Uudised
-
Oma vabaduse ja rahva kaitseks lõime Eesti riigiKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase kõne Eesti Vabariigi 94. aastapäeva kaitsejõudude paraadil 24. veebruaril 2012. Tartus.
Tartu Ülikooli peahoone juures seisab pronksi valatuna Rootsi kuningas Gustav Adolf. 380 aastat tagasi kirjutas ta sõjakäigul alla ürikule, millega pani aluse meie alma mater’ile. Mõni kuu hiljem langes kuningas Lützeni lahingus. Ajaloost teame Gustav Adolfit kui suurt strateegi, kuid tal ei olnud aimugi, et Tartusse ülikooli asutades annab ta oma kuningliku käenduse Eesti iseseisvusele.
Academia Gustaviana tõi Tartusse akadeemilise vabaduse. Võimalus väljendada priilt oma mõtteid avas Tartu Euroopa ideedele.
Ülikool ja vabadus on ikka kuulunud ühte. Vaba mõte, tung teadmiste järele, oma veendumuste eest seismine on väärtused, mida kannab Tartu vaim. Nende väärtusteta ei oleks meie kultuuri ja rahvust.
Tartu Ülikooli vilistlased olid ärkamisajal meie rahvuse hääleks. Tartu Ülikooli vilistlasteta ei oleks olnud võimalik meie riigi sünd 94 aastat tagasi ega kindlasti mitte vaba Eesti taastamine kahe kümnendi eest.
Vabadus ja Eesti riigi iseseisvus on saanud enesestmõistetavaks osaks argielust. Me ei mõtle hommikul lapsi kooli saates, õhtul lauda kattes või kaminasse tuld tehes kuigi tihti Eesti iseseisvusest. Omariiklus tuleb meile meelde siis, kui me tunneme, et midagi on korrast ära. Või vastupidi, siis, kui Eestil ja meie inimestel läheb üle ootuste hästi.
Tegelikult peaksime vabadusest ja Eesti iseseisvusest mõtlema rohkem kui loetud kordadel aastas, sest Eesti riik on meie kõigi jaoks midagi erilist.
Keeruline ajalugu on vorminud meist tasakaaluka ja targa rahva, kes oskab hoida ja kaitsta oma meelt ja oma keelt.
Eesti Vabariigi sünnini viinud ideed ja inimesed, üleilmsed arengud ja asjaolud olid erakordsed. Peatselt pärast riikliku iseseisvuse väljakuulutamist pidi meie rahvas ennast tõestama ja relv käes vabaduse sõjatulest välja tooma. Õnneks ei olnud me selles võitluses üksi. Ühendkuningriigi merevägi pööras olukorra Läänemerel meie kasuks. Soomlaste, rootslaste, taanlaste, ameeriklaste ja prantslaste oleks Eesti rahvaväel olnud raske rinnet hoida. Kindel ja toimiv liitlassuhe oli meile oluline siis ja on ülitähtis ka täna.
Vabadussõda oli ülim ellujäämiskursus, kangelastegu, kuid ennekõike oli see siiski sõda. Sõda, millega käisid kaasas viletsus, purunenud perekonnad ja kaotatud elud.
Ometigitoitis Vabadussõda meie usku. Usku endasse, usku tulevikku, usku valitud tee õigsusse. Ustavust loodud riigi vastu. Kohusetunnet, valmisolekut ja julgust oma riiki kaitsta.
Vabadussõja kriitilistel päevadel, tõid murrangu rahva hoiakuisse ning lahinguväljale vabatahtlikud üliõpilased ja koolipoisid. Noored, kohati veel poisiohtu mehed, läksid Vabadussõtta in corpore, klasside, seltside ja korporatsioonide kaupa, sest nad uskusid Eesti Vabariiki. Seesama usk ja ustavus on säilinud tänase päevani. Ma olen selles kindel.
Eile, kui ma kohtusin Tallinna 21.kooli ja Tallinna Inglise Kolledži õpilastega, nägin usku Eestisse. Täna näen ma Vabadussõjas võidu toonud usku siin Emajõe äärses paraadrivis: sõdurites, madrustes, kaitseliitlastes ja üliõpilastes.
Eesti peab olema ja on kaitstud iga päev ja iga tund!
