Uudised
-
Ühendkuningriikide kaitseminister: Eesti kaitseväelaste panus Afganistanis on märkimisväärneEile, 16. juunil külastasid Afganistanis Helmandi provintsis asuvat eestlaste patrullbaasi Wahid Ühendkuningriigi kaitseminister Liam Fox ja Kuningliku Mereväe ülem, Esimene Merelord admiral Sir Mark Stanhope.
„Eestlased on ühed meie kõige lojaalsematest liitlastest,“ ütles kaitseväelastega kohtumisel Ühendkuningriikide kaitseminister Liam Fox. „Teie pühendumus on märkimisväärne. Kui kõik meie liitlased panustaksid sama palju ja samasuguse pühendumisega kui Eesti, oleks meie elu Afganistanis palju lihtsam.“
Ühendkuningriigi kaitseministri ja mereväe ülema visiit oli esimene brittide kõrgetasemeline visiit eestlaste patrullbaasi. Visiidi käigus kohtusid külalised Eesti kaitseväelastega ning tutvusid jalaväekompanii Estcoy-12 teenistusega ja patrullbaasiga Wahid.
Afganistanis teeniv Estcoy-12 alustas oma teenistust Helmandis maikuus. Kompanii peamine ülesanne on hoida oma vastutusala ja kaitsta kohalikku elanikkonda. Lisaks on kompanii ülesanneteks koostöös Afganistani Rahvusliku Armee ja politseiga toetada ülesehitustöid, hoida ala puhtana isevalmistatud lõhkekehadest ja vastase võitlejatest.
Eesti kontingent Afganistanis koosneb jalaväekompaniist, logistilisest toetusüksusest, lähikaitsemeeskonnast, kirurgilisest meeskonnast ja staabiohvitseridest. -
Balti Kaitsekolledži lõpetas 51 ohvitseriTäna anti Tartus Balti Kaitsekolledžis peetud tseremoonial tunnistused 51le vanemstaabiohvitseride kursuse lõpetanud ohvitserile.
Kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran rõhutas tervitussõnavõtus Balti Kaitsekolledži unikaalsust mitme riigi ühiselt juhitava õppeasutusena. "Erinevates riikides on riigikaitsele eraldatavad vahendid majandusolukorra üldise halvenemisega vähenenud. Seetõttu on oluline, et riigid leiaksid võimalusi, kuidas ressursse kontsentreerides kvaliteeti hoida või isegi suurendada. Balti Kaitsekolledž on eeskujulik näide säärasest rahvusvahelisest koostööst," ütles Marran.
"Täna Balti Kaitsekolledži lõpetanud 51 vanemohvitseri 12st riigist saavutasid täies mahus oma õpingute eesmärgi ning suudavad nüüd sõjalises planeerimises ja juhtimises rakendada kõiki oma võimeid," ütles BALTDEFCOLi ülem brigaadikindral Meelis Kiili.
Augustist juunini ehk kokku enam kui 10 kuud kestev vanemstaabiohvitseride kursus on sõjalise kõrghariduse III tasandi väljaõpe. Tegemist on kolledži põhikursusega, millel pööratakse peatähelepanu ühendoperatiivtasandile.
Kolledži erinevaid kursuseid on tänaseks läbinud üle 700 kaitseväelase ja tsiviilametniku.
Kursuste õppekava hõlmab operatsioone ja taktikat, logistikat, politoloogiat ja strateegiat, staabitööd, juhtimist ja haldust, totaalkaitset ja sõjatehnikat. Balti kaitsekolledži tegevuse ja kursuste korraldamisel arvestatakse üldisi poliitilisi ja geograafilisi olusid, kaitsejõudude riigikaitselisi ülesandeid ning Balti riikide kaitsekontseptsioone. Kursuste õppekava raames käsitletakse ka NATO-s toimivaid regulatsioone, operatsioonide õiguslikke aspekte ning demokraatlikke juhtimispõhimõtteid. Õppetöö ei hõlma ainult maa- ja õhukaitse probleeme, õppeplaanis ja diskussioonides on oma kindel koht ka mereväeoperatsioonidel.
