Uudised
-
Kaitsevägi kutsub kõiki perepäevaleKaitsevägi korraldab koostöös teiste jõustruktuuridega homme Jõhvi spordihallis traditsioonilise kogupereürituse Kõikide Laste Isadepäev.
Kümnendat korda korraldatava perepäeva eesmärk on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli.
Kõikide Laste Isadepäeva tehnikanäitusel saab näha kaitseväe soomukit Pasi XA-188, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteemi Milan-2, haubitsaid, politsei-, piirivalve- ja päästesõidukeid. Oma oskusi näitavad Vahipataljoni ajateenijad auvahtkonna vigursõu ja lähivõitluse esitlusega. Päästjad tutvustavad pealtvaatajatele eririietust ja vormi, oma oskusi näitavad ka politseikoerad.
Isad ja lapsed saavad lasta õhupüssist ja laskesimulaatorist, proovida selga sõduri varustust ja võtta mõõtu erinevatel võistlustel. Külastajatele esinevad Tanja Mihhailova, Traffic, kaitseväe orkester,
politsei- ja piirivalveameti orkester koos Kaire Vilgatsiga ja spordiklubi Fööniks. Perepäeva juhib Venno Loosaar. Isadepäeva üritus on kõigile tasuta ja Jõhvi spordihalli uksed on avatud kella 11 kuni 16.
Kõikide Laste Isadepäeva korraldavad kaitsevägi, Kaitseliit allorganisatsioonidega, siseministeerium, politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja turvafirma G4S.
Varem on sama üritust korraldatud Tallinnas, Tartus, Rakveres, Viljandis, Paides ja Võrus. -
NATO staabid harjutasid LeedusHomme lõpeb Leedus Pabrade treeningkeskuses NATO õppus Steadfast Juncture 2011, kus harjutati ja kontrolliti NATO Brunssumi ja Heidelbergi väejuhatuste võimekust juhtida NATO reageerimisjõude.
Leedus läbi viidud õppustele kaasati ka mitmed teistes riikides asuvad väeliigid ja -juhatused. Õppuste vältel vahetati kõigi üksuste vahel informatsiooni läbi NATO kommunikatsiooni- ja infokanalite.
NATO reageerimisjõud on kõrgvalmisolekus üksus, mis koosneb maa- ja mereväeüksustest ning erioperatsioonide komponendist, mida NATO saab vajadusel kiiresti suunata operatsioonidele ükskõik millisesse paika maailmas.
NATO viib pidevalt läbi õppusi toetamaks kiirreageerimisjõudude valmisolekut reageerida kriisisituatsioonidele NATO vägede operatsioonipiirkondades. -
Järgmine laevakaitsemeeskond suundub välisoperatsioonileTäna saatis mereväe ülem kolmanda laevakaitsemeeskonna Euroopa Liidu piraatluse vastasele operatsioonile Atalanta.
„Tänu meie laevakaitsemeeskonna aktiivsele tegutsemisele on Euroopa Liit käsitlemas uut lähenemist kaubalaevade turvamises ja laevakaitsemeeskondade rakendamisel. Soovin teile sõjameheõnne ja seitse jalga vett kiilu alla,“ ütles mereväe staabiülem mereväe ülema kohustes kaptenleitnant Ivo Värk pidulikul rivistusel mereväebaasis.
Kümneliikmelise laevakaitsemeeskonna liikmetest kaks on mereväest, kaks maaväest ja üks õhuväest. Ülejäänud meeskonnaliikmed on Kaitseliidust ja tsiviilteenistusest. Varasem missioonikogemus on kolmel meeskonnaliikmel.
„Loodan, et meie üksus saab piisavalt eskorte ja meid kaasatakse julgelt piraatlusvastasesse tegevusse. Oleme saavutanud taseme, kus meeskonnatöö on hea. Üksuse liikmed tunnevad üksteist hästi ja osatakse arvestada võitluskaaslase iseloomuomadustega, mis on nii väikese üksuse jaoks ülimalt oluline,“ märkis meeskonnaülem leitnant Indrek Reinbach.
Laevakaitsemeeskond asub Prantsusmaa poole teele 13. novembril. Järgmisel nädalal harjutavad mereväelased koostööd Prantsusmaa fregati Floreal meeskonnaga ning tutvuvad Prantsuse meeskonna varustuse ja meeskonnaprotseduuridega. Seejärel alustab meeskond fregati pardal teekonda Djiboutisse.
