Uudised
-
Mereväebaasi ajateenijad andsid sõdurivandeJuulis teenistusse tulnud ja kolmapäeval sõduribaaskursuse sõdurieksamiga lõpetanud 95 mereväebaasi ajateenijat andsid täna pärastlõunal sõdurivande.
Mereväebaasi sõdurieksam sooritati jagude kaupa 63 km pikkuse rännakuna, kus esimesel päeval läbiti 18 km ja kahes kontrollpunktis testiti sõdurite oskusi maskeerimises ja telgi püstitamises. Teisel päeval oli rännaku pikkuseks ligi 30km, kontrollpunktides pandi sõdurite teadmised proovile veetakistuse ületamises, vahemaade määramises, meditsiinis ja käemärkide tundmises. Rännaku viimasel päeval läbiti 15 km ja sõdurid said näidata oma teadmisi tulepositsioonide valikul ja sihtmärkide osutamisel.
"Kuna sõdurite üldine meelestatus ja ka tulemused on pärast sõdurieksamit ja -baaskursuse läbimist positiivsed, siis võib kokkuvõttes õelda, et rühma juhtkond ja koolitajad on oma tööd hästi teinud ja sõdur on olnud tubli ning õppimisaldis," ütles mereväebaasi baasikaitsekompanii ülem leitnant Rait Luks.
Mereväebaasi ajateenijad andsid sõdurivande, millega tõotavad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.
Mereväebaas on 29. aprillil 1997 loodud Mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri üksus. Väeosa põhiülesanneteks on väljaõppe planeerimine ja korraldamine ning logistiline kaldatoetus.
-
Tulevased sõjaväelogistikud andsid sõdurivandeTäna pärastlõunal andsid 101 tulevast sõjaväelogistikut Kaitseväe Logistikakeskuse Logistikapataljonis sõdurivande.
„Nendest meestest sõltub otseselt meie sõjaaja üksuste võitlusvõime, sest sõjaväelogistikutena peavad nad tagama lahingüksustele varustuse ja lahingmoona järelveo ning meditsiinilise toetuse,“ ütles kompaniiülema abi nooremleitnant Tiiu Naagel Logistikapataljonist. „See, millisel erialal keegi neist oma õpinguid jätkab, sõltub suures osas tema enda senistest õpitulemustest ja isikuomadustest,“ lisas nooremleitnant Naagel.
Logistikapataljoni 101 võitlejat läbisid nädala alguses kahepäevase rännaku käigus 50 kilomeetrit. Rännakul tuli sõduritel sooritada erinevaid eksameid nagu käemärkidega juhtimine, traatside ülesseadmine, lahingkannatanu abistamine, sihtmärkide osutamine, relva käsitlemine, kauguste mõõtmine ning seadusandluse tundmine. Lisaks tuli allüksustel meeskonnatöö harjutamise eesmärgil läbida ka takistusriba.
Tänasel pidulikul vandeandmistseremoonial said sõdurieksami kuldmärgi 5 ja hõbemärgi 81 tulevast sõjaväelogistikut.
Traditsiooniliselt loeb Logistikapataljonis sõdurivande teksti kõigi kaasvõitlejate, pataljoni kaaderkoosseisu ning külaliste juuresolekul kaitseväelane, kes läbis sõduri baaskursuse parimate tulemustega. Tänasel rivistusel luges sõdurivannet reamees Mikk Maasik.
Pärast ühenädalast puhkust jätkavad tulevased sõjaväelogistikud oma õpinguid nooremallohvitseride kursusel ning sõidukijuhtide baaskursusel.
-
Estcoy-12 teenib uue pataljoni koosseisusAlates eilsest teenivad Estcoy-12 kaitseväelased Helmandis Kuningliku Merejalaväe 45. Commando pataljoni alluvuses.
Eestlaste vastutusala läheb üle 45. Commando koosseisu, vastusalas muutusi ei tule - Estcoy-12 põhibaasiks jääb patrullbaas Wahid. Eesti jalaväekompanii ülesanded jäävad samaks: domineerida oma vastutusalal, kindlustada kohaliku kogukonna turvalisus ning jätkata koostööd Afganistani julgeolekujõudude ja valitsusega.
Eestlaste senise pataljoni 42. Commando ülema kolonelleitnant Ewen Murchison’i sõnul on eestlased andnud märkimisväärse panuse vastutusalal saavutatud edusse ja tõestuseks nende professionaalsusest on suur kahjutuks tehtud improviseeritud lõhkekehade hulk. „On olnud tõeline privileeg töötada koos Eesti kompaniiga viimase viie kuu jooksul. Operatsiooni OMID HAFT ajal vastusalal tehtud töö pakub turvalisust kohalikule kogukonnale ja on andnud eelduse järgmisele suurele ettevõtmisele – turuplatsi taastamine,“ ütles kolonelleitnant Murchison.