Kaitseväe valmisoleku tagab tugev allohvitserkond, sõjakogemusega vanemallohvitserid annavad kaitseväe üksustele raudse jõu ja ohvitseridele kindluse igas olukorras. Olen paljudega neist teeninud erinevates väeosades, olen näinud neid lahinguolukorras. Need mehed ei murdu, need mehed ei väsi.
Eesti võib uhkust tunda oma ohvitseride üle. Lõviosa noortest Eesti ohvitseridest on saanud oma teadmised ja oskused Kõrgemast Sõjakoolist, siitsamast Tartu linnast. Kaitseväe ühendatud õppeasutused ja Balti kaitsekolledž on ülikoolilinnas leidnud endale kindla ja toetava kodu. See on soodne pinnas targa väe kasvuks.
Eesti kaitseväelane on maailmatasemel. Seda on kinnitanud kõik liitlased, kellega meie sõdurid tule all on seisnud. Lahingutes ja keerulistes olukordades on kõige tähtsam usaldus. Relvavennad usaldavad Eesti sõdurit. Eestit usaldatakse. Meid usaldatakse rohkem kui meie rahvaarv, territooriumi suurus või majanduslik võimsus eeldada võiks.
Eesti panus NATO kõige tähtsamal sõjalisel operatsioonil ei ole märkamata jäänud. Eesti sõdurite Afganistanis valatud higi ja veri on otseselt seotud NATO otsusega jätkata õhuturvet Eestis tähtajatult.
Majanduskriis on sundinud paljusid meie liitlasi vaatama kriitilise pilguga üle kulutusi riigikaitsele. Aga mul on hea meel, et esmakordselt iseseisva Eesti ajaloos panustab Eesti sõjalisse riigikaitsesse 2% oma sisemajanduse kogutoodangust. See on märk meie tõsiseltvõetavusest. See on märk meie liitlastele, et me ei tee riigikaitses allahindlust.
Teisiti ei saakski, sest Eesti on piiririik. Pilguheit ajalukku ja Euroopa kaardile hajutab kahtlused ning vastab küsimusele kas julgeolek ja riigikaitse on meile tähtsad. Selge vastus annab meile juurde kindlustunnet ja indu oma riigi kaitsesse panustamiseks.
Keerukates majandusoludes tuleb NATO-l ja Euroopa Liidul leida tee, kuidas julgeolekut korraldada nii, et ei satuks ohtu meie väärtused ja huvid. Selleks tuleb teha tarka koostööd. Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolf tõestas veenvalt, et lahinguid võib võita ka piiratud vahenditega. On tarvis usku, mõistust ja avatust.
Meie kaitsevägi on avatud vägi. Juba vabadussõja päevilt on Eesti kaitsevägi oma olemuselt rahvavägi, sest nii ohvitserid kui sõdurid olid pärit enamasti talutaredest. Tänane riigikaitseline korraldus tagab selle, et kaitsevägi on rahvale lähedal, sest rahvas osaleb riigikaitses. Eriline roll tugeva sideme hoidmises on Kaitseliidul ning ajateenistusele tugineval reservil.
Avatus tähendab koostööd. Aasta-aastalt oleme liikunud laiapindse riigikaitse suunas. Meie riik on liiga väike, et nii olulises valdkonnas, nagu seda on riigi ja rahva julgeolek, tegutseksid erinevad asutused igaüks omapäi ja omas nurgas. Koostöö annab meile jõu ja nõu, mida on raske murda.
Eestit kaitsta on iga kodaniku auasi. Ajateenistus on auasi. Kaitseväelaseks olemine on auasi. Tuleb olla aus nii enda kui teiste vastu. Tuleb olla aus oma töö ja teenistuse vastu. See peab olema enesestmõistetav.
Eesti rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa olema enesestmõistetavad. Eesti rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.
Vivat, crescat, floreat Estoniae in aeternum! Elagu Eesti Vabariik!
-
Kaitseväe kolonnid liiguvad TartusseTäna varahommikul alustasid liikumist Tartusse Vabariigi aastapäeva paraadil osalevate sõidukite kolonnid.
Kell 6 hommikul alustas liikumist Logistikapataljoni 13 sõidukist koosnev kolonn. Logistikapataljoni masinad sõidavad mööda Tallinn – Tartu maanteed ja jõuavad Tartu linna piirile kell 9.30. Tartu linnas eskordib neid sõjaväepolitsei.
