööplaane Euroopa meretranspordi alasel koordineerimiskonverentsil Tallinnas 13 riigi sõjaväelogistikud.
„Koostöö teiste riikide sõjaväelogistikutega säästab kõikide osapoolte strateegiliste vedude kulusid. Näiteks ei ole alati otstarbekas, et iga riik saadab NATO ühisoperatsiooni alale varustust ja relvastust oma laevadega, kui samas on võimalik teha koostööd ja saata kõikide operatsioonil osalevate riikide varustus operatsioonialale ühe suure transpordilaevaga,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse ülem kolonelleitnant Kalev Koidumäe.
Kolmepäevasel konverentsil kuulatakse ära Euroopa transpordi koordineerimiskeskuse poole aasta tegevusperioodi aruanded ning tutvustatakse ja koordineeritakse järgmise poole aasta tegevust. Lisaks arutavad võimalikke transpordialaseid ettevalmistusi NATO vägede väljatoomiseks Afganistanist.
Konverentsil osalevad Eesti, Taani, Hispaania, Soome, Norra, Poola, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Hollandi ja Ühendkuningriigi relvajõudude ja organisatsioonide esindajat.
Sõjaväelogistikute meretranspordi alased töökohtumised toimuvad neli korda aastas. Viimane töökohtumine oli eelmise aasta lõpus Eindhovenis, Hollandis. Kaitseväe Logistikakeskus võõrustab kõrgetasemelist töökohtumist teist korda. Eesti on Euroopa liikumiste koordineerimiskeskuse liige alates 2007 aasta lõpust.
2007. aastal asutatud Euroopa transpordi koordineerimiskeskus (Movement Coordination Centre Europe) on Hollandis paiknev organisatsioon, mis koordineerib ja nõustab 25 riigi transpordivahendite kasutamist rahvusvahelistel strateegilistel vedudel. Näiteks koordineerib koordineerimiskeskus paljusid maa-, mere- ja õhuteede kaudu tehtavaid strateegilisi vedusid, mis toetavad NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF operatsioone Afganistanis. Samuti toetab keskus transpordivahendite kasutamist NATO kiirreageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide strateegilistel vedudel. -
Scoutspataljon alustab välisoperatsiooni eelset õppusteseeriatScoutspataljon korraldab alates homsest Kiltsis Läänemaal ja Lintsis Harjumaal õppuse Gleipnir, mis on esimene järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduvate üksuste õppuste seeriast.
5.-9. märtsini harjutavad ligi kakssada Scoutpataljoni kaitseväelast välisoperatsiooniks vajalikke oskusi, sealhulgas patrullide läbiviimist, tegevust kontrollpunktides ja ohtlikul alal ning tegevust isevalmistatud lõhkekehade avastamisel ja käsitlemisel.
„Gleipnir on õppustetsükli kolmest õppusest esimene, kus harjutame jao tasemel missiooni spetsiifilisi ülesandeid ja hindame seda. Nüüd hakkame jagude taktikalist tegevust kokku harjutama,“ ütles Scoutpataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.
Gleipnirile järgnevad Ida-Virumaal korraldatav BAM ja Gungnir Lätis, Adazi polügoonil, mille käigus antakse hinnang järgmise Afganistani suunduva kompanii ettevalmistusele.
Scoutspataljoni sõidukite kolonnid alustavad liikumist Paldiskist mööda Vana-Haapsalu maanteed Kiltsi ja Lintsi esmaspäeva hommikul kell 10.
-
Kirde kaitseringkond alustas harjutamist KevadtormiksTäna algas Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste matkekeskuses arvutipõhine staapide koostööharjutus Tromb, mille käigus Kirde kaitseringkonna ja tema allüksuste staabid harjutavad õppuseks Kevadtorm.