Balti Kaitsekolledž on Balti riikide kõrgeim sõjaline õppeasutus vanemohvitseridele ja kõrgematele tsiviilametnikele, mis annab strateegilise staabi tasandil sõjalist ja juhtimisalast õpet.
Kolledžis õpivad lisaks Balti riikide ohvitseridele teiste NATO ja partnerriikide kaitseväelased ning kõrgemad ametnikud. Kolledžis õpetavad rahvusvahelised sõjandusspetsialistid, kolledž teeb aktiivselt koostööd Briti ja Kanada Kuninglike Sõjaväeakadeemiatega, Ameerika Ühendriikide Maaväe sõjakolledži ja teiste riikide kõrgemate sõjaliste õppeasutustega.
-
Välisoperatsioonidel haavatud kaitseväelased veetsid ühise päevaTäna korraldasid kaitseministeerium, kaitsevägi ja Carolin Illenzeeri fond välisoperatsioonidel vigastada saanutele ürituse „Heade mõtete päev“, kus arutati tulevikuplaane ja võimalikke arengusuundi haavatute toetamises.
„Esmakordselt on kokku kutsutud kõige laiem haavatute ring, nii raskelt kui ka kergelt haavata saanud ja nende pered,“ ütles üritust vabatahtlikuna koordineeriv Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse Tallinna büroo juhataja Lauri Kurvits. „Loodan, et see päev innustab neid rohkem omavahel suhtlema.“
Ürituse eesmärgiks oli aktiviseerida vigastada saanud kaitseväelaste omavahelist suhtlemist ja panna alus nende tegutsemisele näiteks kolmanda sektori vormis. Samuti oli see hea võimalus saada teada haavatute ootusi ja vajadusi.
Heade mõtete päev algas Salzburgi hotellis hommikukohviga, millele järgnes laskmine Männiku tiirus erinevatest kaitseväes kasutuses olevatest relvadest. Pärast lõunasööki Salzburgi hotellis jätkus päev ümarlauaga, kus haavatud said rääkida oma vajadustest ning sotsiaalse ja psühholoogilise toetuse jaoskond andis ülevaate hetke projektidest ja tulevikuplaanidest. Üritus lõppes ühise õhtusöögiga.
Heade mõtete päeva korraldasid omavahelise koostööna kaitseministeerium, kaitsevägi ja Carolin Illenzeeri Fond.
Carolin Illenzeeri Fond on heategevuslik sihtasutus, mis toetab teenistuses surnud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste lapsi tasudes nende koolituskulud ja toetades huvitegevust. Fondi asutasid sel aastal MTÜ Eesti NATO Ühing, MTÜ Reservohvitseride Kogu ja MTÜ OSMTH (kristlikke ohvitsere ühendav organisatsioon). -
Afganistani valitsusvastased ründasid Eesti kaitseväelasiAfganistani valitsusvastased mässulised ründasid täna hommikul Helmandi provintsis Nad-e-Ali piirkonnas jalgsi patrullivaid Eesti kaitseväelasi.
Patrulli käigus sai üks Eesti kaitseväelane isevalmistatud lõhkekeha plahvatuses kergelt vigastada. Rühma parameedik andis haavatule kiiresti esmaabi, seejärel toimetati ta patrullbaasi Wahid.
Eesti kaitseväelased avastasid seejärel teise isevalmistatud lõhkeha ja asusid seda märgistama. Selle käigus ründasid mässulised Eesti sõdureid käsigranaadiga, mille kildudest sai haavata teine kaitseväelane. Talle anti samuti esmaabi ja viidi patrullbaasi Wahid.
