Uudised
-
Lõppes maaväe õppus Cool Lion
Täna lõppes Tartus nädal aega kestnud 1.Jalaväebrigaadi staabiõppus Cool Lion, mille käigus brigaadi staap ning talle alluvad staabid harjutasid tegutsemist Taani diviisi koosseisus.
Harjutamiseks kasutati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Matkekeskuse arvutipõhist lahingute imiteerimisprogrammi JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation), mis võimaldab jäljendada reaalseid lahingusituatsioone. Staabid mängisid läbi erinevaid taktikalisi olukordi, kus brigaad või pataljon viis läbi rünnakut, kaitset või muid lahingulisi operatsioone.
Õppusest võttis osa üle 150 eesti ja pea 30 taani kaitseväelast.
1.Jalaväebrigaad on koos Taani ja Leedu üksustega seotud Taani diviisiga alates 2009.aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase sidumisega, mille tulemusena saavutavad riikide staabid ja üksused täieliku koostöövõime ning on suutelised teostama ühisoperatsioone.
Taani diviis on Taani maaväe suurim väekoondis ning üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Lisaks 1. Jalaväebrigaadile on Taani diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad Raudhunt.
1. Jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.
-
Näitus „Kakskümmend“ kajastab kaitseväe arengutTäna lõunal avasid kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Eesti Sõjamuuseumis kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud näituse „Kakskümmend“.
„Täna avatud näitus ei räägi mitte ainult taasloodud Kaitseväe ajaloost, vaid kasellest suurest arengust, mille Kaitsevägi on kahe aastakümne jooksul läbi teinud. Kui Kaitseväe taasloomist alustati 1991. aastal sisuliselt nullist, siis tänastelt fotodelt vaatavad meile vastu professionaalsed ohvitserid, kaasaegse varustusega sõdurid ning maailmatasemel sõjatehnika. See on kõigi kaitseväelaste kui ka kogu Eesti rahva saavutus," ütles kaitseminister Mart Laar näitust avades.
Kaitseväe ja sõjamuuseumi koostöös valminud näitus kajastab kaitseväe arengut aastatel 1991 – 2011 ja koosneb peamiselt fotodest, kuid muuseumis saab näha ka valikut kaitseväes kasutusel olnud relvadest, vormidest ja teistest varustuselementidest.
„Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti süsteemselt ülesehitanud kaitseväe ja Kaitseliidu,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots. „Eesti on täna sõjaliselt usutavalt kaitstud.“
Kindral Laaneots kutsus kõiki üles annetama sõjamuuseumile kaitseväe ajalooga seotud esemeid ja näitas ise eeskuju andes sõjamuuseumi direktorile üle oma mündi.
Avatseremoonial jõudis Eesti Sõjamuuseumisse eelmisel aastal Helmandi provintsis Lashkar Gah baasis, Helmandi väekoondise peakorteris lehvinud Eesti lipp, mille toona Afganistanis teeninud kaitseväe kontingendi nimel annetas muuseumile Estcoy-10 ülem kapten Meelis Jõemaa.
Samuti tänas Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts Kaitseväe Logistikakeskust sõjamuuseumile osutatud toe eest.
31. oktoobril 1991 algas Kaitsejõudude Peastaabi kui kaitseväe kõige esimese struktuuri praktiline asutamine ja nii sai alguse kaitseväe taastamine. Valitsus oli juba 14. oktoobril määranud kaitseväe praeguse juhataja kindral Ants Laaneotsa toona veel olematu Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjaks. Taastatav kaitsevägi vajas oma ülesannete täitmiseks ohvitsere ja nii alustas juba 1991. aasta detsembris esimene ohvitseride kursus.
Taasloodud kaitseväe esimesed ajateenijad teenisid Kaitsejõudude Peastaabi juurde loodud kompaniis. Valitsus taastas oma määrusega esimeste väeosadena 18. märtsil 1992 Kuperjanovi ja Kalevi pataljonid. 1995. aastal alustas kaitsevägi osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja praeguseks on erinevatel operatsioonidel osalenud üle 2100 kaitseväelase.
Kaitsevägi moodustati 1918. aasta 16. novembril, kui Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.