Kolme päeva jooksul treenivad ligi kakssada kaitseväelast ja kaitseliitlast matkesüsteemil JCATS erinevate operatsioonide ja lahingutegevuse planeerimist ja juhtimist ning mängivad läbi erinevaid lahingusituatsioone.
„Harjutuse eesmärk on tõhustada staapide koostööd ja et olla Kevadtormiks paremini valmis,“ ütles maaväe staabi väljaõppeosakonna ülem kolonelleitnant Aron Kalmus. „Samuti aitab matkesüsteemi kasutamine meil ressursse kokku hoida, sest muidu peaksime seda kõike maastikul tegema.“
Esimest korda on Trombile kaasatud ka kaitseliitlased, seetõttu toimub harjutus nädalavahetusel.
Tänavune Kevadtorm viiakse läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Ida- ja Lääne- Virumaal. Seetõttu on harjutuste põhirõhk Kirde kaitseringkonna ja tema üksuste staapide ning allüksuste ülematel. Samuti võtavad harjutusest osa Kirde kaitseringkonna Kaitseliidu Alutaguse, Viru, Jõgeva ja Järva malevate staabid. Samuti osalevad õppusel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli 6. ja 7. keskastmekursuse 22 kuulajat. Vastutegevust teevad maaväe staabi, 1. jalaväebrigaadi ning Põhja, Lõuna ja Lääne kaitseringkondade kaitseväelased. -
Mereväe tuukrid harjutavad jääsukeldumistMereväe miinituukrid harjutavad sel nädalal Rõuge Suurjärvel jääsukeldumist.
“Sukeldumislaagri eesmärk on testida tuukrivarustust ja sukeldumisprotseduure ekstreemsetes tingimustes. Samuti tahame testida tuukrigrupi võimekust tegutseda iseseisva üksusena, siin saame toetuda vaid oma varustusele ja oskustele,” ütles mereväe tuukrigrupi ülem leitnant Sven Pipar, kelle sõnul on jääaluse sukeldumise oskus vajalik, et otsida veelauseid lõhkekehi või muid objekte ning vajadusel jää või lõhkekehade lõhkamiseks.
Esmaspäevast reedeni korraldatavast laagrist võtavad osa 13 tuukrit, kolm tuukrikandidaati ja allveemeditsiini arst. Tuukrite laagrit külastasid sel nädalal 165 inimest Võru haridusasutustest ja Kaitseliidu Võru malevast. Tuukrigrupi ülema sõnul korraldavad sarnaseid laagreid kõigi Põhjamaade, samuti Läti ja Leedu merevägede tuukrid.
Miinituukrid on treenitud läbi viima miiniotsimisoperatsioone, tuvastama lõhkekehi ning vajadusel neid kahjutuks tegema, samuti on miinituukrid võimelised vee all filmima ja teostama objekti ülevaatust ning mitmeid parandus- ja remonditöid.
Mereväe ülesandeks on Eesti territoriaalvete kaitse ning peamine tegevus miinitõrje. Alates mereväe taasloomisest 1994. aastal on Eesti vetes kahjutuks tehtud üle 700 maailmasõdade aegse lõhkekeha.
Tänavune jääsukeldumislaager Eesti sügavaimas, 38 meetri sügavuses Rõuge Suurjärves on mereväe tuukrite jaoks järjekorras teine. Möödunud aastal korraldasid tuukrid samalaadse laagri Saadjärvel. -
Teater NO99 kutsus haavatud etenduseleTeater NO99 kutsus Eesti Vabariigi aastapäeva pidustuste raames raskelt vigastatud kaitseväelased vaatama oma etendust „Misery“.
„Teatrirahva järjekordne küllakutse näitab, kuidas Eesti ühiskonnas mõistetakse, milliseid ohvreid on kaitseväelased toonud meie vabaduse, väärtuste ja eluolu kaitsmiseks,“ ütles Kaitseväe Logistikakeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna juhataja Andres Siplane.