Õhtutõrje ja suurtükiväepataljonide kolonn hakkab liikuma Tapalt kell 7.15 ja jõuab Tartusse kell 10. Kolonnis on kokku 26 sõjaväemasinat, mis liiguvad marsruudil Tapa - Tamsalu - Väike-Maarja - Jõgeva - Kärtna - Kärevere – Tartu.
Scoutspataljoni 15 soomukist koosnev kolonn alustab liikumist Paldiskist kell 9. Scoutspataljon liigub marsruudil Paldiski – Keila – Tallinna ringtee – Tartu maantee – Tartu.
Paraadil osalevad jalaväeüksused sõidavad Tartusse tellitud bussidega, mis kolonnis ei sõida.
Kaitseväe paraad algab reedel, 24. veebruaril Tartus Vabaduse puiesteel kell 12. Paraadi juhatab kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras ja võtab vastu Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.
Paraadil osaleb üle 1000 kaitseväelase ja kaitseliitlase. Esimest korda saab kaitsejõudude paraadil näha lahingutoetusüksusi ning logistikakeskuse ja logistikapataljoni lippe. Kompaniisuuruse üksusega esindatud Tartu akadeemiline malevkond.
Paraadil marsivad jalgsi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksuse Tartu malevast, lisaks Tartu maleva akadeemilise malevkonna. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia kadetid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii Sisu-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Võrumaa malevast 90mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan. Lisaks Kaitseväe Logistikakeskuse ja logistikapataljoni 12 lahingutoetussõidukit.
Eesti sünnipäevale pühendatud paraadil osalevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestrid.
-
President Ilves kaitseväelastele Afganistanis: te olete eesti parimad sõdurid
President Toomas Hendrik Ilves ja kaitseväe juhataja, brigaadikindral Riho Terras kohtusid iseseisvuspäeva eel Balti Kaitsekolledžis telesilla vahendusel Eesti kaitseväelastega, kes teenivad NATO operatsioonil Afganistani Helmandi provintsis.
Riigipea ja kaitseväe juht tervitasid meie sõdureid Eesti Vabariigi 94. aastapäeva puhul.
"Te olete Eesti parimad sõdurid," kinnitas president Ilves. "Ma tänan teid, et olete valinud sõdurikutse ja teenite Eesti kaitseväe kõige keerulisemal ja ohtlikumal missioonil, kus oleme osa NATO juhitud rahvusvahelisest koalitsioonist."
Eesti sõdurid Afganistanis on eesliinil ning nad võivad olla kindlad, et nende tagala on tugev ja neile kuulub kodu toetus, ütles riigipea.
"Teie üksus on kandnud raskeid kaotusi. Eesti on olnud neil hetkedel mõtetes ja südametes teiega. Samas tean, et olete eriliselt kokku harjutanud ja tugeva seesmise sidemega üksus," sõnas president Ilves.
NATO peakorteris peetakse tõsist debatti Afganistanist väljumise teemadel, on käidud välja esialgseid ja ehk ka ennatlikke kuupäevi vägede väljatoomiseks või nende kohaloleku muutmiseks. Eesti pooldab seisukohta, et väljumise takti peab dikteerima julgeolekuolukord ning on alustanud läbirääkimisi brittide, taanlaste ja ameeriklastega nende plaanide väljaselgitamiseks.
President Ilves puudutas ka läbirääkimisi Talibani, Ameerika Ühendriikide ja Afganistani keskvalitsuse vahel ning sõnas end uskuvat, et kui mitte täielikku leppimist, siis suuremat usaldust tuleb loota ka Afganistani ja Pakistani suhetes ning laiemalt regioonis.
Kuigi Afganistanis on NATO jaoks sõjaliselt alanud lõppmäng, nagu hinnatakse olukorda NATO pealinnades, ei pruugi eesolevad kuud ja paar aastat ainult ülesmäge minna, ent riigipea kinnitusel ei kahtle ta Eesti kaitseväelaste jätkuvas professionaalsuses ning soovis neile head sõduriõnne.
-
Kaitseväe juhataja: arvult väike ohvitserikorpus paneb vanemohvitseridele kõrged nõudmisedKaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras andis täna hommikul Eesti Sõjamuuseumis üle vanemohvitseride auastmetunnused ning kaitseväe teenetemärgid.