Eesti Sõjamuuseum asub Viimsis, Mõisa tee 1. Näitus „Kakskümmend“ jääb avatusk 2012. aasta maikuu lõpuni. -
Liiklusõnnetuses hukkus vanemallohvitser
Täna hukkus liiklusõnnetuses Kalevi pataljoni nooremveebel Martin Tiik (31). Temaga kaasa sõitnud kaitseväes töötav ametnik sai vigastada ja viidi haiglasse.
Kaitsevägi avaldab kaastunnet hukkunu perele, lähedastele ja teenistuskaaslastele ning loodab, et autoõnnestuses vigastada saanud ametnik paraneb.
Õnnetus juhtus täna lõuna ajal Keila-Haapsalu maanteel Vasalemma silla juures, kus põrkasid kokku veok ja kaitseväe maastur.
Esialgsetel andmetel lõhkes veokil rehv, veok kaldus vastassuunda ning põrkas seal kokku vastu sõitnud maasturiga Land Rover.
Nooremveebel Tiik sündis 1980. aastal. Ta läbis ajateenistuse 1999. aastal Kalevi jalaväepataljonis ning asus seejärel teenima Balti Pataljoni ning hiljem Scoutspataljoni.
Nooremveebel Tiik on osalenud lahingutegevuses Iraagis Estpla-8 koosseisus ja Afganistanis Estcoy-6 koosseisus ning teeninud Estpatrol-7 koosseisus Kosovos. Tema viimaseks ametikohaks oli Kalevi jalaväepataljoni
operatiivsektsiooni staabiallohvitser-instruktor.
Teda on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga ja NATO ISAF’i medaliga ning Kalevi jalaväepataljoni rinnamärgiga.
-
Kaitsevägi annetas Afganistani politseile sidevahendeidAfganistanis teenivad Eesti kaitseväelased andsid Afganistani Rahvuslikule Politseile üle neli komplekti raadiosidevahendeid.
Kingitud vahendite seas on kaks komplekti programmeerimiskaableid ja tarkvara auto raadiojaamadele ning kaks komplekti käsijaamadele Motorola.
Afganistani julgeolekujõudude sidevõimekuse toetamiseks tegi ettepaneku Rahvusvaheliste julgeolekuabijõudude Edelaregiooni väejuhatuse staabis teeniv major Silver Andre, kes vastutab kohalike julgeolekujõudude sidevaldkonna arendamise ja toetamise eest.
„Kingitud vahendid võimaldavad Afganistani politseil planeeritud sagedusi muuta vastavalt olukorrale ja vajadusele. Raadiojaamade programmeerimisvõime on kriitilise tähtsusega politseiüksuste juhtimisel ja side tagamisel,“ ütles major Silver Andre.
Andre sõnul on praegu Afganistani julgeolekujõudude sidevõimekuse parendamiseks käimas mitu projekti – esimeseks neist on Afganistani julgeolekujõudude tuumikvõrgu laienemine Helmandi ja Nimrozi piirkonda. Laienemine annab Afganistani politseile telefoni- ja andmeside võimekuse.
„Hetkel on sidevõrk olemas Lashkar Gah´s asuvas Helmandi politsei staabis ning Afganistani armee 215. jalaväekorpuses. Teiseks suureks projektiks on taktikalise raadioside arendamine nii armees kui politseis,“ selgitas major Andre.
Praegu teenib NATO operatsioonil Afganistanis enam kui 160 Eesti kaitseväelast. Eesti osaleb Afganistani operatsioonil 2003. aastast. -
Sõjamuuseumis näeb taasloodud kaitseväe arengutHomme, 18. novembril avavad kaitseminister Mart Laar ja kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots Eesti Sõjamuuseumis kaitseväe taasloomise 20. aastapäevale pühendatud näituse „Kakskümmend“.
Kaitseväe ja sõjamuuseumi koostöös valminud näitus kajastab kaitseväe arengut aastatel 1991 – 2011 ja koosneb peamiselt fotodest, kuid muuseumis saab näha ka valikut kaitseväes kasutusel olnud relvadest, vormidest ja teistest varustuselementidest.
