Uudised
-
Lapsed tervitavad Eesti sõdureid AfganistanisTäna läkitab Kaitseväe Logistikakeskus Afganistani poole teele Mulgimaa laste jõulutervitused Eesti sõduritele.
„Meie lastele on ühelt poolt põnev teada, milliseid keerulisi ja ohtlikke ülesandeid täidavad meie kaitseväelased Afganistanis. Teisalt on ka lastel mure, kuidas meie sõdurid seal kaugel maal hakkama saavad,“ ütles Heimtali põhikooli huvijuht Anett Suits. „Nii otsustasimegi üheskoos valmistada kaitseväelastele heameelt ning läkitada neile oma kaartidega Afganistani killukese kodumaast.“
Sadakond Heimtali põhikooli 1.-9. klassi last valmistasid tervituste ja pühadesoovidega jõulukaardid. Näiteks kirjutas Kardo Kivirand 4. klassist oma kaardile: „Eesti sõdurid kaugel! Olge vaprad ja tublid! Me ootame teid koju! Häid jõulupühi!“
Sellel aastal on oma tervitused Afganistani läkitanud juba Tartu kesklinna lastekeskuse 3-7 aastased lapsed ja oma kaardid on valmis saanud Pärnu Vahtrakese lasteaia lapsed. Läinud aastatel on sõjalistel operatsioonidel võitlevatele Eesti üksustele oma jõulukaarte läkitanud Toronto Eesti täiendusalgkooli ja gümnaasiumi, Kadrioru saksa gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi, Aegviidu põhikooli, Nõmme põhikooli, Jüri lasteaia Õie, Vasalemma lasteaia Sajajalgne, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Tallinna, Pärnu ja Narva koguduste lapsed ning Kaitseliidu kodutütred. -
Eesti võttis vastu Afganistanis teeninud kaitseväelased
Täna hommikul jõudsid koju Afganistanis NATO operatsioonil teeninud jalaväekompanii Estcoy-12 ja logistiline toetusüksus NSE-11.
Kaitseminister Mart Laar tänas koju saabunud kaitseväelasi: „Teie töö on osa Eesti julgeolekust, et teile kallid ja lähedased inimesed saaksid end turvaliselt tunda,“ ütles Laar ja kinnitas, et rahvale, kes on valmis teisi aitama, tullakse ka vajadusel appi. Minister tänas kaitseväelaste perekondi „ilma lähedaste toeta poleks kaitseväelastel võimalik tehtu üle uhkust tunda.“
Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja kolonel Peeter Hoppe rõhutas, et koju saabunud üksuste professionaalsust ja julgust on tunnustanud kõik liitlaste väejuhid.“Eesti sõduri julgus, professionaalsus, kaalutletus ja distsipliin on liitlaste seas tuntud,“ ütles Hoppe.
Estcoy-12 tegi kuue kuu jooksul kahjutuks 106 isevalmistatud lõhkekeha, mis on koalitsioonijõudude üksuste absoluutne rekord ühe rotatsiooni jooksul. Kompanii kaitseväelased avastasid mitu peidikut relvadet, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade valmistamise vahenditega ning pidasid kinni kümme tagaotsitavat mässulist. Kuue kuu jooksul oli kompaniil 50 tulekontakti vastasega.
Jalaväekompanii peamisteks ülesanneteks oli hoida oma vastutusala ja kaitsta kohalikku elanikkonda, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest, toetada ülesehitustöid ning vastutuse üleandmist kohaliku armee ja politsei üksustele.
Estcoy-12 osales kahes brigaadi ja mitmes lahingugrupi operatsioonides ning viis läbi erinevaid kompanii ja rühma taseme operatsioone. Kuue kuu jooksul andis Estcoy-12 kolmes kontrollpunktis vastutuse üle kohaliku armee ja politsei üksustele.
Tallinna Lennujaamas korraldatud tseremoonial andis kaitseminister Mart Laar operatsioonilt naasnud kaitseväelastele üle Rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medali.
Kaitseväe teenetemärgi lahinguliste teenete eest said Estcoy-12 ülem major Martin Kukk, leitnant Kristjan Karist, seersant Joel Tõnisson ja nooremseersant Sander Rand. Kaitseväe teenetemärgi kaitsealaste teenete eest sai major Silver Andre, Kaitseväe teeneteristi eeskujuliku teenistuse eest kaheksa kaitseväelast. Maaväe ülem autasustas maaväe teenetemärkidega 16 kaitseväelast.
Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Kaido Kivistiku juhitav Estcoy-13, mida toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-12 kapten Ramil Lipp’i juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. Eesti kontingendi ülem on 2012. aasta kevadeni kolonelleitnant Antti Viljaste.
Estcoy-12 ja NSE-11 kaitseväelased saabusid esmakordselt koju otse Camp Bastionist transpordilennukiga C17 pardal, mis on soetatud NATO liitlaste omavahelises koostöös strateegilise õhutranspordi võimekuse programmi raames.
Programmiga on liitunud 12 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, USA) ning kaks NATO rahupartnerlusprogrammi riiki (Soome ja Rootsi). Programmi eesmärgiks on hankida ühiselt pika aja peale kolm C-17 lennukit ning neid ühiselt kasutada.
-
Afganistanis teeninud üksused saabuvad koju
Homme hommikul saabuvad Eestisse tagasi üle poole aasta rahutus Helmandi provintsis teeninud Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 ja logistiline toetuselement NSE-11.
Helmandi väekoondise ülem brigaadikindral Patrick Sanders kiitis lõpurivistusel Eesti sõdureid ning ütles, et tegu on parimate liitlastega keda enda kõrvale soovida. „Te olete paindlikud ja tugevad ning pole seadnud oma üksuse kasutamisele mingisuguseid piiranguid. Teie saavutuste statistika on tõeliselt muljetavaldav.“ Brigaadikindrali sõnul loetakse eestlaste tegevust Luy Mandah Kalay küla regioonis üheks ISAFi edulooks.
Estcoy-12 tegi kuue kuu jooksul kahjutuks 106 isevalmistatud lõhkekeha, mis on koalitsioonijõudude üksuste absoluutne rekord ühe rotatsiooni jooksul. Kompanii kaitseväelased avastasid mitu peidikut, mis sisaldasid relvastust, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade valmistamise vahendeid ning arreteerisid kümme tagaotsitavat mässulist. Kuue kuu jooksul oli kompaniil 50 tulekontakti vastasega.
Jalaväekompanii peamisteks ülesanneteks oli hoida oma vastutusala ja kaitsta kohalikku elanikkonda, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest, toetada ülesehitustöid ning vastutuse üleandmist kohaliku armee ja politsei üksustele.
Estcoy-12 ülem major Martin Kukk iseloomustab oma kompaniid kui ühethoidvat meeskonda. “Meie kompanii suutis juba väljaõppe ajal saavutada ühtekuuluvustunde, mida õnnestus üleval hoida missiooni lõpuni. Meeskonna tugi aitas meil kõigi ülesannetega hästi hakkama saada ja ka raskustega toime tulla.“
Estcoy-12 osales kahes brigaadi ja mitmes lahingugrupi operatsioonides ning viis läbi erinevaid kompanii ja rühma taseme operatsioone. Kuue kuu jooksul andis Estcoy-12 kolmes kontrollpunktis vastutuse üle kohaliku armee ja politsei üksustele.
Patrullbaasis Wahid jätkab teenistust major Kaido Kivistiku juhitav Estcoy-13, mida toetab Camp Bastionist logistiline toetuselement NSE-12 kapten Ramil Lipp’i juhtimisel. Lisaks jalaväekompaniile teenivad Afganistanis Eesti kontingendi koosseisus lähikaitsemeeskond ja staabiohvitserid. Eesti kontingendi ülem on 2012. aasta kevadeni kolonelleitnant Antti Viljaste.
Estcoy-12 ja NSE-11 kaitseväelased saabuvad esmakordselt koju otse Camp Bastionist transpordilennuki C17 pardal, mis on soetatud NATO liitlaste omavahelises koostöös strateegilise õhutranspordi võimekuse programmi raames.
Programmiga on liitunud 12 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Ungari, Leedu, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, USA) ning kaks NATO rahupartnerlusprogrammi riiki (Soome ja Rootsi). Programmi eesmärgiks on hankida ühiselt pika aja peale kolm C-17 lennukit ning neid ühiselt kasutada.
-
Kõrgema Sõjakooli lõpetab esimene lend õhuväeohvitsereTäna lõpetab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli esimene õhuväe ohvitseride lend.
Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar annab nooremleitnandi auastmetunnused kaheksale esimese õhuväe põhikursuse lõpetajale.
Kolme ja poole aasta jooksul said värsked lõpetajad rakenduskõrghariduse sõjaväelises juhtimises õhuväe erialal ning radari- ja sideohvitseri ettevalmistuse.