„Vanemohvitseridel on kaitseväe arengus juhtiv roll,“ ütles brigaadikindral Terras. „Eesti ohvitserikorpus on arvult väike, seda kõrgemad on nõudmised igale vanemohvitserile. Vanemohvitseri auaste tähendab kohustust oma alluvate, kaitseväe, riigi ja rahva ees.“
Brigaadikindral Terrase sõnul on vanemohvitseri auaste märk haridusest, kõrgest professionaalsusest, teenistuskogemusest ja aastatepikkusest pühendumisest. Major peab suutma juhtida pataljoni staapi ja asendama sõjas pataljoni ülemat. Kolonelleitnant peab olema võimeline juhtima lahingus pataljoni. Kolonel brigaadi, kaitseringkonda või ühte valdkonda kaitseväes.
„Mida ühtsem on meie ohvitserkond, seda tugevam on meie kaitsevägi. Vaid teadmised ei tee ohvitserist vanemohvitseri. Vanemohvitser peab kandma selgeid väärtusi,“ ütles brigaadikindral Terras. „Ülemaks olemine ei tähenda ainult käskimist, vaid ka isikliku eeskujuga juhtimist. Ülemana peate julgema vastutust võtta ja vastutust kanda.“
Vabariigi President ülendas koloneliks Kaitseliidu peastaabi ülema Kajari Klettenbergi. 15 ohvitseri said kolonelleitnandi auastme ja üks mereväelane kaptenleitnandi auastme. Kolonelleitnandi õlakud said kätte täna kätte Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljoni ülem Gunnar Havi, maaväe staabi jalaväeinspektor Eero Kinnunen, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Täiendusõppekeskuse ülem Tarmo Laaniste ja Kaitseväe Logistikakeskuse tervisekeskuse ülem Hillar Tint.
Majori auastmesse ülendas Vabariigi President kokku 26 kaitseväelast ja kaitseliitlast ning kaptenmajori auastmesse neli mereväelast. Kaitseväe juhataja tänas Kaitseväe koostööpartnereid ja autasustas teenistuses silma paistnud kaitseväelasi.
„Laiapindne riigikaitse käsitlus eeldab, et riigikaitse on meie kõigi, terve ühiskonna igapäevane mure. Riigikaitse ei saa olla ainult kaitseväe juhataja, kaitseväelaste või kaitseliitlaste mure,“ ütles brigaadikindral Terras. „Eesti iseseisvus on meie ühine saavutus, mida tuleb kaitsta. Kaitstes Eesti riiki, kaitseme oma kodu ja lähedasi.“
Kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete eest pälvisid 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Urmas Nigul, kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea ja Kristjan Prikk Kaitseministeeriumist.
Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest said kätte kaitseväelased, riigiametnikud ja kaitseväe koostööpartnerid. Teiste hulgas said kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest kolonelleitnant Toomas Möls, kolonelleitnant Vahur Karus ja kolonelleitnant Hando Tõevere. -
Kaitseväe juhataja andis reservohvitseridele kätte auastmetunnused
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras andis täna Eesti Sõjamuuseumis reservohvitseridele kätte auastmetunnused.
„Ei ole oluline, kas ohvitser on parasjagu reservis või tegevteenistuses, Eesti ohvitser on alati ohvitser,“ ütles brigaadikindral Terras. „Rahvas loodab ohvitseride peale. Ohvitseri käitumise ja seisukohtade põhjal otsustavad Eesti inimesed meie riigi üle. Ohvitserid peavad uskuma Eestisse. Ohvitserid peavad julgema ja tahtma Eestit kaitsta igas olukorras ja kogu aeg.“
Kaitseväe juhataja sõnul on Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesanne koos NATO ja Euroopa Liidu liitlastega kaitsta Eestit. Eesti kaitsejõud on segakomplekteeritud, mis tähendab et kaitsejõud koosnevad kõrges valmisolekus elukutselistest üksustest, suurest üksusepõhisest reservkomponendist ja vabatahtlikust Kaitseliidust. See on Eesti kaitsejõududele kõige ratsionaalsem ülesehitus.
Eesti esmase kaitsevõime tagab reservarmee, mis võimaldab ohu korral kaitseväe rahuaegse koosseisu mitmekordistada. Reservarmee aluseks on ajateenistuses saadav väljaõpe. Ajateenistuses omandatud oskusi tuleb täiendada ja lihvida reservõppekogunemistel, et reservväe üksused oleksid valmis.