Meeskonna väljaõpe viidi peamiselt läbi mereväebaasis. Väljaõppes keskenduti laevakaitsele, meeskond õppis väeüksuse taktikat, omandas laske-, relva- ja meditsiiniõpet. Sõjalistele distsipliinidele lisaks õppis meeskond tundma Aafrika loodust ja piraatide eluolu.
Lisaks mereväe instruktoritele õpetasid laevakaitsjaid instruktorid teistest väeliikidest, politsei-ja piirivalveameti (PPA) üksustest ning Kaitseliidust. Meeskond tegi ühisharjutusi Kaitseliidu Saaremaa malevaga, PPA lennusalga, helikopteri ja laevadega. Lõpuharjutuse läbis meeskond 7. oktoobril Tallinna lahel Naissaare lähistel, kus harjutati kaubalaeva kaitsmist koostöös politsei- ja piirivalveametiga.
Euroopa Liidu piraatluse vastase operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb operatsioonil alates 2010. aasta teisest poolest. -
Laevakaitsemeeskond jõudis EestisseTäna õhtul jõudis kodumaale Euroopa Liidu piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta kuus kuud teeninud laevakaitsemeeskond.
Laevakaitsemeeskonda tervitasid lennujaama vanas hoones koos mereväelaste lähedastega kaitseminister Mart Laar ning mereväe staabiülem mereväe ülema kohustes kaptenmajor Ivo Värk. Kaitseminister andis laevakaitsemeeskonna liikmetele üle Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel teeninu medalid.
"Somaalia rannikul tegutsevad piraadid ohustavad kõikide riikide kaubalaevu ja meremehi ning teatavasti pole ka Eesti madrused nendest probleemidest puututama jäänud. Andsite oma poole-aastase teenistuse jooksul väikese, kuid tubli panuse selleks, et Somaalia rannik oleks meresõiduks ohutum. Teie professionaalne tegevus suurendas nii Eesti mereväe kui kogu Eesti riigi mainet meie liitlaste seas," ütles kaitseminister Laar.
„Tänu laevakaitsemeeskonna tegevusele on oluliselt aktiviseerunud sõjaline koostöö Prantsusmaaga. Meeskond tervikuna on pälvinud kiidusõnu nii prantslaste poolt kui ka Euroopa Liidu juhtstaabist,“ ütles kaptenleitnant Ivo Värk.
Teine laevakaitsemeeskond teenis Adeni lahel alates aprillist. Mai keskel tõrjus laevakaitsemeeskond koos prantslastega edukalt piraatide rünnaku. Sellele järgnenud operatsioonil vabastasid laevakaitsjad pantvangist viieliikmelise Jeemeni laevameeskonna ja vahistasid 13 piraati. Septembris läbiviidud erioperatsiooni käigus vabastas laevakaitsemeeskond koos Prantsusmaa meeskonnaga prantsuse tsiviilkatamaraanilt Tribal Kat pantvangistatud Prantsuse kodaniku. Lisaks turvas laevakaitsemeeskond neljal korral tehnikat ja toitu vedanud Panama ja Sierra Lione lipu all seilanud kaubalaevu.
Kümneliikmeline laevakaitsemeeskond sai väljaõppe Eestis ning Prantsusmaal. Kolmandik üksusest on varem teeninud mereväes, ülejäänud maaväe üksustes, kolmel meeskonna liikmel oli varasem missioonikogemus.
Operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate aluste ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb missioonil alates 2010. aasta teisest poolest. -
Teine laevakaitsemeeskond lõpetas teenistusePool aastat Adeni lahel teeninud teine laevakaitsemeeskond lõpetas eile Djiboutis oma teenistuse ja saabub homme kodumaale.
Dijboutis 27. aprillil teenistust alustanud laevakaitsemeeskond läbis operatsiooni prantsuse aluste FS Nivose, FS Courbet ja FS Surcoufi pardal. Kümneliikmeline meeskond viis operatsioonil Atalanta läbi kaks edukat piraatidevastast operatsiooni, ühe erioperatsiooni ning eskortis neljal korral tsiviilalust.
Mai keskel tõrjus laevakaitsemeeskond koos prantslastega edukalt piraatide rünnaku, sellele järgnenud operatsioonil vabastasid laevakaitsjad pantvangistustest viieliikmelise Jeemeni laevameeskonna ja vahistasid 13 piraati.