"Estcoy opereerib alal, kus kontaktid valitsusvastaste mässulistega on vältimatud. Soovin oma sõduritele kiiret paranemist ja peatset teenistusse naasmist," ütles Estcoy-12 ülem major Martin Kukk.
Mõlemad haavatud toimetati helikopteril Camp Bastioni sõjaväebaasi kolmanda taseme välihaiglasse.
Haavata saanud kaitseväelased on praegu arstide hoole all, nende elu ei ole ohus.
Haavatud teavitasid lähedasi nendega juhtunust ise.
Kaitsevägi ei avalda haavatute nime ja vigastuste iseloomu, sest isikuandmete kaitse seadus keelab avaldada delikaatseid isikuandmeid.
Eesti jalaväekompanii Estcoy-12 alustas teenistust Afganistani lõunaprovintsis Helmandis mai algul. Eesti kaitsevägi osaleb Afganistanis NATO rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF koosseisus alates 2003. aastast.
-
Kaitsevägi sai juurde 18 ohvitseri
Täna lõpetasid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ja said nooremleitnandi auastme 18 värsket ohvitseri.
10 ohvitseri sai magistrikraadi sõjalise juhtimise alal, Lahingukooli lõpetas 45 allohvitseri.
„Õppeasutused annavad meie ohvitseridele ja allohvitseridele ühtse ettevalmistuse, ühtsed tõekspidamised ja väärtushinnangud. Mida ühtsemad sõjalised juhid on, seda tugevam on kaitsevägi,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots oma kõnes lõpetajatele.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema kolonel Aarne Ermuse sõnul seisab lõpetajatel nüüd ees enesetäiendamine. “Edukas ja aktsepteeritud juht peab tegema pidevat tööd eelkõige iseendaga,” ütles kolonel Ermus lõpetajatele.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots andis üle Reservohvitseride Kogu annetatud kaitseväe ohvitseri mõõga parimale põhikursuse lõpetajale nooremleitnant Priit Meierile.
Magistrikraadi saanud ohvitseride seas oli sel aastal neli kiitusega lõpetajat: kapten Priit Heinloo, kapten Eero Aija, leitnant Viljar Laaneste ja leitnant Valdo Veski. Kapten Priit Heinloo tunnistati ka keskastmekursuse parimaks lõpetajaks, komisjon tunnistas tema magistritöö strateegilise üllatuse psühholoogilisest aspektist lennu parimaks magistritööks.
Lahingukoolis 11-kuulise vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud 45 allohvitseri said kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme. Kursuse parimaks tunnistati nooremveebel Rivo Alev.
Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus andis värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad said ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni.
Magistriõppe lõpetanud ohvitserid said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning magistrikraadi sotsiaalteadustes sõjalise juhtimise erialal.
-
Peaminister Ansip tänas välismissioonidelt naasnud kaitseväelasiPeaminister Andrus Ansip tänas Stenbocki majas toimunud vastuvõtul enam kui 300 kaitseväelast, kes 2010. aasta teises pooles ja käesoleva aasta esimeses pooles lõpetasid teenistuse erinevatel välismissioonidel.
„Tänan teid Eesti riigi eeskujuliku teenimise eest. Olete kaitsnud Eesti riiki maailma kõige ohtlikumates paikades. Teie missioonidel osalemine on kollektiivkaitse põhimõtte – üks kõigi, kõik ühe eest – rakendamine tegelikkuses,“ lausus peaminister Andrus Ansip.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots pöördus kohalviibinud kaitseväelaste abikaasade, sõprade ja lähedaste poole, tänades neid toe eest, mida nad on oma kallimatele Eestist eemalviibitud ajal pakkunud.
„Meie liitlaste kõrged ohvitserid ja poliitikud on mulle tihti öelnud, et kui neil oleks valida kellega koos võidelda, siis sooviksid nad näha enda kõrval Eesti kaitseväelasi. Oleme väike rahvas, kes ei saa lüüa mitte kvantiteedi, vaid kvaliteedi ja mõistusega. Võite olla uhked oma lähedaste üle, nad on tõsised mehed ja naised nii kodus kui rahvusvahelises pildis,“ ütles Laaneots kaitseväelaste lähedastele.