Estcoy-12 on osalenud kuuel suurel operatsioonil 42. Commando koosseisus ning toetanud mitmeid operatsioone. Koostöös kohaliku armeega on osaletud kahes operatsioonis ning viidud läbi mitmeid ühispatrulle.
Estcoy-12 kaitseväelased on mais alanud teenistuse jooksul leidnud ligi 70 isevalmistatud lõhkekeha ja kolm suuremat ning kaks väiksemat lõhkekehade valmistamise vabrikut.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku teenib Afganistanis ligi 165 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Eesti kaitseväelased leidsid 14 isevalmistatud lõhkekehaAfganistanis Helmandi provintsis teeniv Eesti jalaväekompanii leidis eile oma vastutusalast 14 isevalmistatud lõhkekeha.
Estcoy-12 kompaniiülem major Martin Kukk ütles, et hea koostöö kohaliku elanikkonnaga ning Afganistani enda relvajõudude aina suurenev kohalolu näitamine aitab suurendada turvalisust vastutusalas."Esmane vihje isevalmistatud lõhkekehade võimaliku asukoha kohta tuli kohalikult elanikult," rääkis major Martin Kukk. „Luy Mandah küla, mille turvalisusega Estcoy hetkel tegeleb, oli mõned aastad Talibani täieliku kontrolli all. Peale kahte kuud külas opereerimist on tekkimas esimesed märgid sellest, et kohalikud on hakanud huvi tundma vabast liikumisest, näidates kätte isevalmistatud lõhkekehade asukohad, ning tsiviilprojektidest nagu turu taastamine,“ lisas major Kukk.
Estcoy-12 kaitseväelased on mais alanud teenistuse jooksul leidnud ligi 70 isevalmistatud lõhkekeha ja kolm suuremat ning kaks väiksemat lõhkekehade valmistamise vabrikut.
Eesti jalaväekompanii peamisteks ülesanneteks on domineerida oma vastutusalal, kindlustada kohaliku kogukonna turvalisus ning jätkata koostööd Afganistani julgeolekujõudude ja valitsusega.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetuselemendist, lähikaitsemeeskonnast, staabiohvitseridest ja staabiallohvitseridest. Kokku teenib Afganistanis ligi 165 kaitseväelast. Kaitsevägi osaleb NATO juhitud sõjalisel operatsioonil Afganistani rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Reservohvitser kinkis Kalevi jalaväepataljonile ajaloolised fotodEndine Kalevi jalaväepataljoni ohvitser, Kanadas sündinud ja üles kasvanud major Ülo Isberg kinkis oma koduväeosale ajaloolised fotod Vabadussõjast.
„Mul on tugev emotsionaalne side kalevlastega, sest minu vanaisa võitles kalevlaste ridades Eesti riigi iseseisvuse eest Vabadussõjas nii idarindel kui Landeswehri vastu ning mina teenisin kalevlaste ridades NATO operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis,” ütles major Ülo Isberg pilte Kalevi jalaväepataljoni ülemale kolonelleitnant Margus Koplimägile üle andes. „Oma südames jään ma alati kalevlaseks ja Kalevi jalaväepataljoni embleemi kandmine on minu jaoks auasi.”
Major Isberg tellis Eesti Filmiarhiivist paarkümmend ajaloolist fotot, mis kajastavad legendaarse Kalevlaste Maleva pataljoni koosseisu ja tegevust. Ta lasi fotodest teha kvaliteetsed koopiad ja need raamida.
Kalevlaste Maleva pataljon oli Eesti Vabadussõja esimestel päevadel vabatahtlikest koostatud löögiüksus, mis mängis selles sõjas otsustavat rolli. Kalevlaste Maleva baasil formeeriti hilisemad üksused, mis kandsid Kalevi pataljoni ja Kalevi Üksik-jalaväepataljoni nime.
Kalevi Üksik-jalaväepataljon taasloodi Vabariigi valitsuse määrusega 18. märtsil 1992. aastal ühena esimestest väeosadest taasiseseisvunud Eestis.
Praegu kannab üksus nime Kalevi jalaväepataljon ja kuulub Paldiskis paikneva 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Kalevi jalaväepataljoni põhiülesandeks on valmistada eesti kontingendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi ette rahuoperatsioonidel osalemiseks ning tagada missiooniüksuste logistiline toetamine.