Enne teatrikülastust kohtuvad neljateistkümne raskelt vigastatud kaitseväelase ja nende lähedastega kaitseväe peastaabi ülema asetäitja toetuse alal kolonel Ants Kiviselg, kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea, Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus, maaväe veebel staabiveebel Siim Saliste ning logistikakeskuse sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskonna teenistujad.
Teater NO 99 kutsus raskelt vigastatud kaitseväelasi oma etendusi vaatama ka eelmisel aastal. Samuti on vigastatud kaitseväelasi külla kutsunud Eesti Draamateater ja Endla teater. -
Kaitseväe ohvitserid kinkisid Hamburgi Eesti koolile riigilipuSaksamaal Führungsakademie der Bundeswehr'i kindralstaabi kursusel õppinud ja õppivad kaitseväe ohvitserid kinkisid Eesti Vabariigi aastapäevaks Hamburgi Eesti koolile Eesti lipu.
„Tahame, et Eesti lastel Saksamaal säiliks side Eestiga. See kool on aidanud meie peredel siin kohaneda,“ ütles riigilipu üks kinkijatest kaptenmajor Rain Terras. „On oluline, et Eesti lapsed tunneksid oma rahvuslippu, ajalugu ja mõistaksid selle olulisust Eesti rahva loos.“
Hamburgi Eesti kooli juhataja Ave Valsi sõnul saab koolipere nüüd pidada Eesti lippu kooli keskseks sümboliks. „Meil on nüüd võimalik pidada seda lippu oma südames sillaks meie ja Eestimaa vahel.“
Lipu kinkisid Hamburgi Eesti koolile 25. veebruaril Eesti Vabariigi 94. aastapäeva aktusel kaptenleitnant Roman Lukas, major Mark Trubok, kolonelleitnat Margus Koplimägi, major Kaupo Rosin, kaptenmajor Rain Terras, major Ülar Lõhmus ja major Jüri Bachman, kes kõik on õppinud või õpivad kindralstaabi kursusel Führungsakademie der Bundeswehr'is Hamburgis.
Aktuse lõpus austati riigilippu Eesti lipu lauluga. Pärast riigilipu üleandmist kinkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Hamburgi esinduse juhataja Riina Leminsky kõigile lastele väikese Eesti lipu ja rinnamärgi kirjaga „Ma armastan Eestimaad“.
Hamburgi Eesti kool on kõige vanem Eesti kool Saksamaal, mis loodi 2005. aastal. Kooli nimekirjas on 40 last, kelle üheks koduseks keeleks on eesti keel. Kooli üks tähtsaim eesmärk on muusika, keele, meisterdamise ja ühiste ettevõtmiste kaudu süvendada laste seotust Eestiga ja arendada emakeele oskust. -
Kadetikogu kogus vigastatud sõdurite toetuseks rahaKõrgema sõjakooli kadetikogu andis Eesti Vabariigi aastapäeva aktusel Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes heategevusliku korjandusega kogutud pea 1200 eurot üle Eesti vigastatud sõjameeste ühingule.
„Alati ei ole kõige tähtsam raha, vaid just nende meeste-naiste moraalne toetamine ning näitamine, et neist hoolitakse ja neid ei unustata,“ ütles Eesti vigastatud sõjameeste ühingu aseesimees vanemveebel Enn Adoson oma tänukõnes. „Suur tänu kadetikogule, et olete neid vapraid mehi ja naisi meeles pidanud ning oma kampaaniaga aidanud ka teistel seda teha."
Kadetikogu algatas heategevusliku raha kogumise kampaania koostöös Eesti vigastatud sõjameeste ühinguga mullu detsembris ja viis 35 korjanduskasti kaitseväe ja Kaitseliidu üksustesse ja asutustesse. Annetusi koguti sõjalistel välisoperatsioonidel vigastada saanud kaitseväelaste elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamiseks.