Kaitseväe juhataja rõhutas, et reservõppekogunemised peavad saama üha rohkematele ohvitseridele ja sõduritele tavapäraseks rutiiniks, selleks omakorda on vaja kvaliteetset väljaõpet ning kogu ühiskonna kaasatust.
Kokku andis kaitseväe juhataja täna auastmetunnused kätte 18-le reservohvitserile.
-
Kaitsejõudude paraad algab Tartus 24. veebruari keskpäevalTartus 24. veebruaril kell 12 algava Eesti Vabariigi 94. aastapäeva kaitsejõudude paraadi ettevalmistused on täies hoos.
Kaitsejõudude paraadi jaoks harjutavad oma väeosades nii jalaväelased, sideväelased, kadetid, õhutõrjujad, suurtükiväelased, kaitseliitlased, mere- ja õhuväelased kui kaitseväe orkester. Kokku rivistub 24. veebruaril Tartus üle tuhande kaitseväelase ja kaitseliitlase.
“Paraadiks ettevalmistused kulgevad plaanipäraselt, kõik sujub,” kinnitas Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni tseremoniaalteenistuse ülem kapten Madis Morel.
Tänavusel Eesti Vabariigi aastapäeva paraadil osalevad esimest korda nii suures ulatuses lahingutoetusüksused. Kompaniisuuruse üksusega on esindatud Kaitseliidu akadeemiline malevkond. “Paraadil korporatsioonide ja seltside teklites marssivad Kaitseliidu akadeemilise malevkonna liikmed näitavad, et nende tahe ja valmisolek Eesti riigi eest võidelda on samasugune kui neil tudengitel, kes vabatahtlikuna nende samade värvide all Vabadussõtta läksid,“ ütles kapten Morel.
Esimest korda saab kaitsejõudude paraadil näha lahingutoetusüksusi ning logistikakeskuse ja logistikapataljoni lippe. „Kaitsevägi ei koosne ainuüksi sõjamasinatest, vaid ka lahinguteenindustoetuse sõidukitest, mis peavad tagama lahingutegevuse,“ selgitas kapten Morel. „Seepärast näebki paraadil 12 erinevat lahinguteenindustoetuse üksuse masinat.”
Pidupäevaks valmistuvad ohvitserid, allohvitserid, sõdurid ja kaitseliitlased harjutavad muu hulgas valvelsammu, käsklust „paremale vaat“, möödamarssi ning tervitustele ja õnnesoovidele vastamist. Paraadil tehnikaga liikuvate üksuste autojuhid harjutavad kolonnis sõitmist ja joondumist, sest paraadil tuleb sõita kindla piki- ja külgvahega ning jälgida piki- ja külgjoondumist.
Kaitsejõudude paraadi pearoov algab Tartus 23. veebruari õhtul kell 20.30 ja kestab umbes kella 23-ni. Üksused alustavad rivistumist paraadiks 24. veebruaril kell 11.15. Seoses paraadiga suletakse liikluseks Vabaduse puiestee, Narva maantee Võidu sillast Vene tänava ristmikuni, Riia maantee Võidu sillast sõjakoolini ning Võru tänava osa, mis külgneb sõjakooliga. Kaitsevägi loodab kodanike mõistvale suhtumisele.
Paraadil marsivad jalgsi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli, Staabi- ja Sidepataljoni, Vahipataljoni, Kuperjanovi jalaväepataljoni, Viru jalaväepataljoni ja mereväe üksused. Kaitseliit paneb välja üksuse Tartu malevast, lisaks Tartu maleva akadeemilise malevkonna. Sisekaitsejõudusid esindavad Sisekaitseakadeemia kadetid.
Motoriseeritud paraadmarsil sõidab Scoutspataljoni jalaväekompanii PASI-soomukitel. Suurtükiväepataljon on kohal 122-mm ja 155-mm haubitsate patareidega, õhutõrjepataljon 23-mm õhutõrjekahurite patareiga ja õhutõrjeraketisüsteemi Mistral patareiga, kaitseliitlased Võrumaa malevast 90mm tankitõrjekahuritega ning Kuperjanovi jalaväepataljon 120mm miinipildujate patareiga ja Viru jalaväepataljon tankitõrjeraketisüsteemidega Mapats ja Milan. Lisaks Kaitseväe Logistikakeskuse ja logistikapataljoni 12 lahingutoetussõidukit.