„Kakskümmend aastat ei ole suure ajaloo taustal kuigi pikk aeg, aga just viimase kahe kümnendi jooksul on pühendunud kaitseväelased jõudnud ära teha suure töö, milleks meie liitlastel on olnud kümneid kordi rohkem aega,“ ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. „Homme avatav väljapanek näitabki, kuidas mitmete inimeste panuse kaudu on kaitsevägi arenenud sellele tasemele, mille üle me kõik võime uhked olla.“
Kaitsevägi ja sõjamuuseum kuulutasid suve lõpus välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest. Näituse avamisel auhinnatakse konkursi parimaid töid, mis leiavad oma koha väljapanekul teiste piltide seas.
31. oktoobril 1991 algas Kaitsejõudude Peastaabi kui kaitseväe kõige esimese struktuuri praktiline asutamine ja nii sai alguse kaitseväe taastamine. Valitsus oli juba 14. oktoobril määranud kaitseväe praeguse juhataja kindral Ants Laaneotsa toona veel olematu Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjaks. Taastatav kaitsevägi vajas oma ülesannete täitmiseks ohvitsere ja nii alustas juba 1991. aasta detsembris esimene ohvitseride kursus.
Taasloodud kaitseväe esimesed ajateenijad teenisid Kaitsejõudude Peastaabi juurde loodud kompaniis. Valitsus taastas oma määrusega esimeste väeosadena 18. märtsil 1992 Kuperjanovi ja Kalevi pataljonid. 1995. aastal alustas kaitsevägi osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja praeguseks on erinevatel operatsioonidel osalenud üle 2100 kaitseväelase.
Kaitsevägi moodustati 1918. aasta 16. novembril, kui Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.
Eesti Sõjamuuseum asub Viimsis, Mõisa tee 1. Näitus „Kakskümmend“ jääb avatuks 2012. aasta maikuuni. -
Kindral Laaneots: Eesti on sõjaliselt kaitstudKindral Ants Laaneots rõhutas eile õhtul kaitseväe 93. aastapäeval peetud kõnes, et Eesti on välja arendanud tervikliku ja tasakaalustatud riigikaitse süsteemi ning Eesti riik ja rahvas on sõjaliselt usutavalt kaitstud.
„Täna, 20 aastat pärast kaitsejõudude taasloomist võin kinnitada, et Eestil on olemas toimivad kaitsejõud. Meie Kaitsevägi ja Kaitseliit kujutavad endast terviklikku sõjalise kaitse süsteemi,“ ütles kindral Ants Laaneots. “On välja töötatud rahu- ja sõja-aja operatiivkavad ning tegevusplaanid, on olemas vajalik seadusandlus, pika-, keskpika- ja lühiajalised arengukavad.“
Kindral Laaneotsa sõnul on kaitseväe ülesehitamine segakomplekteerituse põhimõttel end õigustanud, arvestades meie võimalusi, ning Eesti jätkab nii professionaalsete üksuste kui üksusepõhise reservi arendamist. Samuti rõhutas ta 22 000 liikmelise Kaitseliidu erilist ja kasvavat rolli.
Kaitseväe juhataja kinnitas, et Eesti on integreeritud NATO kaitseplaanidesse ning Eesti kaitseväelaste maine NATO-s ja Euroopa Liidus on kõrge. „Eesti sõdurid on tõestanud ennast lahingutes Iraagis ja Afganistanis kui eeskujulikult välja õpetatud, hästi varustatud ning kõrge moraaliga külmaverelised sõjamehed.“
Kaitseväe juhataja tänas oma kõnes ka kaitseväe taasloojaid: „Eesti turvalisele julgeolekukeskkonnale panid aluse tänased kaitsejõudude veteranid, kes julgesid eelmise sajandi pöördelistel üheksakümnendatel asuda looma taasiseseisvunud Eesti oma sõjaväge. Tänan teid selle julguse ja entusiasmi eest! Iga kaitseliitlase, ajateenija, reservväelase, kaadrikaitseväelase, kaitseväeametniku ja ametniku, nagu ka iga kodaniku panus riigikaitsesse on olnud Eestile väga oluline,“ ütles kindral Laaneots. „Eesti iseseisvus on meie ühine saavutus, mida tuleb kaitsta. Kaitstes Eesti riiki, kaitseme oma kodu ja lähedasi, meie vabadust, elustiili ja väärtusi, mida me kalliks peame. Meie kaitsevõime aluseks on kodanike kaitsetahe ja usk Eesti riiki.“
Kindral Laaneots andis Estonia kontserdisaalis koos ettevõtjate ja reservohvitseride major Toomas Lumani ja kapten Neinar Seliga Riigikaitse Arendamise Sihtasutusest üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemiad.
