Uudised
-
Pataljoni ülem: oleme valmis järgmisteks etappideks
Eile, 10.mail lõppes õppusel Kevadtorm pataljoni koostööõpe, mille raames erinevates väeosades väljaõppe saanud ajateenijad harjutasid koostegutsemist pataljonina kaitses, rünnakul ja viivituslahingus.
-
Merevägi korraldab hobisukeldujatele õppepäeva
Mereväe miinituukrid korraldavad homme, 12. mail hobisukeldujatele teabepäeva, kus õpetavad veealuste lõhkekehade märkamist ning selgitavad tuukritegevuse riske ja info kogumise põhimõtteid.
Hobisukeldujad saavad ülevaate, kuidas silueti järgi tunda ära veealust lõhkekeha ning käitumisjuhised meremiini või muu lõhkekeha tunnustega objekti leidmisel.
Mereväe tuukrid tutvustavad meremiinide tööpõhimõtteid, selgitavad lõhkekehade asukoha märkimise ja info kogumise protseduure ning ohutu sukeldumise põhitõdesid, info liikumise ja teavitamise põhimõtteid päästeteenistuse ja mereväe vahel ning annavad ülevaate mereväe tuukrite ülesannetest.
Teabepäeva korraldaja tuukrigrupi ülema Sven Pipari sõnul on riskide ja ohutu sukeldumise alast teadlikkust vajalik harrastajate hulgas tõsta, et rannikuvetes sukeldujad suhtuksid leitud lõhkekehasse kui ohtlikku objekti, mille leidmisel on vajalik kasutada ettevaatusabinõusid ja võimalusel koguda mereväe jaoks olulist infot.
„Mereväe töö hõlbustamiseks on oluline, et hobisukeldujad oskaksid pärast lõhkekeha leidmist märkida selle asukoha ja seejärel edastaksid meid huvitava info: sügavuse, asukoha, objekti kuju ja selle suuruse, et tuukrigrupil oleks võimalik hiljem kindlaks teha, millega on tegu ning seejärel lõhkekeha kahjutuks teha,“ ütles Pipar.
Eestis on aktiivseid hobisukeldujaid ligi 200, kes sukelduvad vähemalt kord nädalas sügavamale kui 10 meetrit. Viimastel aastatel on tuukrigrupp reageerinud erinevatele siseriiklikele väljakutsetele, kus hobisukelduja on leidnud arvatava lõhkekeha, kuid on seda liigutanud ja hiljem on leidjal olnud raskusi olukorra ning lõhkekeha tunnuste, asukoha, suuruse ja sügavuse kirjeldamisel.
Teabepäevale on hetkel registreerunud 27 hobisukeldujat. Huvilistel on võimalik registreeruda tänase tööpäeva jooksul kella 17-ni aadressil [email protected], kuhu saata nimi, isikukood ja grupp, kus soovite osaleda. Infotund toimub kahes grupis esimene grupp alustab kell 9.00, teine kell 12.00.
Läänemerd, eriti Soome lahte, peetakse üheks mineeritumaks veealaks maailmas. Eri allikate hinnangul on Läänemerre maailmasõdade käigus veesatud üle 80 000 meremiini. Alates 1994. aastast on miinitõrjeoperatsioonide käigus Eesti vetest leitud pea 700 lõhkeha.
Tuukrigrupp on Miinilaevade Divisjoni koosseisu kuuluv üksus, mille peamiseks ülesandeks on meremiinide ja teiste veealuste lõhkekehade otsimine, tuvastamine ja kahjutuks tegemine.
Lisainfo registreerimise kohta:
Mildon Ader
I miinituukrimeeskonna ülem
Tuukrigrupp
Telefon: 7177136
e-post: [email protected]
-
Sõjakooli õppurid täiendavad Kevadtormil erialaseid teadmisiKõrgema Sõjakooli põhikursuse kadetid ja keskastmekursuse kuulajad omandavad erialaseid ning juhtimiskogemusi Kevadtormil 1. Jalaväebrigaadi allüksuste koosseisus.
„Kevadtormil saan hea kogemuse staabitööst ning võimaluse rakendada erialaseid teadmisi praktikas,“ ütles 1. Jalaväebrigaadi Tagalapataljonis logistika erialal praktiseeriv kadettseersant Jaanus Jürgenstein. „Õppus on selles mõttes reaalne kontakt eluga, et arvesse tuleb võtta nii olemasolevaid ressursse kui ka inimtegurit.“
Erialapraktika raames osalevad Kevadtormil viimase aasta kadetid 12. maaväe põhikursuselt. Õppusel on nad liidetud jalaväepataljoni allüksuste koosseisu.
