Uudised
-
NATO Kirdekorpuse ülem: kohustuslik ajateenistus aitab kõige paremini täita kaitseväe ülesandeidOma esimesel Eesti visiidil viibiv NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff tutvus täna Kirde kaitseringkonna Tapa linnakuga ja sai ülevaate 1. jalaväebrigaadist.
„Sain teada kuidas jalaväebrigaad ja Kirde kaitseringkond on üles ehitatud, kuidas need toimivad ja mis on nende roll Eesti riigikaitsesüsteemis. Selline süsteemi sügavustega tutvumine aitab meil aru saada nii kohalikust kontekstist kui ka sellest, kuidas integreerida need üksused meie väljaõppesse,“ ütles kindralleitnant Korff.
Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem näitas külalistele õppehoonet, ringkonna kabelit ja tutvustas kasarmus ajateenijate olmetingimusi. 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Urmas Nigul aga andis ülevaate brigaadist.
Kindralleitnant Korff kinnitas, et talle avaldasid muljet nii modernsed kasarmud kui ka kaasaegne ja hästi läbimõeldud ajateenijate väljaõppetsükkel, mis koolitab välja tulevasi reservväelasi. Ta lisas, et on veendunud, et kohustuslik ajateenistus aitab kõige paremini täita kaitseväe rahuaja peamist ülesannet, milleks on sõjaajaüksuste pidev tootmine ja komplekteerimine.
„Saksamaal seisame praegu silmitsi paljude probleemidega, nagu näiteks allohvitseride ja ohvitseride värbamine, üksuste komplekteerimine ja nii edasi. Nende probleemide peamiseks põhjuseks on kohustusliku ajateenistuse hiljutine ärakaotamine,“ selgitas kindralleitnant Korff.
Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud NATO kirdekorpusesse ohvitsere ja allohvitsere alates 2002. aastast.
NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff lahkub Eestist 26. oktoobril. -
Põhja kaitseringkond sai sümboolikaPõhja kaitseringkonnas teenivad kaitseväelased said täna hommikul pidulikul rivistusel uued käiseembleemid.
„Põhja kaitseringkond on teinud suure pöörde oma ajaoos. Oleme saanud endale vapi ja sümboolika. Vapp liidab meid kõiki ühtseks meeskonnaks ning aitab meil hoida ühiseid püsiväärtusi ja hoiakuid. Ühtlasi on vapp kaitseringkonna identiteedi tunnuseks,“ ütles Põhja kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Rene Brus täna pidulikul rivistusel.
Põhja kaitseringkonna embleemil on punasel kilbil hõbedane kumerlõikes rist, millel must tõstetud kaheteraline mõõk ja hõbedase äärisega must sõõr hõbedase tähikuga.
Hõbedane rist punasel vapikilbil on olnud Põhja-Eesti alade heraldiline tunnus keskajast alates. Mõõk sümboliseerib kaitseväge ja võitlusvalmidust. Ringiga ümbritsetud sõõr kujutab nii muinasaegset ümmargust kilpi kui praegust kaitseringkonda. Suunda näitavat Põhjanaela tähistav kaheksaharuline täht on ühtlasi iidne õnne- ja kaitsemärk.
Põhja kaitseringkonna kaitseväelased hakkavad vappi kandma vormiriietusel käiseembleemina. Lisaks vormiriietusele hakkab Põhja kaitseringkond oma vappi kasutama ka erinevatel trükistel, meenetel ja muudel väljaantavatel esemetel kaitseringkonda iseloomustava elemendina. Kaitseringkonna vapi kavandas heraldik Priit Herodes.
Põhja kaitseringkond on maaväe ülema alluvuses tegutsev sõjaväeliselt korraldatud kaitseväe väeüksus, mille vastutusala on Tallinn, Harju ja Rapla maakonnad. Põhja kaitseringkonna struktuuri kuuluvad ringkonna staap, Vahipataljon, kaitseväe orkester ning staabi- ja tagalakeskus. -
NATO kirdekorpuse ülem: eestlased on korpuse töösse palju panustanudTäna saabus ametlikule visiidile Eestisse NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff, et arutada koostöövõimalusi NATO kirdekorpuse ja Eesti kaitseväe vahel ning ka koostööd väljaõppe valdkonnas.