Radari- ja sideohvitser toetab õhuväe radarite, sidesüsteemide või maandumis- ja navigatsioonisüsteemidega seotud allüksuste tegevust ning vastutab nende süsteemide tõrgeteta toimimise eest. Samuti aitab ta kaasa õhuruumi puutumatuse järelevalve tagamisele. Värskete ohvitseride teenistus jätkub Õhuseiredivisjonis ja Lennubaasis.
Kõrgem Sõjakool õpetab õhuväeohvitsere välja koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, õpingute ajal toimub praktika õhuväe üksustes. Spetsialiseeruda on võimalik radari- ja sideohvitseri või lennuväljaohvitseri erialale.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppesüsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitseväes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes. -
Kõrgema Sõjakooli lõpetasid esimesed õhuväeohvitserid
Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar andis täna nooremleitnandi auastmetunnused esimestele Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli õhuväe põhikursuse lõpetajatele.
„Täna saavad esmakordselt nooremleitnandi auastme Eestis hariduse saanud õhuväelased, kes astuvad ühtse Eesti ohvitseride korpuse ridadesse,“ ütles brigaadikindral Valeri Saar auastmetunnuseid kätte andes. „Kui kaitseväe algusaastatel said Eesti ohvitserid ettevalmistuse eri riikide kursustel ja sõjakoolides, siis tänases Eestis saame rääkida üha tugevnevast Eesti oma ohvitserkonnast, kes on kõik Kõrgema Sõjakooli kasvandikud. Mul on väga hea meel, et nende ridadesse on nüüdseks lisandunud ka õhuväelased,“ ütles brigaadikindral Saar.
„Ohvitser on enam kui ainult sõjaline ekspert. Ohvitseriks olemine tähendab sisemist tasakaalu ja harmooniat. Ohvitseri peaks eristama tavakodanikust oskus toime tulla ootamatute olukordadega ja tuua kaosesse selgust – seda ootab meilt ühiskond,“ ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus lõpetajatele.
Brigaadikindral Saar tunnustas kõrgkoolide koostööd õhuväeohvitseride koolitamisel. KVÜÕA Kõrgem Sõjakool õpetab õhuväelasi välja koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, lennundusalaseid aineid lennuakadeemia õppejõud. Praktika läbisid kadetid õhuväe üksustes.
Õhuväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Karl Kalamees, parima lõputöö Ämari lennubaasi õhutõrje teemal kirjutas nooremleitnant Rainer Lõhmus.
Värsked lõpetajad said kolme ja poole aasta pikkusel põhikursusel rakenduskõrghariduse sõjavälises juhtimises õhuväe erialal ning radari- ja sideohvitseri ettevalmistuse. Nende teenistus jätkub Õhuseiredivisjonis ja Lennubaasis.
-
Sakala meeskond lõhkas teise Hara lahest leitud miiniMiinijahtija Sakala meeskond ja miinituukrid lõhkasid eile hilisõhtul teise Hara lahest leitud II maailmasõja aegse miini. Esimese miini lõhkasid mereväelased samal õhtul kella kuue paiku.
Sakala avastas kaks Saksa päritolu torpeedomiini miinitõrjeõppuse käigus esmaspäeval. Lõhkekehad asusid Loksa sadamast 600 meetri kaugusel sadama sissesõidutee läheduses. Mereväe miinituukrid toimetasid lõhkekehad ohutusse kaugusesse kahjutuks tegemiseks. Miinid olid 2,3 m pikkused ja kaalusid ligi 700 kilogrammi.
Hara lahes korraldatud miinitõrjeõppuse eesmärgiks oli tuvastada eelnevalt teada olevad ohtlikud objektid Loksa sadama läheduses ning harjutada lõhkekehade leidmist kasutades õppemiine. Sama tüüpi miini tegi Sakala kahjutuks oktoobris korraldatud mereväe reservõppekogunemise käigus.
Miinijahtija Sakala on üks kolmest nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijast, mille Eesti hankis Ühendkuningriigilt.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkekeha. -
Miinijahtija Sakala tegi Hara lahes kahjutuks II maailmasõja aegse miini
Miinijahtija Sakala tegi täna õhtul Hara lahes kahjutuks II maailmasõja aegse meremiini.
Sakala avastas kaks Saksa päritolu torpeedomiini eile hilisõhtul õppuse käigus. Miinid asusid Loksa sadamast 600 meetri kaugusel sadama sissesõidutee läheduses. Mereväe miinituukrid toimetasid lõhkekehad ohutusse kaugusesse, teine miin tehakse kahjutuks esimesel võimalusel.