Erioperatsiooni käigus vabastas laevakaitsemeeskond septembris koos Prantsusmaa meeskonnaga Prantsuse tsiviilkatamaraanilt Tribal Kat pantvangistatud Prantsusmaa kodaniku. Lisaks turvas laevakaitsemeeskond neljal korral tehnikat ja toitu vedanud Panama ja Sierra Lione lipu all seilanud kaubalaevu.
„Läksime missioonile puhtalt laevakaitse ülesannetega, kuid meeskonna professionaalsuse ja aktiivsuse tõttu laiendati meie ülesandeid pardumisoperatsioonidele ja ka piraatide kinnipidamisele,“ ütles laevakaitsemeeskonna ülem leitnant Ivari Sarapuu.
Sarapuu sõnul jäi ta meeskonna tegevusega kogu perioodi lõikes ülimalt rahule, samuti hindas ta operatsiooni kordaläinuks. „Missioon oli meie jaoks mitmekülgne ning suhteliselt tulemuslik. Meeskond sai hea kogemuse ning omandas praktilised oskused erinevate piraatlusevastaste vahendite ja protseduuride rakendamiseks.“
Meeskonnaülema sõnul oli koostöö prantslastega sujuv, mis andis operatsiooni jooksul võimaluse koostöös nende eriüksusega oma väljaõpet tõhustada ning ka ühiseid operatsioone läbi viia.
Operatsiooni Atalanta ülesanne on Maailma Toiduprogrammi (WFP) raames Somaaliasse toiduabi transportivate aluste ning teiste Adeni lahes ja Somaalia ranniku lähistel liikuvate aluste kaitsmine. Merevägi osaleb operatsioonil alates 2010. aasta teisest poolest.
Laevakaitsemeeskond sai väljaõppe Eestis ning Prantsusmaal. Kolmandik üksusest on varem teeninud mereväes, ülejäänud maaväe üksustes. Kolmel meeskonnaliikmel oli varasem välisoperatsiooni kogemus.
Laevakaitsemeeskond jõuab Tallinna lennujaama homme õhtul. Meeskonna võtavad vastu kaitseminister Mart Laar, kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots ja mereväe ülema kohusetäitja kaptenleitnant Ivo Värk. Kaitseminister autasustab meeskonnaliikmeid Rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalenu medalitega. -
Balti Kaitsekolledž korraldab Tartus rahvusvahelise sõjateaduse konverentsiBalti Kaitsekolledž korraldab 9 – 10. novembrini Tartus Dorpati konverentsikeskuses Rahvusvahelise Sõjateaduste Ühingu iga-aastase konverentsi, millest võtab osa üle 100 sõjandusasjanduja Austriast, Kanadast, Põhjamaadest ja Balti riikidest.
Konverentsi teemaks on “Kohanemine tänapäevaste julgeolekualaste väljakutsetega”. Sõjandusasjatundjad käsitlevad kahe päeva jooksul äsja lõppenud NATO operatsiooni Liibüas ja jätkuvaid sõjalisi operatsioone Helmandi provintsis Afganistanis, sõjaajaloo bloki raames saavad osalejad ülevaate muu hulgas Ahvenamaa problemaatikas külma sõja päevi. Konverentsi avab Balti Kaitsekolledzi ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Eestist esineb konverentsil teiste seas haridusminister Jaak Aaviksoo.
Rahvusvahelise Sõjateaduste Ühingu asutasid 2008. aastal Balti Kaitsekolledz ning Austria, Kanada, Taani, Soome, Hollandi, Norra ja Rootsi kõrgemad sõjaväelised õppeasutused. Ühingu president on Balti Kaitsekolledzi dekaan doktor James Corum. Ühingu eesmärgiks on arendada akadeemilist sõjalist haridust ja viia läbi ja vahendada kaitseuuringuid. Igal aastal korraldab ühing vähemalt ühe konverentsi ja rea väiksemaid töögruppide kohtumisi.
Balti Kaitsekolledz Tartus on 1998. aastal loodud kõrgem sõjaline õppeasutus, mis koolitab operatiiv- ja strateegilise taseme sõjalisi ja julgeolekuvaldkonna juhte. Praegu õpib kolledzis üle saja vanemohvitseri ja kõrgema tsiviilametniku 25-st riigist. Kolledzi kursustel keskendutakse nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. -
Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad kavandasid sõjalist koostöödEesti kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pocius ja Läti kaitseväe juhataja kindramajor Raimonds Graube kavandasid eile ja täna Otepääl sõjalist koostööd järgmiseks aastaks.