„Oma visiidiga soovin arendada ja süvendada meie riikide, sõdurite ja kaitsevägede vahelist koostööd NATO kirdekorpuses, sest Eesti on selles osalev riik ja ma näen võimalust meie suhete tugevdamiseks,“ ütles NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff. „Pole mingit kahtlust, et minu alluvuses töötavad Eesti ohvitserid kirdekorpuse peakorteris on hästi ettevalmistatud, kõrgelt haritud ja missioonideks hästi treenitud. Olen väga rõõmus selle üle, et sellised ohvitserid koos meiega peakorteris töötavad.“
Kindralleitnant Korff lisas, et Eesti kaitseväelased on kirdekorpuse töösse palju panustanud ja nüüd oleks aeg Eestile vastuteene teha. Tema sõnul on selleks võimalusi palju, aga üks võimalus on näiteks Eesti sõjakooli kadette, noori ohvitsere ja peastaabi kaitseväelasi harjutustesse ja treeningutesse kaasata.
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa kutsel Eestisse saabunud kindralleitnant Korff külastab täna kaitseväe peastaapi, kus kohtub kindral Laaneotsaga, kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Riho Terrasega ja maaväe ülema kolonel Indrek Sireliga.
Homme tutvub kindralleitnant Korff Kirde kaitseringkonnaga Tapal, mida näitab talle Kirde kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem. Lisaks kohtub kindralleitnant 1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Urmas Niguliga, kes annab ülevaate jalaväebrigaadist.
Ülehomme kohtub kindralleitnant Korff kaitseministeeriumis kantselr Mikk Marraniga, kellega räägitakse korpuse tulevikuplaanidest ja Eesti kaitseväelaste osalemisest korpuse staabi töös.
Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud NATO kirdekorpusesse ohvitsere ja allohvitsere alates 2002. aastast.
Kirdekorpus on osalenud operatsioonil Afganistanis kahel korral - 2007. aastal teenis 160 Kirdekorpuse kaitseväelast rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF staabis Kabulis, 2010. aastal mehitasid korpuse ohvitserid ja allohvitserid ühendväejuhatuse staapi.
Szczecinis asuva korpuse staabi ülesandeks on osaleda rahvusvahelistes kriisireguleerimis-, humanitaarabi ja päästeoperatsioonides korpuse või maaväekomponendi staabina. Vajadusel panustavad korpusesse ühe diviisiga kolm asutajariiki Poola, Saksamaa ja Taani.
NATO struktuurireform muudab ka kirdekorpuse ülesandeid NATO operatsioonide ja reageerimisjõudude tegevuse planeerimisel ning osalemisel.
NATO kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff lahkub Eestist 26. oktoobril. -
Lahingukool korraldab lahtiste uste päevaNeljapäeval, 27. oktoobril ootab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukool kõiki huvilisi külla tutvuma vanemallohvitseride õppimisvõimalustega.
Külalised näevad lahtiste uste päeval kooli õppe- ja eluruume, raamatukogu ja sõdurikodu ning saavad tutvuda relvastuse, varustuse ja masinapargiga. Neile huvilistele, kes soovivad astuda lahingukooli, jagatakse täpsemat informatsiooni sisseastumistingimuste ja õppimisvõimaluste kohta.
Lahingukool võtab Võrus Meegomäel külalisi vastu kella 10-15. Lisainfo ja registreerumine gruppidele aadressil [email protected] või tel 717 6204.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursuse lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. -
Eesti saatis ära langenud sõduriEesti saatis täna hommikul Tallinna Jaani kirikust viimsele teekonnale NATO operatsioonil Afganistanis langenud kapral Agris Hutrofi.
„Kapral Agris Hutrof langes Eesti eest. Eesti hoolib turvalisest maailmast. Eesti tahab, et meie liitlased usuksid meisse, arvestaksid meiega ja oleksid valmis meile appi tulema, kui see päev peaks kunagi saabuma,“ ütles Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves riiklikul leinatalitusel. “Nii võitles kapral Hutrof oma riigi julgeoleku eest, selle mõiste kõige avaramas tähenduses. Ta võitles selle eest, et igaüks meist saaks rahulikult elada, kartmata mineviku õuduste kordumist.”