-
Algas aasta suurima õppekogunemise teine etappEile algas Lõuna Kaitseringkonnas selle aasta suurima reservväelaste õppekogunemise teine etapp.
Esimeses etapis valmistasid kaitseväelased ja kaitseliitlased õppekogunemist ette ja alanud etapiks kutsuti Võrru juba reservväelastest ohvitserid, allohvitserid ja erialaspetsialistid.
Järgneva nädala jooksul tuletavad reservväelased meelde varem ajateenistuses õpitut, harjutavad laskmist ja erinevaid taktikalisi tegevusi.
„ Õppekogunemisele saabunud reservväelaste suur arv näitab Eesti kodanike motiveeritust osaleda riigikaitses. Hindan kõrgelt kõiki reservväelasi, kes annavad oma panuse Eesti kaitsevõime arendamisse,” ütles Lõuna Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Vahur Murulaid.
10. septembril saabub õppekogunemisele reakoosseis, kes hakkab õppima ja harjutama käesoleva nädala algul saabunud reservväelastest üksuse ülemate ning kaadrikaitseväelastest instruktorite käe all. Kokku on õppekogunemisele kutsutud ligikaudu 1200 reservväelast.
Kaitsevägi kutsub sel aastal õppekogunemistele üle 5000 reservväelase.
-
Reservväelased saavad sõjaväemeedikutelt õpetTäna algab Kaitseväe Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuses reservparameedikute värskenduskursus.
„Usun, et reservväelased on väga motiveeritud õppijad. Nad teavad, et sõjaväemeedikutest sõltub nende enda reservallüksuse võitlusvõime ja –valmidus,“ ütles Logistikakeskuse meditsiiniväljaõppekeskuse ülem major Hillar Tint.
Nädala jooksul tuletavad Logistikakeskuse sõjaväemeditsiini instruktorid 15 reservväelasest rühma-, kompanii- ja vanemparameedikule meelde lahingus kannatanu käsitlemist, parameediku põhioskusi, allüksuse meditsiinilise varustuse kasutamist, kannatanute evakueerimist transpordivahenditega ning meditsiiniallüksuse juhtimisprotseduure.
Reservparameedikute täienduskursus on osa Põhja kaitseringkonna reservväelaste õppekogunemisest Põhjanael. Õppekogunemise eesmärk on harjutada jalaväepataljoni formeerimist ja värskendada reservväelaste teadmisi kaitseväe ülesehituse, ohutustehnika, relvastuse, topograafia, sideprotseduuride ja taktika alal. -
Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum korraldavad fotokonkursiKaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel.
„Kakskümmend aastat tagasi pidi koos Eesti riigiga uuesti alustama ka kaitsevägi. Möödunud aastate jooksul on riigikaitse arengusse oma panuse andnud palju erinevaid inimesi, nii kaadrikaitseväelastena kui ka ajateenijatena,“ ütles Eesti Sõjamuuseumi direktor Kristjan Luts. „Kindlasti on inimestel kodus fotosid, mis jutustavad meile loo, kuidas kaitsevägi on jõudnud oma esimestest uutest sammudest tänapäeva. Kutsume inimesi kaitseväe ajalugu meiega jagama, et väärtustada nende endi ja nende teenistuskaaslaste panust kaitseväe arengusse.“
Fotokonkursile on oodatud nii paber- kui ka digitaalfotod kaitseväe tegemistest aastatel 1991 – 2011. Näiteks fotod, mis kajastavad inimeste tegev- või ajateenistust, aga ka kaitseväelaste osalemist avalikel üritustel ja Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidel.
Fotonäitus teemal kaitsevägi 1991 – 2011 avatakse Eesti Sõjamuuseumis novembri keskpaigas. Konkursile saadetud töödest valib žürii välja kolm parimat fotot, mis pannakse üles näitusele ja mille autoreid premeeritakse.
Konkursil osalemiseks tuleb fotod saata e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, EE 74001, Viimsi, Harjumaa. Fotod tuleb varustada autori nime ja pildistamise kuupäevaga ning lühikese kirjeldusega foto sisu kohta. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. oktoober 2011.
Lisainfo:
Kristina Madisson
Eesti Sõjamuuseumi muuseumipedagoog-loovjuht
[email protected]; +372 55656354 -
Reservtankitõrjujad on Viru pataljonis õppekogunemiselViru jalaväepataljonis jätkub tankitõrje üksuse õppekogunemine, kus reservväelased õpivad koos tegutsemist ja tuletavad meelde ajateenistuses õpitud oskusi.