Kõrgema Sõjakooli keskastmekursuse kuulajad omandavad õppusel praktilisi oskusi juhtimisest, planeerimisest ja staabitööst 1. Jalaväebrigaadi ja jalaväepataljoni staapides.
Sel aastal võetakse sisseastumisdokumente põhikursustele, nooremohvitseride täiendusõppekursustele ning keskastmekursusele vastu 27. juunist 8.juulini.
Sisseastumiskatsed toimuvad 19.-22. juulini. Põhikursuse ja nooremohvitseride kursusele kandideerijad peavad sooritama akadeemiliste võimete testi, üldfüüsilise testi ja läbima kutsesobivusvestluse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti ainus riigikaitseline kõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursusel omandatakse ohvitseri põhioskused ning saadakse rakenduslik kõrgharidus sõjalise juhtimise erialal maa-, mere- või õhuväe õppesuunal. Lõpetajatele omistab president nooremleitnandi auastme.
Pärast mõneaastast edukat teenistust on ohvitseridel võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli kaheaastasel keskastmekursusel, mille lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi. -
Marylandi Rahvuskaardi ülem: Eesti kaitsejõudude areng on võimasTäna külastas õppust Kevadtorm Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi Rahvuskaardi ülem kindralmajor James A. Adkins ja tõstis esile Eesti kaitsejõudude hoogsat ning läbimõeldud arengut.
„Nende ligi kahe aastakümne jooksul, mille jooksul me oleme koostööd teinud, oleme me saanud headeks sõpradeks ja ma olen olnud Eesti kaitsejõudude võimsa arengu tunnistajaks,“ ütles kindralmajor Adkins.
Rahvuskaardi ülem tänas Eestit sõjalise panuse eest erinevates operatsioonipiirkondades ja kõneles Marylandi rahvuskaardi edasistest võimalikest ühisõppustest Eesti kaitsejõududega. „Me ootame seda võimalust huviga,“ ütles kindral Adkins võimalike ühisõppuste kohta Eesti pinnal.
Kindralmajor Adkinsi juhitavat Marylandi Rahvuskaarti seob Eesti Kaitseliiduga tihe kaitsekoostöö 1994. aastast, selle käigus on Rahvuskaart aidanud koolitada sadu Eesti kaitseliitlasi ja kaitseväelasi. Marylandi rahvuskaartlased ja Eesti kaitseväelased on samal ajal osalenud näiteks operatsioonil Iraagi Vabadus.
Kindralmajor Adkinsit saatis tema külaskäigul õppusele Kevadtorm Balti kaitsekolledži ülem brigaadikindral Meelis Kiili. „Rahvuskaart ja Kaitseliit on mitmeti erinevad, kuid nende vahel on üks ühine kordaja, kodanike vaba tahe panustada riigikaitsesse,“ ütles brigaadikindral Kiili.
Kindralmajor Adkins andis eile brigaadikindral Kiilile üle Ameerika Ühendriikide kõrge autasu Legion of Merit. Brigaadikindral Kiili sai autasu Eesti ja USA vahelise kaitsekoostöö arendamise eest Eesti kaitseatašeena Ameerika Ühendriikides aastatel 2008-2010.
-
Kevadtormil osalejad harjutavad rünnakut
Õppusel Kevadtorm 2011 harjutav jalaväepataljon on läbinud viivitus- ja kaitselahinguteharjutuse etapi ning alustab täna koostööharjutuse viimase etapiga, milleks on rünnak.
-
Brigaadikindral Meelis Kiili pälvis Ameerika Ühendriikide kõrge autasu
Ameerika Ühendriikide Marylandi osariigi rahvuskaardi ülem kindralmajor James A. Adkins andis täna Kaitseväe Peastaabis brigaadikindral Meelis Kiilile üle Ameerika Ühendriikide kõrge sõjaväelise autasu Legion of Merit.
Balti Kaitsekolledži ülem brigaadikindral Kiili pälvis autasu väljapaistva panuse eest kaitsealase koostöö arendamisse Eesti kaitseatašeena Ameerika Ühendriikides aastatel 2008 - 2010.
USA kaitseministri Robert Gates´i allkirjastatud tunnistus tõstab esile brigaadikindral Kiili panust NATO Küberkaitsekeskuse loomisele eelnenud läbirääkimiste korraldajana ning Eesti ja USA kõrgeimal tasemel riigikaitsealaste kohtumiste koordineerijana.