Vabariigi President sõnas, et hoolimata võimalikest sisepoliitilisest aruteludest peab Eesti kaitseväelastele kuuluma kogu Eesti riigi, ühiskonna ja kodanike toetus. “Seda palun ja ootan täna ning edaspidi kõigilt,” ütles president Ilves.
Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneotsa sõnul ei ole kaitseväelase truudusetõotuse pidamine lihtne, sest truudusetõotuse sõnad kätkevad endas igavikulisi väärtusi nagu kodumaaarmastus, au, ustavus, kohusetunne, distsipliin ja vaprus. Iga lahingus olnud sõdur tajub oma iga rakuga nende väärtuste sisu. Neid sõnu lausudes on iga Eesti sõdur oma sõjamehe tee alguses andnud ülima tõotuse, lubades kaitsta meie Eesti riiki kõigega, mis tal on. Selle lubaduse täitmine nõuab ennastsalgavust ja julgust.
„Otsuse, võidelda relv käes, langetamine nõuab alati mehisust ja sellise otsuse täitmine kahekordset vaprust. Kapral Agris Hutrof mõistis seda täiel määral,“ ütles kindral Laaneots järelhüüdes Jaani kirikus. „Ta oli eeskujulik sõdur ja abivalmis seltsimees oma kaasvõitlejatele.“
Kindral Laaneotsa sõnul on väikerahva iseolemise ja vabaduse hind kõrge. „Oleme seda kõrget hinda maksnud, sest peame päev päeva kõrval tõestama endale ja kogu maailmale oma maksujõulisust. Ka sõjas ja sõjaliselt,“ ütles kindral Laaneots. „Luban Kaitseväe nimel, et me ei unusta kapral Agris Hutrofi ja teeme kõik meist sõltuva, et toetada tema peret.“
Riiklikul leinatalitusel Tallinnas Jaani kirikus olid langenud sõdurile viimset austust avaldamas Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kaitseminister Mart Laar ja Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras, väeliikide ülemad, Ühendkuningriigi suursaadik Peter Carter, Ameerika Ühendriikide suursaadik Michael C. Polt, ja Eestisse akrediteeritud sõjaväeatašeed, kaitseväelased, langenu sugulased, sõbrad ja tuttavad.
Langenud kapralile avaldas Hando Runneli ja Vello Toomemetsa lauluga “Tõuse üles ja läheme ära” austust ka Lenna Kuurmaa. Lenna andis läinud nädalal Afganistanis patrullbaasis Wahid kontserdi Estcoy-12 kaitseväelastele, kapral Agris Hutrofile ja tema relvavendadele.
Riiklikul leinatalitusel teenis kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere koos Tallinna praostkonna praosti Jaan Tammsaluga. Kapral Agris Hutrofi auks oli Vabaduse väljakule üles rivistatud Vahipataljoni saateüksus.
Langenud sõdur sängitatakse kaitseväeliste austusavaldustega Väike-Maarja kalmistule Lääne-Virumaal. Kaitseväe väeüksustes üle Eesti on kapral Hutrofi mälestuseks riigilipid heisatud leina märgiks poolde lipumasti.
Kapral Agris Hutrof langes lahingus Afganistanis NATO operatsioonil 15. oktoobril. -
Afganistanis langenud Eesti sõdur jõudis kodumaaleTäna hilisõhtul jõudis kodumaale Afganistanis Helmandi provintsis NATO operatsioonil langenud kapral Agris Hutrof.
Kaitsevägi võttis langenud sõduri Tallinna lennuväljal vastu kaitseväeliste auavaldustega. Eesti riigilipuga kaetud sarka kandsid langenu relvavennad Scoutspataljonist. Sarka saatis teekonnal Afganistanist Helmandi provintsist kodumaale kaitseväe Eesti kontingendi ülem Afganistanis kolonelleitnant Anto Kergand.