Aasta ohvitseriks nimetati miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann, aasta allohvitseriks sai Scoutspataljoni vanemveebel Jaanus Kundla. 3200 euro suurust preemiat finantseerib Riigikaitse Arendamise Sihtasutus.
650 euro suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Scoutspataljoni operatiivsektsiooni ülem major Tarmo Kundla, Õhuväe tagalatoetusgrupi kapten Avo Träss, Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniiülem leitnant Rivo Aavel ja Vahipataljoni rühmaülem nooremleitnant Robert Kase.
Allohvitseridest said 650 euro suuruse ergutuspreemia vanemveebel Tõnu Tuul Kuperjanovi jalaväepataljonist, veebel Margus Bergmann Kalevi jalaväepataljonist, veebel Reemo Raag Vahipataljonist ja veebel Petri Tedrekull Õhutõrjepataljonist.
Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
Kaitsevägi loodi 1918. aasta 16. novembril, mil Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus otsustas, et riigi kaitseks kutsutakse kokku vabatahtlikest koosnev rahvavägi. Samas kuulutati välja ohvitseride, arstide ja sõjaväeametnike sundmobilisatsioon. See otsus oli kõige esimeseks käsuks vaba Eesti kaitsejõududele.
-
Maaväe üksuste staabid harjutavad juhtimisprotseduure1.Jalaväebrigaadi staap koos allüksuste staapidega osaleb sel nädalal õppusel Cool Lion 2011, mille käigus harjutatakse tegutsemist diviisi koosseisus.
„Õppus Cool Lion on olnud läbi aastate oluline õppus maaväe juhtimisvõimekuse arendamisel ja me oleme seda teinud juba mitmeid aastaid koostöös taanlastega,“ ütles õppuse üldjuht, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel. „Juba teist aastat on kogu õppuse ettevalmistamine ja juhtimine eestlaste korraldada ning taanlastel on toetav roll nende võimekuste tagamisel, millest meil puudus on.“
Ligi nädal aega kestva õppuse raames harjutavad 1. Jalaväebrigaadi staap ning talle alluvate üksuste staabid erinevate lahinguoperatsioonide läbiviimist tingliku diviisi koosseisus. Õppuse juhtelement on moodustatud Maaväestaabi baasil, keda toetab õppuse läbi viimisel Taani treeningmeeskond, mis kuulub Taani diviisi koosseisu. Õppuste tegevus mängitakse läbi Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Matkekeskuses asuva lahingute imiteerimisprogrammiga JCATS. Õppusest võtab osa enam kui 150 Eesti ja ligi 30 Taani kaitseväelast.
1. Jalaväebrigaad on koos Taani ja Leedu üksustega seotud Taani diviisiga alates 2009.aasta augustist. Tegemist on väljaõppealase sidumisega, mille tulemusena saavutavad riikide staabid ja üksused täieliku koostöövõime ning on suutelised teostama ühisoperatsioone.
1. Jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub ka elukutselistest kaitseväelastest koosnev Scoutspataljon.
Taani treeningmeeskond DATS kuulub Taani diviisi koosseisu. Taani diviis on Taani maaväe suurim väekoondis ning üks neljast NATO Kirdekorpusesse kuuluvast diviisist. Lisaks 1. Jalaväebrigaadile on Taani diviisiga seotud Leedu jalaväebrigaad Raudhunt.
Matkesüsteem JCATS (Joint Conflict and Tactical Simulation) võimaldab arvutipõhiselt jäljendada reaalseid lahingusituatsioone. Simulaatori abil õpetatakse eelkõige staape ja juhte, mängides läbi erinevaid taktikalisi olukordi, kus brigaad või pataljon viivad läbi rünnakut, kaitset või muud lahingulist operatsiooni. -
Kaitseväe juhataja annab üle aasta ohvitseri ja allohvitseri preemia
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots annab täna õhtul Estonia kontserdisaalis Kaitseväe 93. aastapäeva vastuvõtul üle aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri preemiad.