„Kadetikogu tänab kõiki, kes andsid oma panuse,“ ütles kadetikogu esimees kadettveebel Viktor Bubnov. „Eriti tooks esile veel kapten Jaan Kesseli ja kapten Marek Tiidruse sõjakooli 6. keskastmekursuselt, kes on olnud selle projekti põhieestvedajateks.“
Kadetikogu on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli kõikide põhikursuste kadette ühendav organisatsioon, mille põhieesmärk on kadettide kasvatamine ja ohvitserile vajalike omaduste arendamine. Ka osaleb kadetikogu, valitud esindajate kaudu, aktiivselt sõjakooli siseste küsimuste arutamisel ja otsustamisel. -
Kaitseväe Afganistani kontingendi ülem: Eesti sõdur teab, mis on vabaduse hindEesti kontingent Afganistanis tähistas Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva pidulike rivistustega patrullbaasis Wahid ja Camp Bastionis.
„Olete tuntud kartmatute sõdalaste ja suurepäraste sõduritena,“ ütles Helmandi väekoondise ülema asetäitja kolonel John Bowron. „Ükski teine kompanii Helmandi väekoondises pole leidnud nii palju isevalmistatud lõhkekehi ja relvapeidikuid kui Eesti kompanii. Ma ei tea, kuidas te seda teete, aga tahaksin, et Ühendkuningriigi sõdurid õpiksid teilt seda kunsti.“
Estcoy-13 on tänaseks leidnud ja kahjututuks teinud 67 isevalmistatud lõhkekeha ja leidnud 52 mässuliste relvapeidikut, mis on säästnud paljude afgaanide ja rahvusvaheliste julgeolekujõudude sõdurite elusid.
Afganistani rahvusliku armee 215. korpuse ülem kindralmajor Sayed Malook tunnustas kaheksat Estcoy-13 võitlejat silmapaistva ja ennastsalgava tegutsemise eest Afganistani julgeoleku ülesehitamisel tänukirjaga.
Eesti kontingendi ülem kolonelleitnant Antti Viljaste andis üle auastmetunnused kahele kaptenile, ühele vanemseersandile, kaheksale seersandile ja kolmele kapralile.
Kolonelleitnant Viljaste ütles oma kõnes kontingendi liikmetele: „Eesti iseseisvus võib argises Eesti elus tunduda iseenesestmõistetavana, kuid meie siin Helmandis Camp Bastion’is, patrullbaasis Wahid ja kontrollpunktides teame igapäevaselt väga hästi, mis on vabaduse hind. Igaüks teist on andnud sellesse suure panuse ja see pingutus pole jäänud märkamata meie liitlaste seas ei Kuningliku Šoti rügemendi 3. pataljonis, Helmandi väekoondises, rahvusvaheliste julgeolekujõudude peakorteris, Afganistani rahvuslike julgeolekujõudude kõrgemas juhtkonnas ega ka kaugemal sõjatandrist nii kodus kui välismaal.“
Vabariigi aastapäeva eelõhtul, 23. veebruaril õnnitlesid Afganistani kontingenti õnnitlesid videosilla vahendusel Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras.
Pärast pidulikke tseremooniaid korraldasid kontingendi liikmed piduliku lõunasöögi Eestist saadetud grillvorstide, hapukapsa, juustu, sinepi, šokolaadi ja kaljaga.
Vabariigi aastapäeva rivistustel osalesid Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ning Taani ohvitseride ja allohvitseride esindused, sealhulgas Helmandi väekoondise ülema asetäitja kolonel John Bowron ja Kuningliku Šoti rügemendi 3. pataljoni ülem kolonelleitnant Ed Fenton. Camp Bastionis osalesid rivistusel kontingendi liikmete kõrval ka Eesti ajutine asjur Afganistanis Vahur Soosaar ja tervishoiuekspert Siim Nemvalts.
Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast ja teenib rahutus Helmandi provintsis alates 2005. aastast.