Lennuväljal oli üles rivistatud auüksus. Langenud sõdurile avaldasid austust maaväe ülem kolonel Indrek Sirel, 1. Jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Urmas Nigul, Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus, Kalevi pataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi ning Ühendkuningriigi kaitseatašee kolonelleitnant Ian Watts ja Ameerika Ühendriikide saatkonna kaitsealase koostöö osakonna asejuht major Chris Mackin.
Eesti saadab oma langenud sõduri viimsele teekonnale laupäeval kell 10 Tallinna Jaani kirikust ja sängitab Väike-Maarja kalmistule.
Eile õhtul saatsid kapral Agris Hutrofi sarga sõjaväeliste auavaldustega Camp Bastioni sõjaväebaasist kodumaa poole teele tema relvavennad Eesti jalaväekompaniist ja logistilisest toetuselemendist, Ühendkuningriigi jalaväepataljon, mille koosseisus Estcoy-12 on, ning Camp Leatherneckis teenivad Eesti ohvitserid.
Kapral Agris Hutrof langes 15. oktoobril Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites. -
Eesti kaitseväelased osutusid taktikalises laskmises võidukaksKaitsejõudude spordiklubi meeskond noppis Belgia kaitseväe taktikal-laskmise meistrivõistluselt medalikohti.
Eile ja üleeile toimunud Belgia taktikal-laskmise meistrivõistlusel said Eesti kaitseväelased esikoha nii võistkondlikus kui individuaalses arvestuses.
„Tegime Belgias puhta töö. Vähe jäi puudu, et oleksime individuaalarvestuses esikolmiku moodustanud, aga sport on sport,“ ütles Eesti võistkonna esindaja kapten Villiko Nurmoja. „Oluline on kiiresti ja täpselt rada läbi teha. Oleme tulemusega rahul.“
Belgia kaitseväe taktikal-laskmise meistrivõistlusel individuaalarvestuses võitis esikoha vanemveebel Dagnis Maiberg ja kolmandale kohale tuli kapten Villiko Nurmoja. Eesti võistkonna liikmed kapral Meelis Unt saavutas neljanda ja leitnant Tarvo Planken neljateistkümnenda koha.
Võistlejail tuli sooritada seitse laskeharjutust erinevalt distantsilt, millest osa olid püstoliga laskmises ja osad automaadiga ning üks kombineerituna. Võistlejad pidid kandma välivormi ja lahingurakmeid.
Belgia kaitseväe taktikal-laskmise meistrivõistlusel osalesid lisaks belglastele ja eestlastele ka hollandlased ja luksemburglased. Kokku oli võistlusel 181 osalejat.
Kapten Nurmoja sõnul osalesid Eesti kaitseväelased taktikal-laskmise võistlusel välisriigis esimest korda.
„Eestis korraldame ise selliseid võistlusi. Belglased ja hollandlased tahavad nüüd väga tulla meile võistlema, sest meie rada on keerulisem,“ ütles kapten Nurmoja. -
NATO operatsioonil langenud Eesti sõdur jõuab kojuTäna õhtul jõuab Eestisse eile Helmandi provintsis asuvast Camp Bastioni sõjaväebaasist teele saadetud langenud kapral Agris Hutrof.
Langenud kaprali võtavad Tallinna lennuväljal vastu tema pere, maaväe ülem kolonel Indrek Sirel, 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Urmas Nigul, Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Vahur Karus, Kalevi pataljoni ülem kolonelleitnant Margus Koplimägi, liitlasvägede esindajad ja langenu võitluskaaslased Scoutspataljonist.
Eesti saadab oma langenud sõduri viimsele teekonnale laupäeval kell 10 Tallinna Jaani kirikust ja sängitab Väike-Maarja kalmistule.
Eile õhtul saatsid kapral Agris Hutrofi sarga sõjaväeliste auavaldustega Camp Bastioni sõjaväebaasist kodumaa poole teele tema relvavennad Eesti jalaväekompaniist ja logistilisest toetuselemendist, Ühendkuningriigi jalaväepataljon, mille koosseisus Estcoy-12 on, ning Camp Leatherneckis teenivad Eesti ohvitserid.