Aasta ohvitser on miinijahtija Ugandi komandör vanemleitnant Villu Klesmann, aasta allohvitseri preemia saab Scoutspataljoni vanemveebel Jaanus Kundla.
3200 euro suurust preemiat finantseerib Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.
„Viiendat korda välja antavast preemiast on kujunenud elujõuline traditsioon, mis on hinnatud eelkõige kaitseväelaste endi seas,“ ütles sihtasutuse nõukogu esimees major Toomas Luman. „Viimast kinnitab esitatud kandidaatide rohkus ja esildiste põhjendatus. Aasta ohvitseri ja allohvitseri preemia saanud on teenistuskaaslaste seas hinnatud kaitseväelased.“
Tänavune aasta ohvitser vanemleitnant Villu Klesmann teenib kaitseväes 1998. aastast. Ta on lõpetanud Taani Kuningliku Mereväeakadeemia ja teeninud seejärel erinevatel mereväe laevadel ja mereväekoolis. Alates 2009. aastast on ta miinijahtija Ugandi komandör, tema juhtimisel on Ugandi osa võtnud mitmetest miinitõrjeõppustest ja -operatsioonidest nii välisriikides kui Eestis ning teinud kahjutuks hulgaliselt maailmasõdade aegseid lõhkekehi.
„Minu kui ohvitseri jaoks on olulisimad väärtused ausus, korrektsus, kindlameelsus ja kolleegidele eeskujuks olemine,“ ütles vanemleitnant Klesmann. “Akadeemias õpetati, et mereväeohvitser peab täitma samaaegselt nelja rolli – olema sõdur, laevajuht, diplomaat ja organisatsiooni juht,“ lisas ta ning kinnitas, et peab oma eesmärgiks täita kõiki rolle ühtmoodi eeskujulikult.
Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa iseloomustab Klesmanni kui tasakaalukat ülemat, kes on sidunud oma alluvad monoliitseks ja tugevaks meeskonnaks. „Komandöri ametikohal õnnestumine eeldab enesekehtestamist ja kindlat juhtimist - ta peab olema oma meeskonnale eeskujuks ja kindlaks tugipunktiks,“ ütles Seljamaa.
Aasta allohvitser vanemveebel Jaanus Kundla teenib Scoutspataljonis. Ta on kaitseväes alates 1999. aastast, teeninud rühmavanemana välisoperatsioonil Kosovos ja Afganistanis. Viimastel aastatel on vanemveebel Kundla tegelenud Scoutspataljoni sõdurite väljaõppega.
„Vanemveebel Kundla on aktiivne ja visa allohvitser, kes omab autoriteeti nii sõdurite, kaasteenijate kui ülemate silmis. Oma erudeerituse ning avara silmaringiga on ta eeskujuks mitte ainult sõduritele ja allohvitseridel vaid ka ohvitseridele,“ iseloomustas Kundlat Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus.
650 euro suuruse ergutuspreemia vääriliseks tunnistati ohvitseridest Scoutspataljoni operatiivsektsiooni ülem major Tarmo Kundla, Õhuväe tagalatoetusgrupi kapten Avo Träss, Kuperjanovi jalaväepataljoni kompaniiülem leitnant Rivo Aavel ja Vahipataljoni rühmaülem nooremleitnant Robert Kase.
Allohvitseridest said 650 euro suuruse ergutuspreemia vanemveebel Tõnu Tuul Kuperjanovi jalaväepataljonist, veebel Margus Bergmann Kalevi jalaväepataljonist, veebel Reemo Raag Vahipataljonist ja veebel Petri Tedrekull Õhutõrjepataljonist.
Aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri valimine on seni suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Statuudi kohaselt võib iga kaitseväelane teha ettepanekuid oma kolleegide, ülemate ja alluvate hea teenistuse tunnustamiseks.