„Arutasime järgmise aasta koostöökavasid,“ ütles Balti sõjalist komiteed juhtinud kindral Laaneots. „Rääkisime läbi, kuidas me hakkame koos kaitseplaneerimist koordineerima ja kuidas me saame üksteise õppustest osa võtta, näiteks lõunanaabrid meie Kevadtormist ning kuidas me saame koos harjutusalasid kasutada, näiteks lätlaste Adažit.“
Kindral Laaneotsa sõnul oli põhjaliku arutluse all senise mereväe koostöö keskendumine kolme riigi ühise mereväeeskaader BALTRON asemel NATO miinitõrjeeskaadrisse, mis on Eesti jaoks selge eelistus mereväe arendamisel ja laevaliikluse turvalisuse tagamisel Läänemerel.
Otepääl peetud kohtumisel said allkirjad Eesti, Läti ja Leedu kaitsealase koostöö plaanid järgmiseks aastaks. Tulevikuplaanidest olid arutluse all järgmise viie aasta nii kolmepoolsed ühisõppused kui ka õppused koostöös teiste NATO riikidega.
Kindralid said ülevaate kolme Balti riigi kaitsealastest koostööprojektidest nagu ühine õhuseirevõrk BALTNET, ühine mereväeeskaader BALTRON ning Eesti, Läti ja Leedu sõjalise hariduse alase koostööna loodud Balti Kaitsekolledžist. Balti Kaitsekolledžit juhib brigaadikindral Meelis Kiili ja BALTNETi kolonelleitnant Fredi Karu.
Eesti, Läti ja Leedu riigi esindajad andsid üksteisele ülevaate oma kaitsevägede osalusest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Kaitseväe juhatajad arutlesid oma kohtumisel ka õhuturbega seotud küsimusi.
Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Arvydas Pocius andis Eesti kaitseväe juhatajale kindral Ants Laaneotsale üle Leedu kaitseväe teenetemärgi.
Kindral Laaneots andis Balti sõjalise komitee juhtimise üle Läti kaitseväe juhatajale kindralmajor Raimonds Graubele. -
Lapsed tervitavad Eesti sõdureidSellel nädalal läkitab Kaitseväe Logistikakeskus Afganistani poole teele Tartu Kesklinna Lastekeskuse jõulutervitused Eesti sõduritele.
„Lastele on väga oluline, et nad saavad oma joonistustega Eesti sõdurile heameelt valmistada. Neile pakkus suurt huvi millega Eesti sõdur Afganistanis tegeleb. Olles teada saanud kuivõrd raske on sealne eluolu ning kui kaugel on sõdurid kodumaast, tahtsid lapsed teha midagi meie kaitseväelaste toetuseks,“ ütles Tartu Kesklinna Lastekeskuse õpetaja Raigi Tameri.
Sadakond Tartu Kesklinna Lastekeskuse 3-7 aasta vanust last joonistasid 2012. aasta kalendrilehtedele kõike seda, mis Eesti sõdurit kodus ootab: perekond, kodumaja, sõbrad ning kaunis kodumaa loodus. Kõikidel kalendritel on ka laste soov, et nad ootavad Eesti sõdurit koju.
Läinud aastatel on sõjalistel operatsioonidel võitlevatele Eesti üksustele oma jõulukaarte läkitanud Toronto Eesti täiendusalgkooli ja gümnaasiumi, Kadrioru Saksa Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi, Aegviidu Põhikooli, Nõmme Põhikooli, Jüri Õie lasteaia, Vasalemma Sajajalgse lasteaia, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku Tallinna, Pärnu ja Narva koguduste lapsed ning Kaitseliidu kodutütred. -
Brigaadikindral Terras: kaitseväe peastaabis teenivad Eestit tublid ja kokkuhoidvad inimesedKaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras ütles täna kaitseväe peastaabi taasloomise kahekümnenda aastapäeva rivistusel, et kaitseväe arengus on alati võtmerolli mänginud peastaap ja peastaabi inimesed.
„20 aastaga oleme jõudnud palju, pidades silmas meie väikest riiki ja piiratud võimalusi. Täna on Eesti kindlalt kaitstud,” ütles brigaadikindral Riho Terras. “Kõige olulisemaks on praegu töö riigikaitse 10-aasta arengukava kallal. Majanduskeskkond on muutunud ja seepärast ei ole kõik soovid ressurssidega kooskõlas ning seepärast on tarvis soovid reaalsusele allutada. See ei ole mitte mingil juhul revolutsioon, vaid pigem evolutsioon. Ei ole ühtegi põhjust, miks me ei peaks hakkama saama, sest peastaabis teenivatel inimestel on piisavalt oskusi ja kompetentsi“.