Vastuvõtul osalesid Afganistanis teeninud jalaväekompaniid Estcoy-10 ja Estcoy-11, rahvuslikud toestusmeeskonnad NSE-9 ja NSE-10, demineerimismeeskond, lähikaitsemeeskonnad ning staabiohvitserid ja staabiallohvitserid. Samuti tänas peaminister Adeni lahel teeninud laevakaitsemeeskonda ja kaitseväelasi, kes osalesid erinevatel missioonidel Balkanil ja NATO treeningmissioonil Iraagis.
2010. aasta aprilli lõpust novembri lõpuni Afganistanis Helmandi provintsis teeninud jalaväekompanii Estcoy-10 osales neljal lahingugrupi- ja kuuel iseseisval kompaniioperatsioonil. Kompanii leidis ja tegi kahjutuks 14 isevalmistatud lõhkekeha ning avastas kaks suuremat peidikut, mis sisaldasid isevalmistatud lõhkeseadeldiste komponente, relvi ja narkootilist ainet. Kokku oli kompanii vastasega lahingulises kontaktis 160 korral.
Esctoy-10 ja NSE-9 kaitseväelased parandasid Afganistanis teid, et tagada kohalikele elanikele liikumisvabadus ja takistada mässulisi paigaldamast isevalmistatud lõhkekehi. Kompanii meedikud andsid arstiabi ligi 260-le kohalikule elanikule. Samuti taasavasid külaelanikud eestlaste patrullbaasi lähedal turu, mis muutus afgaanidele regulaarseks kauplemiskohaks.
Kompanii kaotas mullu 30. augustil langenuna nooremseersant Herdis Sikka.
Jalaväekompanii Estcoy-11 teenis samas piirkonnas 2010. aasta novembrist tänavu maini. Kompaniil oli kuue kuu jooksul Afganistani põhiseadusliku valitsuse vastaste mässulistega 73 tulekontakti. Kompanii kaitseväelased leidsid ja tegid kahjutuks 25 isevalmistatud lõhkekeha ning avastasid kümneid peidikuid ebaseaduslike relvade, laskemoona ja isevalmistatud lõhkekehade materjalidega ning ebaseaduslike lõhkekehade tehase. Estcoy-11 osales ühel brigaadi ja mitmel lahingugrupi tasemel operatsioonil ning viis läbi operatsioone koos Afganistani armee ja Afganistani politsei üksustega.
Estcoy-11 sai oma teenistuse jooksul enda käsutusse Ameerika Ühendriikide miinipildujad ja mehitamata luurelennukid Raven. Estcoy-11 kaitseväelased jagasid tänavu jaanuaris Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis Daghighi küla lastele Rocca-al-Mare kooli õpilaste valmistatud ja kogutud mänguasju.
-
Kaitsevägi saab juurde 18 ohvitseriHomme lõpetab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse 18 värsket ohvitseri, keskastmekursuse lõpetanud 10 ohvitseri saab magistrikraadi sõjalise juhtimise alal.
Kell 13.00 algaval aktusel tervitavad lõpetajaid kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots ja KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus.
Kolme aasta jooksul rühma- ja kompaniiülema oskused omandanud Kõrgema Sõjakooli maaväe põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Tulevased ohvitserid spetsialiseerusid side, logistika või õhutõrje erialale.
Magistriõppe lõpetanud 10 ohvitseri said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Selle aasta parimaks põhikursuse lõputööks tunnistas komisjon kadett Silver Mäe lõputöö, mis käsitles Kaitseväe eetikakoodeksi mõistetavust ja rakendatavust. Parima keskastmekursuse magistritöö kirjutas kapten Priit Heinloo, kes uuris strateegilise üllatuse psühholoogilist aspekti Lahesõja ja Normandia dessandi näitel.