-
Kindral Laaneots sai Slovakkia kaitseministeeriumi kõrgeima autasu
Slovakkia Kaitseväe juhataja kindral Lubomir Bulik andis täna pärastlõunal kindral Ants Laaneotsale üle Slovakkia kaitseministri Lubomir Galko annetatud kõrgeima autasu - kaitseministeeriumi teenetemärgi esimese klassi - Slovakkia ja Eesti kaitsejõudude vahelise koostöö edendamise eest.
Slovakkia ja Eesti kaitseväed teevad koostööd küberkaitse ning sõjaväelise hariduse valdkonnas. Tallinnas asuvas NATO Küberkaitsekeskuses töötab üks Slovakkia ohvitser, Eesti kaitseväelased on osalenud alates 2004. aastast Slovakkia Kaitseakadeemia staabiohvitseride kursustel, samuti on Balti Kaitsekolledzi Tartus on lõpetanud slovaki ohvitser.
Täna Eestisse visiidile saabunud kindral Bulik kohtus veel Kaitseväe Peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrasega ning sai ülevaate kaitseväe arengust. Homme külastab Slovakkia kaitseväe juhataja Tallinnas asuvat NATO Küberkaitsekeskust ja Kirde Kaitseringkonda.
-
Lapsed ja vanemad lustisid Kõikide Laste IsadepäevalTuhanded lapsed, isad ja emad mängisid ja võistlesid Jõhvis Eesti jõustruktuuride korraldatud Kõikide Laste Isadepäeval, vaatasid esinejaid ning tutvusid relvastuse ja varustusega.
“Kaitseväele on oluline korraldada üritusi, mille käigus saame kogukonnale tutvustada politsei, päästeameti, Kaitseliidu ja kaitseväega seonduvat. Oma tegevusega tahame tuua kogu meie varustuse ja tegevuse rahvale käegakatsutavaks,“ ütles Kõikide Laste Isadepäeva peakorraldaja kapten Viljar Kurg. „Isa roll väljendub suures osas pere, laiemas mõistes ka riigi kaitses. Isa kes on kaitseliitlane, politseinik, päästja või kaitseväelane, on perele ja riigile parim kaitsja.”
Kümnendat korda korraldatava Isadepäeva eesmärgiks oli väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli.
Kõikide Laste Isadepäeva tehnikanäitusel said lapsed ja isad näha kaitseväe soomukit Pasi XA-188, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemi Milan-2, haubitsaid, politsei, piirivalve ja päästesõidukeid. Oma oskusi näitasid Vahipataljoni ajateenijad auvahtkonna vigurshow ja lähivõitluse demonstratsiooniga. Päästjad tutvustasid pealtvaatajatele eririietust ja vormi, oskusi näitasid ka politseikoerad.
Huvilised said lasta õhupüssist ja laskesimulaatorist, proovida selga sõdurivarustust, päästevarustust ja võtta mõõtu erinevatel võistlustel.
Kuueaastast Rened huvitas enim nähtav varustus. „Mulle meeldisid õues olnud autod ja püssid, mida sai katsuda,“ rääkis poiss. „Takitusrada oli ka tore, aga liialt palju inimesi oli seal.“
„Täitsa tore päev on olnud. Oleme rahul, et siia tulime,“ ütles pojaga Kõikide Laste Isadepäeva külastanud Jüri. „Eks poiss jookseb siin relvade vahet ja käib võistustel osalemas. Ma uurisin kaitseväe relvi, tip-top värk.“
Kõikide Laste Isadepäeval esinesid Tanja Mihhailova, Traffic, Kaitseväe orkester, Politsei- ja Piirivalveameti Orkester koos Kaire Vilgatsiga ja spordiklubi Fööniks. Kogupereüritust juhtis Venno Loosaar.
„Väga tore, et selline üritus korraldati. Täna oli eriti meeldiv laval olla,“ ütles Tanja Mihhailova. „Tore oli näha lapsi ja isasid koos lustimas. Selliseid üritusi võiks rohkem kui kord aastas olla.“
Kõikide Laste Isadepäeva korraldavad Kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ja turvafirma G4S. Varem on Kõigi Laste Isadepäeva korraldatud Tallinnas, Tartus, Rakveres, Viljandis, Paides ja Võrus.