Brigaadikindral Kiili kinnitas autasu vastu võttes, et talle annetatud medal näitab Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostöösidemete tugevust: “Hoolimata sellest, et meie riigid ei ole võrreldavad mõõtmetelt, oleme koos nii heas kui halvas ja võitleme mõlemad parema maailma eest,” ütles Kiili.
Kindralmajor Adkins rõhutas medalit üle andes, et on teinud brigaadikindral Kiiliga koostööd 18 aastat alates viimase teenistusest Kaitseliidus ning koostöö jätkub Kiili praegusel ametikohal Balti Kaitsekolledžis.
Legion of Merit on tähtsuselt kuues Ameerika Ühendriikide sõjaväeline autasu, mis loodi 1942. aastal. Teda on annetatud väljapaistvate teenete eest eelkõige kõrgematele ja vanemohvitseridele, aga ka riigipeadele ning kaitseväelastele erakordsete teenete eest. Varem on Eesti kaitseväelastest sama autasu pälvinud kolonelleitnant Tiit Tammela, kes oli Eesti kaitseatašee USA-s aastatel 1997-2001.
Kindralmajor James A. Adkins külastab Eestit Kaitseliidu ja Marylandi osariigi rahvuskaardi vahelise koostöö raames.
Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi osariigi rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist. Rahvuskaartlased on andnud olulise panuse Eesti kaitsejõudude ülesehitamisel tervikuna ja eriti Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisesse. Sajad kaitseväelased ja kaitseliitlased on saanud erinevad koolitusi Ameerika Ühendriikides. Marylandi rahvuskaardi instruktorid on osalenud kümnetel väljaõppeüritustel Eestis.
-
Läti jalavägi tuli Kevadtormile
Täna lõunal ületas Vastse-Roosa piiripunktis Läti- Eesti piiri Läti jalaväebrigaadi 2. jalaväepataljoni kompaniisuurune üksus, et osaleda õppusel Kevadtorm 2011.
-
Õhutõrjujad hävitasid kõik õhusihtmärgidTäna lasksid Õhutõrjepataljoni ajateenijad ja Kõrgema Sõjakooli õhutõrje eriala kadetid esmakordselt Eestis Läänemaal Ristinina mererannas õhutõrje raketisüsteemi Mistral ja kõik õhutõrjeraketid tabasid Belgia mudellennukeid.
„Paremat tulemust oodata ei oleks saanudki. Õhutõrjujad lasksid ohutult ning sajaprotsendilise täpsusega. Mul on väga hea meel, et seekord olid lahinglaskmised Eestis ja et ajateenijad said õppida oma kodumaa kaitsmist kodumaal,” ütles Tikerpuu.
„Meeliülendavalt hea tunne on täna. Oleme õppinud pea pool aastat, lugematuid kordi drillinud vajalikke protseduure ja harjutanud simulaatoril. Lõpuks saime ka tegelikult lendavad sihtmärke hävitada. Kui reaalses olukorras tuleb vajadus päästikule vajutada, siis tabame kindlasti,” ütles Õhutõrjepataljoni ajateenija kapral Kristjan Sibul.
Õhutõrjelaskmised Eestis said võimalikuks tänu heale koostööle kohaliku omavalitsusega ja Belgia Armeega, kelle esindajad lennutasid laskmistel õhusihtmärkidena kasutatud mudellennukeid.
Tavaliselt viiakse rahuajal läbi staatilisi laskmisi, kus positsioonid on ette valmistatud ning meeskonnad ootavad rahulikult, kuni sihtmärk laskesektorisse lendab, siis täna seadis laskmiste läbiviija meeskonnad võimalikult pingelisesse ja reaalse lahinguga sarnasesse olukorda. „Lisasime lahinglaskmistele nii liikumise kui ka koostööelemendi. Radar avastas sihtmärgi samal ajal kui meeskonnad asusid positsioonidele ning seejärel said meeskonnad tulejuhtimissüsteemi kaudu tulekäsu ja loetud sekundite pärast oli sihtmärk hävitatud,” selgitas major Tikerpuu.
Eesti uus õhutõrjesüsteem Mistral koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, raketiseadeldisest, rakettidest ja väljaõppevahenditest. Elektroonikasüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB, raketid ja laskeseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France.
Proovilaskmised viidi läbi 2007. aastal alustatud programmi raames, millega kaitseministeerium ja kaitsevägi otsivad Eesti rannikul sobilikke asukohti merele suunatud õhutõrje- ja suurtükiväelaskmiste tarbeks, mis on hädavajalikud kaitseväelaste normaalseks väljaõppeks.