Eesti sünnipäevale pühendatud paraadil osalevad kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestrid. -
Lahingukooli reservrühmaülemate kursuse lõpetas rekordarv ajateenijaidLäinud reedel lõpetas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli ajateenijatest reservrühmaülemate baaskursuse 109 aspiranti.
Pidulikul lõpurivistusel andis KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus kursuse läbinud ajateenijatele lõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid.
„Oskus juhtida inimesi on universaalne ja kasutatav olenemata sellest, milline karjäär teid ees ootab,“ ütles kolonel Ermus. „Kursuse läbimisel olete saanud vajalikud oskused allüksuse juhtimiseks. Järele jäänud teenistuses saate seda praktikas oma koduväeosades rakendada."
Kursuse juhtkond valis koostöös instruktoritega välja ka kolm parimat – aspirant Madis Amer Vahipataljonist, aspirant Jaanus Mehikas mereväest ja aspirant Robin Saar 1. jalaväebrigaadist.
Seitsmenädalasel kursusel omandasid aspirandid peamiselt taktikalisi teadmisi – käsitlesid jalaväerühma juhtimise aluseid rännakul, rünnakul ning kaitse-ja viivituslahingutes. Põhjalikumalt pöörati tähelepanu rühmaülema lahingutegevuse planeerimisele ja praktilisele juhtimisele. Rünnakut, kaitse- ja viivituslahingut harjutati ka kahel viiepäevasel väliharjutusel.
Lisaks taktikaõppele omandasid aspirandid algteadmisi rakenduspedagoogika, juhtimise üldaluste, jalaväerühma lahingu- ja teenindustoetuse, vastaseõppe ja mobilisatsiooniõppe kohta ning igaüks viis läbi ka ühe õpilasharjutuse.
Kursuse eri etappides aitasid väljaõpet läbi viia külalisinstruktorid Lääne kaitseringkonnast, Viru jalaväepataljonist, Kuperjanovi jalaväepataljonist, Kalevi jalaväepataljonist, pioneeripataljonist, õhutõrjepataljonist ja suurtükiväepataljonist.
Ajateenijatele mõeldud rühmaülemate kursuseid hakati lahingukoolis korraldama 1997. aastal. Äsja lõppenud reservrühmaülemate baaskursus ajateenijatele oli järjekorras 52. -
Kaitseväe Logistikakeskuse ülemaks saab kolonelleitnant Kalev Koidumäe
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras nimetas Kaitseväe Logistikakeskuse uueks ülemaks kolonelleitnant Kalev Koidumäe. Logistikakeskuse senine ülem kolonel German Kesa annab juhtimise ja lipu kolonelleitnant Koidumäele üle homme kell 13 Suur-Sõjamäel korraldataval pidulikul tseremoonial.
Kolonelleitnant Koidumäe teenib kaitseväes alates 1992. aastast. Ta on olnud allüksuse ülem Autokompaniis, Vahipataljonis ja Balti pataljonis ning staabiülem Rahuoperatsioonide keskuses, teeninud Kaitseväe Peastaabis ja Eesti Sõjalises Esinduses NATO Operatsioonide Väejuhatuse juures. Alates 2009. aastast on kolonelleitnant Koidumäe logistikakeskuse staabiülem.
„Pärast pea kolmeaastast teenistust logistikakeskuses tean, kui keerukas valdkond on Eesti sõjaväelogistika ning kui suur vastutus sellel lasub nii reservväelaste võitlusvõime tõstmisel kui rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide toetamisel,“ ütles kolonelleitnant Koidumäe.
Kolonelleitnant Koidumäe on lõpetanud Balti Kaitsekolledži ühendstaabi vanemohvitseride kursuse. Ta on osalenud rahuvalveoperatsioonidel rühmaülemana Lõuna-Liibanonis ning kompaniiülemana Kosovos.
Kolonelleitnant Koidumäed on autasustatud Kotkaristi teenetemärgi kuldristi, Kaitseväe Peastaabi teeneteristi, Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti, Norra kaitseväe teenetemedali ja Leedu teeneteordeni rüütliristiga.