31. oktoobril 1991 algas kaitsejõudude peastaabi kui kaitseväe kõige esimese struktuuri praktiline loomine ja nii sai alguse kaitseväe taastamine. Valitsus oli juba 14. oktoobril määranud kaitseväe praeguse juhataja kindral Ants Laaneotsa toona veel olematu kaitsejõudude peastaabi ülema kohusetäitjaks. Loodav kaitsevägi vajas oma ülesannete täitmiseks ohvitsere ja nii alustas juba 1991. aasta detsembris esimene ohvitseride kursus.
Esimesed kaitseväe ajateenijad teenisid toonase kaitsejõudude peastaabi juurde loodud kompaniis. Valitsus taaslõi oma määrusega esimeste väeosadena 18. märtsil 1992 Kuperjanovi ja Kalevi pataljonid. 1995. aastal alustas kaitsevägi osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja tänaseks on erinevatel operatsioonidel osalenud üle 2100 kaitseväelase.
Tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe peastaabi ja kaitseväe taasloomisest korraldab kaitsevägi koostöös Eesti sõjamuuseumiga fotonäituse, mis avatakse 18. novembril Viimsis asuvas Eesti sõjamuuseumis.
Kaitseväe peastaabi eelkäija, sõjaministeeriumi peastaap, sündis 93 aastat tagasi 26. novembril 1918, kui Ajutine Valitsus nimetas sõjaminister kindralmajor Andres Larka peastaabi ülemaks. -
Õhuväe reservõppekogunemine kulmineerus dessanditõrjegaTäna lõppes Ämari lennubaasis neli nädalat kestnud reservõppekogunemine, millel osalenud reservväelased värskendasid ajateenistuses õpitut ja omandasid ka uusi teadmisi.
“Olen siin oldud ajaga rahul. Õppuse käigus tihenes relvavendade side veelgi ja süvendas üksteisemõistmist. Meie moraal on kõrge ja meelsus positiivne,” ütles õppusel osalenud nooremssersant Viljar Vakrõõm, kes teenis lennubaasis aega kümme aastat tagasi. “Õpe oli intensiivne ja palju tuli uut infot. Eriti olen rahul instruktorite pühendumuse ja oma ala edasi andmisega.”
1991.-1992. aastal sisekaitse operatiivrügemendis aega teeninud reservnooremleitnant Richard Raid hindas samuti väljaõpet juhendavate kaitseväelaste eelnevalt omandatud kogemust ja selle jagamist kõrgelt.
„Väljaõppeinstruktoritest veeblite ja ohvitseride juures on hea see, et neil on missiooni ja elukogemus ning nad annavad seda meile edasi. Üks asi on klassis powerpointi vaadata, teine on aga kuulda kõike reaalsete oskustega meestelt. Neid oskusi ja teadmisi neil jagub,“ ütles nooremleitnant Raid.
Õppeperioodil Ämari lennubaasis ja selle lähiümbruses meenutasid reservohvitserid, reservallohvitserid ja reakoosseis ajateenistuses õpitud sõduriteadmisi ja said juurde ka uusi. Õppus lõppes koostegevusharjutusega, mis kulmineerus dessanditõrjega. Kogunemise pearõhk oli suunatud objektikaitsele ja selle erinevatele osadele. Lisaks relva- ja dessandiõppe ning linnalahingu pidamise teadmistele, said reservväelased teadmisi väeliigipõhiste tegevuste kohta, mille hulgas oli näiteks helikopteri maandumisplatsi ettevalmistamine ja lennuvahendi maandamine.
„Keskendusime objektikaitsele. Meie eesmärk oligi õpetada näiteks tegevust vaatluspostil, kontrollpunktis ja patrullis,“ ütles reservõppekogunemist koordineeriv õhuväe väljaõppe- ja treeningukeskuse ülem major Priit Leontjev. „Arvestades seda, et oleme need mehed oma igapäevaelu rutiinist välja tõmmanud, on nad väga hästi hakkama saanud. Nende motivatsioon on kõrge ja probleeme pole esinenud kellegagi.“
Koostööd reservväelaste ja kaadrikoosseisu vahel hindas major Leontjev heaks, kaadrikaitseväelased toetasid reservväelasi kogu õppuse vältel ja andsid vajadusel nõu.
Õhuväe reservõppekogunemine kestis 3.-28. oktoobrini ja lõppes täna piduliku rivistusega.