Õppekogunemise läbiviija, tankitõrjekompanii ülema leitnant Ivo Reimanni sõnul on kohale tulnud reservväelased hästi motiveeritud ning võtavad õppekogunemist kui head vaheldust tsiviilelule: „Näen, et mehed osalevad rõõmuga tegevustes ning pingutavad, et kõik ülesanded oleksid täidetud.“
„Kahjuks ma ei saanud osaleda eelmisel õppekogunemisel, kuna olin välismaal, nüüd olen väga rahul, et taas kutsuti ja sain tulla,“ ütles lipnik Mario Kroon, kelle jaoks algas tänavune reservõppekogunemine 21. augustil, mil kohale tulid reservohvitserid ja allohvitserid. „Siin olles ja vanu kamraade nähes tuleb nostalgia peale. Ma arvan, et ei eksi, kui ütlen, et me kõik tahame siin olla,“ lisas lipnik Kroon.
Kapral Henri Selbergi ning teiste reakoosseisu reservväelaste jaoks algas õppekogunemine möödunud pühapäeval. Viis aastat tagasi reservi arvatud mehi kutsuti õppekogunemisele juba teist korda. „Teadsin, mis mind ees ootab – eelmisest reservõppekogunemisest on möödas kaks aastat. Tookordne õppekogunemine läks edukalt, ka seekord anname endast parima, et juhul kui peaksime kodumaad kaitsma, ei tekiks peata olekut ning oskaksime tegutseda nagu üks organism,“ lubas kapral Selberg.
Et reservväelastel on juba olemas õppekogunemisel osalemise kogemus, lasub neile tavalisest suurem vastutus. „Kui esimesel õppekogunemisel instruktorid sekkuvad reservväelaste tegevustesse üsna palju, siis nüüd vastutavad oma üksuste eest ning viivad oma meestele väljaõpet läbi reservväelased ise,“ selgitas leitnant Reimann.
Reservõppekogunemise alguses värskendatakse üksikvõitleja oskusi, 5. septembril lasevad reservväelased Sirgala karjääris oma üksuse põhirelvast raketisüsteem MILAN ning seejärel algab koostöö- ja hindamisõppus. Reservõppekogunemine lõpeb 10. septembril.
Kaitsevägi kutsub sel aastal õppekogunemistele üle 5000 reservväelase. Mais värskendasid reservüksused oma teadmisi ja oskusi kaitseväe aasta suurimal õppusel Kevadtorm. Augusti alguses korraldas Viru jalaväepataljon ühenädalase õppekogunemise transportöör Bandwagen juhtidele. Praegu kestab Viru jalaväepataljonis tankitõrjeüksuse õppekogunemine, järgmisel nädalal algab Kirde Kaitseringkonnas suurtükiväelaste õppekogunemine. -
Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad andsid Eestile truudusetõotuse
Täna andsid Lõuna Kaitseringkonna Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad pidulikul rivistusel truudusetõotuse Eesti riigile. Vande andmisega lõppes ajateenistuse esimene etapp - sõduri baaskursus.
„Kaitseväelase truudustõotus on vanne, millega tõotasite vajadusel ohverdada oma elu isamaa eest – see lubadus ei ole pelgalt sõnad,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem major Maidu Allikas ajateenijatele peetud kõnes.
Juuli algul teenistusse saabunud noormehed õppisid kahe kuu jooksul rivi- ja laskeõpet, taktikat, seadusandlust ning panid oma oskused proovile metsalaagrites. Sõduri baaskursus lõppes 60 kilomeetri pikkuse jalgsirännakuga.
Major Allikase sõnul oli lõppenud baaskursus intensiivsem ja raskem kui varasemad, näiteks omandasid sõdurid põhioskused metsas ning olid järjestikku kolmes välilaagris. Samuti kiitis ta hästi tööle hakanud ajateenijate esindusmeeste süsteemi, mis aitab tuua sõdurite mured ja ettepanekud otse juhtkonnani ega jäta ühtki probleemi pataljoniülema tähelepanuta.
Vande andmist olid tulnud vaatama ajateenijate pered ja sõbrad.
Ajateenistus jätkub peale puhkust erialaõppega, kus saadakse põhjalikumad teadmised näiteks üksuse juhtimisest, luurest, miinipildujatest või logistikast.
Kuperjanovi jalaväepataljon on üks Eesti suurimaid ja moodsamaid väeosasid. Pataljon loodi Vabadussõja ajal, 1919. aastal ja taasasutati 1992. aastal Võrus. Pataljonis läbib igal aastal ajateenistuse üle 600 sõduri. Praegu teenib Kuperjanovi pataljonis 371 sõdurit.
Kaitseväe teistes üksustes annavad juulis teenistust alustanud ajateenijad truudusetõotuse lähinädalatel.