„Leitud lõhkekehad olid hinnanguliselt heas korras ja seetõttu ka ohtlikud,“ ütles Sakala komandör vanemleitnant Erkki Silm. Miinid olid 2,3 m pikkused ja kaalusid ligi 700 kilogrammi.
Hara lahes korraldatud miinitõrjeõppuse eesmärgiks oli tuvastada eelnevalt teada olevad ohtlikud objektid Loksa sadama läheduses ning harjutada lõhkekehade leidmist kasutades õppemiine. Sama tüüpi miini tegi Sakala kahjutuks oktoobris korraldatud mereväe reservõppekogunemise käigus.
Miinijahtija Sakala on üks kolmest nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijast, mille Eesti hankis Ühendkuningriigilt.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkeha.
-
Staabi-ja Sidepataljon tähistas Raua tänava lahingut mälestades oma aastapäeva
Staabi- ja Sidepataljon tähistas täna oma 93. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäiguga Raua tänava lahingupaika Tallinna 21. kooli juures.
-
Vahipataljon harjutab Nõmmel ja HarjumaalVahipataljoni sõjaväepolitseikompanii ajateenijad näitavad sel nädalal Tallinnas ja Harjumaal oma teadmisi õppusel „Karujälg 3“.
„Kui te märkate Tallinnas ja Harjumaal tavaliselt erinevaid korravalvureid, siis ei tasu ehmuda, sest Vahipataljoni sõjaväepolitsei kompanii viib see nädal oma ajateenijtele läbi kontrollharjutust,“ ütles õppuse läbiviija kapten Alar Karileet .
Esmaspäevast reedeni kestva harjutuse eesmärgiks on hinnata kompanii tegevust ja anda peagi reservi minevatele sõjaväepolitsei kompanii ajateenijatele reaalse patrulli kogemust asulatingimustes. Kontrollharjutuse käigus harjutavad ajateenijad teede märgistamist ja juhatamist, korrakaitset ja taktikalisi patrulle, tähtsate isikute ja objektide kaitset ning kolonnide julgestamist ning massirahutuse mahasurumist.
Alates 22. novembri keskööst kuni 23. novembri keskööni harjutavad sõjaväepolitsei ajateenijad kokkuleppel linnaosavalitsusega patrullimist Nõmmel. Harjutuse käigus mängitakse ajateenijatele ette erinevaid olukordi ning harjutusel osalevad ajateenijad liiguvad sõjaväepolitseiniku varustuses. Situatsioonide ettemängimisel üritavad sõjaväepolitseinikud ümbruskonna elanikke võimalikult vähe häirida.
Harjutusel osalevad Vahipataljoni kaitseväelased alustasid ajateenistust selle aasta jaanuaris ning lähevad reservi detsembri alguses. Kontrollharjutus annab tagasisidet sõjaväepolitseiniku väljaõppe ja oskuste kohta.
Vahipataljon on spetsialiseerunud jalaväe ja sõjaväepolitsei üksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks. -
Sideväelased tähistavad pataljoni aastapäeva marsiga Raua tänava lahingupaika
Staabi- ja sidepataljon tähistab homme oma 93. aastapäeva marsiga Raua tänava lahingupaika Tallinna 21. Kooli juures ja pärja asetamisega lahingu mälestuskivile.
Kaitseväelased alustavad marssimist kell 10 Staabi-ja sidepataljonist Filtri teelt ja liiguvad Raua tänavale, kus panevad pärja 1940. aasta juunis riigipöörajatele vastu hakanud sidepataljoni võitlejate mälestuseks.
Kaitseväelastele ja 21. Kooli esindajatele peab kõne pataljoni ülem kolonelleitnant Andres Hairk.
Raua tänava lahing toimus 1940. aasta 21. juuni hilisõhtul, kui kooli ruumidesse ümber paigutatud sideväelasi ründas grupp relvastatud riigipöörajaid. Sõjaväelased avasid vastutule, lahingus langes kaks Eesti sõdurit, kaotusi oli ka vastaspoolel. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti Kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.
Sidepataljoni sünnipäevaks loetakse 21. novembrit 1918, mil vastloodud Eesti sõjaväe juurde asutati Inseneripataljon ja selle juurde Tallinna Traadita Telegraafi jaam.
Tänase Staabi-ja sidepataljoni ülesandeks on tagada Kaitseväe Peastaabi, väeosade ja Kaitseliidu vaheline side ning valmistada ette reservväelasi sideüksustesse.