Homme saavad lõputunnistuse ka KVÜÕA Lahingukooli lõpetanud 45 allohvitseri. 11-kuulise vanemallohvitseride baaskursuse lõpetanud saavad kutseõppetunnistuse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.
Sellel aastal võetakse KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 27. juunist kuni 08. juulini. Põhikursusele kandideerijad saavad spetsialiseeruda nii maaväe-, õhuväe- kui ka mereväeohvitseri erialale.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes. Järgmiseks astmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses, ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused.
-
Mereväe laeva Ristna külastas Narva-Jõesuus üle 300 huvilise
Eile külastas Narva-Jõesuud mereväe patrull-laev Ristna Kaitseliidu meredivisjoni väljaõppe raames. Laeva käis vaatamas üle 300 huvilise.
„Mul on hea meel, et huvi riigikaitse ja mereväe vastu on Narva-Jõesuus eriti noorte seas kõrge, sest Narva-Jõesuu oli Eesti Vabariigi iseseisvuse saavutamisel oluline tugipunkt“ ütles mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede. Mereväe ülem lisas, et riigikaitse seisukohalt on tervitatav merekaitseliitlaste aktiivne panus reservväelaste väljaõppesse.
Ristnat külastasid laupäeval lisaks mereväe ülemale maaväe ülem kolonel Indrek Sirel ja Kirde Kaitseringkonna ülem kolonelleitnant Martin Herem, kes kohtusid ka linnavalitsuse liikmetega. Samuti külastasid Ristnat kohaliku Politsei-ja Piirivalveameti esindajad, kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad.
Ristna on Soome päritolu patrulllaev, mida Kaitseliidu meredivisjon kasutab aktiivselt reservväelaste väljaõppeks. Ülesõidul Tallinnast Narva-Jõesuusse viisid merekaitseliitlased koos mereväelastega läbi erinevaid navigatsiooni ja päästeharjutusi. Kokku osales kolmepäevasel väljaõppel 14 kaitseliitlast ja viis mereväelast.
Ristna väljus Narva-Jõesuust täna kell üheksa ja naaseb Tallinnasse Miinisadamasse õhtul.
Esimene Ristna-nimeline mereväe laev külastas Narva-Jõesuud koos allveelaev Kaleviga 1937. aastal.
-
Estcoy-12 asus kasutama MRAP-tüüpi soomusmasinaid
Eesti jalaväekompanii Afganistanis asus kasutama Ameerika Ühendriikidelt saadud soomustransportööre International MaxxPro.
Estcoy kasutatavad kuus MRAP-tüüpi (Mine Resistant Ambush Protected) soomusautot on valmistatud 2007. aastal. Masin on projekteeritud väiksema üksuse lahingülesannete täitmiseks linnastunud või kitsastel aladel varitsusohtlikus keskkonnas. Ta pakub kaitset tankimiinide, käsitulirelvade ja isevalmistatud lõhkekehade eest.
MRAP-tüüpi soomusmasinaid eristab teistest tugev V-kujuline põhi, mis annab tõhusa kaitse isevalmistatud lõhkeseadeldiste ja maamiinide vastu, kuna suunab lõhkemisel tekkiva lööklaine ja killud masinast eemale.
Estcoy kasutataval masinal on vaatlustorn ja 12,7-mm raskekuulipilduja. Masina maksimaalne kiirus on 105 km/h, pikkus on 6,5 meetrit, laius 2,5 ja kõrgus 3 meetrit. Kõrge konstruktsiooni tõttu suudab masin läbida kuni meetrisügavusi veetõkkeid. Autole on paigaldatud erinevad kommunikatsioonivahendid ja konditsioneer. Sõitjad on kaitstud ka radioaktiivsuse ja biorelvade vastu.