Logistikakeskuse senine ülem kolonel German Kesa jätkab teenistust kaitseministeeriumis. -
Maailma jõustruktuurid peavad ühist rahvaspordipäevaTäna hommikul võtsid sajad Eesti kaitseväelased osa sõjaväelisest rännakust Day Run, mis on rahvusvaheline jõustruktuure ühendav rahvaspordiüritus.
„Sellel üritusel on ainult võitjad, sest tähtis ei ole parim tulemus vaid osavõtt. Samuti on see hea võimalus kohtuda kolleegidega teistest väeosadest ning panna end enne Tartu maratoni proovile,“ ütles logistikakeskuse spordiinstruktor kapten Andrus Rüütelmaa.
Day Run on ülemaailmse sõjaväespordi nõukogu (CISM) algatusel kõiki maailma jõustruktuure sümboolselt ühendav rahvaspordiüritus, mida korraldatakse kogu maailmas seitsmendat korda. Eestis korraldab Kaitseväe Logistikakeskus Day Runi juba neljandat korda. Sõjaväelisel rännakul peavad osalejad läbima vähemalt kolme kilomeetrise distantsi, olgu siis joostes või suusatades. Pärast tänast kogub logistikakeskus üle kaitseväe Day Runi tulemused kokku ning edastab need CISMile. Möödunud aastal osales üle maailma rännakul 592 306 sõjaväelast 36 riigist.
Sõjaväelogistikud ootasid sel aastal rännakule osalema Harku metsa spordiradadele. Väljaspool Tallinna asuvatel kaitseväe väeosadel ja asutustel oli võimalik distants läbida endale sobival rännakurajal. Nii näiteks tegid üle viiesaja Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenija rännaku polügoonile ja tagasi kokku ligi 15 kilomeetrit. Samuti Kirde kaitseringkonna erinevad üksused veedavad suurema osa tänasest päevast suusatades või joostes.
„Ilus ilm, meeldiv seltskond ning rada, mis ei murra konti, mida veel oodata ühelt rahvaspordiürituselt! Olen ise rännakuga rahul ja soovitan ka teistele leida oma päevaplaanist tunnike, et läbida üheskoos kolleegidega mõned kilomeetrid,“ ütles staabiveebel Siim Värk Kaitseväe Logistikakeskusest pärast suusarajalt tulekut.
Ka vanemveebel Tomas Bluum Kaitseväe Logistikakeskuse logistikapataljonist leidis, et Day Runist osavõtjad võivad tänase päeva kordaläinuks lugeda.
„Mulle meeldib selle ürituse formaat, sest rännakust saavad osa võtta kõik kaitseväe spordihuvilised, olenemata ametikohast ja auastmest ning oma sportlikust ettevalmistusest. Siin rajal on reameestel, kindralitel ja ametnikel võrdsed võimalused,“ ütles vanemveebel Bluum. -
Scoutspataljoni kaitseväelane pidas kinni relvaga inimesi ähvardanud meheScoutspataljoni kapral Sergei Korotkevitš pidas teisipäeva pärastlõunal kinni trammis relvaga vehkinud mehe ning andis ta koos relvaga politseile üle.
Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi ähvardas alkoholijoobes 59-aastane Jevgeni teisipäeval kell 16.45 Tartu maanteel trammis laetud õhkpüstoliga kaasreisijaid, sealhulgas teismelisi tütarlapsi, kelle käitumine talle ei olevat meeldinud.
Trammis sõitnud kapral Korotkevitš väänas relva mehel käest, surus purjus ja agressiivse mehe Lubja peatuses trammist välja ning helistas politseile.
„Kartsin, et inimesed võivad viga saada, trammis oli ka lapsi. Inimesed olid ümberringi väga ehmunud,“ rääkis kapral Korotkevitš. „Olen kaheksa aastat olnud turvatöötaja ja tean, mida sellises olukorras teha. Tuleb tegutseda kiiresti ja rahulikult.“
Kapral Korotkevitš enda meelest midagi erilist ei teinud, vaid leiab, et võimalusel ja vajadusel tuleb sellises olukorras ikka sekkuda.
Põhja ringkonnaprokuratuuri teatel mõistis Harju Maakohus täna varem kriminaalkorras karistamata Jevgeni süüdi avaliku korra raskes rikkumises ja määras talle kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse. Samuti mõisteti mehelt riigituludesse välja sundraha ja kaitsjatasu kokku 313,5 eurot.