Estcoy-12 rühmaülem leitnant Jüri Pajuste sõnul oli Agris Hutrof eeskujulik sõdur, kes oma rõõmsameelsuse ja rahulikkusega oli alati jaokaaslastele rasketel aegadel toeks ning rühm jääb Agrist meenutama kui võitluskaaslast, kes ei jätnud kunagi kedagi hätta.
Kapral Agris Hutrof langes 15. oktoobril Afganistanis NATO operatsioonil lahinguülesandeid täites. -
Kolonelleitnant Leo Kunnas soovitas ajateenijatel õppida headeks juhtideksEile õhtul pidas kolonelleitnant Leo Kunnas Vahipataljonis nooremallohvitseride kursusel loengu „Ajateenistus versus palgaarmee“.
Loengu läbivaks teemaks olid ajateenistus ja palgaarmee ning Eesti kaitsevõime. Kolonelleitnant Kunnas rõhutas oma loengus ajateenistuse vajalikkust ja viitas teiste Euroopa riikide palgaarmee kogemusele.
„Meie, väikese riigina ei suudaks oma 3000-4000 mehelise palgaarmeega kuni liitlaste saabumiseni Eestit kaitsta. Me ei saa ka Lääne- ja Kesk-Euroopa suurriike eeskujuks võtta, sest neid riike ei ähvarda otsene sõjaline oht,“ ütles kolonelleitnant Kunnas oma loengus.
Loengule järgnenud arutelul oli ajateenijatel võimalus esitada kolonelleitnant Kunnasele riigikaitse-teemalisi küsimusi. Lisaks kutsus kolonelleitnant Kunnas tulevasi allohvitsere üles näitama initsiatiivi ja motiveerima ka oma kaasvõitlejaid.
„Õppige nii palju kui suudate! Saage headeks juhtideks ning kandke oma meeste eest hoolt,“ ütles kolonelleitnant Leo Kunnas oma sõnavõtu lõpus ajateenijatele. „Samas loodan, et te ei pea neid õpitud teadmisi reaalses olukorras kunagi kasutama.“
Kolonelleitnant Leo Kunnas on kirjanik ja kaitseväelane reservis. Kolonelleitnant Kunnas on alates 1990. aastast teeninud erinevatel ametikohtade Kaitseliidus ja kaitseväe peastaabis ning olnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ja Lahingukooli ülem. Samuti osales ta 2005. aastal koalitsioonijõudude koosseisus Iraagis USA 1. soomudiviisi 3. brigaadi lahingugrupi staabi operatiivjaoskonnas. -
Vahipataljon kutsub küllaPühapäeval avab Vahipataljon oma väravad kõigile huvilistele ning tutvustab väeosa elu ja pakub erinevat meelelahutust.
Vahipataljon ootab külalisi lõunal kella kaheteistkümnest kuni kella neljani õhtul.
Väeosa lahtiste uste päeval saab näha sõjaväepolitsei ajateenijate demonstratsioonesitlusi, relvastuse väljapanekul tutvustatakse kaitseväes kasutusel olevaid käsi- ja tulirelvi ning üles on seatud välilaager.
Lisaks saavad külalised ülevaate sõdurite päevakavast ning võimaluse tutvuda kasarmu ja olmetingimustega. Samuti on üles rivistatud vähendatud aukompanii kõigi kolme väeliigi vormides.
Piduliku meeleolu loomiseks mängib külalistele kaitseväe orkester. Väliköögimeeskond pakub külma ilma peletamiseks kõigile külalistele sõdurisuppi ja sooja teed. Väeosa külalised saavad osaleda ka laskevõistlusel.
Põhja kaitseringkond korraldab koostöös Vahipataljoniga lahtiste uste päevi kaks kuni kolm korda aastas. Lisaks külastab väeosa aasta jooksul keskmiselt 20-30 haridusasutust. Väeosa korraldab ka välilaagreid riigikaitsekursusest osavõtvatele õpilastele.
Põhja kaitseringkonna Vahipataljonis teenib praegu 440 ajateenijat ja 53 kaadrikaitseväelast.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige sõjaväepolitsei ja jalaväe üksuste õpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ning paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.