Lisaks Ristininale viiakse lähiaastatel sarnased proovilaskmised ja keskkonnamõõtmised läbi ka teistes tulevaste harjutusalade võimalikes asupaikades. Seejärel valivad kaitseministeerium ja keskkonnaamet koostöös kohalike omavalitsustega välja sobivaimad asukohad, mida kaitsevägi hakkaks kasutama kokku mõnel päeval aastas.
-
Kevväi omgi tormamises tiiät toda Zorro?Kevadtormi luuletus. Autoriks Olavi Ruitlane.
kapral uma käega põõsan puhtas ihos torro
oppust alustaden tulõ õhku laske pauk
kapral tollõn ammõtin om osavamb kui Zorro
perän lasku taivale jääs nätä õhuauk
perän pauku veebel joba ütles mis mi teemi
kas meil tulõ võidelda vai tule anda alla
meil ei ole arsenalin täämbädses purgeeni
vastase mi taktikaga saami kõtust valla
kapral laskse müüdä nüüd om külasannast pilpa
peremiis jäi lavale ja vaht ku lammas vihta
õkvalt Zorro staapi ette kandma silkas
samagonni vabrikule saimiki vist pihta
nüüd om käsklus olla Esämaale ustav
seersant lugõ kännu otsan ette manuaali
kuidasmuudu Karlis nimetatu Gustav
lupa mõtsu ümbreringi lagendikes maali
vastasit ku lehmi karamaal saa nüstüs
haina asõmel söögu las granaati
takistusi ületami pikali ja püstü
silmahamba lõikase ku näpits okastraati
tormami ja joosemi ja eläden ei väsü
tiiämi mis tetä mi ei koperda ei kombi
täüdämi ka targa veebli mõnõ ulli käsü
kuis kül paila pääle sai sääne jälle sombi
kevväi omgi tormamises tiiät toda Zorro
Don Diego Vega – ärä unetagu tuud
sõamiis ei näpi perän kevadtormi torro
ja ta söänt pututas vaid armastadu pruut -
Õhutõrjujad lasevad Ristininal õhutõrjeraketteHomme, 10. mail lasevad Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ajateenijad Harjumaal Padise vallas asuval Ristinina alal õhutõrje raketisüsteemist Mistral. Tegemist on esmakordsete õhutõrjeraketisüsteemi laskmistega Eesti pinnal.
„See on väga oluline sündmus nii Õhutõrjepataljoni kui ka Eesti Kaitseväe jaoks - raketipatarei ajateenijad näitavad kui hästi on nad vajalike oskusi omandanud ning esimest korda ajaloos saavad nad seda teha kodumaal,” ütles Õhutõrjepataljoni ülem major Mati Tikerpuu. „Eestis laskmised said võimalikuks tänu heale koostööle kohaliku omavalitsusega ja Belgia Armeega, kelle esindajad lennutavad teisipäeval õhusihtmärke.“
Laskmispäeval kehtib laskesektorisse jääval merealal ja Ristinina alal liikumispiirang alates kella kuues hommikul kuni seitsmeni õhtul. Harjutusala on tähistatud. Kella kümnest kaheteistkümneni on teisipäevaseid laskmisi võimalik külastada ka kohalikel elanikel ja ajakirjanikel. Selleks tuleb koguneda kella poole kümneks Ristna sadamas asuva ajutise tõkkeposti juurde.
Õhutõrjesüsteem Mistral koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, raketiseadeldisest, rakettidest ja väljaõppevahenditest. Elektroonikasüsteemid on valmistatud Rootsi firmas Saab AB, raketid ja laskeseadmed Prantsusmaal asuvas ettevõttes MBDA France.
Õhutõrjepataljoni kaadrikaitseväelased ja ajateenijad, kes osalevad homsetel õhutõrjerakettide laskmistel, liituvad kaks päeva pärast laskmisi maaväe suurima õppusega Kevadtorm.
Laskmiste käigus viivad Akukon OY spetsialistid läbi vajalikud müra- ja vibratsiooni-uuringud ning linnustikuekspert Tiit Randla teostab linnustikuseiret. Uuringute tulemused selguvad maikuu lõpuks ning avalikustatakse Kaitseministeeriumi kodulehel. Mõõtmisi tehakse 2007. aastal käivitatud programmi raames, millega Kaitseministeerium ja kaitsevägi otsivad Eesti rannikul sobilikke asukohti merele suunatud õhutõrje- ja suurtükiväelaskmiste tarbeks, mis on hädavajalikud kaitseväelaste normaalseks väljaõppeks.