Soomustransportööri saab kasutada motoriseeritud patrullideks, konvoi julgestamiseks, kannatanute evakueerimiseks, luureülesannete täitmiseks, lisaks võib seda kasutada ka sidemasina platvormina või juhtimispunktina.
Ameerika Ühendriigid kasutasid eestlastele üle antud soomusmasinaid Iraagis, pärast vägede vähendamist transporditi soomukid Kuveiti, kus neile tehti kapitaalremont ja toimetati edasi Afganistani. USA relvajõududude esindajad andsid soomusautod Eesti üksustele üle mais.
-
Põhjala lahingugrupi ülem jättis hüvasti Eesti kontingendigaTäna külastas Paldiskis Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupi Eesti kontingenti lahingugrupi ülem, Rootsi brigaadikindral Stefan Andersson.
Brigaadikindral Andersson kohtus 51-mehelise kontingendiga seoses lahingugrupi valmidusperioodi lõppemisega 30. juunil. Poole aasta jooksul oli Põhjala lahingugrupp valmis suunduma kriisikolletesse juhul, kui Euroopa Liidul oleks selleks olnud vajadus.
“Eesti on suhtunud oma osalusse Põhjala lahingugrupis väga tõsiselt,” ütles brigaadikindral Andersson. “Koostöö Euroopa Liidu lahingugruppides aitab väikeste riikide relvajõududel hoida kokku ressursse, parendada varustust ja ühtlustada rahvusvahelise koostöö protseduure. Pikemas perspektiivis aitab see kaasa koostööle Afganistanis ja teistel operatsioonidel, kus samad riigid osalevad.” Põhjala lahingugrupi ülema sõnul kasutavad liikmesriigid valmidusüksustes tihti samu üksusi kui NATO operatsioonidel.
Brigaadikindral Andersson kiitis kõigi osalevate riikide ettevalmistust. “Võrreldes 2008. aastaga, kui lahingugrupp oli esimest korda valmis suunduma Euroopa Liidu operatsioonile, on sel aastal kõigi grupis osalevate üksuste ettevalmistuse tase märgatavalt tõusnud,” ütles brigaadikindral Andersson. “Kuigi üksuste väljaõpe viiakse liikmesriikides läbi eraldi, on meil standardid ja nõudmised, millele kõik peavad vastama.”
Põhjala lahingugruppi kuuluvad Rootsi, Soome, Norra, Iirimaa ja Eesti. Lahingugrupi juhtriigiks ja suurimaks panustajaks on Rootsi. Kokku kuulub Põhjala lahingugruppi 2179 sõjaväelast, millest Rootsi osa on 1632. Eesti panustab Põhjala Lahingugruppi 51-mehelise üksusega, kuhu kuuluvad staabikaitserühm, sõjaväepolitseiüksus, transpordiüksus ja staabiohvitserid.
Brigaadikindral Andersson külastab lisaks Eesti üksusele kõikide lahingugrupis osalenud riikide üksusi.
Põhjala lahingugrupp on üks kaheksateistkümnest Euroopa Liidu sõjalise kaitsevõime väljaarendamise raames loodavast lahingugrupist. Euroopa Liidu lahingugruppide loomist alustati 2000. aastal, operatsiooniline valmisolek saavutati 2007. aastal.
Euroopa Liidu lahingugrupid on umbes 1500-liikmelised kiirreageerimisjõudude taktikalised üksused, mis peavad kuni 15 päeva jooksul olema valmis suunduma Brüsselist kuni 6000 kilomeetri kaugusel asuvatesse kriisikolletesse.
Euroopa Liit hoiab valmisolekus korraga kaht lahingugruppi. Lahingugrupp peab olema võimeline opereerima konfliktipiirkonnas kuni neli kuud. Euroopa Liidu lahingugruppe võidakse kasutada Euroopa Nõukogu otsuse alusel eelväena platsdarmi loomiseks suurematele ÜRO või EL-i operatsioonidele või siis olukorras, kus kriisi süvenedes oleks vaja ÜRO jõude toetada.